Kunstiministeerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Te kuulate saadet Kunstiministeerium, mina olen saatejuht Indrek Grigor. Viljandis vältas 18.-st augustist seitsmeteistkümnenda septembrini kunstifestival kukku. Sündmuse kutsus ellu tsirka aasta eest Viljandisse kolinud ja seal loomemajanduskeskuse juhatajana tööle asunud Villem Varik. Enne Viljandisse kolimist elas töötas, tegutses Varik Tartus, kus ta oli seotud suurema osaga siinsetest festivalidest. Peale uidi olen ma ka seotud olnud nii priima Vistaga, kuid artify kui ka korraldada iiri muusika, kirjanduspäevi ja kehalistreik võimalike festivalidega stentsi pileti. Et neid kogemusi on palju. Varikuga enam-vähem samal ajal tsirka aasta eest kolis Viljandisse kunstnik Erik Alalooga, kes avas seal helikunstigaleriid. Supersioonikum. Äge oleks muidugi öelda mingi väga ideoloogiline põhjus, miks just Viljandi, aga tegelikult ta on siukene jällegi kombinatsioon mingitest erinevatest põhjustest ja võib-olla primaarne põhjus oli see, et Tallinnas hakkas nagu kõik otsa saama mõned aastad tagasi otsa saanud, et lõpetas tegevuse, tegevuskunstiosakond läks kinni polümeeri kultuuritehas ja nagu mingid otsad hakkasid nagu kõik lahti seal saama, Tallinnas on siis siis miski otseselt kinni ei hoidnud ja tegelikult see Koidu seltsimaja teiselt poolt jälle mingisuguste vestluste tulemusena tundus koht, kus oleks jälle midagi teha, siukest. Nagu polümerest, nagu siuksed, kehvad tingimused, aga väga palju vabaduste, väga palju ruumi. Kaks meest kolivad Viljandisse ja kukuvad seal kohe kultuuri korraldama. Kui seda olukorda ajakirjaniku pilguga hinnata, tundub kõige pädevam lähtepunkt ajakirjandusliku sisu loomiseks. Rääkida immigratsiooni viljastavast rollist linna elukeskkonnale. Ma just nagu enne seda intervjuud võtsin enda jaoks huvi pärast kokku, et kui palju siis siia väliskunstnikke on. Minu abikaasa kaudu tuli. Aruande valmistas ette Kondase keskuse juhataja ja Viljandi kunstifestivali KUKU kaaskuraator Mari Vallikivi, kelle abikaasaks on soome kunstnik Mika Vesa. Lahti. Et neid on kokku 74 kunstnikku ja kaugeltki mitte kõik ei olnud soomlased, et kui just nüüd sellele teemale viidata, kes siis nende hulgas oli soomerootslasi päris palju neid, kes siis nagu kodukeelena rootsi keelt kõnelevad ja neil on hoopis eristaatus Soomes. Siis oli pagulasi erinevaid Iraagist, Brasiiliast, Iraanist ja näiteks üks kunstnik, üks Iraaklane, kes on saanud ka tagasisaatmise otsuse, nii et tegelikult tal ei õnnestunud siia ise ju kohale tulla, sest tal ei ole dokumente. Tööd saabusid ja, ja siis tegelikult ka tõepoolest, et meie kaudu, kuna me oleme varem käinud Lätis, tulid siia ka läti kunstnikud. Neid oli üks 10 kond ja siis erinevate rühmituste kaudu ka päris rootslasi ja, ja mõned ameeriklased ja taanlased. Päris kirju seltskond tegelikult. Villem Varikult õnnestus välja meelitada rikk Viljandi kiituseks. Kuidagi hea tunne on just väikse linna puhul, mis meil on siin 19000 kasvat inimest. Et kuidagi on kõik võimalik teha. Hiina inimese või elanike vahel Tiinas sünnid, et sa tead, et ei ole võimalik vaatamata mõelda motot seoses president siin, nagu võib igaüks nuhelda juba väiksest peale, et see pole nagu Riigikokku 101 inimest. Meil on siin mingi, mil inimesed, noh see on suhteliselt peaaegu igalühel, on see võimalik, kuna seal rotata RK-s elab praegu 70 aastat, hoopis küsimus. Et ma nagu näen linnade kompaktsus mõttes on nagu väga väga äge, et saab teha ka neid asju, mida ma arvan, et enamik inimesi seda kunagi teha. Kui Viljandisse kohale sõitsin, et hakata salvestama saadet integreerumise kreoliseerumise või teab mille edasi viivast jõust siis selgus, et nii Villem Varik kui Erik Alalooga on Viljandi nii omaks võtnud, et nad ei suhestunud minu probleemiasetusega kuigivõrd. Ehk selle asemel, et rääkida sisseelamishädadest, keskendusid mõlemad kultuuripoliitikale. Kogu festivali puhul ilmus müürilehe erinumber pealkirjaga Viljandi mille juhtkirja autor Erik Alalooga esitas põgusa Viljandi kultuuritüpoloogiat, mida ta ka kunstiministeeriumile lahkesti kirjeldas. Aga nüüd selle pooleteist aasta jooksul selle Viljandi kui keskkonna kohta on jah, mingisuguseid jõujooned hakkavad selginema, et minu jaoks ta jaguneb neljaks suureks blokiks, et noh, on niisugune täiesti sõltumatu koloss Ugala teater, eks ole, riigi alluvusega siis on kultuuriakadeemia. Et kuna nad on sihukesed riiklikud institutsioonid ja siis neil on seda haaret, et natukene rohkem, eks seal seal käivad inimesed mujalt, seal on kutsutakse välismaalt lavastajaid, õppejõude siis kolmas on siis päris Viljandi, eks ole, selline see villane Viljandi, eks. Et siin on kuidagi see mäng käib sellise kohaliku publiku peale ainult siukesed ambitsioonid nagu ongi sealt, kuidas publik koos perega kodust välja saada, taustaks palju õlut ja šašlõki ja siis sinna kõrvale pakkunud kultuuri, mis võiks kergelt simmani formaadis olla, et võib-olla ma teen kellelegi natukene liiga praegu, aga sellisena ta minu jaoks nagu silma paista, siis on see nii-öelda ande ground ehk siis alternatiivsfäär, mida esindajadki siis Koidu seltsimaja super soonikum lennukitehas ja loodetavasti veel kuskile midagi veel nii alternatiiv. Isegi mina seda ei pea. Et sellised need jõujooned on, nende seest tuleb siin opereerida, manipuleerida kuidagi olemuslikult, mulle see alternatiivsus istub, et noh, ma ei ole selline nagu Villem Varik, et sel hetkel, kui ma esimest korda bussi pealt ahastama Marsil tõenäoliselt linnapea kabinetti hakkan seletama oma suuri plaane, vaid, et ma tulen, hakkan kuskilt otsast pihta ja vaatan, kuidas asjad vedelema. 200 eelistan kõigepealt hakata suhestuma skeenega, eks ole, selle pooleteist aasta jooksul on, on ikkagi nii-öelda Eestis geene suured ninad ikka suurelt jaolt siit läbi käinud ja esinenud, eks. Aga kohaliku skeene suuri ninasid naljalt siia oma jalga ei tõstnud, küll. Nii nagu alalooga on kriitiline Variku taktikat suhtes nii oli ta kokkuvõttes kriitiliselt meelestatud ka kogu festivali suhtes. Olgem aseks, kuus festivali natukene seda, seda Viljandi müüti natuke minu arust ka nagu rõhutab või selgelt nagu esile toob, et tegelikult kogu kukku festival on paras kapostnik minu arvates nagu kõike kõigile midagi natukene ja selline noh, minu jaoks täiesti laialivalguvat alguses istusin ühes korraldus laua taga, siis mingi aja pärast sealt kõndisin minema, sest et ma sain aru, et see arusaamine kaasaegse kunsti festivalist, mis mul on ja mida me oleme toomikuga kunagi seanahku ja Mohni-Viinistu korraldades nagu rakendanud, et see tegelikult ei huvita siin kedagi, et siin on ikka samamoodi, kuidagi on vaja hästi laiale randa pinnale, eelistatavalt kohalikel, et see näiteks, et kunstiskeene laiemalt Tallinnas, mine küsi kellegi käest, et kas sa teades Viljandis käib praegu kunstifestival. Ei tea ma nagu rääkinud Lähed Viljandisse tagasi, mis asjad lähevad, otsitakse kunstifestival, mis kunstifestival kukku, mis asi see on, eks ole, et see et kogu see turundusagent, kes on nii-öelda kohalikule skeenele ja selles mõttes minu mäng käib mujal, et me oleme ikkagi see nagu sellel helikunstile eksperimentaalMussil on vähemalt Eesti ja Baltikumi selline natuke laiem skeene, kes omavahel hästi tihedalt suhtleb. Et Riia on siinsamas, Tallinn, Pärnu, Tartu on siinsamas, et vot ühesõnaga kuidagi selle kukuuga, noh, me olime seal, lubasime, et teeme ära, härra, loomulikult ei hakka lubadusi murdma, aga selles suhtes, et ega ma nüüd ei tunne, et need kaks päeva, mis meil siin olid kuidagi väga selle kuku festivaliga väga aktiivselt suhestuksida. Lõppkokkuvõttes näib kõik taanduvad sellele, mida keegi saavutada tahab. Villem Varik. Tegelikult on siin päris mitu asja. Et üks asi, mis ma ütlen, et Arteriound kui ka super soonikum on varem toimunud ja toimuvad edasi ja täpselt samamoodi Viljandi Music Walk siis tegelikult oli siin nagu mitu väga suurt põhjust. Et esiteks võiks tuua nagu hapukurgihooaega vastav, mis on nagu augusti keskpaigast pärast seda folgi poomakast üle saamiseks, siis nagu tuleks veel Viljandisse inimesi siis teine asi on kindlasti see, et mis on puhtalt materiaalne, on just see mõte, et luua üks ühtteist ühendav platvorm, mida on oluliselt lihtsam turundada. Kui sul on olemas üks korralik turunduseelarve, suudame seda nagu kõigi peale nagu jagada oluliselt mõistlikumalt, kui me igaüks käib oma piskuga ringi. Meie ikkagi suur steitment on ikkagi kunstifestival normaalsele inimesele, mina arvan küll, et läks õnneks, et ega Erik ja, ja üldse ütleme, Koidu poolt ongi nagu ka seda ongi teistmoodi. Aga samas noortega tegemine teistmoodi. Ja samas need asjad, mida mina tahan, millel tuleks publik, on ka teistmoodi, eks ole, et Viljandi muusikul täpselt sama moodi, et ega ma ütlen, et see on lihtsalt üks katuus, mis aitab nagu kogu seda projekti asju koos hoida. Ma mitte mingil juhul ei tahaks näiteks, et kui Tartu elektriteatri käisime näiteks kinos samas et nad oleksid kuidagi pidanud enda identiteedist loobuma, sama on tänavu Eeriku Supersonikul puhul. See oleks kõige hullem asi, hakkaks mina või Mari või keegi hakkaks näiteks kureerima seda nüüd täpselt, et eelkäija Taavi Kerikmäe jäi kuhugi, et saad umbes tooma umbes Abramovitši ja meil on ülejäänud, eks kõik need tõesti, et ma arvan, et see, et igaüks on oma nägu rikastabki tegelikult, seda festivali just selles mõttes, et me keegi ei eelda, et inimene tuleb ja on siin terve kuu aeglase mõeldamatu. Kuna näiteks ma tean, järjest inimesed tulevad erinevatest Eesti paikadest ja välismaalt, kes käivad siin mingit kindlat asja vaatamas. Lihtsalt tal on see variant jääda ka näiteks paariks päevaks rohkem kõigele näitused, mida hetkel on vist kas 12 või 13 avatud kunstikuu raames. Et neil on kõik sel ajal avatud, et see põhiplatvorm töötab, aga kõik ülejäänud peavad olema kindlasti oma nägu ja mulle meeldivat. Meie sees peavad klavereid mässaja liikmed, aga see tema saaks seda teha professionaalselt ja see jõuaks ka võib-olla nendesse kurtidesse kõrvadesse, kusagile Helsingis. Selle jaoks on nagu hea, kui on ühine platvorm, kus on eelarve. Mari vallikivi ja pika kogemusega kohaliku kultuurikorraldajat näib kogu seda protsessi teatava umbusu ja ettevaatlikkusega kõrvalt vaatavat. See on küll väga nõme sõna, see sünergia, aga, aga kui neid korraga on noh, niivõrd palju ja, ja tegelikult nad ise hakkavad mingit võrgustikke looma omavahel ja, ja, ja mõtlevad, et kuidas nagu uusi suhteid kuskil kaugemal luua, et see nagu kindlasti eesmärk, et natuke ta näeb küll välja sellise nagu välis residentide toomisena lühiajaliselt ja kaunisse väiksesse Viljandisse. Aga teisest küljest ma arvan, et igal juhul Viljandi võidab ja tegelikult võidavad mõlemad pooled, et nemad on väga rahul selle keskkonnaga. Ja, ja viljandlased võiksid ikkagi tajuda seda oma mullis istumine ainult kahjulik, et kui Viljandil on folk, kuhu, eks ju tulevad välisesinejad ja väliskülalised, siis linna tärkab elule, et sama võiks ju nagu kunstis juhtuda. Jääb üle loota, et see taktikaline vaidlus tuli ja tuleb ka edaspidi Viljandi kultuurikeskkonna mitmekesisusele kasuks. Te kuulasite saadet Kunstiministeerium saates kõnelesid Kondase keskuse juhataja Mari Vallikivi helikunstigalerii personicum kuraator Erik Alalooga ning Viljandi loomemajanduskeskuse juhataja Villem Varik, kes kõik on ühel või teisel viisil seotud äsja lõppenud Viljandi kunstifestivaliga kuku. Mina olen saatejuht Indrek Grigor. Kuulmiseni.