Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaaris, ütleb Kristjan Port. Kindlasti leidub hulganisti inimesi, kellele töönädala algus toob pähe mõtteid ja soove robotite ajastu kiiremas saabumisest. Siis Saksamaa kohustused üle anda ja lastetööst võõristust harjutaval nädalavahetusel pikemalt kesta. Sellisele mõtlemisele angel mitmeid vigu, aga jäägu need inimsõbralike ja isegi tervislikel põhjustel klaarimata. Viimase õigustuseks olgu kasvõi hoiatus, et töönädala esimesel päeval esineb sagedamini surmaga lõppevad häireid südame töös. Enamasti põhjuseks puhkuselt üleminek varajase tõusmisega. Töörite. Ohtlik on just esmaspäev, sest teisipäeva õhtuks kurb näitaja langeb olles nädalavahetusel madalaim. Ja kui see ka esialgu kõlama optimistlikud teated peagi ehk umbes 10 kuni 20 aastasest saabuvast robotite tööhõiveajastust. Kui miljonitele tänastele töötajatele kaob nädala poolide religioosne jagamine töö- ja puhkepäevadeks. Kuid on ka neid, kes peavad selliseid vaatajast sõltuvalt kas pessimistlikke või optimistlikke ennustusi. Tahaks isegi paneks. Mõned ründavad taolise ennustusi pelgalt väitega, et ennustused ei pea tavaliselt paika eriti ajalistes mõõdetes. Mõned peavad ennustajaid ebapädevateks, näiteks osutades, et ennustaja pole ise robotit või tehisintellektiga igapäevaselt tegeleb insener või siis just vastupidi, peaks olema suure pildi nägemiseks vaba liigsetest. Erialased kammitsatest, mis segavad suurema pildi nägemist kasutatakse universaalse maid etteheiteid, eemaldades ennustajaid, kas liigseteks optimistideks pessimistideks vastavalt siis sellele, kas lubatakse robotite ja tehisintellektiga liiga kiiresti ja liiga palju või siis vastupidi, hirmutatakse liiga palju ja liiga kiiresti. Kui ta on veel üks huvitav robotit aega, edasilükkav vaatenurk. Küsida võiks, kui palju tänastest töödest omavad? Tehnilisi asenduslahendusi analüüsifirma McKinsey Global jagas 800 ametit enam kui kaheks 1000-ks tööülesandeks ja püüdis hinnata, millised neist alamülesannetest oleks võimalik juba täna teostada. Masina võid tarkvaraga. Tulemuseks oli 49 protsenti. See tähendab, et täna olemasoleva tehnoloogiaga saaks mitmete ülesandeid automatiseerida ja jätta inimese pealtvaatajaks. Samas ei tohi unustada, et Need on protsessi osad, milledest ülejäänud pool jääks ka täna inimese teha. Nagu on inimese vastutada tegelikult kogu protsessi juhtimine. Samuti ei jagune kõik tööd ilusasti pooleks ja analise osutab ametitele, millede tegevustest võiks isegi suurem osa loovutada masinatele. Ehk on töid, mille, Tegemine inimese käes paistab üha vanamoodsamad. Ja siis on töid, mida tehakse vaid seetõttu, et tööd teevad inimesed, olgu näiteks suur osa bürokraatiast. Hetkel on potentsiaalselt täielikult automatiseeritud vaid tööd umbes viis protsenti. Põhjused, mis võiks ajada töid automatiseerima, peituvad maailma töötajate, umbes 15,8 triljoni USA dollari suuruses palgafondis mis selle 49 protsendiülesannete eest välja makstakse. Kuid leidub märke jõududest, mida raha sov võib-olla ei suuda trumbata. Näiteks hiljuti saime teada, et USA aatompommiprogrammi juhtimisel on endiselt kasutusel kaheksa tollised flopikettad. Neid peeti vana moodsateks juba kaheksakümnendatel aastatel. Ja hetkel kasutab iga 20. maailma arvutita. 14 aasta vanust Windows XP, mille tehnilise, sealhulgas turvamise toe Microsoft lõpetas 2014. aastal. Suurriikide julgeolekuga seotud asutustes võetakse kasutusele ja paljudes kohtades jätkatakse pooleteise sajandivanuste trükimasinate kasutust. Pidades neid häkkimiskindlateks lugematutes arenenud ja arenguriikide ettevõtetes. Juhivad tööstusseadmeid, poole sajandi vanuseid programmeeritavaid kontrollerid mis on vaid natukene edumeelsemad Iideedest, elektromehaaniliste Streleedest ning pea võimatu kokku lugeda protsesside sügavustes peituvaid aastakümneid vanu tarkvara komponente ja nii edasi. Sest miks peaks midagi muutma või uuendama? Kui vana toimib? Toimib? Oleme harjunud nagu ilmaga ja selle uuendamine sarnaneks ebakindlust külvava kliimamuutusega. Pealegi miks peaks pidama ajas uuemat tehnoloogiat automaatselt edasi liikumiseks? Mõnikord võib olla sama aeglase poole progressiivne, kvaliteetsem inimese eesmärkidega enam arvestav. Võimalike kriiside keskel või uut nähes muutuvad väärtused ja tõhusus ning lõpuks Tänu näiv püüdlus saavutada ümbritseva üle kontrolli polegi enam nii ahvatlev. Pealegi mis rõõmu on puhkamis mõnuga nädalavahetustest, kui pole enne seda teiste rutiinide ja kohustuste kant tühjaks maadelnud see tähendab. Järsku inimesed ei tahagi robotite ajastut.