Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Konnapoeg karanud hingeldades isa juurde ja hüüdis, et nägi hirmsat koletist. See olnud mäesuurune sarvede ja sabaga ning nelja jala otsas hirmsad lõhkised. Kabjad. Paps paluskonnakeselt tasemeni rääkida ning maha rahuneda ja tõdes, et too näinud kõigest talupoja härga mis pealekauba polegi nii väga suurt midagi vaid natukene vanastkonnast kõrgem, vahest kavat tsipa lahjem. Kui Isakon tahaks, siis ta oleks sama suur ja pikalt mõtlemata tõmbaski vanem, kui on nende õhku täis ja küsis, kas ta on nüüd sama suur kui too koletis. Ei veel vastas pisike konn ja isa jätkas õhua nimist. Too lugu järgneb ähkimise Puhkimise ning kontrollküsimustega suuruse kohta ja selle osa võime vahele jätta, sest loo lõpp on aimatav. Edev konn läheb lõpuks lõhki. Lool on lisaks edevuse ohule moraal hoida piiri suuruse lembusega. Järgnev ei räägi edevusest, küll aga suureks kasvamisest. Kas Suurus muutub omaette ohuks? Antud juhul mitte siis majanduslikus mõttes, kui liiga massiivseks kasvanud ettevõte ei suuda muutustega kaasas käia ja selle sisemise keerukuse raskus kipub väikeste kõikumiste või raputuste tulemusel kokku varisema. Nii on maailmast kadunud arvukalt omaaegseid hiigelettevõtteid. Antud juhul käib mõõduvõtt rohkem poliitilisel kaalul, näiteks kui mõni ettevõte kasvab. Võim ähvardab kasvada riikidest mõjusamaks ja omandada üha suuremat toimejõudu nii riikide majandusele kui poliitilistele protsessidele. Kui riikidevahelise konflikti puhul on äärmuslikuks lahenduseks sõda siis kas sel moel kasvav konflikte riigi ning mõne ettevõtte vahel võiks samuti lõppeda sõjapidamisega? Arusaadavalt oleks militaarse tehnika asemel kasutusele seadused ja kohtulahingud. See ei piirduks aga nii lihtsa metafooriga, millega tänapäeval liiga sagedasti väikeseidki, vastuolusid ja vaidluskohti iseloomustatakse. Mõelda tasub päris tõsisele sõjale. Samuti ei pea algataja olema riik isegi kunn. Varem pole seda juhtunud. Kas tulevikus võiks mõni ettevõte oma suurust ja kasvu arvestades valida mõne riigiga vastuolude klaarimiseks, brutaalsema väljaastumise? Mõtteliseks kandidaadiks sobiks näiteks Google. Relvadeks võiks olla see, mida ettevõte teab ja eriti kuidas suudab riigialamaid info ja arusaamadega manipuleerida. Kui mitte veel täna, siis vahest homme olles omandanud veelgi rohkem heaks eluks vajalikke kriitilisi tehnoloogiaid. Firma tõenäoliselt tajub suureks kasvamisega kaasnevaid pingeid, kuna kustus hiljuti Californias Montrealis kokku paarsada maailma tuntud poliitikaeksperti arutledagi. Egas nende suurus hakka kasvatama riikides soovi asuda firma elu reguleerima. Õigemini on see huvi juba olemas. Küsimus on selle kasvamisest väljakannatamatuks viimasel ajal. Tal on nii Euroopa Liit kui Washington asunud küll trahvida parlamentaarsete ärakuulamiste kui seadusalgatustega, Google'it ja veel mõnd suurt IT-ettevõtet vaevama. Paralleelselt teevad seda muuhulgas ka Venemaa ja Hiina. Euroopas heidetakse firmale ette salajase algoritmiga juhitud reklaamide kaudu majanduse ja ausa konkurentsi mõjutamist. USA-s kogunevad tõendid firma ärakasutamisest poliitiliste valimiste ehk demokraatia mõjutamises. Tavaline reklaami vahendaja sellisesse olukorda ei satuks. Google, Facebook ja Twitter on aga sedavõrd suured, et lihtsana näiv reklaamija inimeste ühendamise teenused omandavad Nende läbi uue üha enam poliitilise mõjuga kvaliteedi. Kui nad seda ise ei adu, siis viimase aja sündmustest Jaaguhjuvate tõendite põhjal teevad seda teised kui omi plaane teostavad nende kaudu vaenulikud rahvusriigid. Viimasega seoses püüdis näiteks Facebooki turvapealik Alex Damas firmat kaitsta säutsuvooga milles kritiseeris kõiki kritiseerijaid. Nende mõistmatuses, kui keerulise ülesandega on tegemist. Ehk ridade vahelt võib välja lugeda, et Facebook on kasvanud sedavõrd keeruliseks teenuseks, mille ohjamisega firma isa ise enam hakkama kui seda kasutatakse demokraatlike protsesside ehk riikide huvide kahjustamisel. Inimkonnal puudub kogemus, mis juhtub, kui mõned firmad kasvavad nii suureks ja keeruliseks et neist ärkab iseseisev elumis õppides elama, tallab kohmakalt riikide huvidega. Sellised ettevõtet paistavadki üha rohkem mäesuuruste kollidena ja õhuahmimisest. Siin ei aita.