Koostasin selle saate varsti peale Elsa Vessoni lahkumist meie hulgast. Tema oli üks neid eesti pianist, kes nagu dekla kohagi suunas kogu oma sügava andekuse just ansamblis musitseerimisel. Suurepäraseid pianisti ansamblist oli meil muidugi rohkemgi ja seda väljaspool Tallinnat. Üks, keda siinkohal tahaks meenutada, oli Pärnus tegutsenud alis mardi, kes on saatnud uskumatult palju külaliskunstnikke kelle seas on mitmeid omaaegseid maailma kuulsuseidki. Meie kaasaegsetest ansamblist idest ei saa muidugi nimetamata jätta Bruno Luki kelle loomingu austajate ring kaasmasitseerijate kui kuulajate seas on väga lai. Pianist. Ansamblist pole ainult klaverisaatja, ta on võrdväärne partner muusikalise terviku loomisel. Kaks või enam muusiku temperamenti püüdleksid nagu kõrgema kunstisünteesi poole. Nii on mõelnud ka Cheralt Moore, kellega igatsesid koos musitseerida maailma tippkunstnikud. 1967. aastal toimus tema lahkumisõhtu kontserdilavalt, kus osalesid maailmamainega lauljad Victoria Tilozanhiales, Elizabeth Schwarzkopf ja tiitrifishelliska Physse diskoteeki Gerald muurist hüvastijätuks sulejoonise Victoria de los Angeles meenutas tema kujutlusvõimekat inspireeritud mängu. Elizabeth Schwartz. Kov võrdles koos musitseerinud muuriga purjetamisega niivõrd soolasel merel, et uppumist pole üldse karta. Meenutame, et Victoria De Los Angeles on kahel korral Tallinnat külastanud. Cheraldamuuri kammerpartneritest on meid külastanud veel Herman Prei ja Nikolai Eda. Herman Prei on ütelnud, et ta ei suuda mõista, miks säranud Moore lavalt lahkub. Kas ei saaks teda panna andma lahkumiskontserte revüü show siin Peikeri moodi järgneva 30 aasta jooksul. Nikolai, keda on meenutanud Moore'i toredad huumorimeelt, püüame Moore'i huumorimeelest osa saada või paneme mängima tema poolt sisse räägitud ja mängitud heliplaadi aneshinud kompaniist, häbitundeta klaverisaatja. Ta hakkab mängima primitiivset saadet artiti laulul Ilbaatio ja ohkab vahepeal, ah, milline tüütus? Gerald Moore kurtis, et kahjuks arvavad paljud, et klaveripartii on teisejärguline ega kuulagi seda peaaegu. Ometi lasub pool vastutust kontserti just pianistid. Suured heliloojad jälgivad klaveripartiis väga täpselt sõnade mõtet. Tihti on klaveriga edasi antud meeleolukaid looduspilte. Eriti muutis Schubert laulu ja klaveripartii võrdõiguslike partnerite duetiks. Paljud järgnevad heliloojad on oma vokaalloomingus käinud just tema jälgedes. Gerald Moore ongi oma heliplaadil analüüsinud eelkõige Schuberti klaveripartiis. Heliplaat häbitundeta klaverisaatja on tegelikult kokkuvõte Muri samanimelisest raamatust. Kiindumusest ansamblimängu kõnelevad kaks teistki Cheralt Moore'i raamatut. Hämaid do laud, kas mu mängin liiga kõvasti ja singel kompaniist, laulja ja klaverisaatja särand muu sündis 1899. aastal Inglismaal oma nooruk ja elas Kanadas. Varsti asus taas Londonisse, tehes sealt kontsertreise, Mandri-Euroopa muusikakeskustesse. Muusikuteed alustas Cherand Moore kontsertpianistina. Ent peagi nii-öelda avastati ta saatjana ja pandi uskuma, et maailm on tulvil Bryantselt mängivaid soliste. Kuid õige vähe on tõeliselt häid ansamblisse. Peagi musitseeris eraldi muu Kosfaljaapini ja iirlase Jon Mcoormakiga. Varsti tulid mitmed tunnustavad autasud, nende seas ka kuninganna Elizabeth, teiselt rikas ja väsimatu kunstielu kestis pingeliselt kuni 1967. aastani, kui ta otsustas kontserdilavalt lahkuda, tehes seda väga efektselt galakontserdiga Londonis ülalnimetatud lauljate osavõtul. Pöörake siis tähelepanu sellele, kuidas klaver Cheralt Moore'i sõrmede all kõlab. Kontserdi avas harukordne ansambel Victoria Tilos, Anheles Elizabeth spadsgow. Dietrich Fischer Disco. Kuuleme Mozarti Tertseti metastaaside sõnadele. Lapartenzo lahkumine. Enam pole mulle õnne antud, kes teab, kas ma sulle meeldigi tule? Enam ei leia kunagi. Selle tekst on küll paarsada aastat vana, aga kõlab üpris kaasaegselt. Enam kunagi ei leita ka tuhandearmastaja seast kahte truud hinge. Ometi räägitakse ustavusest. See paha komme on nii juurdunud, et truud armastust kutsutakse nüüd pühaks lihtsameelsuseks. Edasi soleerib tiitrifishelliska Fischer disko on otsitumati oodatumaid baritoni nii maailma ooperi kui ka kontserdilavadel. Ansamblis Gerald muuriga on ta palju laulnud Hugo Wolfi ja Franz Schuberti laule. Moore'i lahkumisõhtul kõlasid ta esituses Schuberti laulud kõigepealt kõlakišerdiskava esituses, Schuberti laul. Ainult saame üksikCarlape sõnadele. Üksildane maal elav inimene leiab seltsiga kilgi laulust. Nahdivi joolen, laul, kannikestest ooperisõnad. Laul räägib ilusatest tumedatest hingestatud silmadest. Elizabeth Schwarzkopf pilt Victoria Tilozancheliselt. Kuuleme kaks grusiini duetti tsüklist Seraate musikaali muusika õhtud, etrosiinilon, koomilist annet näitab kasvõi tema suurepärane Sevilla habemeajaja Ki järgnev Karlovy pooli sõnadele loodud laul lääre katagenetsiana. Veneetsia regatt on huumorivaimust kantud. Sõuametis õnnistatud toonia. Tõmba kõvemini, Pepe higistab juba krabisid püüdes. Ta vaeseke ei jõua ju rohkem. Tasuks eriti jälgida sealset Moore'i klaverisaadet. Selleski heliseb huumor. Järgnev on samast krossitsüklist muusikaõhtut läbiska. Kalapüük armastajad seisavad öö tulekul liivarannal vaikse tuuleõhu käes. Kas on ikka armastaks muusikast kujutada kuulsa Rossini? Koomilised duetiga kahele kassile näitavad Laurjatarid kui ilmekas ja nüanssiderohke, võib-olla ka ühe ainsa sõnaga publiku reageeringutest võiks arvata, et laulule kaasneb ka väike lavaline tegevus. Kuid ka kuuldepulk ise on võrratult lõbus ja vaimukas. Kõlab Rossini koomiline duett kahele kassile. Soleerimis kord on diktoriendile son Hellesse käes. See Barcelonast 1923. aastal sündinud hispaanlanna. Päris perekonnanimi on koomessima. Victoria De Los Angeles on võetud kunstnikunimeks. Eriti palju on ta repertuaaris Hispaania lauljat. Kriitika on tabavalt rääkinud, et ka Lõuna-Hispaania Andaluusia laule lauldes jääb ta ikka mõtlikuks kataloonlannaks. 1951.-st aastast on ta laulnud solistina suurimates ooperiteatrites, nende seas ka Metropolitan Opera laskaalas. Sellel Moore'i austamisõhtul esitas ta Johannes Brahmsi laule. Kõigepealt Saf ood Hanschmidti sõna- seades. Öised roosid lõhnavad päevastest paremini ja neilt pudeneb kastepiisku. Eriti erutas mind suudluste lõhn. Pisarad langesid kastena. Victoria Sanchezi esituses kuuleme del Brahmsi seatud Tšehhi rahvalaulu kants lipsin teel armastatu juurde. Läksin kuupaistel kallimat vaatama, kallinaga muudkui nutab ja nutab, kartes mind kaotada, ei lasema kellelgi teda minult üle lüüa. Ning küla Pramsi asjatu serenaad Victoria teleSanhilist laulaksin üksinda. Poisid ja tüdrukud duetti mis toimuks nagu läbi suletud ukse. Poiss palub sisselaskmist. Armastus on kangesti suur ööga küll tüdrukust aga java ja soovitab poisilt koju voodisse. Järgnevad kaks Robert Schumanni duetti Elizabeth Schwarzkopf tiitrifišetis kao esituses. Esiteks kõlab Göte sõnadele ise klient, keda mõtlen sinule. Mõtlen sinule nii päikese kui kuupaistel. Näen sind kaugetelt teedel ja ö sügavuses. Teiseks kõlada Elizabeth Schwarzkopf-Fi Dietrich diskava esituses tantsulaul Recerti sõnadele. Esinemisjärjesolistina saab nüüd Elizabeth Schwarzkopf Poolas Poznani lähedal, 1915. aastal sündinud Kauaaegne Viini riigiooperisolist vallutas maailma võrratu kammerlauljana ning ooperisolistina ning isegi operetiprimadonna. Huvitav oleks ehk tsiteerida üht muusikakriitikud, kes on jälginud tema kunstnikuteed pikka aega. Kui nendel aastatel, kui Elizabeth Schwartz alles algas oma tegevust oleks keegi mulle öelnud, et temast saab suur laulja. Oleksin selles ausalt öeldes sügavalt kahelnud, kuid ta jõudis tõelise imeni. Nüüd olen veendunud, et kui paljudel teistelgi lauljatel oleks niisugune töövõime ja andumus kunstile, kus vask, kohvil oleks meie truppides häid lauljaid palju rohkem. Meie kuuleme Elizabeth Spartskopi, tema parimates loome aastates. Kõlavad Hugo Wolfi laulud. Wolfi loomingul lauletärile alati eriti südamelähedane olnud. Tema sõnutsi avasid Wolfi laulutale täiesti uue omapärase maailma. Kuuleme nüüd Bayroni sõnadele, san umbes liiplis tsüklid, heebrea meloodiad, kurb tähtesse särad öös, kui õnne, mälestus iialgi iga. Elizabeth Schwarzkopf esituses kõlab nüüd nöörike sõnadele kuidas Ferlassennemmeglain mahajäetud piiga kukelaulu ajal teen koldesse tule, vaatlen hüppe vaid sädemeid. Süda on muret täis. Möödunud ööl nägin sind jälle unes truudusetu poiss. Duetis pole veel loonud Victoria De Los Angeles tiitrifišernisco. Nendelt kuuleme nelja pala Felix Mandelson partoldilt. Kõigepealt duett Haine sõnadele Wolt maili tahaksin, et mu armastuslaulik soovib, et armastus palaksinud ainsasse sõnasse, mille tuuled kannaksid kallimani. Appenud liid aine sõnadele. Esiti näen üht kaunist, kujunes päevalgi, kanna seda oma südames kõikjal kaasas. Viimaseks kontserdipalaks jääb nende sumbartuldi duett Fastervaart. Meresõit. Nõiad tun maskile, loen laineid, hüvasti, kaunis sünnima. Marmsa majasti lehvita mulle keegi, vaene süda ära lõhkesuurest. Lahkumisõhtu hakkabki lõpule jõudma. Eraldi Muu ütleb tänusõnu kaasesinejaile ja kuulajaile teeb seda suure soojuse ja muidugi huumorimeelega siis haka istub klaveri taha ja õhtu lõpetuseks kõlab Schuberti meloodia muusikale.