Kell on kuus ning Päevakaja võtab kokku tänasest olulisema meil ja maailmas stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Põhja-Eesti regionaalhaiglas üürilepingu kaotanud terve pere apteek läks haigla ja ravimiameti vastu kohtusse, sest viimane keelas apteegiravimite väljastamisel. Ravimiameti jaoks nii kõigil teistel puhkudel kui ka sellel puhul on see, et ei puudus vastavus kehtestatud nõuetele mistõttu ei ole võimalik edasi minna. Eesti tootjad kardavad, et ei suuda pärast Lätti kavandatavat käibemaksuerisust kohalikele puu ja köögiviljadele oma toodanguga konkurentsis püsida. Rahandusministeerium ja omavalitsusliidud ei kiida praegusel kujul heaks maaeluministeeriumi plaani keelata väärtuslikul põllumajandusmaal muu tegevus peale põllupidamise. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid leiab, et külmutatud leping ühtse Venemaaga ei ole keskerakonnale oluline teema. Kõige suurem aktiivsus oligi selle allkirjastamise ümber peale allkirja andmist. Midagi pole toimunud ja me võtamegi täna seda poolte protokolli, kui külmutatud kossutahet. Šaakalid laastavad Läänemaalambakarju ja kahjud on ametlikust statistikast kordades suuremad. Kui juba lambaid murtakse, siis on ju selge, et kui nüüd räägitakse väga suurest valus lammaste murdmises millalgi hakkas ju peale ja ollakse kindlad, et Saakal mullused, vot need peaks kõik ära teatama, ikkagi. Täna avatakse Roomas Konrad Mägi kõigi aegade mahukaim isiknäitus välismaal. Näitusel on eksponeeritud pea 60 tööd Eesti jalgpalliga. Koondis kohtub homme MM-valiksarja viimases mängus Bosnia-Hertsegoviinaga. Kodumängus ei saa meeskonda aidata viga saanud Konstantin Vassiljev. Ilm on öösel ja homme pilves selgimistega, paljudes kohtades sajab vihma. Õhutemperatuur on homme seitse kuni 11, öösel kaks kuni seitse kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda oktoobri alguses lõppes Põhja-Eesti regionaalhaigla ning Apotheka ketti kuuluva terve pere apteegi vahel sõlmitud üürileping. Terve pere apteek pole aga seni üüripinda vabastanud, sest peab apteegipinna uut konkurssi seadustega vastuolus olevaks ning häid tavasid eiravaks. Reene Leas jätkab. Tänavu juulis korraldas Põhja-Eesti regionaalhaigla avaliku konkursi apteegipinnale üürniku leidmiseks, selle võitis Benu apteek. Eesti konkursil osalenud senise üürniku terve pere apteek pakkumine ei osutunud parimaks ning nad pidid teiseks oktoobriks välja kolima. Apteek välja ei kolinud ning ravimiamet keelas seepeale neil ravimite väljastamise. Terve pere. Apteegi juhatuse liikme Kadri Ulla sõnul pöördus apteek seetõttu kohtusse ning taotleb õiguskaitset, et ajutiselt suletud apteegist saaks ravimite müüki jätkata. Ja meil on käsi kaks kohtuvaidlust, et eks kohtuvaidlus on siis pehhiga üürilepingu kehtivuse osas ja teine siis õiguskaitse nõue on ravimiameti vastu. Taastamaksin tegevusluba. Kulla ei selgita, miks osales terve pere Te konkursil, kui eeldas, et ettevõtte üürileping Bergiga veel kehtib kohtuvaidluse vältel lubab apteeke, jätkab ajutiste lahenduste abil ravimite väljastamist. PERHi juhatuse esimees Agris Peedu märkis, et võimalikke probleeme, millele Apotheka ehk terve pere apteegid viitavad poleks tekkinud. Ettevõte oleks lepingu lõppemisel üüripinna vabastanud. Ta lisas, et haigla teeb omalt poolt kõik võimaliku, et tekkinud olukorda lahendada ja patsientidele võimalikult mugav teenindus tagada. Nüüd süüdistab terve pere apteek ravimiametit ka erapoolikus käitumises. Ameti peadirektori Kristin Raudsepa sõnul peab ravimiseaduse järgi olema apteegipidajal kehtiv üürileping, et saada tegevusluba. Ja ravimiamet tegelikult ei saagi kommenteerida kõiki asjaolusid, mis on kahe ettevõtja vahelistes üürilepingutes ja sellesse ka ravimiamet ei sekku. Ravimiameti jaoks. Nii kõigil teistel puhkudel kui ka sellel puhul on see, et Ei puudus vastavus kehtestatud nõuetele, mistõttu ei ole võimalik edasi minna. Aga nagu ma ütlesin, ettevõtjana me oleme korduvalt küsinud tema käest puudu olevat kinnitust ja ka tegevusloa peatamise osas sai ettevõtja mitu päeva, mille jooksul ta meile midagi ei edastanud. Benu apteegi tegevjuht Kaidi Kelt ütles, et kuna suvise konkursi tingimusi ega tulemusi keegi ei vaidlustanud siis olid nad valmis alustama nii, nagu üürileping ette näeb. Ehk eelmisel esmaspäeval pärast võtmete kättesaamist on apteek 12 tunniga sisustatud ja valmis. Ravimiameti inspektsiooniks kinnitas keelt. Ta lisas, et kui ravimiamet seejärel tegevusloa annab, kulub 48 tundi, et ravimid sisse tellida ja apteegi uksed avada. Kavatseb tuleva aasta esimesest jaanuarist alandada kodumaiste juur- ja puuviljade käibemaksu seniselt 21-lt protsendilt viie protsendini. Käibemaksuerisus kehtiks ka pestud, kooritud, tükeldatud ja kiletatud puu- ja juurviljadele. Eesti tootjad kardavad nüüd, et ei suuda ühisel turul hinnaga enam konkurentsis püsida. Reene Leas veel kord. Esialgu soovivad lätlased madalama käibemaksu sisse seada 2020. aastani et siis vaadata, kas tulemused on olnud need, mida loodeti. Läti valitsus on muudatused kinnitanud ning seimis on seaduseelnõule toetus olemas. Hääletus peaks toimuma novembris. Madalama käibemaksuga soovitakse toetada maaettevõtluse säilimist ning vähendada ebaseaduslikku kauplemist, aga tõsta ka Läti ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti aiandusliidu juhatuse esimees Raivo Külasepp kardab, et sellise maksumuudatuse mõjul hakkab Eestis toodetud saaduste osakaal vähenema. Sellest hinnaga ei suudeta ühisel turul konkurentsis püsida. Kindlasti võime näha, et seal müügilettidel saab kindlasti olema rohkem mujalt pärit päritoluga ka tooteid ja, ja kindlasti see halvendab nagu Eesti toodete konkurentsivõimetuteks ja hinnavahekassa peo ja see paraku keskmise tarbija rahakotti arvestades on kindlasti üks oluline faktor, mis ostuotsust mõjutada. Raivo Külasepp ütleb, et lätlased on teemat arutanud viimased paar aastat. Ka Eesti aiandusliit on maaeluministeeriumiga suheldes teema tõstatanud, kuid ametlikes sammudeks ja ettepanekuteks on praegu vara, leiab külasepp. Enne soovitakse ära oodata, et lätlased seadusega vastu võtavad. Maaeluministeeriumist öeldi samuti, et loodavad täna-homme saada Läti ametivendadelt täpsemat infot ning seejärel saab kujundada ametlikku seisukohal. Seni on Eesti lähtunud seisukohast, et maksuerisusi ei tehta. Raivo Külasepp ütleb, et juba praegu on raske oma toodanguga konkurentsis püsida. Seda me näeme ka hetkel, et kui vaadata, siis kõik erinevate nagu aiandustoodete hindasid nahata, import tooteid oluliselt soodsamad kui, kui on siis kohapeal toodetud. Aga eks see on ka üldse Eesti üldine nagu maksukoormuse ajatega aiandustootmine, mis üldjuhul on suhteliselt tööjõumahukas, siis tänu tööjõumaksudele erinevatele katmiku, aiandus, näiteks erinevate kütuseaktsiiside tõttu siis tegelikult on see päris suur maksukoormus Eesti tootjatel ja see paraku on see, mis vähendab nende konkurentsivõimet võrreldes naabritega. Riigikogu maaelukomisjoni juhi Aivar Koka sõnul pole teema uus, seni on teiste riikide kogemus näidanud, et hindadele avalduv mõju jääb lühiajaliseks. Kõik, kes täna on naabrites käibemaksu kuskile erisusi teinud, on näha olnud, et, et esimesed kuud tõesti hind langeb. Kuid peale poolt aastat on sind uuesti tõusnud samale tasemele, kui ta oli varem, et tänavu vaadata ka kaubandusvõrgus, siis köögivili ja puuvili on üks odavamaid, kaupasid sealt, võib-olla tuleks ikkagi vaadata ka teisi toiduaineid, kui selle teemaga edasi minna. Maaelu ministeerium sooviks ära määrata väärtusliku põllumajandusmaa ja piirata seal ehitustegevust. Rahandusministeerium ja omavalitsusliidud seda plaani aga praegusel kujul heaks ei kiida. Madis Hindre räägib lähemalt. Maaeluministeerium saatis augustis teist korda kooskõlastusringile seadusemuudatuse eelnõu, millega soovitakse ära määrata, kus kohas asub Eesti riikliku tähtsusega väärtuslik põllumajandusmaa. Sisuliselt soovib ministeerium teha nii, et väärtuslikul põllumajandusmaal tohiks ainult põllumaad harida, räägib maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Helve Hunt. Et meil tõepoolest on ehitatud sinna, kus on see kohalike omavalitsuste volikogude poolt otsustatud või kus on olnud arendajate tahe, see on tagantjärgi tarkus. Teine pool on preventiivne pool, ongi see. Täna oleme me jõudnud sinna faasi, kus kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa on meil olemas ja on viimane aeg tegelikult kaitsta selle mullastiku. Rahandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata, kuna maaeluministeerium pole välja toonud, kus täpselt plaanitakse leida seaduse rakendamiseks vajaliku raha. Lisaks sellele Toobaga rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse nõunik Tarmo Kivi välja veel mitmed punktid, mis tuleks enne seaduse vastuvõtmist hoolsamalt läbi mõelda. Esiteks tuleks täpsemalt kirjeldada eelnõu regionaalarengut puudutavaid mõjusid. On ju maale kolimisi üheks eeliseks olnud see, et võimalikult vabad käed on olnud oma elu korraldamises kaasa arvatud siis ka ehitustegevus või väikest viisi ettevõtlustegevus, et noh, sellise tänase eelnõu järgi võivad rakenduda teatud piirangud, meil ei ole täna päris lõpuni teada, kui suur see mõju võiks olla. Kuidas siis ikkagi kindlustada, et uus seadus niigi kiratsevate külakeskuste arengut segama ei hakka? Toimub ka praegu haldusreform, tee toob kaasa uute üldplaneeringute tegemise. Nendes etappides pannakse ka paika ju asustusala ja kui see üldplaneering saab heakskiidu vastavalt valdkonna ministrilt, siis see ongi paika pandud ja kui sealt ka läheb ribaga kaks läheb kolm hektarit väärtuslikku põllumajandusmaad. Hirmus kahju on küll, aga teiselt poolt on see asi üheskoos otsustatud. Maaomavalitsuste liidu ja linnade liidu üks läbivaid küsimusi on aga see, kuidas täpselt siis erandeid tegema hakatakse ehk mis olukordades tohib väärtuslikule põllumajandusmaale hooneid ehitada. Helve Hunt räägib, et see sõltub vajadusest. Ehk kui tõesti olevikku kuhugi mujale laiendada ei anna, kui põllumaale ehk saab siis ka erandi. Lisaks on tõusnud ka küsimus, mis saab väärtusliku põllumaaga tulevikus. Praegu on enam kui 90 protsenti sellest alast midagi kaitse alla tahetakse võtta juba põllumaana kasutuses. Seda suuresti tänu abistavate meetmetele ehk põllumehi aidatakse pidevalt nii pindalatoetuse kui teiste Euroopa Liidu toetustega. Aga kui toetused ära kaovad ja põldu harida ei taheta, kas siseneb moodsusest? Siis toimuvadki ilmselt mingid protsessid ühiskonnas ja kui need protsessid on mingid hoopis teistsugust kõigus ruumi nõudvad, siis vaadatakse üle ka kindlasti need piirangud. Riia linnapea Koosmeelejuht Nils suusacousse ütles täna, et erakonna koostöö leping Venemaa presidendi Vladimir Putini ühtse Venemaaga ei ole enam jõus. Uku Toom uuris, kas ka Keskerakond ei peaks vajalikuks oma vastav leping ära lõpetada. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütleb, et see teema oli aasta tagasi üleval erakonna volikogus. Me tegime ettepaneku, et kõik meie piirkonnad võiksid sel teemal arutleda ja oma ettepanekuid teha, et peale Läänemaa piirkonna keegi seda ametlikku päevakorda võtnud, nii et tänaseks on see teema meie jaoks nagu ammendanud ja hetkel on ta külmutatud olekus peale allkirjastamist tegelikult ju kõige suurem aktiivsus oligi selle allkirjastamise ümber peale allkirja andmist, rohkem midagi pole toimunud ja me võtamegi täna seda koostööprotokolli kui külmutatud kossutahet. Lätlastel eeskuju võtmist ei pea Karilaidi vajalikuks. No ütleme, Läti on meile vähe andnud inspiratsiooni siin sisepoliitikas, et kus võiks nagu eeskuju võtta, et meie nagu oma sisepoliitilistes valikutes oleme vähe Lätis võtnud eeskuju, nemad samuti mitte mehist ikka juhime. Keskerakonda juhivad siis 27 piirkonda ja läbikongresside erakonna volikoguga läbi erakonna juhatuse otsustada, nii et. Me lähtume eelkõige nendest vahekordadest, et ja me oleme juba olnud juba peaaegu 10 11 kuud valitsuses. Usaldus on kõrge, nii et tänases positsioonis ma ei näe eriti põhjust sellisteks tõmblusteks, et mida siis Lätis tehakse ja selle peale kohe refekteeruda, et me saame täna hakkama sellises olekus väga hästi. Karilaid ütleb, et tegelikult on olnud ka jõupingutusi panna see leping Eesti rahvuslikke huve teenima, kuid lisab. Aga kummaski pooles pole naha arengud olnud, et ta ühelt poolt oleks see kahjulik ja teiselt poolt pole suutnud seda kasulikuks teha. Aga täna vaatama, milline on siis ka inimeste tahe ja kui 27-st 28-st piirkonnas ainult üks on ametlikult väljendanud skepsist selles suhtes ja, ja, või, või siis öelnud, et kui me midagi kasulikku teha paneme enda huve teenima, ülejäänud tegelikult ei ole võtnud seisukohta, siis see on ka seisukoht, et see ei ole täna meie jaoks top 10 või 20 teema. Kalleid laastavad Läänemaalambakarju ja kahjud on ametlikud statistikast kordades suuremad, nii kirjutas maakonnaleht Lääne elu. Mitu Läänemaalambakasvatajad ütlesid meie korrespondent Juhan Hetnerile, et sellises olukorras ei ole Lääne-Eestis lambapidamisel enam perspektiivi, sest riigi poolt kompenseeritakse vaid suurkiskjate karu, hundi ja ilvese poolt murtud loomad. Valgi Kruusimäe näinud sellel aastal šaakali oma silmaga vähemalt korra nädalas noorkarjast on ta tänavu kaotanud üle 200 lamba ja kui mõne rünnaku taga võivad olla ka rebaseid, on ta veendunud, et suur osa süüst on just šaakali. See aasta on läinud juba üle mõistuse, see asi, eelnevad aastad on nagu natukene olnud see kahju, aga see aasta on läinud ikka massiliseks noori lambaid, mis on seal vanuses siis paarist kuust kuni seal nelja-viie kuuni, neid on sika üle 200, on kadunud lihtsalt karjasenambule. Priit Tormis kaotas mullu oma karjast šaakalitele mitukümmend lammast ja taotles nende eest kompensatsiooni, kuid ei saanud seda. Ta otsustas, et kuni šaakalite arvukust kontrolli alla ei saada, pole Lääne-Eestis lambakasvatusele enam perspektiivi ja on tänaseks üle läinud veisepidamisele. Kui sa pead korja vahetama, siis tuleb aiad ümber ehitada vormi sisustuskogumisaiad ja noh, minu puhul see kogu kahju, ma arvan, et kuskil üle 20000 on olnud. Erinevalt tormisest ei teavita enamik talunikke rünnakutest, sest lootust kompensatsiooni saada pole. Keskkonnaameti statistika näitab seetõttu, nagu oleksid šaakalid murdnud tänavu vaid seitse lammast ja ühe vasika. Keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks ütles, et väikeulukite kahjusid ei hüvitata, sest nende küttimine pole arvuliselt piiratud. Sama põhimõte kehtib kopra puhul, kelle tammide tõttu kannatavad metsaomanikud. Ta lisas, et rünnakutest tuleks siiski teada anda, sest see on aluseks hooajavälise jahiloa andmisel. No kui juba lambaid ikkagi murtakse, siis on ju selge, et nüüd, kui nüüd räägitakse väga suurest arvus lammaste murdmises, siis millalgi hakkas ju peale ja ollakse kindlad, et šaakal mul seal need peaks kõikjal teatama ikkagi. Mulluse seire järgi elab Eestis 11 šaakali pesakonda, neist vähemalt viis Läänemaal. Eelmisel aastal kütiti kokku 32 šaakalit. Tänavu pikendati šaakalijahihooaega kahe kuu võrra. Edasi läheme juba välisteemadel ja Erle loonurm, palun. Kataloonia iseseisvus ei pälviks rahvusvahelist tunnustust, ütles Prantsusmaa Euroopa asjade minister Nadali ilva soo. Luhasoo kordas Brüsseli hoiatust, et iseseisev Kataloonia langeks automaatselt Euroopa Liidust välja ja peaks taotlema sellega ühinemist. Kataloonia president Carlos Budsustemonto on tõotanud, et iseseisvust tuleb, kuna rahvas nii referendumil hääletas. Madriid on seisukohal, et referendum oli ebaseaduslik ja selle tulemus. Hispaania peaminister Mariano Rajoy kinnitas täna Saksa ajalehele Die Welt, et ta kasutab seaduse raames iga võimalikku vahenditeta peatada iseseisvuse väljakuulutamine. Hispaania konstitutsioonikohus tühistas Kataloonia Parlamendi tänasele määratud istungi puinsdemondi. Partei on ähvardanud täna Parlamendis igal juhul koguneda, kas kohtumine toimub, seni veel selgunud ei ole. Parlamendi uus istung on kokku kutsutud homme õhtuks, mil Kataloonia liider võib teatada Kataloonia eraldumisest Hispaaniast. Täna algava Brexit'i kõneluste järjekordses voorus on pall täielikult Ühendkuningriigi väljakupoolel, teatas Euroopa Liit vastuseks Briti peaministri Theresa May väitele, et järgmine samm sõltub Brüsselist. Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier ja tema Briti kolleeg David Davis kõnelustel ei osalenud, rõhutades madalaid ootusi nende tulemuse suhtes. Euroopa komisjon kommenteeris Mei väidet, nagu oleks pall Euroopa Liidu väljakupoolel, et tegemist ei ole pallimänguga. Homme avatakse Prantsusmaal Pariisis Picasso muuseumis ulatuslik näitus Pablo Picasso loomingust, mille ta lõi aastal 1000 932. Tegemist on pöördepunktiga kunstniku loomingus, sest just sel aastal muutus tema looming intiimsemaksja isiklikumaks näitusele kui üle 100 töö kogutud esmakordselt nii avalikest kui erakogudest. Samuti pakub näitus ainulaadset võimalust näha üht kunstniku suurimat meistriteost, mis kannab nime unistus. Tegemist on ühe kallima kunstiteosega üle kogu maailma, mis kaks aastat tagasi müüdi oksjonil 157,5 miljoni euro eest. See seab selle maali kalliduselt maailmas seitsmendale kohale kõneleb näituse kuraator virschinyyberdrizo. Minnes Anthony Pokkides saineni, eks nele Apple'i sealt 1932. aasta on Picasso jaoks erakordne aasta mitmel põhjusel. Esiteks lõi ta siis väga palju teoseid. Sel aastal tegi ta vähemalt 300 tööd. 1930 teist aastat kutsutakse ka erootiliseks aastaks, sest sel aastal tehtud maalidel oli Picasso loomingu käimalükkav jõud. Erootika. Tema maalid justkui leiavad uue elujõu tänu mõjule, mida avaldab talle Mariid Rees Volter, naine, kellega ta kohtus 1927. aastal. Näitus jääb Picasso muuseumis Pariisis avatuks 11 10. veebruarini. Aastal 2018. Roomas Moodsa kunsti Rahvusgaleriis avatakse aga täna õhtul Konrad Mägi läbi aegade suurim näitus väljaspool Eestit. Eksponeerimisele tuleb autori maastikumaalide paremik. Johannes Tralla on Roomas. Konrad Mägi oli viieaastane, kui Roomas asutati Moodsa kunsti Rahvusgalerii mainekas kunstitemplis on oma koha leidnud 1100 maali ja skulptuuri šampilt van kohvilt modiliaanilt ja paljudelt teistelt 20. sajandi suurmeistritelt. Tänasest jaanuari lõpuni on siin ka Konrad Mägi maastik maalide paremik, kokku 50 tööd. On väga oluline, et Mägi näitus ei ole mingis vähetähtsas muuseumis, ütleb Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme. See oluline muuseum näitas sellega riskeerides koguni või täiesti nii-öelda täis tundmatut kunstniku personaalnäitust vastu võttes näitas ikkagi, neile meeldib see kunst, et järelikult meil ei ole mitte midagi vaja häbeneda, et meil on perifeerias, me tuleme täie rinnaga, see ongi väga hea kunst. Moodsa kunsti Rahvusgalerii juhi kunstiajaloolase Cristiano Kollu sõnul võlub teda see, kuidas Konrad Mägi oma aega tõlgendas. Õde silmi. Nägin tema tööde unikaalsust. Tõsiasi, et need tööd on sedavõrd ekstsentrilised, huvitas mind. Minu jaoks on oluline see tanderiteeriast, selles galeriis peaksime rohkem tähelepanu pöörama sellistele kogemustele. Need on kõigi jaoks huvitavad ja tähenduslikud. Võib-olla sellepärast, et ma olen ka ise perifeerias Sardiinias, ma tean väga hästi, mida see tähendab, ütleb muuseumi juht. Rooma muuseumile on see esimene kord näidata vaata Eesti kunsti. Konrad Mägi teosed on siin jagatud kahele korrusele ja vaatajatele tutvustatakse kõiki tema olulisemaid loomeperioode. Näituse kuraator Eero Epner. Sellistes ruumides ei ole mägede, olid kunagi varem näidatud. Need ruumid on tõesti mastaapselt väga suured ja kujundaja sõnul on ideaalsed ruumid maalikunsti olemiseks. Teiselt poolt oli mägi tulid ka väga raske siia ruumidesse paigutada, sest ta muutis omalaadne elu jooksul niivõrd palju, et tõesti oli kogu aeg tunne, et tegemist on rühmanäitusega 20 erineva autoriga, mitte ühe inimese näitusega. Eesti kunstimuuseumi korraldatud näitusele panid õla alla riigikantselei ja kultuuriministeerium. Oma kollektsioonist tõi Rooma seitse tööd Enn Kunila, kes andis lisaks välja Eero Epner kirjutatud Konrad Mägi. Biograafia. Teos, mis on tõlgitud inglise, itaalia ja prantsuse keelde aitab Eesti kunsti ajalugu tutvustada Euroopas, usub Kunila. Seda lihtsalt peab toetama, et see on olnud üks minu unistusi. Ma arvan ka Konrad Mägi unistusi, et jõuda personaalnäitusega. Rooma. Eero Epner, ma arvan, kõige olulisem on ikkagi see, kui inimesed ükskõik kas Eestis või Euroopas kohtuvad ise kunstiteostega ja tegelikult me võime siia juurde rääkida ükskõik mida. Lõpuks otsustab see, kuidas Mägi teosed iseennast tõestavad ja selles osas on minul seda täiesti rahulik. Ka esimesed kommentaarid, mis ma olen kuulnud, on säärased, mis lubavad uskuda, et Mägi teosed jõuavad ka siinse publikuni. Johannes Tralla Rooma. Ja nüüd räägime ilmast, sünoptik Kertu Sild, palun. Järgnevatel päevadel on Eesti ilma kujundamise enda kätte haaranud madalrõhkkonnad, millest üks liigub eeloleval ööl Läänemerekeskusest kagusse ja täitub. Samal ajal läheneb teine tsüklon Ukrainast Soome lahele. Nii jaaniööl vastu teisipäeva pilves selgimistega ilm ja ajuti sajab vihma. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse, saartel ja põhjarannikul põhjakaare tuul viis kuni 11, põhjarannikul puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrgeneb ja pöördub kagusse. Õhutemperatuur on kaks kuni seitse, rannikul kuni 10 kraadi. Homme päeval on samuti pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma. Puhub valdavalt kagu ja lõunasaartel loodetuul neli kuni 10, puhanguti 15, Õhtuks tugevneb saartel kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni 11 kraadi. Ja veel spordisõnumid jalgpalli MM-valiksari on jõudnud lõpusirgele ning Eesti koondisel on jäänud mängida veel üks mäng. Karl Mihkel Eller jätkab. MM-valikturniiri viimases alagrupivoorus kohtub Eesti homme kodus Bosnia-Hertsegoviinaga. Eesti meeskond on praegu kuueliikmelises alagrupis neljandal kohal ning erilisi lootusi kõrgemale tõusta ei oleks ka homse võidu korral. Laupäeval Gibraltaril kuus null võitnud Eesti koondist ei saa jätkuvalt aidata. Ken Kallaste. Rivistusest jääb väljaga Konstantin Vassiljev, kes rebestas Gibraltari vastu taga reit ja peab paar nädalat platsilt eemal olema. Eesti koondise peatreener Martin Reimi homsest kohtumisest. Mõned vahetused kindlasti tulevad, aga meil oli võimalus ka eelmises mängus natukene mõnda mängijat säästa, nii et selle võrra võib-olla neid vahetusi tuleb tavapärasest vähem päiks, seda ka võib-olla saab peale tänast treeningute sellise õhtu, et kuidas see olukord kõigil mängijatel on, seda tuleb ka arvestada. Kalev Cramo korvpalliklubi teatas, et lõpetas poolte kokkuleppel koos leedulase Martiinas Mašeikaga. Eesti meisterklubisse kahekuulise katseajaga kuulunud leedulasel oligi meeskonnaga varasem kokkulepe, et kui ta parema pakkumise saab, võib ta klubist lahkuda. Eeldatavasti liitub ta ühe Saksamaa klubiga. Cramo otsib leedulase asemel uut tagamängijat, praegu veel ühtegi nime teada ei ole. Meeskonna peatreener Alar Varrak ütles Postimehele, et uue leegionäri otsingul pole välistatud ka mõne NBA meeskonnast välja pudenenud mängija palkamine. Viimastel kuudel väga heasse hoogu läinud Eesti meeste esireket Jürgen Zopp loobus Itaalias Ortiz seis peetavast ATP Challengeri turniirist. Laupäeval Rootsis Falunis ITF-i turniiri finaalis mänginud, kuid seal kaotanud Zopp otsustas alaseljavalu tõttu nädala mängupausi võtta. Järgmisena on tal plaanis osaleda Stockholmi ATP turniiri kvalifikatsioonis, mis algab pühapäeval. Täna avaldatud maailma tennisereitingus on Zopp endiselt 191. kohal. Meeste tabelit juhib endiselt hispaanlane Rafael Nadal. Naiste reitingus parandasid positsiooni nii Anett Kontaveit kui Kaia Kanepi. Kontaveit tõusis koha võrra 35.-ks ja Kanepi kaks kohta 110.-le kohale. Kontaveit alustab homme Linzi WTA turniiri ning kohtub avaringis maailma 105. reketi rumeenlanna Michaela Buratsieskuga. Naiste maailma esinumbriks tõusis nüüd ametlikult rumeenlanna Simona Halep, kes küll kaotas eelmisel nädalal Hiina lahtistel finaalis asetamata mängijale kuid eelnevalt kogutud punktidest piisas, et esikoht karbiine Muguruza käest. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.