Kell on üheksa. Algab tund, Bella pühapäevakooli. Õpetaja Igor Maasik alustab. Istuge käed lauale. Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. Pange siis käed lauale, Kall saadasid, mille. Paneme nädal aega tagasi olime siin stuudios, toimus kaklus, siin need inimesed, kes ei tea täna valimiste päev olete valimas käinud. Jah, jah, jah, nii käisime ikka, käisime ära, nii oli valimisjaoskonda palju inimesi. Aga seal, kuni mina, mina teese, saate ära ja siis ma lähen ka vanima ja ausõna kodanikukohust, kallid raadiokuulajad peab täitma ja mis ma tahtsin veel küsida, kas koera jama kestab edasi või vaikselt ikka. Aga see on siis ka palju üllatats kirjeldada, et seal on meie probleeme ka see ikka seal Ainile mõlemad aidata võib-olla ei saa ega arvad, igal inimesel on oma lõpuni loomal no selge ja lasta elada, siis lähme restoran kaunas jääma ju? No ikka nii. Eelmine kord jäi me väga palju aspekte nimelt puudutamata ja küsimus on. Täna on rohkem nagu fookuses. Üllar. Sa sain sinna töökoha muusikuna selle asutuse ehk siis restoran kaunas avamisest. Aastast 1969, märts, aprill jah, oli mul jah, nii. Ja eelmine saade me saime siis teada ka seda, et sa siis harjutasid siis, kui oli maja veel päriselt lõpetamata ehitusvõtmes, noh, oli niuke küll, jah. Nii. Kas meenub? Milline oli esimene repertuaar ja kuidas seda repertuaari tuli? No repertuaaris oli mul palju laule, oli Harri Tarvu, kes oli repertuaaris, kes oli meil ansambli juht, ka ta ise kirjutas palju lugusid. Näiteks millised on sul meeles, on üks lugu, mis oli jumalal päris populaarne Tikovi lookean. Minu lind. Ingvar Luhaääretekstil tehtud ette rutates küsin, et kas seda Kaunase kuskil 60 90. 69. kaasa 70. aasta repertuaari mõnda pala esitas, aga tänapäeval no või siis lähiminevikus on midagi, on ikka ikka on nüüd milline? Tantsulugusid on ju palju näiteks? Noh, kasvõi see valged roosid, mis omal ajal oli see ema tehtud ei aha tema tehtud, tema lugusid ei esita enda ja mul ajaneid, selge, aga midagigi kaunas ajast ikkagi on sinu repertuaari siiani jäänud või no on ikka nagu millised loomingu mul lugusid üldisel. Kolm-neli 400 lugu tuli protoorsil, nii ma kõike jõuate lugude heinaga, mingi mõned mõned sihuksed, eredamad nagu väga südamelähedased. Ilmad olid siis hispaania silmad seal suvesaates käinud siis mõtlesin nagu valged roosid, mis praegu tülitaks küllaltki palju, niisiis mõned valsid ja ja üht-teist, kas repertuaari, valik miitilisest, Don Johnsoni lugusi, Don Johnson, Buenn, kodujoristikania kring, rüngras, adi laine on ka sellest ajast? Ei laula ka ja, ja seal oli nii. Aga küsime siis nüüd rohkem sihukeste tehnilise poole pealt, kuidas ühe muusiku tööpäev hakkas pihta, see asi on selles, et ju meie näeme töö vilju alles õhtul, kui inimesed tulevad lõbutsema. Et kas päeval pidi käima, aga nagu harjutamas, kui mängimas ja palasid valimas? Me tegime ikka iga nädal proovi seal. Nii kuuest kuni kella kaheksani sulisi vaheaeg sai teha. Nii, mujal ajal tõsta ei olnud, siis päeval seal rahvas sees tegite tagaruumis veel laval või lava läheb kohe lavale avale. Ja oli ka ettekirjutusi, millist repertuaari peate mängima, ma valisin need lood välja. Kas sina valisid, sina oled nagu ansambli kunstiline juht, ma enam ei kulgema, pakkusin välja ja siis. Ja siis noh, pillimestki nad kirjutasid välja, kirjutati barri, kirjutas kõigil noodid välja. Nii, ta oli hästi, palju lugusid oli tal, ise tegigi palju lugusid ja siis pakkus õhtu alati. Meil on nüüd portsjonid nootjasel kaasa seal lava peal, et igamehel oli suur patakas küljel. Kui sageli pidi repertuaari uuendama mini, kas see oli ka nõue? Nõuet küll ei olnud, aga ise tahtsid ka juba, nii. Tavaliselt oli nii, et kui kusagilt ütleme repertuaar oli mul suur valik, suur, aga, ja aga noh, teatud Lugus pidi tegema, siis on nagu kohustuslikud loode. Näiteks, Mei noh, põhines ka sellest, et kui inimene tellis ja me ei teadnud, see oli vähema mannetu Mis momendil maailmas muidu oli, ester ütles, tegelikult nii ongi jah. Ja kui näiteks Tallinnas ütleme, Tallinna bändid jõudsid meist alati ette, kuna seal oli Soome TV ja meie Istanca oma ajada, nii mis oma võimulvõimsus oli, mis tegi lood? Kas lubati laulda toda laene? Sügaval vene ajal ka inglise keeles? Lubati küll keegi keela. Vahepeal oli niisugune asi, et peab olema teat vene keeles ja teatud protsent ja kas venelased käisid kurtmas ka, et noh, et eile venelasi käin, venelaste sai ka esitatud teat luus ja armeenlased ja lillemüüjad ja kes seal käisid, vennad olid sõbralikud ja rahulikud. Ongi nii, ei olnud seal midagi hullu, et neil ei olnud oluline, et seal oleks pidanud nagu siukest vene muusikat mängima. Või sa pidid ikka tegema mõned baasid. Kui vaja, siis tegin, oli see kohustus või on mõned elaval loodusel, nii? See oli vaja teha. Nii, okei, olenevad rahvatõusust ja kõik, eks see tähendab, ma sain aru, et harjutamine toimub siis kella kuuest, kella kaheksani, see oli siis väga pingeline tööaeg-kodus, tuli ka ikka vaadata kevadet. Ja mida sa kodus tegid? Kodus vaatasin oma laule, Johni, nii kuulaseni õppisin maki pealt ja kevadesse. Ja millal algas restoranis kaunas muusiku? Ma ei saa seda, pillimehed hakkasid, võib, ansambel hakkaski mängima kell üheksa, et ütleme, et kella üheksahäälse Saveli aegsa ei hakanud. Vaielge ja see kell kaheksa kaheksapalad sina kaheksas tuli ja ütleme modern hiljem. Kui on võimalus hinge tõmmata nagu rohkem ma tulin hiljem, et kes kontsentreeruda instrumentaalosa oli, see oli nagu voo Matvory soojenduseks meeleolu. Nii, rahvas tuli selline muusikali väiksed Vaiknemise saali vaikne, et maki pealt siis ei mängitud või haruttideons maki pealt mängida saal ja kui oli orkester majas ja, ja siis, kui ma räägin sellest varietees, seal jõuame varietee juurde, aga no. Bänd mängis ise nii tähendavate, tulid tehtivoo mappi ja siis mängiti sihukesi nii-öelda Evegree. Džässi džäss küllaltki palju ei olnudki palju ja mitte niimoodi, et täna saksofoni ja homme reedad, nagu meil oli väga hea punt, võin tõesti kiita. Kes noh, ütleme, koosseis oli väga tugev, siis tulid sina umbes alustasid lauluga tsirka kell üheksa, 19. Nii. 45 minutit oli see üks het oli 45 ohvrit, siis oli vaikus ja siis oli vaikus visiinud 15 minutit ja mitu setti pidid esitama õhtu jooksul esimees ette. Kui kellelgi kella kolmveerand 10-ni peale varieteed kella 11 30 12 kuni pluss haltuura siis lõpus oli veel natuke edasi teha, oli vaja nii oma seda nihukest tellimusega, haltuura lugu, noh vahepeal midagi häda ei ole vahepeal. Aga neil on parem, mida varem need tellimused tulid, meil on parem, sest noh, kas oli ka niimoodi, et CD soovilugu siis vormistati nagu kirjalikus vormis ja meil oli koos oligi sekretär ja istus, kui teised käisid nii mööda kõrtse või kusagil kohvi, aga siis tema kirjutas kõik asjad üles, oli meie ruumis pillimeesteruum, oli lava taga. Et see sekretärineiu tegelikult mitte neiu jäänud, vaid lihtsalt üks pillimees, ka mängija või, või siis orkestri juhtuda. Ei üks. Tellimus tellimuni inimene käis ka nii, et kus liikusid, saalises ei küsinud keegi, ütles, et jätsin meelde, kellele öelda midagi. Muidu sättide vaheajal nagu liikusid saalis, suhtlesid lauas, ei tohtinud olla. Saalis mõtlesin kohvi juua ja ja millised olid tolle aja inimeste muusikalised eelistused, mida nad tahtsid nagu soovilugudeks saada, mis siis, kui see Lillebror suvisel mõnel oli üks ja sama. Nii jah, töölisi põhiliselt ikka see, mis momendil moes oli, neid lugusid, uued asjad ja paljudel oli ka kindel soov ja mõni tahtis mõnda lugu väga tüütult, palju kordi ikka ikka nii ära tüütas. Kunagi mul kadunud jõgi ütles, et Elva kõrtsus mängis vanu sõpru 11 korda järjest. Jumal ja mõni oli ka, need olid, tuli ukse pealt juba mõni rahamees tulises pead tema loo ära tegema, kui oli, oli kogemuse orkestri juurde ja siis andis raha. Ongi nii, uni muidugi, no tema lugu tegema. Oh jumal ja selle tsirkusepidi kõik kaasa tegema, need armeenlased, lillemüüjate, nendel oli omanike põhisoovid ikka nii. Ühesõnaga siis regisiku suli koha nuum ei olnud ikka muude lugu on. Aga miks ei või olla ei no ma ei tea või sul on, aga no ma väga ei allu grusiinlase eriti käin seal armeenlased. Nii, nüüd oli lugu selline. Milline oli, kui sa kasulikud, ma vabandan, ma laulsin, ei, seda ei, ma räägin gruusia keeles, muuseas ongi leelo karp kirjutas mu sõnad ja meeles ei ole. Praegu ei ole mõnda sõna, ma ei taha keskenduvad noh, sinu küsimustele. Ma ei hakka praegu meelde tuletama siis siin kausis saade lõpeb ära ja ta läinud sul lõpusaade ära siis kuule ikka mõtlen. Me oleme tunnis tunnis istuvana tund lõpeb õige, väga õige, aga ma tahtsin seda küll, et kui suured need taksid olid, taksid, mis ikka muutub ajas ju? Ei, seda huvitavamalt räägime praegu rubla jaks olini alguses kolmekase pärast oli viis rubla kamba peale kambal. Olime noh, räägime kaasa, koosseis oli klaver, klaver, bass, kidratrumm ja laul. Mina olin nagu uuesti iga pillipessa, ainult kopikaid. Mitmeid lugusid ajastul. Praegu ongi väga põnev rääkida rublade võtmisest, kaasaegne, kuula ei jaga ööd ega mütsi, mis asjad need rublad rubla ajal oli seal veel väärtus, kui praegu on 30 kopikat, said juba omal prae? No vot, see ongi nende mõõtne, jäätmete. Said suppi, sööklasse ühesõnaga keegi registreeris need lood, see ei olnud neiu ja kas mõni tahtis ka mingi spetsiaalse luuletuse või salmi sinna ju midagi. Tavaliselt oli nii, kui inimene tuli seal, ütleme, tütar tahtis, ema tervitas, oli paberi peale kirjutatud ilusti, aga mõnikord oli nii sitasti kirjutatud väljendused, mitte midagi aru ei saanud, valgus oli kehva, siis puterdasime, ei näinudki. Nii, ja siis kui seesama oli mul lina siin tantsupõrandal suhteliselt et vale suhteliselt, mida sa kurat ütled? Sa saad erinevalt hoopis. Aga inimest ma ütlesin, et, aga käekiri on teil nii, kehvarjubakasid sõimanemist, ära valeta, ei konkreetselt rahvas tahab teada, mida selline kellele ja et Saipoomise mikrofoni ei ole, ütleme, et miks sa ei ütlenud, mõtlesin, mõtlesin kolm korda kõrvaldatud kinni või. Ja nii on juhtunud, saad veel sõimata, et inimesel heateo ja vastav pingutavad, nii et see on põnev koht muusikalise pausi. Siis me saame edasi rääkida nii. Okei. Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. No sellist muusikat, mida me siia vahepeale mõttepauside juurde mängisime, tollel ajal ei mängitudki ja see ei olegi eesmärk. Viieni kaks asja korrelatsiooni, meil jäi jutuajamine Üllariga, jaga estriga pooleli sellele episoodi. Solist on tulnud, esimene laul, kõlab, tantsupõrand täitub vaikselt ikka vaikselt, küllaltki või? Kes olid kõige kõige agaramad tantsijad, kas naised või mehed, mehed ikka need ikka, kes oskasid natuke paremini tantsida, nii, neil nemad tahtsid algusesse, Nad tahtsid alus neil rohkem ruumi ja kuna tema need poognad samme selge ja kui rahvast on palju, sest nad ei saa näidata oma klassi selge, aga üldiselt inimesed oskasid tantsida. Normaalsed olid riides ja millal tulid nagu siukesed, kehkenpüksid või siuksed? Liputajad või liputaja, päris hea sõnaga ütleme, kes tulid sinna edvistada, mehed. Niuksed ei olnudki konto ära, kas nad olid nagu altid ka, et tellivad lugusid, eks ole, tahavad näidata laia lehte, loaga ta ise tantsima läinud Dadatsest kedagi tervikuna see mõni tervitas, kas vennast selle looga oli ka niimoodi tooliõlina, et tuleb näiteks Kodanik? Mihkel ei, meil oli seal Ninase nimede juurde Palol ootama, Mihkel tervitab mihklit, uni Mihkli nimelist laulujoaga, inimesel, kellel on perekonnamets, ütles tema, mets mühiseb, tellis pidevalt sõnu. Ta ise aga oleks mihklineemel laul, siis võiks ka laulda muidugi väga-väga loogil. Mühiseino loovad väga tänapäevane, selge nii. Ja kui oli, siis vaheaeg ütleme, tegite 45 minutit ära, siis tuli vaheaeg. Siis oli vaikus, suitsutundele maki pealt midagi lastud ei olnud. Siis tuli varietee ja nii ma siis jõuame. Sellepärast oligi vahel need ei küsi seda juurde. Ester, sinu tähelepanekut, et samal ajal kui toimuse tantsusett ka siis telliti rohkem Kajoo. No paljud läksid tantsima, nad ei saanud tellida võib-olla ennem ära, ma ei tea, igat moodi oli vähemalt ninaesine oli ikka olemas juba kõigini. Aga selleks kellaks võime võime siis öelda, et selline noh, nagu töö tegemise kõige suurem koormus langes, mis ajal, aga see enne kinnipanekut või ma ei ütleks, see oli pidev seal pidevalt. Ja kuna, kuna ju restoran oli nii suur osad, kes tahtsid kokteili tellida või midagi teistmoodi, siis nemad tulid baari tellima ja mitte kelneri kehast igat moodi oli. Et noh, selge, nii. Nüüd küsin Üllari käest. Kaks setti oli tehtud, siis tuli varietee. Ja nii, mida kujutas endast varieteeprogramm? Tollel ajal, see oli müstika, tegelik arv, orjad, tee programm oli, oli natuke teistmoodi ansambel, ansambel ka osadel kombel pidi ikka ja täitsa saatma, sest kõik tuli otse, nii. Ja barretees oli palju esinejaid, ma siin kirjutasin välja, no mul kõik ei oleks kohe meeles olnud. Varieteeprogramm oli nii. Koostajaks, oli Vanemuises Tõnis Lepp, tema pani nagu selle programmi kokku temalise programmi kunstiline juht ja, ja varieteeprogramm algas, hakkas. Mitte siis, kui kohe. Kamaz avati vaid 70.-te alguses A kohe ja siis natuke varem, võib-olla kui Tallinnas Viru varietee või hakkasid 71. või teisel niit, muidugi enne seda oli viru tuli veel see Astoria. Aga see selleks tantsijatest oli, ma loen ära, siin oli. Tantsunumbreid tantsu, tantsunumbrid ja jah, ja laulud, laulunumbrid, laulu laulu vaheldumisi algas, algasid mõne lauljaga peale, kas, no ja siis tuli üks tants, nii et vaheldumisi Reginadus, kooli, soolotantsija, tantsija, siin siis oli õed Tiina ja Maiesajal Veera Rogoshina jääda tantsijat ja vihma, Vitols Reet Paavel. Ja siis mees, truck meestest tulvil. Villu, Vähk, Hillar Rätsep ja Tõnisele. Nojah, heinatantsijat, kes grupis tantsides soolatantsijad jää, kes tulid oma numbriga välja ka siis kahekesi siis nagu see oli, kus oli neli viis nõnda öelda, noh, niinimetatud noh, kuidas seda öelda, kas oliga Falle baleriinid, kas oli varieteeprogrammis kiirkiri olnud, oli vist? Ei mäleta, ei olnud, erinevad või ma panen nüüd edasi. Eeesser, las ma nüüd, sa ei mäleta. Või sa ei näinud lauljate nägin lauljatest oli naislauljatest oli, alguses oli päris tükk aega leelo karp, laulis Aili sinikas, tema töötas ka restoran tarvas sulise solist. Siis Anu Anton käis sealt läbi. Ja siis salu, mis käis Kristel ütlektsionalia, Maie Maasik, Silvi Vrait. Siis, ja üks vene laulja Leningradi sellest muusikakoolist väga tugeva häälega laulis, need aknad värisesid hästi tugeva. Võib-olla sa kirjeldaksid, mis ta oli niisugune hästi madala häälega. Kas esitas ooperiaariaid, ei popmuusikat, rahva motooli natuke siukse välimusega silme ette nagu seal kirgede tormis, Tiina, see kokk, kes köögis töötab mis selle nagu seas, kes, mis asi oli küll jah, aga vaata filmi, selleks kirgede torm sõbralt ütelda niuke mul ei ole pilti ja raadius ei saa seda aru saada, siis Sirje Sarapu, praegune Rein Kure abikaasa, see laulis siis. Niisiis. Lawelland novellalt ei olnud, vaid oli, oli küll, oli vahe, minagi olen käinud. Novella Hanson, Novella Hanson oli jah, täpselt jah. Õigus küll. Siis oli mustkunstnikud, oli Toivo Nikopensius, valida oli periooditi erinev ja Bella, ma lõpetan ära. Räägin lauljat ja ma ei hakka siin segamaad. Sega ma segamini ajada. Dollaniku bens rina, siis. Siis Kalju Juhanson, Guido, tuvi laulis hästi madala bassi, Tarmo Pihlap oli siis Tõnis Uibo Jassi Zahharov. Ja siis Musk, Andreas, muuniga laud, Andres Ots. No ta oli, külalisi on mõnikord, aga need olid enamjagu, need ma panin, ei, nad ei, nad ei olnud iga kord, iga, iga kord ei olnud. Üllar, kõik need, mida mina praegu lugesin, need olid peaaegu iga Korna Üllar Kase, kõikide nende muusikutega ka vennastusid. No on nad tuttavad, muud nagu üldse kokku ümber kaela või? Nojah, ei olnud, niin, olin tuttav küll ja kuidas veel, ma olen sinna ütleme Meie räägime juttu, ütlesime selge, mustkunstnikust oli siis Lätis oli üks, üks mustkunstiga nime ta ei mäletanud. Ja käisime ja siis hästi kuulus must mustkunstnikule Mändsalu, kes töötas ka Moskva tsirkuses nii pool maailma läbi käinud. Ja siis olid kehakultuur, see oli Andres Lutsar, tegi kohvriga neid numbreid saagid ja nii tegi huvitava asja ühe teisega nad tegid veel akrobaatikaharjutusi Kasel ja siis Tõnis Päi näitas lihaseid kulturist, oli. Kas oli ka selline asi, et oli võimalus Olywoodyes participation ehk külaliste hulgast kutsuti keegi lavale, kui oli mustkunstinumber, oli mitte ja siis veel sõnalasest tegid vahepeal siin oli Vladislav Koržets ja siis Lembit Sibul tegid siin, kas see oli nagu siuke humoreski ja, ja mis teema need olid vastavalt nii nagu oli, neil oli seal meile neid asju nii palju neid ja üldiselt siis tantsude eest hoolitses Ago-Endrik Kerge läige, kes oli neil nagu siin. Ma küsin siin võib-olla laule tuli veel juurde ja naljakal, no okei, tuleme nüüd mustkunstniku juurde tagasi, kas siuke klassikaline trikka ikkagi olid, tuuakse üks kast keset saali, sinna pannakse üks ilus naine sisse ja siis võetakse kreisis saag. Saetakse kas pooleks või? Niuksed ei olnud. Et see oli liiga Haatkoe tolle aja kohta. Nii ei oskagi öelda, et oli niimoodi, et enam-vähem mustkunstnik seal laudade vahel üks ja võttis kella need küljed, et räägi palun Lätist, Lätis, mustkunstnik, kes hästi suure siukse purjelinaga puri ninaga sihuke saa. Niuke ju. Hästi koomilise näoga oli hästi kitsas vunts, nagu oleks peale joonistatud selles lõbusa pliiatsiga ehtne dist, nii mis ta tegi, vanamees oli suhteliselt meist kõvasti vanem ja siis juskui keerutas tal üks number oli nööri otsas, oli tal niuke rõngas, nii niuke rõngas, mis rõnga peal asetada selle klaasi. Ja siis keerutad seda pea kohal. Ükskord kuradi see klaas ennast seal pealt ära, et hirmus hooga. Aga meil öösel saalis oli tantsupunane äärsed need sambad selliseid ja vastu, seda oleks veel mõnel vastu nägu läinud. Jah, siga jamanud. Nõude lõhkumine restoranis ehmatas ära. Kas sa suhtles publikuga vene keeles või? Ei, ta ei rääkinud sajand trikki ja kas seda aga okei, saagimise trikk ei olnud, kas mustkunstnik võttis kübarast jänese välja? Jänesed ei olnud siis? Ei kuule, ära värk, mindi oliga. Palun rääkige. Viiskend jänes seal ei käi, aga see oli, ma ei mäleta. Aga erinevalt Neid asju oli, kahtlemata oli veel selliseid asju, mida me lihtsalt ei mäleta. Ja kindlasti oli veel esinejaid, keda emaatidega? Ühte teist ikka, kuidas kaardil ega tegemine käis, kedagi isegi tõmbab, kaart kaob ära ja? Seda ei oska, seda ei oska seleta, aga laulja, Sul on mul veel Rein Tuus, oli veel Rein ilus, oli ka meil tükk aega teeme väikese muusikalise pausi ja siis räägime edasi juba varietee üksikasju. Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. No me siin eetrivärviliselt arutasime, millal avati tar tõus. Mitte et ma ei tahaks Kaunase jutus nagu kõrvale viilida püssirohukelder. Ma arvan, et peale 80. peale 200 kümnendad jah, et tooliga jälle sihukene phenomena Tartu linnas ta suri. Õhtul ta modifitseerunud siis selliseks varietee oli, oli seal varieteebänd, oli kindlas varieteeprogramm oli, aga ma olin kalorsusele. Jaa. Jaa. Siis päevasel ajal oli seal küll paar paari olnud põhiline, põhiline ikka seal üleval. Mikrokülg paar oli kõrvalise heina ja ei, seda küll, aga see oli niisugune tartu poeenlaste kogunemise kohta kogu see värk oli võimlaste muidugi. Jajah. Nii tagasi Kaunase juurde tulles. Et kuidas teie mõlemad ester, Üllar annate hinnangu siis tolle aja varje teel, et ta oli ta pilkupüüdev etteaste. No ta oli ikka omad professionaalid. Täielikult ikka inimesed tegid tööd ja tantsijad ja lauljad tasemel tantsijad olid Vanemuises triaalina, nii Vanemuise tantsijad, jah, nad teevad, tegid seal proovi ka või tegid oma proovid. Enamjagu tegid omasel teatris proovi, sa panid need asjad paika seal juba. Mul tekib küsimused selleks, et teha varietee, selleks oli vaja kostüüme olemas vastavalt numbritele on, mina ei tea, kust nad need said ja ja iga kord löödi ennast üles ja kõik ripsmed kleebikija vaeva nähtud varadiku tund aega varem vähemalt tungil kohale, tantsijad lähemalt nii. No ja riietusid vastavalt oma numbrile ja, ja tegid ennast korda, nii-öelda. Sel korral oli see kõik see meik ja see oli hästi, kõik sätendused pandi silmalaugudele, no nii nagu vaja, momendil oli kõik litrid ja värgid ja oh jumal, kas erootikat ka oli? Armutantsude oli küll. Ei, ma tean, meesterahvas, mingid armulavad, mis kehastasid. Palun kirjelda, liibuvad tantsud olid ka erinevad. Palun kirjelda, kuidas nägi välja üks armun tõstmise teoses siis ihukaru, mis kood trikood A. Täitsa läks vahepeal meelest üks teine asi ära, nii et ansambel oli ju meil ikka nii kihvtilt riides, õmmeldi ühtemoodi kuued riidest paksust mööbliriidest punasest, nii, kuule see siis kuldnööbid spetsiaalsete, seal ateljees tellitud, tellisime Malawi, see oi, see hirmus palav mehed viskasid pärast kappi, pärast oli seal kägaras koos, nendega oli võimatu mängida, selge, kai raske, hirmus rasked olid. Aga kus need varietee tantsijad said oma udupeened ja pits peeninud seal täiesti kübaraid ja kõik, kes seal, mis seal oledki. Pitssukad ja värgid ja vaja oli. Ja me ei tea, seda ei tea, aga need asjad olid olemas. Raum oli lõike, kus nad hoidsid seda korralikult puudu, ei olnud, nii et ei maksa siin seda vene aega nii väga maha teha, et kui inimene tahtis inimene midagi tahtis, siis ta ikkagi kuskilt sai ja sai ka võimaluse käia restoranis lõõgastumas täpselt nagu praegugi, ega praegu ka midagi nüüd on ainult restorane rohke varieteed vähem. Nii, nüüd tagasi tulles selle juurde varieteeprogramm sai läbi, siis tuli nii-öelda see kulminatsiooniosa, eks ole, kui sa bändiga lavale tulid, siis viimane bloki apsakas. Nii viimane 45 minutit jälle. Nii. Ja nüüd oli siis nagu põhimõtteliselt selline aed, et 43 korda 45 minutit on mängitud ja siis pidise neiu või siis sekretär, kes kes neid lugusid eks kokku korjas ja, ja mani kokku korjas, siis pöördus teie juures ei antud talle Üllarile ei antud. No see, kes sellelegi sekretärile küll ei antud, sekretär reeglina anti see, kes üles kirjutada sellega, et ainult sellega, et anti. Nüüd oli, need oli seal niisugune variant ka, et valged roosid, noh, mitte et ma tahaksin seda lugu nagu alavääristada kamoon. Aga pidi 10 inimest, kõik küsivad valgeid roose. Periood, mihukene, hooli, töis lugusid, moodsad lood, tol ajal oli mingi periood lihtsalt. Nii aga oli selles seltskonnas ja sootsiumis, kes käisid siis Kaunase restoranis pahatahtlikke inimesi kes kuidagi tahtsid oma komplekse välja elada, et nad käisid muusikute muusikute ja näiteks baaridaami juures. Nõmedsemas ei käin, ei, ei olnud selliseid asju. Vanasti olid inimesed täiesti viisakad, nii välja arvatud. Aga kuna saabusse periood, me oleme sellest rääkinud omavahel kui väga heade sõpradega. Ta Takati näiteks Üllari arvel nalja tegema, kui ta esines. Ei, ei, ma ei mõtle, kaunas on olnud niisugune moment, eks inimesed käivad sind tüütama. Üllar, ma võib-olla ei saa aurusus. Kes räägib siis, eks ma vastan ka, tavaline, samuti mõnede teeno tänaval tänaval seda juhtunud minuga ei noh, nii väga sõimama ikka käidud, aga lollitamas. Ma ei ole üldis, aga mida aeg edasi helistaja öösel helistanud, helista, mingi lollakas lugu, mis asja, et öösel kui ei käi, mõni on helistanud ja ütleb, et kas mina olen nii süsteemiks lollaka, märkused. Märkused, ta jääb une ära, sul hakkab näiteks. Kasvõi see, et võtab telefoni, helistab mulle pärast vastu, räägi, naerab. Rooma ega all ühte telefoni ööseks välja vaikse või no nüüd on viimasel ajal seda. No ja ma ei ole nii kuulus, et igal sekundil milles pudinaid saaksingi ja ma ei saaks siis magadagi. No muidugi nii. Ühesõnaga oleme nüüd jõudnud meie saate sellesse faasi, et on see kõige, tegelikult oli see kõige magusam aeg, kui soovilugusid mängiti, sest sellest olenes ju ka muusikasissetulek muidugi varjama 10 rubla kätte, nii raha kui pikk oli see noh, mitu soovilugude kuskil nii õhtu jooksul saite mänginud, mu neid ei mäleta, aga oli ka nii, et kui üldse ei olnud midagi, aeg tuli peale kella peale, administraator hakkas keelama, oli, kus lükkas voolu välja ja ei saanud, muidu ei saanudki peale minna, on ju nii, ja mis siis sellest kogutud rahast said? Aga seal ei saanud loomulikult jama on jah, no vot nii. Õli võttes oli jälle pidigi nii olema. Said oma palgaajamises, igal asjal on selge see ja kade meel ka, et me saime nõudepesijad ja kelnerid, kõik tahavad ju ka lõpuks koju minna, sest aeg oli küllaltki roni maksis teistele kani ära. Ei aeg oli küllaltki range, piiritletud ei olnud vanasti need ja arutatakse kaks tundi hiljem ka veel sees. Kõrtsis löödi ikka välja, kui aeg läbi oli, ise läksid juba ei olnud vaja lüüa kinni väga. Ühesõnaga. Ma toon sellise näite, et kui näiteks restorani kella kahe ajal lahtist aga kella kella kiige, siis kell kaks pandi jah, enam mingisugust nõmedat ja ei olnud lastud. Õigela. Väga tore, aga tuli suitsu juurde ja vaatas, kui üksik jäi sinna magama ära minna, selle tervemad juhatas ta välja. Kas altkäemaks ei aidanud, ei aidanud, ega seal ühest inimesel ei ole nend, okei, see ei ole nende sissesaamisel mõnikord tuli maksta. Seda ma ka mitte. No ei, ma mõtlesin, nagu võiks fiksem või pikema, no see ei ole nende ainult ühest inimest, seal oli ju paljude instantsid, kes kõigele töö oleme siin ja kojuminek, mis siis juhtus, kui restorani tööaeg hakkas läbi saama kella kahe ajal, kas saaksin koju osutada? Aa teie külla, aga oli ka niisuguse võimaluse, et omad inimesed said nagu tagaruumis rohkem tiksuda ei tahtnudki enam olla, ei tahtnud väsinud veel juurutada. Tahan seda küsida, et alati on nendel inimestel, kes restoraniga suuremal või vähemal määral nagu seotud olnud, teine kõikides töökohaga. Et vahepeal tahate te ise ka lõõgastuma minna, kas on selline kirjutamata reegel, et siis minnakse kuhugi teisele ja kahtlemata nii. Teie, teie eelistused? Meie eelistus oli, püssirohi, püssirohukelder ja käisite lihtsalt õhtul väljas, ei isegi niivõrd õhtul Ale väljusime, käisime juba päeval kell kaks, kui püssirohukelder avati ja siis seal see ülemine paar sealt oli hea alla vaadata, kes tuleb parasjagu ja siis need, kes restoranis sõid. See seal oli kõik nagu peo peal nii-öelda. Ja meile meeldis, seal oli nagu mingi aura. Ja ajuti Me käisime, ega me nüüd pidevalt siis ei käipäeviti. Ja pühapäeviti isegi jah, aga, aga ütleme, et ajuti käisime, aga ma ei mäleta, kui tihti ja, aga mitte pidevalt siis nüüd oma aura. Ei, seal oli lahe. Väiksed kokteilid ja teisi neid igasuguseid tuttavaid. Kas Üllar on hea tantsumees? Ei ole, seal? Ei ole? Ei, see on nüüd natuke vastu. Einaline pillimoodi tants üldse. Ei no seda küll sa oled laulja, Üllar, kuule, kas ma ise vahepeal mainis, et ma ise laulsin ka varietees ja ei maininud Kaunases olin Teie ees ja siis olin püssirohukeldris. See on siis niimoodi, et mitte ei olnud nagu orkestriga ta. Ei, ei, ei, ma mõtlen, et seal nagu varietees talent, programmi osa, jah, nii ta läks tantsu paga. Üllar, hindad sa ennast kogu tugevaks tantsu inimeseks? Tantsida, ma võin küll nagu omadeni improviseerida nagu sina, väga hea. Ma ei, kõige parem mina üldse seda jälle näolisest. Ma käin tehnoravidel üksi tantsimas, sest ega see lahus tantsimine on kergem kui koos tantsimine, miks? Sellepärast? Vaata siis, kui sa oled koostanud, siis pead pidevalt tunnetama teise keha, teisel puhul käsi krampi, seal ei lähe edasi. Edasi, nii, ja siis oled jazzini jala tar, jalad on nagu ei lähe. Leridal partnerid on ja nii edasi, aga teised ei lähe, ta Üllar rääkis ennast sisse, saad ütleme niimoodi, juhuslikku tantsima siis ei oska, selleks peab harjutama. No ütleme, partnerid on olnud nõrga nõrgad ja helge. Kummardage üldse ei lähe kummardama, mis võtta, see ei lähe tantsima võtma, ei lähe tantsima, aga no ikkagi estriga olete ikka oma tantsu löönud. Kodus vahepeal tantsimist valetanud Tarvases käisime tantsimas, käisime koos ja oleme ikka kolinud ja ei käinud ikka jah, mis palade järgi põhiliselt teed, mis momendil on kõige lihtsamad, mida orkester mängib, noh. Ega leia kodus, ei küll ei ole, tantsi. Ei roki, ei ole talli, Rogroc. Tantsi ja, ja noh, ütleme nii nagu inimesed tantsivad, koer vaatab, et mis nüüd lahti. Kuule kuule. Kuule kaarti vaatab, mis veel viga. Praetud maksakoetoe pikali maas, magab. Oi, seda elusa aia ja ei Novella tund lõike ei ole lõppenud, üle ei ole veel karavilja relise. Kuule, kas sa ka. Tead jääd suvetööle, noh ja jäime istuma ka veel, tagatipuks oli Üllar bakter tantsud ja sa oled kõva, ei ole väga kõva. Pillun jalgu, nii et igatahes suur-suur tänu pere head sõbrad, selle lust ja ka ja humoorika saate eest ja ma, ma olen sügavalt veendunud, et me saime restoran kaunas ajaloos päris palju teada, eriti selle köögipoole pealt ja ma olen sügavalt kindel, et varsti saame jälle kutsuda estri ja üldhari meile siia ekspertideks saatesse. Minge valima puut, uute kohtumisteni. Nägemist. Head päeva jätku. Moodus. Voorus erasee jooja.