Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Sõnade kurnav koorem sundis inimesi otsima sõdimise alaseid kokkuleppeid. 1864. aastal sõlmiti esimene Genfi konventsioon sõjalises konfliktis haavatute ja neid päästa püüdvate velskrite ning arstide kaitseks. Muuhulgas lepiti kokku, et selgelt märgistatud, näiteks punase ristiga käepaela kandva velskri tulistamine on sõjakuritegu. Kokkuleppes osales tosin Euroopas sõdu pidanud riiki millega sama aasta jooksul liitusid veel ühinenud kuningriigid Norra ja Rootsi. Tänaseks on lepinguga liitunud 196 riiki. Kokkulepet võib pidada idealistlikuks pragmaatiliseks usaldusele rajatud lootuseks mis apelleerib inimestes, peitub olem headusele sõltumata olukorrast. Kahjuks elab koos seadusega inimestes rida vastikumaid, pereliikmeid ja lepet pole takistanud haavatute piinamistega, meedikute tulistamist ka kõige kaasaegsemad konfliktides. Inimene lihtsalt on nurjatu. Sellega võikski jutu lõpetada. Ta peaks iga päev aga midagi õppima, kas võimsamast inimlikust lihtsameelsusest lähtudes. Et lõpuks võiks kogemuse haisva kuhjal õitseda. Inimlikumad õied, järgmine näide seostub sõjaga küberruumis. Selles keskkonnas paistavad meedikud puuduvat, sest lahingutes rünnatakse vastaste arvutisüsteeme ning sidevõrke. Kujutatakse miinilaadse efektiga tarkvara ja luurajateks on tsiviil ja militaarsfäärides infosüsteemidesse tungivaid ja andmeid Hiibuvad ning kahjustavad häkkerid. Taolisest häkkimisest lasub vaid osaline süüriiklikel programmidel. Info on kaasaja nafta, mille vargusega püüavad tulu teenida mitmesuguse kriminaalse taustaga häkkerid. Maailmas hinnatakse kinnise info varguste põhjustatud aastaseks kahjuks umbes 0,8 protsenti planeedi sisemajanduse kogutoodangust ehk sadu miljardeid dollareid. Arenenud riigid kannavad suurema osa kahjudest sest sealne info ja arvutisüsteemid on väärtuslikumad ja kahjud suuremad. Lisades ja riikidevahelise leige kuni pool kuuma kübersõja põhjustatud tagajärjed kasvab kahju oluliselt suuremaks. Kuigi selle reaalset majanduslikku efekti on raske hinnata. Näiteks kuidas hinnata rahas salajase sõjatehnika jooniste vargust rivaalitsevat riigi poolt või mida maksavad äsja Lõuna-Koreast väidetavalt põhjanaabrite poolt varastatud sõjaolukorras strateegiaid üksipulgi kirjeldavad andmed. Selles valguses võib pidada üllatavaks USA ja Hiina vahel 2015. aastal toimunud läbirääkimisi reeglite kehtestamiseks. Kübersõjapidamises. Avalikus kokkulepete sisu ei tea, aga võib arvata, et kokkulepetele sundis kummagi poole kartus kulude ja kahjude eskaleerumist kui seda peetakse. Ilma järelvalveta. Samuti on olemas otseliin USA ja Venemaa presidentide vahel, mida saaks siis hädalu? Kordade lahendamisel appi võtta. Tulles tagasi Genfi konventsiooni juurde, siis küberruumis võib tinglikult eristada midagi velskri, pühaliku, puutumatusega kaitstavat, isegi sõnavara seostub tervishoiuga. Selleks on arvutiviirusetõrje programmid. Sest mis mõtet on hävitada või moonutada viirusetõrje programme, kui viiruseid leviks ja kahjustaks Kaumad arvuteid. Arvutite tervisekaitse puutumatus oleks kõigile kasulikum. See tähendab, et arste Üks relva ja teeks vaid oma tööd. Kuid kuhjuvad tõendid, et vene päritolu Kaspersky läbi viirusetõrje on käinud arvutites, relvastatuna. Kuna viirusetõrje vaatab läbi kõik failid, olevat sama programm lisaks viiruste tunnustele otsinud failidest näiteks riikide julgeolekuga seotud infotunnuseid. Vajaliku leidmisel tegutses programm nagu tüüpiline viirus ning lasi vene salateenistuse arvutis oleva infovara kallale Kaspersky tarkvara umbes 400-st miljonist kasutajast 60 protsenti asuvad USA-s ja Euroopas. Seega pole välistatud, et relvaks muudetud tarkvara kasutati paljude riiklike ametite äriettevõtete tegutsemist kajastavate andmete kogumiseks. Kuigi Kaspersky eitab väidetavat süüd ja võimaluseks, võib-olla ka kolmanda osapoole sekkumine on firma kübersõjast juba osa võtnud, olles kurikuulsast Taxnet viiruse avalikustaja, millega väidetavalt Iisraeli ja USA salateenistused ründasid Iraani tuumaprogrammi ning mis seostus hilisemate riiklike poliitiliste rääkimistega. Aga ükskõik, kes siin süüdi poleks, on viirusetõrje usalduse kaotusele rasked majanduslikud tagajärjed. Järelikult on loogiline sõlmida midagi Genfi konventsioonilaadset ka soovimatult Cyberset kaasatud arvutite tervisekaitsjate kaitseks.