Helikaja tere, mina olen kersti helikajas, keskendume seekord muusikapäeva sündmustele Pärnus, Paides, Tartus ja hüppas saares. Tõenäoliselt jõudis rahvusvaheline muusikapäev seekord küll iga muusikaarmastaja nii. Kuna kontserdiprogrammis oli enam kui 100 tasuta kontserti üle Eesti hõlmates maakondasid algavas helikajas, kuuleme. Ka vaid mõningaid peegeldusi neist. Kaja. Pärnus oli rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud paar päeva varem Pärnu linnaorkestri hooaja avakontsert, kus orkestrit juhatas dirigent Saša Mägile. Soomest ja solist oli Pelagee Akuremmajad sopran, Peterburi Maria teatrist. Kavas Gustav Mahleri, Adžeta Reinhold klieri kontserdil Color tuur sopronili orkestrile, Wolfgang Amadeus Mozarti Kontsert, Taarja, Bella, Miia Jemma ja Soni Šoti sümfoonia. Otse pärast kontserti vestlesin Pärnu kontserdimaja hubases selle kohvikus Liivilistrahja Andrus. Kallastuga ja kuulamegi nüüd nende muljeid. Kuidas teile tundub, kas see kontsert oli nende sündmuste vääriline? Kontsert kindlasti oli sündmuste vääriline, ütleme eriti oluline minu meelest on nagu Pärnu linna seisupoolte kontekstis see, et meil üldse on olemas selline linnaorkester ja lihtsalt noh, järjest rohkem muutub nagu tähtsamaks selline elav suhe elav musitseerimine selliselt Intaliseerunud ajastul, kus tegelikult ju kõik need teosed, kas see, mis täna kõlasid, on ju olemas ka kuskil digitaalsel kujul kättesaadavad. Aga just, et selline võimalus on olemas kuulda seda ka sellises akustilises õiges kõlauses. Et see minu meelest on nagu kõige suurem voorus selle asja juures. Tõepoolest, see imeline õhtu siin armsas Pärnu kontserdimajas ja mõtlen just nimelt armsas kontserdi vaja, sest kõik need suved. Meil siin on toimunud Järvide festival, olen ma olnud kohal ja, ja täna tundsin, kuidas põues hakkas põksuma, kui astusin üle ukseläve. Ja olen väga, väga õnnelik, et tänasel õhtul kõlas nii ka palju kaunist muusikat. Seda nii orkestri esituses kui ka selle noore kauni soprani esituses. Mis oli võib-olla selle kontserdi kõrghetk teie jaoks. Minu jaoks oli huvitav, võib-olla see teine pool rohkem Šoti sümfoonia ikkagi sümfoonia annab ju ka dirigendile võimaluse näidata ennast nagu täielikumalt ja orkestrile. Selliseid värve, mida ütleme, solisti saatmine vähem võimaldab. Olen härra kallastuga täiesti nõus, et nendel oli tõesti väga sümpaatne see esitus ja ka võib-olla üllatus, et mul ei ole varem olnud võimalik kuulda olnud Pärnust sümfooniaorkestrit, et nad sellisel tasemel musitseerisid seda, seda kaunist Šoti sümfooniat. Kuid minu jaoks jäi kontserdi kõrgpunktiks siiski Wolfgang Amadeus Mozarti kontsertaaria, Vello müüafi, Amma Tiio noor sopran, kes alles möödunud aastal lõpetas Peterburi konservatooriumi. Üllata tas oma meisterliku sega, nii noor 26 aastane lauljanna, kes on küll juba jah Maria teatrist Peterburis oma esimesed rollid jaganud, peaosad juba laulnud, näiteks toome siin radion Tšetriini ooperi jõulumuinasjutt maailma esiettekandel sellises ooperis sellises majas selliste traditsioonidega ooperimajas laulda peaosa, see juba räägib ise enda eest. Tänane Mozart tunduski mulle, et kui võib-olla leeri kontsert koloratuur sopranile ja orkestrile eriti esimene osa tundus veidikene rabe intolatsiooniliselt. Kuigi kleri teine osa oli väga-väga särtsakas, emotsionaalselt esitatud, siis Mozarti, siis ma tundsin nüüd nüüd on asi täiesti laulja kätes, ta nautis seda saali ja nagu ta siin peale kontserti meile mainis, et talle väga meeldib Pärnu kontserdi nasaal, ta ütles, et tõesti laulan nagu oleksin teatris, et milliseid etendusi ja, ja operett võiksin lavale tuua, teame ju, et osales ka Pelagee ja Curiennaja ka Klaudia Taevi nimelisel vokalistide konkursil ja, ja et tal on Pärnu juba tuttav, aga kuna finaali pääs kahjuks seekord veel ei õnnestunud, ta ütles, et ma tahtsin laulda Pärnu kontserdimaja laval ja see tal täna ka suurepäraselt õnnestus ja just rõhutan, et eriti Mozarti esitus. Aga klieri kontsert on tohutu nõudlik vokaalile. Ma nõustun täiesti, sest ütles ju kabela käia ise, et see on kõrgpilotaaž, laulda vokaliisi, nii tohutult keerulist partiid, seda Nintonatsiooniliselt kui vokaalselt. Tegelikult oli ta ka väga, väga, väga, väga tubli ja, ja see esitus olid tõesti see köik ja suurima rõõmu ja huviga jään jälgima tõesti, kuidas sellel noorel lauljal edasi kõik tema areng kulgeb ja eriti armas oli temaga vahetult suhelda. Niivõrd siiras ja armas, et on suur rõõm, et Peterburi ei ole meist sugugi mitte kaugel. Kevadel külastasin Maria teatrist padaemanda etendust, paraku küll mitte seda etendust, kus ka place ja kaasa teeb. Kindlasti lähen kuulama teda ka Peterburi. Aga kuidas tundub see kava ülesehituskava üles? See oli huvitav, mulle tegelikult üldiselt alati meeldib, kui kontserdit kavas nähakse ka mingit sellist kontseptuaalset tervikut, noh, see küsimus ütleme võib-olla, et alustada aeglase teosega üldse ja veel veel niisuguse erilise teosega. Et mulle see väga meeldis, et see on nagu mingi valguskiir või saanud mingisugune selline spot valgus millelegi, mis on võib-olla tulekul, et see, see mulle väga meeldis. Mina lisaksin siia juurde, et kui pealegi leeri tuli taas lavale soprani hakkas laulma seda kontsertaaria, mille on kirjutanud siis moodsal, siis ma hingasin korra sügavalt sisimas püha taevas ja tal ei lastagi puhata vahepeal sest tegelikult oli ju Kleeri näol tegemist ikka täiesti nagu ta ise pilotaaž teosega ja et vot siia vahele oleksime tahtnud midagi, et anda vokalistile natukene natukene hingamisruumi. Aga loomulikult nagu ma ennem juba ütlesin, Mozart oli väga-väga veenvalt ja kaunilt esitatud, et ilmselt et ta oli ise selleks soovi ka esinenud, et need kaks teost tuleksid järgemööda ja kuulsin, et Pärnu linnaorkestrilt pole praegu peadirigent ja ilmselt mitu hooaega on orkester töötanud väga paljude erinevate dirigent tidega. Andrus, sa oled siin kursis Pärnus linnaorkestrikontsertide ja tegemistega, et kuidas nagu sellel foonil see tänane kontsert tundus? Linnar. Teil on päris pikk ajalugu ja mina tean seda ajalugu päris algusest peale suhteliselt hästi noh, olen ka teinud koostööd selle kollektiiviga erinevatel aegadel ja olen mingil hetkel olnud ka päris kriitiline, et see võis olla seal võib-olla neli-viis aastat tagasi ja olen ka seda kriitikat selgelt väljendanud ja ma ütlen päris ausalt, et nagu sealt edasi on tegelikult olnud väga huvitav areng minu jaoks. Et ma ei oska seda öelda, kas oli minu kriitika nüüd selles süüdi, meie seal oli tegelikult üks, üks seltskond, kes seda tegigi seda kriitikat. Kas oli nüüd selles nagu mingisugune edasimineku tõuge või lihtsalt üleüldiselt, et minu meelest on nagu pidev areng siiski toimunud sellise professionaalse sümfooniaorkestri suunas, et tõesti, kui me võtame kas või näiteks selle hooajakava, siis noh, tänane kontsert oli tegelikult avapauk nii-öelda sellele hooajale, mis on 2017 2018. Need on hästi soliidset kontserdikavad, väga soliidsed teosed, mida esitatakse sellel asjal on nagu selline tervik. Ta ei ole nagu üks asi, siit teine asi seal, et seal on mingisugused läbivad jooned, me näeme sellist planeerimist. Minu meelest on see õige, et tegelikult, kui me võtame ikkagi seda tegu, on vist ainsa Eestis tegutseva munitsipaalkollektiiviga, kus tõepoolest ütleme niimoodi, et Pärnu linnakesse saab mingisuguse väikese toetusega Eesti Vabariigile. Aga see kollektiivi tegelikult peetakse täielikult üleval Pärnu linnavahenditega. Et minu meelest tal on nagu mitmene roll täita ja tegelikult on tal ka vastutus selle Pärnu linna ees, et olla ikkagi tegelikult selline kõrgel tasemel professionaalne kollektiiv ja just nimelt sümfooniaorkester. Ja teha nagu sedalaadi kvaliteet repertuaari kvaliteetsel moel. See tänane kontsert kindlalt oli nagu selles reas ma olen varemgi kuulnud, ühesõnaga selles mõttes ma ei oskagi nagu nüüd nii täpselt võrrelda. Et kas see tänane kontsert oli nüüd noh, niisugune või naasugune, aga ma olen nagu juba varasematel hooaegadel ka midagi sellist tendentsi nagu kuulnud, et see on nagu õige suund minu meelest. Et milline kontakt on Sasha Mägilal Pärnu linnaorkestriga, kuidas tundus, kuidas see töötas? Ma usun, et väga meeldiv, ütleme nii, et ma isiklikult tunnen Saša Mägilat tšellomängijana üle, ma ei tea, 25 aastat või aasta tagasi kui ta õppis alles Sibeliuse akadeemias ja siis ta läks Peterburgi ja nii edasi ja nii edasi, aga dirigendina tegelikult teda esimest korda praegu kontserdil üldse, et ma lihtsalt ei ole sattunud ja oleme sattunud ka kokku, ta õpib muusikaakadeemias doktorantuuris Eestis. Et oleme seal nagu doktoriseminarides suhelnud uuesti, nüüd noh üle pikkade aegade aga minu meelest väga väga meeldiv kontakt, et seda, seda muidugi peab orkestri käest küsima, eelkõige ka neid asju, kuidas, kuidas ja mismoodi, aga minu meelest oli nagu igati selline toimiv koostöö. Ma tabasin ennast kontserdi teises pooles mõttelt, et küll pärnakad võivad olla uhked, et neil on selline sümfooniaorkester, et tõepoolest, kus mujal Eestis me saame rääkida oma linna sümfooniaorkestrist ja muidugi Sügav kummardus, kus linnajuhtidele, kes sellist eelarvet võimaldavad. Ja tõepoolest, tänane Mandelson oli minule suur üllatus. See oli igati väärikas esitus ja kaunis punkt sellele kontserdile ja ilus algus algavale hooajale. Muljeid Pärnu linnaorkestri hooaja avakontserdilt, mis oli pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale, jagasid Liivi Listra ja Andrus Kallastu. Kaja. Eesti riiklik sümfooniaorkester korraldas muusikalise pühapäeva Eestimaa südames Paide kultuurikeskuses. Lastele tutvustati muusikainstrumente ning esitati Sergei Prokofjevi muusikaline muinasjutt, petja ja hunt. Lisaks toimusid nii kammerkui, orkestri kontsert, dirigeeris Toomas Vavilov. Reportaaži koha pealt tegi Eesti rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. ERSO kammerorkestri kontsert muusikapäeva raames Paide kultuurikeskuses on kohe algamas dirigent Toomas Vavilov. Mis põhimõtte järgi see tänane kava kokku saate ja mida siin täna mängitakse? Esiteks? Et on mõeldud väga palju noorte peale ja teiseks kindlasti seda ERSO-s on ära toimunud selline põlvkonnavahetus ja, ja kui ma vaatan tänast kava ja vaatan seda, et valdavalt kõik, kes siin mängivad, on olnud muusikaakadeemias olnud või on praegugi minu, minu õpilased orkestriklassis ja mõned ka sellised kammermuusikaõpilased, siis ma pean ütlema, et mul on mul kohutavalt hea meel seda ka vaadata. Ma arvan, et see kujunes niimoodi, et sümfooniaorkestri juhtkond pöördus mängijate poole ja ja palus välja pakkuda kammermuusikat ja ma arvan, et kõik, mis välja pakuti, kõik singa kõlab, sest see kava on erakordselt vahva, armastavat no kindlasti moti, kuulberg viis eesti rahvaviisi kindlasti Botosiini suur kontsertduo Alvar Bergiad, Aasiad viiulile, klarnetit klaverile ja kindlasti hästi kuulsad tormise kevade süüd või Sibeliuse ateljees diiva Heino Elleri kodumaine viis, et see on sihuke mastaabi ja, ja ma arvan, et see on üks üks väga, väga tore ja väga hea kavand. Publik tasapisi koguneb siia palju. Tuurikeskus andke andeks, kust kaugelt olete tulnud siitsamast paidest. Oi, sest kui suured klassikalise muusika austajad, siis olete natukene küllaltki, no millal oli õnn või au taolist kollektiivi kuulata, viimati nagu ERSO? Ei mäleta? Väga eelmine aasta minu arust ja täna võtsite kohe spetsiaalselt ette sõita paidesse? Jah. Miks see teie jaoks tähtsam? No see on ju nii ilus, see on niisugune elamus ja antakse lihtsalt tuled ja väga kauge ei ole, tuled ja vaatad ja saad selle emotsiooni ja see on see nii oluline, kui sagedasti teie satud klassikalise muusika kontserdile satuks kohe sagedamini, kui oleks sama siin. Et kui vähegi võimalik, siis ikka olete Järvamaa inimesed ikka paidest paidest. Sümfooniamuusika on mulle kogu aeg meeldinud. Kas te teate ka, näiteks üks, mis teoseid täna mängitakse, suur osa oli mulle tundmatud, et ma ei ole nii, ütleme nii kompetentne, aga mulle väga meeldib mõelaga kursist Leostega, aga ma ei vali väga, selliste professionaalide esituses on iga asja Paide kultuurikeskuse direktor Ülle Müller, kui sagedasti ERSO paidesse satub? Mitte väga sagedasti. Viis aastat tagasi mängis ERSO Paide E-Piim spordihallis ja meil on hea meel, et ta täna taas san paides. Aga koostöös Eesti kontserdiga toob ju sellist süvamuusikat paidesse ju viljoil ja et tegelikult on meil nüüd olnud pikki aastaid juba Eesti kontserdiga selline tore koostööleping lausa mõtleme läbi terve aasta programmi, kus alati jätkub ka publikut. Nii ja naa, huvi on ja, ja tühja saali ei ole ikkagi olnud, pigem on ka, niiet seda huulikut tuleb lihtsalt ise koolitada ja seda ka. Pianisti auli lonks, kuidas teile see paide klaverit tundus? Paide klaveri veel, ma olen tegelikult varem ka mänginud, juba kaks aastat tagasi oli ka siin üks kontsert ja tere, kui ma siia saabusin ja proovisin klaverit, siis ma olin ikka väga positiivselt üllatunud ja nagu tundus, et täna kõlas klaver veel paremini kui, kui viimati, kui ma siin mängisin, et siin muidugi toetab see akustika ka, et siin on täitsa täitsa hea akustika, nii et siis kohe klaver kõlab ka paremini. Tundub ja oli vist isegi üllatav, mulle endale. Paide publik ei ole aplausiga väga kitsi ei ole tõesti tõesti, sai mitu korda ikka uuesti lavale ja ja lõpus isegi mõned inimesed seisid testini eest, seda on nii tore tunda alati ja näha, aga muusikapäeval jälle olla tööl. Kas see on teie jaoks pigem selline pidupäev või, või sel päeval tulebki teha tööd. Ja tegelikult on see kõike seda korraga, et laval olemine on mõnes mõttes alati pidupäev, et kui keegi kuulab sind, kui keegi tuleb kohale ja ja nõustub istuma pikast, et sind kuulata, siis see tegelikult on eriline asi. Mina tundsin küll selliste kohustust ikkagi muusikuna heas mõttes kohustus täna esineda KuMul veel kontserti tänaseks päevaks ei olnud. Et siis, siis ma kohe tundsin, et ma pean midagi endale leidma, sellepärast et see päev on tõesti igale muusikule, ma arvan nagu kohustuslik esinemispäev ja samas ongi see pidupäev salati lõpp toreda muusikapäeva tseremooniaga ja peoga, et et see on ilus, ilus päev. Ka Heino Elleri Kodumaine viis on kõlanud ja publik ei olnud aplausiga kitsi. Kuidas siis muusikapäeva kontsert meeldis? Väga tore oli, ERSO tuli meile külla, Me peame uhked olema. Minule väga meeldis väga hariv, väga maitsekas kava, suurepärased solistid, imeline ja et me tõesti peame siin paides Eestimaa südames väga õnnelikud olema, et et Eesti kõige suurem ja paremorkester täna üks päev pärast Paide sünnipäeva siia meile tuli muusikat ja rõõmu tooma, et suur tänu neile selle eest, et nad siia tulid ja olid. Minu meelest oli küll eriti tore see kontsert toimus kahes erinevas saalis, saime kuulata kammerkoosseise kammersaalis ja nüüd suurtersot suures saalis. See oli imeline. Ja minule meeldis ka see, et kõigepealt orkester alustaski oma nagu köögipoole pealt lapsekesed, väikesed, said pille proovida, trummi lüüa, keelpille katsuda õpetati isegi väikseid mänguvõtteid ja niimoodi astmeliselt edasi juba täiskasvanutele kena kontserdi pakkudes ja muidugi peitleja hunt võrratu. Meie-ealistele tuli jälle noorus meelde. Kooliajast ma ei tee saladust, et inimesed, kellega ma juttu ajan, on koolitatud kõrvaga Paide muusikaõpetajad, saame tuttavaks. Mina olen Sirje Grauberg, Katrin Aesma, mina olen Mart paberil Grauberg, aga mina olen rohkem selline asjaarmastaja muusikapäev, on see töö jaoks oluline ja vääriks tähistamist. Nad pidasid vajalikuks ikkagi väljatuludena müüva ERSO pärast, pidasin vajalikuks ja loomulikult väärib tähistamist ette ja viimasel ajal eriti on sellele palju tähelepanu pööratud, et ikka muusika ja muusikaga tegelemine on inimesele väga oluline, eriti tänases sellises kiires maailmas digitaliseerinud maailmas, ma arvan, tõesti kiire, tuhanded inimesed jooksid täna paidest Türile ja ja ega see saal oli siin pooltäis, aga millest see siiski räägib ja see räägib sellest, et huvi on, jätkus jooksjaid, aga jätkus ka kontserdikülastajaid, nii et neid ei olnud sugugi vähesin. Mina mõtlen ka, et tegelikult ei ole põhjust kiruda neid, kes ei tulnud, võid olla õnnelik nende üle, kes tulid just et ärme hakkame tänast ilusat päeva ära rikkuma. Ja oleme siis üheskoos tänulikud ERSO-le, kes tuli paidele siia järmakaid rõõmustama. Klassikaraadiole. Tartus Vanemuise kontserdimajas aset leidnud muusikaliselt perepäevalt jagab muljeid Pille Taniloo ning Eller sümfonietta kontserdilt Elleri muusikakooli Tubina saalist. Noor viiuldaja Helin Pihlap. Muljeid päris Liina Vainumetsa. Praegu mul on võimalus vestelda Helin Pihlap, iga, kes on viiuldaja, Eesti teatri- ja Muusikaakadeemia magistrant olid täna, rahvusvahelisel muusikapäeval kontserdil Elleri muusikakooli Tubina saalis, kus esines Heller sümfonietta. Palun räägi natukene oma muljeid sellelt kontserdilt. Muljed on väga head, sest juba see muusikapäeva idee on minu arust lihtsalt nii tore ja see on nii tore, et heas muusikas saavad paljud inimesed osa. Ja mul on hästi hea meel, et ma sain siia kontserdile tulla. Eriti tore veel, et sa ei tule oma kooli oma linna siin tagasi, olen hästi hästi tore kontsert ka, väga meeldis kava ülesehitus, mulle väga meeldis hästi põnev kava, selliseid vähetuntud asju, mis olid hästi põnevad avastused ja toimisid väga hästi ja mulle tundus, et publikule väga meeldis. Esimeses osas olid siis kaks sellist Kelbilisenti respiegi vanad aarete tantsud ja Takvireen serenaad keelpilliorkestrile. Mõlemad olid hästi põnevad avastused minu jaoks, ma ei ole kumbagi ise mänginud ja hästi eriilmelised, aga hästi värskelt mõjusid mõlemad ja väga nauditavad. Kui Lilian kontserdi eel ütles, et selline positiivne kava on valitud, aga et samas leidub seal igasugu emotsioone, et tõenäoliselt kõik midagi leiavad, siis oli küll täiesti selline positiivne ja helge. Sügisest toomemäge sai samal ajal nauditud, aga hästi, kohati panin mõttesse kohati kutsest väga kaasa ja hästi nauditav oli. Pole siis Beethoveni teine sümfoonia seades keelpillidele ja kolmele puhkpillile, seal oli siis kaks metsasarveflööt ja kell pind. Oli ka huvitav, seda sellises seades kuulda võib olla tundus, et see oli kell pillide jaoks võib-olla kõige keerulisem teos, mida mängida ja seda kohati natuke tunda, et võib-olla ei ole päris sõrme all see teos, aga seest mulle väga meeldis see energia, mis seal oli. Minu arust seda oli tunda, et selle Beethoveni ka oli see energia ja lähesti laes ja see endale on ka väga hea positiivne laeng saadud nüüd. Pille Taniloo, Elleri muusikakooli klaveripedagoog. Millised olid sinu muljed rahvusvahelisest muusikapäevast? Muljed olid vaheldusrikkad, võiks öelda. Käisin kahel hommikusel kontserdil, mis toimusid Vanemuise kontserdimajas kell 11 ja kell 12 ja pühapäevane hommikukontsert kell 11 oli tegelikult päris ainulaadne kogemus, sest et eks nii esinejatele kui kuulajatel on ju end hommikutundidel küllaltki raske kontserdilainele häälestada. Aga samas muusikapäev ja miks ka mitte. Esimesel kontserdil ma kuulsin autorilaule, sest nii muusika kui ka enamus tekste olid Priit Strandbergi loodud ja lisaks oli laule ka Juhan Viidingu tekstidele haakusid oma meeleoludega poolest ülejäänutega hästi kokku. Rääkides muusikast siis see oli väga lüüriline, omanäoline heakõlaline, justkui sellise ühe tundliku maailma erinevad peegeldused ja väga armsad ja siirad peegeldused. Lauludel olid ka väga toredad ja huvitavad keelpillikvarteti seaded ja lisaks täiendas väga hästi kogu pilti ka Marion Strandberg oma hääle, klaveri ja flöödi partiidega. Musitseeriti täiesti ühel lainel mõttekaaslasena ja see oli väga tore kuulata ja tänu muusikale lavale ma sain tegelikult väga kena elamuse. Maarja on ja Priit Strandbergi loomingust ei olnud ennem neid nii põhjalikult kuulnudki. Aga muidugi, mis ma ütlen, et põhimõtteliselt eelistaksin ikkagi romantilisem atrientiimsemat atmosfääri ja võib-olla ka kohta, et natukene mulle tundus nende maailm nii kammerlik ja ilusad seal suures ruumis minu jaoks nagu pisut hajus võimutus liiga ametlikuks. Just see ruum ise oli natuke liiga ametlik, Vanemuise kontserdi. No mulle tundus jah, et see võiks olla pigem mingi selline õhtusel ajal romantilise valguse ja selliste mõtiskluste maailm minu jaoks aga hästi sümpaatne. Ka laeva poole värvi. Olemine. Mis sest, et mida kõike ma ei, su. Pole midagi? Ja siis kohe teine kontsert, kell 12 oli siis täielik vastand sellele, et ta algas kohe väga hoogsalt ja marsilikult kõlas saadu regimuusik, aga mis oli siis kummardus heliloojale ja klarnatistile, kellel täitus kolmandal oktoobril just 105 aastat sünnist ja see kollektiivi nimetus Tartu puu- ja plekikoor kõlas minu jaoks tegelikult üsnagi intrigeerivalt, kui ma sinna kontserdile läksin. Aga tegelikult oli see väga meeldiva kõlaga orkester ja selles oli ühendatud siis tegelikult kolm koosseisu. Seal oli Tartu esimese muusikakooli klarneti ansambel Tiit riigile juhendamisel siis Tartu saksikoor Toomas Petersoni juhatusel ja Tartu metsasarvekoor Kaido otsingu juhatusel. Ja kõik need kollektiivid tegutsevad põhiliselt iseseisvalt, aga aeg-ajalt teevad ühiseid kontserte. Ja näiteks eelmine selline ühine kontsert oli siis kolm aastat tagasi. Ja pärast rabalugu mängisid kõik koosseisud oma palade ploki eraldi. Ja minu jaoks oli kõige suurem üllatus sellel kontserdil saksi kuur, kes kõlas väga hästi, sest neil oli väga tore repertuaari valitud täiesti ootamatu tormise inseneril omaõhtutest kaks pala, mis on ju tegelikult koorimuusika ja kõlas saksofoni, ta lihtsalt suurepäraselt. Ja samuti olite, et siis valinud veel ühe teose In klaste rahvusliku saksofoniorkestri repertuaarist vihmatants. See oli ka väga värske ja tore. Ja kui kõik kolm koosseisu oma jõud ühendasid jälle lõpuks siis kõlas huvitav seade puhkpillidele. Beethoveni viienda sümfoonia esimesest osast. Oli hästi tore kuulata, kuidas erinevate ansamblite värvid 11 täiendasid, rikastasid kõlapilt oli hästi tore. Ja oli ka vahva vaadata, et laval oli nii palju innukaid, noori, puhkpilli mängijaid. Kogu kava lõpetati kahe osaga, hind oli, tule räägi muusikast. Ja pärast sellist uhket suurt kontserti oli siis aeg ümber häälestuda juba ennast džässilainele, sest pärast väikest vaheaega siis algas juba kolmas muusikapäeva kontsert džässivõtmes. Milline meeleolu üldiselt seal valitses saalis minu arust väga selline hoolega kuulati ja väga pidulik, ma ütleks isegi ja meeldiv. Võib-olla pühapäeva hommikul selline natukene ka unist võitu, mõnikord, aga samas oli tore see, et igal kontserdil olid vahel väikesed pisikesed pausid, et kes tahtis, sai kohvi uue oma tuttavatega kohtuda ja head muusikat, aga soovida või rääkida uudiseid, et oli selline väike aeg nagu tuttavate märkamiseks ja, ja see oli ka vahva. Viimati kuulsime Pille Taniloo muljeid muusikaliselt perepäevalt Vanemuise kontserdimajas. Hüpassaares tähistati koos nii Mart Saare 130 viiendat sünniaastapäeva, kui rahvusvahelist muusikapäeva kooride kontserdil esinesid Tartu Ülikooli kammerkoor Triin Kochi juhatusel, kammerkoor, head ööd, vend Pärt, Uusbergi juhatus tusel ja naiskor karmina Margit võsa juhatusel. Kontserdil Mart Saare klaverimuusikast mängisid teroide tema õpilane Carita Irjas ja Rasmus Andreas Raide. Lisaks esitlesid Mati Turi ja Martti raide Mart Saare soololaulude plaati ussisõnad. Tuule kann. Kui palju? Kus rahvast rahvusvahelisel muusikapäeval esimesel oktoobril, Hüpassaarde, ma arvan, need sadades oli seal rahvas käimas, tõesti. Koorid ise olid juba üks suur rahvas ja, ja, ja tore seltskond, kes seda ruumi seal täitis, nii õues kui majas sees ja maja ümber. Aga kohale oli tulnud minu meelest ikkagi väga soliidselt, palju inimesi, terve parkla oli täis ja minu meelest oli ka teisel pool seda tõkkepuud või väravat Taluväravate rahvas. Ta oli vägevalt näha, oli, et Tallinnast, Tartust, Viljandist ja loomulikult kohalikud inimesed, Mart, Saare sugulased. Et kõike 100 hüppas saares oli see päev topeltpidulik, kuna tähistati Mart Saare 130 viiendat sünniaastapäeva ja rahvusvahelist muusikapäeva. Ja sündmusigi oli ridamisi koori kontsert, klaverikontsert ja veel ka plaadiesitlus ja lõpuks matk. Mis mulje jäi koori kontserdist, seal esines siis kolm koori? Jah, tulingi Tallinnast, siis seal oli kammerkoor, head ööd, vend Nende bussiga. Ja siis oli ka naiskoor karmina ja Tartu Ülikooli kammerkoor. Koori kontsert vabas õhus, Mart Saare põldude ja karjamaa peal suurepärane, paremat ei oskagi tahta, ilmataat hoidis nii, et väga-väga südamlik ja, ja minu meelest väga kõrgetasemeline. Kas laululava kui sellist seal enam alles ei ole? Vot mina ilmselt ei olegi seda laululava eriti näinud, ma ei tea, millal see oli, kui filharmoonia kammerkoor seal samamoodi Mart Saare lauluplaadiga üks kord nagu esitles ja esines siis nagu minu meelest oli veel midagi, olid need vanad pehkinud pingid publikule, aga nüüd olid toodud sinna ikkagi täiesti uued pingid ja see paigutus oli teistmoodi. Aga kuidagi see seljatagune toetas ja puude nii-öelda hõlmas need laulud ja koorid siis esinesid. Ja kuidas need laulud siis kõlasid seal vabas õhus hästi vabas õhus täitsa hästi, et seal tulid nagu ilusasti välja need erinevused väiksemate kooride naiskoori erinevad need kaks kammerkoori, et need erisused tulid välja. Noh, võiks öelda, et, et võib-olla prooviaega ühendkooriks hüppasar ühendkoor esines alguses ja lõpus, võib-olla sellega peaks rohkem kokku sulama, aga samas on selles oma võlu, et tullakse kokku ühe asja pärast ühe asja nimel. Ja see kõlabki just nii, nagu ta kõlab. Võib-olla minu jaoks kõige emotsionaalsem oligi pärast, kui see matkajate rida siis mööda seda raba seal jooksis ühte ja teistpidi ja siis koorid spontaanselt esitasid nende rabajärvede ääres neid samu laule ja no siis oli ikka täielik põhjavaimuga otseühendused, et seal isegi enam ei plaksutatud, sest see oli niivõrd harras ja niivõrd see, mis ongi, miks inimesi kisub ikka sinna, hüppas saarde ja just ka ropp. Aga millised laulud seal kontserdiolukorras suurema aplausi teenisid? Niimoodi jälle ei tahagi öelda, et kus suurem või väiksem minule aplausi tihtipeale nagu ei meeldigi. Ja Mulle tundub, et muidugi Tartu Ülikooli kammerkoor alati saab väga suure aplausi, et nendel on selline väga võimas ja just need kõlavad siuksed tuumakad, häälet, kuigi kõik noored inimesed ju. Aga aplausi ei saa seal niimoodi küll öelda, et väga huvitav repertuaar minu jaoks, kes ma just nendel Hüpassaare käikudel võib-olla olengi kõige rohkem Mart Saarega ja tema loominguga kokku puutunud, et ei oska niimoodi öelda, aga teile isiklikult minule isiklikult ikkagi leelo oli väga võimas algus ja nagu teistmoodi ei oskagi seda kujutada. Riina Roose need ette räägitud jutud, need, siit ka need lood nagu erandlikuks või erakordset, eks, et just seesama 1918 millal Mart Saar, sellesama, mis need ohjad Meida hoidvad, lõi, see seos Eesti ajalooga, selle pingestatud olukorraga, mis teab, kes teab ajalugu, igatsus, rahvas ühesõnaga jal muidugi minu vaieldamatu lemmik isiklikult on põhjavaim, et see on nagu peaaegu hümn või väga pühalaul, et seal ma lihtsalt sulan. Aga siin oli selliseid väga toredad võrdlused, olid, Jaan, läheb jaanitulele, mis oli siis järjest läks just nimelt naiskooriseades ja pärast segakooriseades jälle mingisuguse kindla ajavahega, millal ta on kirjutatud, et näitas ka Mart Saare sellist loomingulist arengut ja noh, ühesõnaga jälle igatpidi huvitav kõik, kes olid sõnade autorid, jah, mis aastatel tehtud ja see kontekst, mis aint tee nii et kuulasin kohe, kõrv kikkis ja kõik oli huvitav. Nii et see Riina Roose sõna sidus. Jah, järelist endaga ja, ja ma arvan, et see oli neil ikkagi ju läbi räägitud ja kokku lepitud ja see tuumakamad ja just see looduslüürika, mis, nagu seal kohapeal just eriti võimendatud saab, linnukesed laulsid ja tuul õrnalt puhus neid kaselehti sealt ülevalt lauljatele pähe ja noh, ühesõnaga see kõik nagu moodustas selle täiesti loomuliku keskkonna, et nagu teistmoodi ei saa ega ei tohigi. Pluss siis uudsus ka, et kui ei ole kuulnud seal ühte või teist või kolmandat, et siis sai kuulda. Järgmine kontsert toimus juba Ammard saare Majas sees. Mida uut seal oli näha seal majas? Seal oli ju just valmis saanud remont ikkagi, aga kuna ta on muinsuskaitse all, siis ikkagi väga professionaalselt, et meistrite ja projektijuhtide juhendamisel ja pilgu all köök ja tuba ja isegi teine korrus, kuhu siis sellist puhketuba loomeinimestele planeeritakse? Need vajavad veel sisustamist, et seal harmoonium, kui muidu ta oli seal klaveritoas ja vahepeal seal keskmises toas, siis nüüd oli, ta võttis sinna taha aga keegi kõrvale läinud, nii et et uudistamist oli palju, uued tapeedid, uued küttesüsteemid, kõik see ohutusvärk ja ühesõnaga see oli paar päeva varem saanud valmis, nii et tõesti nibin-nabin täitsa uues ilusas puhtas majas olime. Kuidas suur publiku hulk mahtus ta klaverikontserti kuulama, maja teagi, meie läksime hästi kiirel sammul, et ometi saaks nüüd ühe tubase koha ja seal radiaatorid, mis olid ka juba soojaks läinud, maagite sinna äärde, siis mina ennast kohe kindlalt maha panin, aga tegelikult ma ei teagi, mis oli siis akende tagaaknad avati ja mis oli siis koridoris ja eeskambrites, rahvast jagus igale poole igale poole, et sellepärast kui kutsuti kasvõi see maja peremees Kalle väikese meene järgi, siis ta pidi kaua aega tulema, ilmselt ta üle üle inimeste tornis siis sinna ja niimoodi vaikselt need tulid, aga samas ma tean, et esinejatele pakuti seal vähekene kehakinnitust ja osad läksid ilmselt ka kohe rabamatkale. Ei olnud sellist närvilisust ei olnud kuskilt. Kuidas Mart Saare klaver kõlas seal? Oi, mis mina nüüd oskan öelda, seal alati ka selline omamoodi rituaal, et kui sinna tullakse ka ju iga-aastaselt, et kas või sellesama Mart Saare sünniaastapäevade puhul, siis klaverikatsumine on selline omamoodi rituaalne tegevus, et et noored õpilased pannakse sinna ja ise proovitakse natukene, et tal on ikkagi see aura ja tähendus enamat kui pelgalt kõla kõla, ma ei oska niimoodi öelda, kasti kõlab, no mis tal seal viga kõlada ja võimsalt kõlasid nii Martiraide enda mängitud lood kui ka tema õpilaste, tema poja mängitud lood. Et ei oska midagi öelda, kui, et kõik oli nii nagu peab. Rasmus Andreas Raide mängis seal siis veel ja siis üks marti raide noorem õpilane. Jah, Carita Irjas muusikakeskkooli, kuuendast klassist, ET mängisidki ballaade, prelüüd, selliseid lühipalu, mida mina olengi nagu vähem kuulnud ja isegi mõtlesin, et need võiksid võib-olla koolide repertuaaris laste. Ma jälle ei saa öelda, et ma käiks klaveriõpilaste kontserditel, aga ma millegipärast arvan, et ega need Mart Saare lood nii tihti ikkagi ei kõla kooli kontsertitel aga täiesti jõukohased ja ja kaunid. Klaverikontserdile järgnes plaadiesitlus kiduri Marty Raide ja ussisõnad Mart Saarelauludest. Kuidas plaadiesitlus kulges? Seal võib-olla selline võtmelause tuligi Matti turilt, kes ütles kogu aeg, et siin on nii hea olla ja siin on nii kena ja siin on nii hea olla, et tõesti, ma arvan, et see, selline valdav tunne, et siin on nii hea olla ja just Nende, Mart Saarelugude keskel ja, ja see, see, selline nende südamlikus ja see veendunud pühendumus Nende Mart Saare soololaulude nagu pikaajalisel esitlusel salvest saamisel, et see tunne oli valdav ja marti raid tegi nagu sellise üpris huvitava valiku. Et oleks erinevast ajastust tuleks erineva karakteriga, et oleks ka rahvalaulutöötlusi, et oleks Mart Saare enda rahvalauluviise seal. Ja selles mõttes oli jälle väga emotsionaalne ja, ja mitmekesine ja jälle palju saad teada just tänu sellele, et marti, see seletas iga laulu, et aga jah, valdav tunne võiks küll öelda, et kogu selle päeval oli, et siin on nii hea olla. Ja see tunne jätkus, kui deka rabamatkale läksite, nagu ennist mainisite. Et Mart Saare viisid olid meeles ja, ja ka laulud suus. Seda küll, et mina küll seal kogu aeg just neid tuttavaid, noh, võiks öelda küll, et pigem just neid rahvaviise seadeid ja, ja koori nii-öelda originaalmuusikat, noh muidugi põhjavaimu ümise siin ikka ka, aga see rabamatk tõesti kaski sealt pärast seda plaadiesitlust ja tubas kontsert ja siis kohe peale. Ja see suurem seltskond liikuski. Riina Roose jälle nõuannete kohaselt, aga kuna see laudtee on ju üpris kitsuke ega seal on selline hanerida ikkagi hea, et meie, kes me tulime just selle Tallinna bussiga, siis meie käisime kohe alguses oma rahulikul rabamatkal tervel ringil ära ja istusime ja pidasime piknikku ja laulsime neid laule kaasal oma väikse seltskonnaga juba enne ja pärast jälle. Ja siis tõesti need koorid andsid seal spontaanseid esitusi, lihtsalt nad ei saanud sealt ära tulla. Ja taevataat hoidis nii et teil oli sihukene tore päev ja võibki öelda, et ilus päev oli sõõr aitäh tuule kann antima. Mati Turi ja Martti raide esitlesid oma saare plaati kolmapäeval ka Eesti teatri- ja muusikamuuseumis. Kuulame, mida nad rääkisid, aga klassikaraadiot deltas esimesel juunil, mil nad ootasid veel hoo andmist plaadi ilmumisele. Ma saan aru, see on lihtsalt nii meie oma helilooja, et sellest ei saa üle ega ümber ja mina jõudsin ykskord lihtsalt selle tõdemuseni, et see ongi nagu meie muusikaline emakeel, lihtsalt ta ta räägi meiega nagu otse seda, nagu seda meie meelelaadi väga hästi tabanud ja kuidagi hästi harmoniseerumine selle mingisuguse eestlase sügavama põhjaga. See on tegelikult ju loitsu tekst, et see ei ole lihtsalt pandud pealkiri ja ja et need ongi ussisõnad, see missinaalneksu salvestatud, see on ju laagerdunud sinna Meie esivanemate niisuguses elutarkuses ja kogemuses ja ka maailmapildis ikkagi põlvkondade vältel, et see ei ole kellelegi välja mõeldud, lihtsalt niukene, mingi jutukene, niisugune natukene muinasjutt, mida, mida lastele lugeda, aga need on väega sõnad ja ja, ja sellepärast see laul sai ka nagu plaadi nimilauluks. Saare lood on ka väega lood, et nad nagu väga täpselt on fookuses ja tajuvad seda teksti ja tajuvad kuidagi seda teksti ja muusika seost väga hästi ja niisuguse tugeva mõjuga, ütleme on kuulaja peale ka esitaja peale. Võin kinnitada, et see ei ole ka see, et jätab ükskõikseks meid, valjud asjad võivad liigutada, aga see kuidagi puudutab hästi sügavalt, see ongi see omapära tal, et läheb korda täiesti korda, läheb. Kaja helikajas keskendusime seekord muusikapäeva sündmustele Pärnus, Paides, Tartus ja hüppas saares. Helimontaaži tegi Katrin maadik. Toimetas Kersti. Hinnasaadet jääb lõpetama rubriik muusik mõtleb. Tere jälle kuulama rubriiki muusik mõtleb, stuudios on hektar, ei paju kätte on jõudnud aeg, kus meid kõiki kõnetatakse kui armsaid valijaid. Ja meie kõigi arvamus nii koosluste kui ka üksikisiku tasandil on ühtäkki nii väga oluline. Sestap räägingi täna veidi valimistest. Muusikat, teavad oma kogemusest, et maailmakord on oma olemuselt hierarhiline ka toimivad struktuurid, muusikaelus on enamasti hierarhilised. Võtame näiteks orkestri või ooperiteatri. Sama kehtib ka hästi toimivate äriettevõtete kohta. Kuigi mõnikord võivad demokraatlik ja hierarhiline süsteem moodustada hästi toimivaid hübriidvorme. Siin oleks kohane mainida, et tuntud orkestreid, kus on tavaks orkestri liikmete poolt valida peadirigent. Huvitav on tõdeda, et riigid, mille nimes figureerib sõna demokraatlik või rahvavabariik või rahvademokraatlik on ajaloost teada just eriliselt range hierarhilise süsteemi poolest. Kuigi vormiliselt käivad ka neis riikides inimesed valimas. Meie riigis tekib nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil iga mõne aasta järel olukord, kus me kõik oleme, armsad valijad. Valimiste vahel rahva arvamuse küsimine on aga sildistatud populismiks ja tehtud küsitlused kuulutatud mitte siduvateks. Kas meie riik kaldub sisuliselt hierarhilise või siis demokraatliku süsteemi suunas, seda võiks iga kuulaja ja kaasamõtleja ise mõelda. Ja siit jõuamegi tänase jutu tuumani. Juba eelmises lõigus kõlas kurjakuulutav fraas ise mõelda. Palju räägitakse tänapäeval tervislikust toitumisest ja valmiskujul pakendatud rämpstoidust mille liiga sage tarvitamine on teadupoolest ebatervislik. Samas jäetakse kõrvale rämpstoit vaimses plaanis. Kes vähegi loeb ja mõtleb, saab aru, et meediaväljaannetes on artikli pealkiri ja sisu väga tihti vastuolus. Tasub ka tähele panna, et kui artikli sisus on viidatud kellelegi väljaütlemisele võib algallikat uurides sageli leida, et algse jutu mõte pole üldse selline, nagu väljaanne väidab. Tahtlik moonutamine mõne lause kontekstist väljakiskumise teel on levinud võte samuti mingi nähtuse või ka isiku sildistamine. Lihtne viis isemõtlemise vältimiseks. Silte on lihtne lugeda ja meelde jätta. Ning võimalikult väikese energiakuluga toidu hankimine ongi elusolendi eesmärk. Nii toimitakse päevast päeva ja selles plaanis ongi enamik inimesi vaimsel rämpstoidu tarbijad, kõik on ilusasti pakendatud, see neelatakse alla ja ei vaevunudki uurima, millest toit koosneb. Tuntud eesti mõtleja on öelnud, et infoühiskonnas on inimesel kohustus adekvaatset infot hankida ja seda läbi töötada. Ekto ei, paju on selle mõttega päri. Kuna oleme kõik praegu armsad valijad, mõelgem ka sellele, mida siis meile lubatakse. Näiteks suur osa valimiseelsetest lubadustest ajab segamini riikliku ja kohaliku tasandi. Hiljuti potsatas mu postkasti kiri, kus üks tuntud erakond kirjutas mulle, et miks ja kuidas nad sooviksid muuta maksuseadustikku. Kirja lõpus oli muuseas ka mainitud, et see ja see tore inimene kandideerib kohalikel valimistel minu piirkonnas ning võiksin teda valida. Võrdluses toitlustusega meenutas see kiri olukorda, kus kokk laseb prae ja magustoidusaumikseriga üheks massiks. Armsale valijale kindlasti maitseb erinevate teemade meelega arusaamatuks massiks segamine tundub olevat praegu moes. Armsa valija jaoks on tema enda raha eest toodetud ka suurel hulgal erutavalt kõlavaid, kust sisutühje reklaam, hüüatusi Nende väljatöötamiseks on kaasatud oma ala parimad professionaalid. Üheks levinud manipulatsiooni võtteks on ka valiminud, muidu saad nemad. Ühine vaenlane on vajalik ja ühendab inimesi. Kui seda tegelikult polegi, tuleb see välja mõelda. Lõpetuseks ärgitanud siiski kõiki kuulajaid ise mõtlema, seda hoolimata sellest, et läbi ajaloo ise mõtlemine üks ohtlikumaid tegevusi, isemõtlejad on kehvasti manipuleeritavad, seega tülikad oma võimu kindlustada soovijaile. Hoolimata sellest püüdke ise infot hankida ja asjad läbi mõelda. Loobuge võimalusel ilusti pakendatud vaimsest rämpsust ja uurige, kes tegelikult mille eest seisab. Saan aru, et see ülesanne on raske, kuid iga õigusega peaks kaasnema ka vastutus valimisõigusega, samuti meelelahutusliku meedia virvarri kommentaariks on üks minu hea kolleeg öelnud. Tabava mõttemeelt ei tohi lahutada. Meeli tuleb hoopis teravdada. Tänu kaasa mõtlemast mikrofoni ees oli hektar, ei, paju.