Tervist häkule ja ma olen Nuutovi Mirjami seotvoriidi, elas setomaal juttu vabariigi presidendi Kaljulaidi Kerstiga ja minema nädalgele visiidil setomaal, et kaija, kuis elase ettevõtja Obinitsa kandis, aga et osavõtt Ta seto Kirmasest vestluse seadvoori, kirjakeele ja Edi otsa, kõneleski president tuust, määnsed mulje Etti metsa huuga seto niisetama talle jätsa. On olnud väga ilus päev, päev algas visiidiga piirile, et tore on näha, et lõpuks lõpuks nüüd aastaks 2019, siis loodetavasti on meile Euroopa kõige tehnoloogilisem piir, kus robotid teevad meie põhilise töö ära ja inimesed saavad istuda rohkem soojas toas ja vaadata, kas kõik on korras. Muidugi kui ei ole, siis tuleb ikkagi reageerida kohe ma arvan, see teeb ka Setumaa inimestele head meelt, sest et muidu olete ju teie need, kes on olnud see nii-öelda teine liin, kes on, kui on näinud kahtlasi tulijaid, siis on pidanud teada andma ja setu oma kultuur muidugi on, on nii armas ja nii tore ja on hea näha, et kõigest sellest, mida on seto kultuuri edendamiseks tehtud ja Eestis on ju päris palju omakultuuride edendamiseks tehtud. Et sellest on tõusnud tulu, et inimesed on uhked selle üle, et nad ja ka selle üle, et nad on siinsed Kodumaal just setudele oluline roll kanda lisaks sellele, et me kõik siin oleme Eesti riigi kodanikud, oma kohustuste ja õigustega on nad ka üks elujõulisemaid soome-ugri rahvaid, olles siis selliseks verstapostiks eilse, tänase vahel, hoides vanu traditsioone, olles kooskõlas veel loodusega, mis kiiresti muutuvas globaliseeruvas maailmas hakkab kaduma ja mingis mõttes ka kapitalism suretab seda kogu aeg välja, et kui oluline see roll on siin nendel inimestel on kanda kahtlemata Ta on suur hulk soome-ugri rahvaid juriigita rahvad ja, ja kuigi neid ei suleta just tingimata välja kapitalism, aga igal juhul ei lähe nendel sugugi hästi ja on uhked Setumaa oli 2015 soome-ugri kultuuripealinn ja võõrustas kõiki neidki, kes elavad piirkondades, kus meil ei ole mingisugust lootust oma riigile. Natuke kurb on näha, et osa nendest inimestest on tulnud ka siia jäänud siia Setumaale ilmselt leida siin parema elupaiga, selle üle on muidugi hea meel, et nad on leidnud siit paremat elu. Aga selge on, et soome-ugri rahvaid on järel need kolm suurt, kellel on riigid ja siis mõned eriti visad nagu setud on hea, et nad oma vastutust soome-ugri asja eest tajuvad. Kas meil on vaja seda ühenduslüli eilse ja tänase vahel siin kiires maailmas, kui tekitas seda rohkem väärtustada, saaksime, et ma arvan, et see ei ole eilne maailm, ma arvan, see on see on ka homne maailm, sest kui me vaatame, kuidas meie põlvkond ei käi enam päevast päeva tööl, vaid vaid teeb oma tööd väga paljus üle interneti ja, ja näeme, kuidas ka käsitöölised, kes vanasti pidid töötama seal, kus olid nende kliendid, siis tänapäeval nad võivad seda teha kus iganes nad ei soovi müüa oma tooteid üle kogu maailma. Et see on ka meie homne päev, needsamad külapeod, mille taustal me siin räägime, et inimesed vajavad seda, inimesed vajavad kogukonnatunnet, aga kogukond on ka see, kes ehitab ja hoiab seda, mida me võiksime nimetada valla eluks. Setomaale te juba ütlesite ka, et riik on toetanud seda kõike, mis siin on ja see on suure hooga edasi läinud. Aga praegu natuke on tekkinud see olukorda, kus me räägime piiridest kus siis ühed ütlevad, et näete, et setod on saanud palju raha küll kultuuri edendamiseks, aga ka, et vähendada seda lõhet linna ja maa vahele. Ja siis on need süüdistused, et raha on justkui sandants, nii-öelda seto eliit ja teised on ilma jäänud. Ja see on kõik siin kohapeal kogukonnas need vastuolud tekkinud, mida sellises olukorras soovitada neile inimestele, kus, kuidas ma ütlen ühisest katlast saadud suppi, neid hakatakse jagama, et kes sai suurema portsjoni. No vot, ma nüüd teise rahva siseelu ei oska niimoodi kommenteerida, aga üks on selge, et kui üks väike rahvas tahab hästi toime tulla ja näha pikalt veel tulevikku, siis tuleb omavahel kokku leppida, ega kui me oleksime nelja kuningriigina siin Eesti territooriumile edasi püüdnud minna, siis tõenäoliselt me ei oleks ka jõudnud siia, kus me täna oleme täiesti heaks heal järjel vabariigiks, et ma soovitan setudele ka, et tehke ruttu too oma kokkulepped ära ja hakake mõtlema sellele, mis toob meile ülehomne ja mis toob teile kõige parema ülehomse. Kuidas saavutada kokkulepet, kui vastas seisab kindel põikpäisus, kus enam ütleme, argumenteeritud faktid ei loe. Mina ei usu sellisesse põik päisusesse, aga viimases hädas me alati jõuga hääletame enniku hääletamisest rääkida siis vōi oluliseks. Kas teie seda üldse pealt, et meil tekiks sellised seto vald, aga miks mitte ka mulgi või Kihnu vald ja miks ka mitte, loomulikult võiks meil ka olla mulgi vald, meil saarlastel muide, tekib oma Saaremaa mis ongi kõik üks vald. Nii et minu meelest võiks olla päris tore idee, sest selge on, et banaanikujulised vorstikujulised vallad Eesti kaardil, mis on joonistanud eelkõige sellest, et kes kellega läbi sai, mitte tingimata geograafilisest loogikast ei pruugi olla ülearu niimoodi ikkagi jätkusuutlikud, et ma olen ise paarkümmend aastat, ma arvan, Tarmo looduse esimesest haldusreformikaardist peale arvanud, et üks maakond, üks vald oleks olnud väga hea mudel, me oleks ammu unustanud selle piiride teema. Aga noh, see ei olnud võimalik ja poliitikas tehaksegi alati seda otsust, mis on kõige lähem ratsionaalsele, aga samas poliitiliselt võimalik, nii et eks me siis liigume tasapisi tagasi uuesti ka veel piiriküsimuse juurde, ennem just ütlesite ilusasti, et tõepoolest, et need kohalikud, kes on olnud siin heaks koostööpartneriks, ka andnud märku, kui on kahtlased inimesed liikumises me räägime hästi palju piiritehnoloogiliseks muutmisest ja nii edasi, aga kuidas ikkagi tänasel päeval hinnata seda, et neil äre aladel piirialadel elu oleks, milline see nende kohalike inimeste roll siin on? See roll on suur ja ma arvan, et ka kasvav, sest ma näen seda, kuidas inimesed tegelikult, kelle töö seda võimaldab, kelle töö ei ole üldse kohaga seotud või kes teevad just nimelt sedasama käsitööd ka siinsamas, eks ole, me võime seda näha Obinitsas ja mujal samamoodi mujal Lõuna-Eestis me näeme, inimesed tulevad siia, teevad siin seda, mis neile tõeliselt meeldib ja saavad siin hakkama. Ma kardan, et 20 aasta pärast, püüdes inimestele seletada, mis on ääremaa ei saa enam mitte keegi aru, millest me üldse räägime, sellepärast et töögeograafia seos jääb järjest järjest nõrgemaks ja kiiresti aitäh teile ja jälle siis teid jälle külla ootama, kuivõrd nagu selgub, on teie abikaasa sedda nii, et siis ilmselt kui mitte ei saa minna kolpina saarele, siis vähemalt Lüübnitsas saatilised imetleda. Kindlasti satun ma siia setomaale veel ja veel. Suur tänu teile. Säänse olliva siis vabariigi presidendi mõtte Ni setomaal soome-ugri kultuuriruumist kui haldusreformist kui tuuste, kuis oma eluga setomaal edasi minna. Ma olen noote, Vimeeriam, aitüma kullemast elast. Setomaal on jälle eetris nagu üks nädali pärast päält. Vjatsituudistsid.