No mis etc koht, raske on öelda, sest väga suur teadmatult valitses, eks igaüks ise kavandas oma edasist saada. Mina olin Siberis sündinud, sünnimaa on seal, aga Isamaa, vaadata mulle Eesti ning eesti lugu. Tere. Eestlased maailmas Kristian Jaak Peterson kõlab pisut kummastavalt mitmel põhjusel, aga maarahva laulik, kes esimese eestlasena selgel häälel ja teole väärtustas eesti keelt ja kultuuri oli väliseestlane. Kristjan Jaak sündis ja suri ju Riias ja oma lühikesest elust veetis Eestis ülikoolis vaid napilt üle aasta. Kristian Jaagu sünnipäeval tähistame emakeelepäeva, sest et ta küsis eluõigust oma isa pikka jaagu keelele. Kas lauluallikas külmas põhjatuules minu rahva meeles oma kastet ei vala? Kui siin lumises põhjas ilusa lõhnaga Mirdykev ilusas kalja varusei või õitseda kaunisti kas siis meie maa keel, mis kui tasa ojak, oma ilu tundmata heinamaa läbi sinise taeva kullasest tules, rahugan jookslemas ehka toreda häälega oma rammu tundmata taeva müristamisega, kui meri on hüüdmas? Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, selge sinise taevatähed maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda. Siis ma laulan sind, see kuningas, kes sa pilvede sülest kani, kui pungastallillikel lõbuse valge palgega üles tõuseb taeva all, kus tulised käed maha langemas sinu eest musta pimeda udu sisse. Nõnda, inimeste vaim, oled sa urus ujumas? Kui see mõte on otsimas? Vihmasaju, sest Eestist päikesepaistelisse Lätti. Nii võis juhtuda ka ligi 200 aastat tagasi, nagu nüüd, kui looduse omnibussitäishuvilisi Kristian Jaagu jälgi mööda Riiga sõita. Distõsi küll mitte jalgsi ei kõndinud. Aga võis juhtuda ka vastupidi. Päike võis paista talvises Tartus kui Kristian Jaak pärast gümnaasiumi lõputunnistuse kättesaamist 1819. aasta alguses. Start Tartu Ülikooli jõudis oma kodutee pärast semestri lõppu. Juunikuus kirjutas ta tuule kõrtsis luuletusse. Kolmandat korda kõndis ta tee läbi sügisel 1819. aastal tagasi Tartusse siis talvisel vaheajal 19. ja 20. aastavahetusel veel kord edasi-tagasi ja maikuus, 1820. aastal veel enne semestri lõppu Riiga tagasi. Kuues teekond oli see, kuidas ja kus Kristjan Jaak Peterson oma rännakutel viibis, mida tema silmad nägid. Reisijuhid on vara põhikooli õpetaja Krista Tõnnovia, Otepää Gümnaasiumi õpetaja Kaja raud ja saatejuht Piret Kriivan. Ja hulk põnevaid kohtumisi ootab järgmises kolmes saates ees. Oot, edasi, nii et läheme siis paneme oma kujutlusvõime tööle ja proovime mõttes minna 200 aastat tagasi. Loomulikult see linn, mis siis oli uus linn on tänaseks saanud meie Tartu vanalinnaks, sest ta Kristian Jaak Peterson saabus just täpselt uude linna põhjasõjas 1700.-te alguses oli ju Tartu linn praktiliselt ära hävitatud ja sellele järgnevatel aegadel oli teda üritatud üles ehitada puumajakeste ka ja see oli vähemalt korda viis maha põlenud. Aastal 1775, kui oli see suurem viimane tulekahju, siis peale seda otsustati, et nii, nüüd aitab, saadi ikkagi luba case rinnalt. Ta võib hakata nüüd ehitama kivimaju saadiga raha, selle uhke kivisilla ja raekoja ehitamiseks. Ja kõik need ehitustööd läksidki hoolega lahti. Nii et kui Kristjani Peterson 1819 jaanuarikuu seas Tartusse jõudis, siis tema jõudis uhkesse Emajõe Ateenasse, kus oli kusagil 260 kivimaja ju ümber juba lisaks siis loomulikult puumajad linna ümber kahtlemata laiusid põllud, talud mõisa maad loomulikult. Nii et see oli niisugune uhke klassitsistlik linn mida hüüti Emajõe Ateenas. Me tulime teiega mööda siit jõe servapidi. Te näete praegu meie remondis kaarsilda, selle koha peal oli suur uhke kivisild. Nii et need on needsamad rajad, mida siis nägiga Peterson ja Raekoja platsi hooned olid valdavalt siis ehitatud elumajadeks. Seisame ühe nii-öelda Tartu Pisa torni juures, mis on natuke viltu vajunud, sest tema üks serv on ehitatud keskaegse linnamüürijäänuste peale ja teine serv toetub siis puit arvedele, nii nagu meie kesklinn ikkagi ongi ehitatud, sest ta on ju madal Emajõe, selline soine ala siin. Ja selle maja oli 1819 äsja ostnud Barclay de Tolly lesk. Nii et see uhkete aadlimajade plats jäi kindlasti ka Petersonile taldade alla ja jõe ääres oli võimalik siis turgudel käia, kui üleüldse midagi omale süüa tahta. Ja talvised sellised perioodid kindlasti olid ka laada aeg, kus Tartu suur turg ehk seesama plats, kus me praegu seisame, veeti siis suuri Laatu. Nii et selline igapäevaolustik, proovige siis omale nende majade kaudu silmade ette manada ja proovime, et me neid kaasaegseid reklaame siin peal ei näe ja mõtleme nad sellised Sa ilusaks ja värskelt värvituks ja lähemasid raekoja platsis, nüüd natuke ülespoole meie suvekohvikut praegu takistavad meie vaadet ja seal ülevalpool raekoja nurga juures teeme ühe pisikese peatuse veel. Oleme jõudnud Rüütli tänava nurga peale, see on ka tegelikult ju väga vana tänav, Tartu kesklinna tänavad on üldse tegelikult ju keskajast juba pärit. Vähemasti see tänavavõrgustik ja sellel ajal, kui see linn uuesti üles ehitati, siis neid tänavaid loomulikult lõdvendati. Ja tuletame meelde sedagi, et Kristian Jaak Peterson ei oleks saanud kindlasti tark, kus õppima tulla, kui siin ei oleks 1802 päris selliste suurte vaidluste tulemusena avatud ülikooli võiks ka öelda taasavatud, sest tegelikult Rootsi ajal siin ülikool vahepeal oli juba Academia Gustav Yana. Nii et ta ülikooli algusaegade raskused olid. Petersoni oleks enam-vähem juba lihtsamaks läinud. See maja, mille juures me seisame raekoja plats kuus, see oli tegelikult esimene hoone, mida ülikool ostis, omaenda majaks. Osteti see Parun Ungern-Sternbergi-ilt ja esialgu läkski Ülikooli õppetööst suur osa siin lahti. Me vaatame ka veel ühte teist maja, kus siis päris avaaktusele mindi haava jumalateenistusele. Aga õppetöö läks siin lahti ja kui ülikool oli saanud juba omale peahoone ja rohkem sellist pinda, kuskohas on õpetajad korraldada, siis see maja jäi endiselt näiteks professor Morgan Sterni korteriks. See oli tervelt kümnetoaline mõnus korter ja ma millegipärast usun, et ta on sinna võib-olla asja olnud ka Petersonile, sest Morgendusternile on tingitud tema pühendusega raamat. Ja kui arvestada, et Morgan Stern oli ka tegev klassikalise filoloogia valdkonnas ja ta oli ju Tartu Ülikooli raamatukogu rajaja, siis neil kokkupuutepunkte võis täitsa kindlasti olla. Kindlasti nägi Peterson ka seda meie uhket raekoda, see on praegu samades värvides roosa ja valgega, need värvid olevat keisrinna Katariina teine isiklikult välja valinud, et oleks ilus nagu pruutneitsi ja no loomulikult õige ka, kui ikkagi keisrinna annab raha, siis tuleb ikka keisrinna tahtmise järgi ta ilusaks värvida ka. Ja kui oli tarvis näiteks rohtu osta, siis apteeka Petersoni ajal ei olnud mitte seal, kus praegu, aga hetkel te näete seal hoopis nurgapealset maja, saab prillipoest ta natukene ülespoole oli siis apteegi kohta noh, ilmselgelt selle Petersoni tervis just väga hiilanud, aga ma väga ei usu, et ta tema eest aga korralikult hoolt kandis. Kõike seda tausta teades, millega me nüüd ka siis tänase ja homse päeva jooksul järjest lähemalt tuttavaks saame. Olgu peale, aga lähme siit jällegi edasi ülikooli peahoonele lähemale, mis on ju see koht, mis siis õigupoolest Petersoni üldse Tartusse tõi. Tuleme siia nurga taha kõik ära, muidu ei saanud, ei ole kosta ja laseme autot ta kindlasti mööda, et me ei hõlmaks tervet seda sõidutee. Proovime siia soppi sisenenud. Mahutada. Sedasi on nurga tagant kõik väljas. Meil on nüüd harukordne võimalus näha kahte Tartu ülikooli korraga. Eks ole. Üks on see päris, mis paistab nurga tagant ja teine on maalitud siia kenasti seinale sellisel kujul nägise ülikool välja siis 19. sajandil. Ja kui te nüüd hoolega vaatate, ega siis väga palju ei erinegi, eks ole. Ülikooli arhitektiks oli ehitusmeistritaustaga Krause, kes kutsuti siia professoriks. Ülikooli algusaegadel oli ju tegelikult üldse suur tegemine, keda siia õppejõududeks võtta. Siin ei olnud sellist elukutseliste professorite kaadrit, vaid seda alles hakati ise välja koolitama. Ja need esimesed siin õppejõuks hakanud inimesed pidid päris palju ennast tõestama ja päris suurte võimalustega said nad ka seda teha. Nii et Krause ikkagi ka väga julge mehena sai niisuguse suure projekti hakata ülikoolile peahoonet rajama ja see tuli tal väga hästi välja, me nimetame seda siiamaani. Me lähme vaatame seda peahoonet ka päris lähedalt, lähme sinna sisse, isegi meil on võimalus vaadata ülikooli pööningule täna. Nii et lähme jälle natuke sammukese haaval lähemale. Vägagi vägagi kogenud ikkagi nagu igal praegu Werneri kohvik on siin üks samm edasi tegema või on ta juba peoga. Nonii sedasi ja me oleme jõudnud päriselt ülikooli peahoone ette, jäi muidugi ütlemata see, see uhke maja, kus maalitud ülikooli peahoone peale oli, kannab nime fon Bocki maja ja see oli tegelikult tuntuks jällegi tore aadlielamu, mille siis tema omanik suurest missioonitundest andis tasuta rendile ülikoolile, kui ei sellel veel oma peahoonetega mingisuguseid muid hooneid üleüldse ei olnudki. Nii et kui see ülikooli avamise pidustuste aeg oli, siis seal toimusid just need kõned ja sealt mindiga protsessiooniga kenasti Jaani kirikusse pidulikule avajumalateenistusele ja selle ülikooli peahoone juures, kui ma tahaks nüüd mõelda ennast jällegi Petersoni aega, siis vaadates sinna üles. Me näeme ilusat sellist kolmnurkset viilu ja seal peaks olema loomulikult ta keiserliku Venemaa vapp, sest aeg on ju keiserlik Vene, no eks ole, missugune see vapoli, kas keegi teab? Uhke kahe peaga kotkas just täpselt, on veel ikka inimesi, kes mäletavad väga armas. Ja loomulikult, loomulikult, nüüd on see majaga andnud põhjust siis nimetada Tartut just nimelt Emajõe Ateenas, kuna ta viitab Vana-Kreekale, annab sellise templiefekti ikkagi sammastega ja sellesamase Kolmnurkse ehisviiluga. Ja kõik see klassitsistlik, niisugune uus linn kokku mõjuski nagu kunagine antiikne teaduskeskus, Tartu linn, ma mõtlen nii et Emajõe Ateena nimetus ei ole päris laest võetud ja tegelikult meil oli üks väga uhke sammastega hoone veel, mis seda kuvandit toetas see plats, kuhu buss, esialgu tuli tartlased peale võtta selle platsi ääres, onju omal ajal olnud väga uhke kaubahoov ja oli ka Petersoni ajal, kus oli tohutu rida ilusaid valgeid sambaid ümberringi ja seal oli väga palju erinevaid kauplusi sees sealhulgas siis talurahvapoode, nii et see oli ka kindlasti koht, mis võis Petersoni huvitada. Aga nüüd head inimesed, Me lähme siia sisse. Ja põhjus on väga lihtne. Nimelt meil on küll võib-olla jäänud ta Kristjan Jaak Petersonile mulje kui väga sellisest ontlikkust ja õnnetust noorhärrast, kes ju teatavasti väga varases nooruses suri. Aga noorus on alati ka igasuguste selliste eneseleidmise ja natukene ka piiride kompamise aeg, eks ole, ja Peterson oma noores elus jõudis ka ülikooli kartserisse välja, nimelt ülikoolis oli oma niisugune korra süsteem, üliõpilased ei allunud mitte tavalisele linna korravalvurite korralekutsumisel, vaid ülikoolil olid oma peedeeellitz. Ülikoolil oli oma sõltumatu kohus, võiks öelda. Aga need reeglid olid selles mõttes väga lustakad, et tudengitele oli. Need olid ikkagi nagu, nagu eriseisus täiesti. Nad ise muidugi armastasid ka oma tähtsust rõhutada, sealhulgas sedasama Peterson, et see on ikkagi midagi väga erilist. Kõige tähtsam on muidugi issand jumal, siis on Vene keiser ja selle järel kolmandad olid Tartu tudengid nende arvates. Nii et ja siin tänaval nad aeg-ajalt ikkagi silma paistsid ja ka linnaelanikke meelehärmiks aeg-ajalt üht-teist korraldasid. Ootama astu pidas vastu pidada. Nii tundub, et, On küll kohale ei saa lasta. Tere tulemast siis Tartu Ülikooli ajaloolisse kartserisse ja algselt oli siin peahoones tegelikult viis kartseritel, kuid pärast 1965. aasta tulekahjut teised neli kartsid, hävisid, teised kartsid, asusid ka siinsamas üleval pööningul ja see kartselises säilis niivõrd-kuivõrd. Ja, ja praegu on ta siis üks osa Tartu Ülikooli kunstimuuseumist võivad siis kunstimuuseumipiletiga külastada ja tulekahju tõttu kõik, mis te selle pea suure seina peal siin näete, et need ei ole originaalid 19.-st sajandist pärit? Ta joonistas õitsvaid, neile näitab kunstitudengite poolt märksa hiljem ja aluseks on võetud siis maalt fotot, kus on kujutatud ka teisi kardseid hävinud kartserida. See, kas on tegemist on sellise korraliku seguga teistes kardsetest sellesama suure seina peal, siin. Aga originaalid on, vot need kaks siin akende juures on 19.-st sajandist pärit aitäh ja ukse kohal tekst, samuti on originaal 19.-st sajandist ja see on ladina keeles küllaltki, mitte just kõige perfektsem ladina keeles sain kaudi ammusest. Ning kas te oskate öelda või arvata, mida siis viimane lause viivat sekvens võiks tähendada? Elagu elagu. See tähendab elagu järgmine, elagu järgmine tudengite ja satub, et see on niisugune teritus tõesti, kes iga särgnesisse tuleda. Ning tõepoolest tudengite 19. sajandil nad toodi siia, kui nad juhtisid kas siis avalikku korda või siis ülikooli eeskirja kui ma ning ülikooli omad erilised töötajad, keda nimetati petellideks, tudengid nimetasid puuri ninadeks ja ei saanud omavahel eriti hästi läbi ja Pedellidel oli muuhulgas ka mitmeid muid ülesandeid, aga muuhulgas nad pidid ka hoidma silma peal tudengid, et mitte ainult siis peamajas, aga ka tänavatele, Tartu, Tartu tänavatel teel juhtus nägema näiteks tudengite avalikku korda rikkumas sest tema ülesanne oli see tudengile ligi astuda, tema nimi kirja panna ja siis tudeng käima, karistust ootama. Ja kõige pikim aeg, mis siin olla võis, oli kolm nädalat, kolm nädalat ja see oli siis duellipidamise eest tudengite duellis, sellest nad võisid saada kolm nädalat karistust, aga päevade arv võis varieeruda olenevalt siis karistusest. Ja ma loen teile ette siis mille, missuguste tempude eest siis see kardsesse satult tiir näiteks tuleb, tudengil oli tasumata võlg, siis ta sai üks kuni kaks päeva oma nime ja seisuse varjamine, sellest sai ka kaks päeva korrarikkumine teatris, sellesse üks kuni kaheksa päeva suisa minu isiklik Lemike raamatukogu raamatud, avatute tagastamata jätmine, mine sellest, sai kaks päeva suitsetamine ülikooli hoonetes, sellest sai kaks kuni kolm päeva akna sisselöömine, mida tehti 19 saidil tudengite tudengite poolt päris tihti tegelikult kolm päeva võõrasse korterisse tungimine kolm kuni 10 päeva. Nii meesterahvad, pange taha nüüd daami solvamine, neli päeva, peahoone, portjee solvamine, sellesse iga viis päeva siis Toomemäe ratsutamine, sellest sai viis päeva. Kaklus viis päeva kuni kolm nädalate sõimamine kuni kaheksa päeva. No vaata, kaupmehe petmine kuus kuni kaheksa päeva ja nagu ma ütlesin tulli eest sai siis kolm nädalat sa siis kõige rängem karistuse. Aga alati pidanud rakendama kartserikaristuste mõni näiteks tuua näite seitsmeteistkümnel sajandil lõpust 1692, kui ma ei eksi, ja Tartu-lähedases Linseni kõrtsis vahistati viis tudengite sest nad lõhkusid laudu, toole ja akna aitäh. Ja üks tudeng olevat isegi körtsi tüdrukut hiljem jälitanud teda sihukse ebasündsa ettepanek kui ka pakkunud raha seentega ebasündsa ettepanek, kuue tudengi säh hiljem kaitses ennast sellega nüüdsest ta tahtis ainult maksta õlle eest. Aga ikkagist need viis tudengit võeti vahi alla ja läbi linna, Nat oli rektori juurde ja mis siis edasi juhtus? Nadolid rektori juures vestlusel käinud rektori pidas vajalikuks vaevuks nad lahti lasta, siis pidas toomis kui sellist juba piisavaks karistuseks ja kindral Ants kinnipidamiskaristuste, nii et selline häbitegu oli, küll aga hakkas ja sai karistatud sellega, et toodi läbi linna kõikide silme all rektori juurde. Aga kui 19. sajand sai seitsmeteistkümne, sajandi lõpupoole, aga 19. sajandil kartserisse sattumine ei olnud sugugi mitte häbiasi, tudengite hulgas? Pigem pigem vastupidi, see oli pigem rohkem nagu auasi, sest et tudengite seas levinud selline arusaam, uskumus, veendumus, iga tudeng, vähemalt korra oma õpingute ajal pidi sattuma korra pidi sattuma kartserisse ja kui ta ei sattunud, siis teda ei peetud päris tudengit sisse, nii et kartserisse sattumine tõepoolest ka selline auasi ja kartsel tudeng oli näiteks Temuga hakkama saanud, oli Pedellile vahele jäänud, siis ta ei sattunud kohe automaatselt kohe samal päeval kartserisse. Mõnikord pidi tudengi ootama Nemad päevi, kui mitte nädalaid, enne kui ta, enne kui ta üldse pääses kartserisse oma karistust kandma, mis Eestit asi oli nimelt selles, et kartser oli küllaltki populaarne tudengite seas 19-l sajandil ja seetõttu seetõttu olid küllaltki pikad järjekorrad kartseris. Mõnikord pidi tõesti, ootan väga kaua, enne kui sa said oma karistust siia tulla kandma ning legend räägib sellest, et järjekordades niivõrd pikalt ulatusid isegi isegi selle ukseni seal treppide juures ukseni välja. Aga noh, see kõigest Legends, kuid eks ta tõesti võis olla väga pikk ning kudenguli siia tunud. Mõningad õigused tuli näiteks õigus käia korra päevas väljas. Ta ei olnud luku taha pannud. Kuus aeg tal ei olnud siin luku taga, vaid ta sai ka korra väljas väljas käia, kas siis söömas, sest toitlustust ülikool ei pappkulude ja, ja tudengiplika tudengit olid pididki loengutes käima ja selleks oli kehtinud Ta korra väljas käima ja siis koplite tahakski tagasi tulema tulnud tagasi, siis määrati lihtsalt lisapäevad otsa. Siis tudengid veel mõningaid õigusi, näiteks tallab õigus võtta kaasa oma isiklikke asju, siia näiteks raamatuid, ussi kaasa võtta senikaua kuni raamatu, kuid seotud tema õpingutega ja ei olnud varastatud mitte raamatukogust, mille pärast ta oleks algselt see siia sattus. Aga oli lubatud kaasa võtta ka isiklikku mööblit. Nii et kui tudengil oli oma isiklik pehme tool, ilma milleta ta kohe mitte teps mitte ei saanud, siis ta võis sellele toolis ja kaasa võtta. Keegi ei keelanud seda. Ja on teada ka juhtumeid, kui tudeng on pärit aadlisuguvõsast, siis ta on siia kaasa võtnud ka oma isikliku teenri. Kuigi see oli mõeldud ainult üks inimene, üks tudeng võisin korraga sees olla, aga ilmselt siis mingid erandid tehti neile tudengitele, kes sõitis tõesti suguvõsast pärit, et nemad peavad meil vöökiga isiklik teener ka kaasas olla. Aga kui seal oli näiteks natukene vaba raha taskus, siis sa võisid näiteks tahtsid, tahtsid ilmtingimata 100 seda põdev veini, aga välja ei tohtinud minna. Siis üks lahendus oli selline tudeng võis näiteks anda natukene raha nii-öelda altkäemaksu, kes iganes pidi hoolitsema selle eest, et sa oled siin ruumis olekkis, vastutas sinu eest, ühesõnaga ja pärast mida seesama ülikooli töötajad Tõnis oli, kas siis isiklikult selle pudel veini või siis, kui sa oled üks neist vaestest tudengitest, kellel ei olnud nii palju vaba raha taskusse, siis mida tudengid mõnikord tegid, oli see, et nad, et lasid siit aknast nööri alla, kokkulepitud ajal olid siis nende kaastudengite esimese korrusel ja nad sidusid sõbrad, sidusid siis kudel vei nööri külge, te tunnete ennast tagasi nööri sisse, jah, oligi pudel veini tal olemas. Et juba 19. Sandrit mängib päris päris leidlikud, nad tuleb paljudele meelde. Ühikaaeg. Vaikus vaikus, kas te olete isekeskis püüdnud arutada ka, et või jälgi ajada, et mille eest Kristian Jaak Peterson siis siia saadeti? Võib-olla tahtiski ise tulla? Ma tahtsin tulla, Kristjan Jaak Peterson oli siis ta tort, tuli vastaste küllaltki noor ja ta ei tulnud eriti hästi veel Tartu linnareegleid ja eksis selle väga lihtsa reegli vastu, et spio teatud kellaaega ei lubatud linnas tänavatel olla ja see oli, ma ei tea, kas, kas talvel suvel oled siis aastaajast, mis kellaaeg varieeruda, aga tõesti tekkis selle lihtsa reegli vastu ja kunstnikuhing, nagu ta oli, eks ole, juunis käis õhtul hilja inspiratsiooni otsimas ja jäi Pedellile vahele ja sai siis linnas hulkumise ees peale peale mitte lubatud aega kaks kuni kolm päeva kartsa karistusega. Aga kui rääkida veel tuntud isikutest, kes on siin kartseris aega veetnud, näiteks üks, üks tudeng, kelle nimi oli Friedrich Wilhelm Parrot, tema on ka siin oma aega veetnud ja mille pärast tema siis hiljem kuulsaks sai siis sellepärast, et seda hiljem said Tartu Ülikooli rektoriks. Isegi rektor on oma aega syndinud. Mõnikord määras rektor isiklikult, aga üldiselt karistus määras ülikoolikoguse. Jõudsime üles toomemäele ja see toomemägi on loomulikult seotud ülikooliga väga tihedalt, kui ülikool rajati, siis otsustati, et toomemäele tulevadki ülikooli õppehooned. Siin on olnud tollel hetkel üsna selline kõnnumaa, võib öelda, inimesed, karjatasid siin oma loomi ja, ja tõid aeg-ajalt oma prügi siia mida iganes. Nii et seda Toomemäge hakati 19. sajandi alguses korrastama. Et sellel ajal, kui Peterson siin jalutas, olid alles äsja rajatud teed alleed, noored puud, mitte siis niisugune tõsine park, nagu siin praegusel ajahetkel on. Ja me tulime mööda suurest kunagisest toomkirikust, mille altaripoolsesse osasse Brause rajaski, Ülikooli raamatukogu ja raamatukogu sisustas loomulikult juba meie räägitud Morganistel. Peterson kindlasti oli raamatukogus väga usin kasutaja, seda enam, et ta oli korteris orgensterni abilise juures kusagil sealsamas ülikooli ja raamatukogu vahel toomemäe jalamil. Ja loomulikult ka see peahoone ise oli tollel ajal väiksem, sai enne ütlemata neid tiib hooneid ega ülikooli kirikut tollel ajal veel ei olnud. Ja nüüd minu selja taga on siis Peterson ise, eks ole. Niisugusena ta on kujutatud oma kaasaegse poolt natukene teistsuguse mana kui tolleaegne üldine, selline tudengite pilt võis välja näha, sest üliõpilased olid tookord ju ikkagi ka vormiriided ja kõiksugused, sellised atribuudid mõõk käis ühe üliõpilase juurde, toimus niisugune väga elav seltsielu, kuigi vahelduva eduga neid üliõpilaste ja professorite ringe jälle avati ja suleti. Ei olnud seda nii väga lihtne korraldada, aga niisugune seltskondlik tegevus käis. Peterson võttis sellest teadaolevalt päris aktiivselt osa. Kindlasti oli ta piibu suitsetaja vaatamata oma noorele eale, eks ole. Mäletame, et 20 üheselt ta ju juba lahkus meie seast ja ei öelnud kindlasti ära ka heast õllest seltskonnast ja samas on ta elanud oma vaadete järgi sellises küünikute stiilis ja seadnud omale eesmärgiks võimaliku lihtsuse. Niipalju kui nendest märkmetest, nii tema enda kui kui kaasaegsete omastest mulje on jäänud, siis tegelikult ta tal võis ikka olla päris raske tolleaegses ühiskonnas kui ei sobitu päris täpselt nendesse raamidesse. Sedasama rahvusliku jooneajamisega näiteks ju ta ikkagi süstemaatiliselt käiski selle siinsamas kuju seljas oleva niisuguse pika talumehe mantliga ringi ärritades seega seltskonda ja mispärast me siis üldse ju temast lukku peame, ongi see, et ta oli esimesi, kes julges ennast avalikult kuulutada eestlaseks, kes julges eesti keelt pidada väärtuslikuks ja lootis, et see luulekeelena on väärt igavikus püsima väärt säilitada, väärt uurida ja vot sedasama eestimeelsus ja eestluse rõhutamine oli see, mis ümberkaudseid tema juures kindlasti päris hästi ärritas. Ja kui siis sinna juurde panna, niisugune noh, võib-olla natukene üleolev suhtumine selles mõttes, et ta ikkagi väga tähtsat toetajad olid tal niisugune Literaadi kuulsus võib-olla jaa, kui ta ka siin ülikoolis puutus kokku samal ajal siin õppivate eestlastega, no mõned need siin ikkagi olid ka temaga samal ajal näiteks kõige tuntum ilmselt on Faehlmann, kellega ta pidi ka kokku puutuma, kindlasti, kes samal ajal ülikoolis õppis, kuigi Felman õppis arstiteaduskonnas, aga siiski ta külastas ka selliseid loenguid, kus käis Peterson. Nii et nad väga sõpradeks just ei saanud Eelmanoidis niisugustesta. Noh, pursilikest ja sellistest kommetest eemale. Aga noh, samas see Peterson ilmselt tundis ennast ka ikkagi nagu eraldiseisvana kõikide nende saksa tudengite seas oma sellesamase eririietuse, vaesuse kõige selle poolastega iga sama mõõduga kõiges kaasa lüüa ei saanud ja niisugune hoiak, et kõige parem on minimaalselt läbi ajada kõige tähtsama hingerahu, mitte mingid moodsad kombed ja tants ja trall. See kumab läbi tema töödest Külli. Ja ilmselt meil heagi täna muud üle, kui võtta see tore kuju pildina meil endaga kaasa. See kuju on siin pargis alates 1983.-st aastast ja skulptor Jaak Soans on teinud niisugune uhke hoiakuga selle suure toeka tokiga tõesti, Tartu ja Riia vahet liikudes, no ilmselt neid maastikke läbides on, on tõesti tarvis seal aeg-ajalt kas kurje koeri peletada või üle ojade liikuda. Küllap see oli üsna praktiline. Mis siis ikka, võtame selle pildi kaasa ja seal on kirjutatud üks jupikene Petersoni luuletusest, kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida. See on üks kõige kuulsamaid tsitaate, mida ikka meenutatakse just nimelt selle tõttu, et erinevalt nendest kaasaegsetest, kes ka ju eesti keelt no näiteks tolleaegsed pastorid, eks ole, pidid eesti keelt õppima, kirjutasid aeg-ajalt artikleid, mis seal eesti keelega ikkagi saab, kuidas seda kasutada, aga seda peeti ikkagi lihtrahva keeleks selliseks, kus sobis rahvale anda mingisuguseid õpetussõnu lihtsalt isegi kui tehti salmikesi, siis need olid ka niisugused õpetliku sisuga rohkem. Ja nüüd tuleb üks mees, kes hakkab luuletusi tegema. Kuulge, antiikautorite eeskujudel maarahvakeeles enneolematu, see mõjus kuidagi väga kummaliselt, nii et needsamad Rosenglenteriaga, Otto Wilhelm Masing ei ole sugugi olnud kõrges arvamuses tema luulest, sest see oli lihtsalt niivõrd teistsugune. See ei mahtunud inimeste mõistusesse, vaid ka eesti keeles midagi niisugust üldse kirjutada võib. Ja tegelikult see tema luuletuste külg luuletuste loomine jäigi varju sisuliselt 100-ks aastaks. Alles 20. sajandi alguses tulid lagedale ka tema luuletused ja Gustav suits, eesti luuletaja on olnud siis see mees, kes tema luuletuste tegeliku taseme ära tabas ja kes on andnud esimese positiivse hinnangu nendele. Nii et võis ikka päris karm olla 100 aastat oma ajast ees elada. Kui sind tegelikult seltskonda ikkagi võrdsena vastu ei võeta ja noh, ilmselt siis tahab ka rõhutada seda, et olengi teistsugune, tahangi olla ja ja vot mis te minuga ikka teete? Eriline mees. Kui me oleme Tartust välja jõudnud, siis kas tõenäoliselt siis Kristjan Jaak ikkagi kasutas toonaseid posti, käid tõenäoliselt ikka postiteid ja siin on mitu põhjust. Kõigepealt see, et postitee oli ikkagi kõige otsesem tee ja, ja kõige turvalisem tee. Ja siin võis saada ka mõne talumehe vankri peale nii-öelda hääletada. Ja teine asi on see, et postitee ääres olid ju kõrtsid, kus sai keha kinnitada, kus sai öömajale jääda. Nii et kõige kõige loogilisem on ikka see jah, et ta, et ta kulges mööda postiteed. Samas ei ole välistatud, et ta mõne talumehe vankriotsal kaldus teest kõrvale. Et ta võis võis peatuda. Ta on nii, nii siin, kui seal eemalgi talumehega võis saada ilma rahata, aga, aga postivankri posi, saani siis talvel oli posti saan. Et nende kasutamine ikkagi oli raha absoluutselt, sest et selleks, et siis sõita Riiast Tartusse või vastupidi pidi olema 25 rubla raha ja see oli ikkagi kristjan jaagu jaoks väga-väga suur suur raha, nii et jah, ikka sina said ikka endale antrikkad lubada. 19. sajandi alguses oli siis postijaamade võrk välja kujunenud Eestis. Võib niiviisi öelda jah. Et alguse sai see tegelikult juba juba keskajal, aga nüüd siis sellise kuju rootsi ajal kuninganna Kristiina määrusega, mis siis kohustes endise Tartu Riia sõjade äärde rajama postijaamu, et liiklejatel oleks kindel ja turvaline, turvaline teekond. Ja siis juba vene tsaaririigi ajal seda võrgustikku siis arendati edasi ja aastal 1714 siis avati Peterburi, Tartu, Riia niitavi postide sees. See on siis see Kristian Jaagu tee ongi osa sellest kui palju siin Tartu ja Riia vahel neid postijaama võis olla, kui pika maa tagant või postijaamad olid, oli see mingi reegel? Jaksu sil paar-kolmkümmend versta ja verst peaks siis olema natukene üle kilomeetri vist jah. Ja siin siis oli neli postijaama siis Uuderna siis edasi Kuigatsi, Tõlliste ja Valga ja ei ole säilinud ei Uderna, ei, kui katse jäi tööliste ja udemed, aga küll on jah, niiviisi, et Udernast on siiski meil vaadata see postipoiste elamu ja kõrtsihoone Kaagase kõrtsihoone nüüd nii palju ümber ehitatud aegade jooksul, et ega seal vist peale vundamendi midagi midagi alles ei ole, seda originaalset autentset, jah, pudernast me sõitsime vihmasajus mööda ka praegu oleme Rõngus, mis, mis maja see siis need on. Need on ka uuringu kõrtsihoone, ka Rõngu kõrts ei olnud, et ta oli, ta oli ka ikkagi postide kõrts, aga aga tema siis ei kuulunud nende postijaamade hulka, et oli nii, et et olid siis jah, anda riiklikud postijaamad, aga sellesama postitee ääres oli mitmeid teisigi kõrtse ja ja oli siis ka see süsteem selline, et postijaam on, teenindasid siis ennekõike neid inimesi, kellel, kellel nii-öelda oma transporti ei olnud või, või kes olid tegelikult aga ma tea jõukamad ja kes sõitsid siis postid õlgedega, mis, mis vedas ka posti ja jalgsi kulgejad või siis ratsasõitjad oma vankritega, liikujad leidsid öömaja siis pigem nendes teeäärsetes kõrtsides aga väga sageli nii et postijaam ja kõrts olid, olid näiteks ühes asulas kõrvutega. Ja edasi siseneme Valga linna, läbitud on umbes kolmandik Kristian Jaagu teest. Täpselt ei ole ju võimalik öelda, kuidas, kui kiiresti, mis teid pidi Kristian Jaak oma teed kõndis või ka sõitis teadaolevalt vähemalt ühte teekonda toetas Liivimaa kindral Verintendant Sontag, kelle kasupojaga Kristjan Jaak hästi läbi sai. Ja võib-olla pääses ka mõne lahke talumehe vankri otsa peale, mine tea. Võib-olla puhkas ta jalgu enne Valgat laata. Tere ristipedaja najale toetudes. See on puu, mida meie võime nüüd vaadata Ta Eesti Rahva Muuseumis võib-olla Uderna postijaamas, võib-olla just siin Laatre puu all, kirjutas ta päevaraamatusse teise tunnistuse oma teel olemisest. Üksikud on selle pealkiri. Kristian Jaak käis tõenäoliselt läbiga palgast. No 19. sajandi algul ja Valga oli juba küll linn aga eks ta oli selline tol ajal pigem meenutas ilmselt küla moodi linnakene, mitte puumajadega väga väheste kivimajadega. Tuleb öelda, et ilmselt mitte väga arenenud linn ja mõtlen, et raudtee oli see, mis ta sajandi lõpul elama pani. Kuigi nüüd Valga linnale ma ei tea, kui kaugemasse ajalukku tagasi lähen. No hakkame esimest korda, kirjalikes allikates on palgad mainitud 286, et siis olid kolm kohalikku. Noh, seal oli kolm kaupmeeste lõpus oli lühend tee valdkond, mis on siis viide sellel asulale olid võlgu Riia linna võlaraamatus, need esimest korda nagu Valgat mainitud seoses võlgadega, aga noh, kes meist jõle võlgu. Et aga linnas keskajal on teada, et Valga oli selline Liivimaa aadlike jaoks tähtis koht, et siin peeti maapäevi nii linnapeale kui maapäevi. Ja on teda allikates mainitud ka märksõnana opi tumm, mis nagu kuidas tõlkida kindlus või. Aga kindlasti pole see muidugi kunagi olnud, linnamüüri ei ole mõtet Valgast otsida, et seda ei ole siin kunagi olnud. Aga Linda ei olnud, ta oli ikkagi õigustada alevik, aga siin pidi mingi suurem asun olemas, sest kui siia tulid need Liivimaa maapäevad linnade päevad korraldati, siis pidid need aadlikud kusagil ka elama, ööbima, sööma, et no ilmselt siin pidi ikkagi mingi suhteliselt suurem asula olema. Aga vot andmed ei ole, sest et arheoloogilised kaevamised tulemusi andnud, neid on ka vähe korraldatud, siin aga on teada, et Valga linn olnud õnnetu linn, mis on hästi palju kordi ajaloos maha põlenud igasuguste kõikide nende sõdade käigus, mis siit on üle käinud. No mul on see lugemine sassi läinud, mitu korda ta on maha põlenud, no kas just päris 20 korda, aga on üle 10 korra kohe kindlasti. No aga sellele ka lihtne teha, kui siin linnamüüri olnud, mis sind siin viga teha oli? Põlema panna linn. Et aga linnaõigused sai Valga aastal 1584, Poola kuningas Stefan patori poolt. Ei tasu arvata, et muidugi seda mingist heast tahtest, eks Poolal. Aga siis oli, Eestis hakkas poolaeg siin Lõuna-Eestis et ei tasunud arvata, et siin heast aastast linnaõigused Anteks poola tahtis ikka teha siia ühte oma tugipunkti kolonisatsioonikeskust Riia ja Tartu vahel. Sest asukoht iseenesest oli hea täpselt siin keskel. Ja kui need maabuvad põhimõtteliselt siis samamoodi Valgoli väga kesksel kohal keset Liivimaa kubermangu. Et asukoht oli tal seletada sea aga Poola Kolulisatsioonist siin midagi väga välja ei tulnud see pool aega iseenesest suhteliselt lühikeseks tulid Poola, Rootsi sõjad siin veel 16. sajandi lõpul, seitsmeteistkümnenda sajandi algul, mille käigus järjekordselt linna maha põletati. Näiteks seal olla üks nendest andmetest on välja toonud aastal 1627 kui ma nüüd ei eksi, oli fakt, et Valga linnas veel ära kirjeldatud ainult viis inimest, siis oli seal kolm kodaniku, lesknaine ja pastor olid nagu välja toodud, olid nagu linnaelanikest, ainult see tähendab, et täiesti ilmselt maatasa tehtud. Aga noh, pärast seda, kui see poolaeg lõppes Rootsi aeg algas, siis linn natukene sai ilmselt areneda, siis tuli muidugi Põhjasõda otsa, nagu me kõik teame. Aga, ja siis tuli see Vene tsaaririigiga. Impeerium liitis need alad siin nagu kogu Eesti ja Läti alad. Siis linnaga rahumeelselt hakata arenema umbes paarsada aastat, suuri sõdasid, siit üle ei käinud. Ja no mis linna arengule muidugi positiivselt mõjus, oli ikkagi 1783. Kui Valga linnas sai kreisilinna, moodustati Valga kreis ja Valgas sai siis kreisi keskus, aga tuleb öelda, et see tänapäeva vest alasid puudutas suhteliselt vähem. Üheksast kihelkonnast seitse olid puhtalt tänapäeva Läti aladele jäävad ja tänapäeva Eesti aladel siis ainult lugeja ergem ehk härgmäe kihelkonnast teatud väikesed alates ja tänapäeva Eesti aladel siis Valga jah, et see Valga treis puudutas rohkem tänapäeva Läti alasid. Aga no linna arengule muidugi oli ta kasuks ikkagi siia esitati siis kui te nüüd, ma ei tea, kas te juba nägite, kui te tulite sealt Selver Rimi poolt. Et seal oli üks hästi praegune uue katusega suur kivihoone, hästi erkpunase katusega, nägite üks kivihoone, mis väga õnnetul kombel paar-kolm aastat tagasi maha põles, katus. Et Valga linn tahab teile nüüd uuesti renoveerida, on sellega pihta hakanud. Õnneks on Valga linna vanimaid hooneid aastast 1787, mis on säilinud ehk kreisi ametiasutuste hoone keerulise nimega, hiljem asus seal 19 sajandi keskpaigast alates vangla. Ja ongi rahva hulgas tuntud hästi ka vanglahoonena ja seal kõrval tegelikult veel vanem, väidetavalt natuke väike kabelihoone, ma ei tea, kas ta panite tähele, kui ta bussiga tulite Rimi ja Selveri vahetus läheduses seal. Et seal on jah, siis kohe näha, et üks on seal tellingutes veel, et nad renoveerivad just seda välisfassaadi ka. Et kaks linna, Valga linna kõige vanemad hooned, mis on säilinud, aga 19. sajandi algul oli sihuke noh, suhteliselt ma arvan, et ta meenutas rohkem seks suurt küla kui tänapäeva mõistes linna, et enamik hooned olid puust ja kas sealt kivihooned eriti rohkem ei olnudki, kui siis Jaani kirik muidugi oli ka 1816, et et see sai valmis. Et see nüüd tegelikult nüüd eelmine aasta oli sellel kirikul Surju peal 200 aasta juubel ja et seda kirikut tahetega möödunud aastaks juba täielikult renoveerida, aga noh, paraku teatavatel põhjustel ei õnnestunud torniosa vähemasti on nüüd ilus ja järjest seal ka kõpitsetakse ja tehakse, et et aga selles mõttes omapärase arhitektuuriga kiritatan. Nagu on arhitektuuriajaloolased öelnud ainult sellise ovaalse põhiplaaniga, kirjutan sellise sellise omapärase oma päris arhitektuurilise stiiliga ja seal sees on väga väärt orel, lade kasti tüüpi orel, orelimängijad on võib-olla nendel, ütleb sõnalade kast, kindlasti ütleb ühte koma teist. Et see orel ka tähistas just sind sel aastal nüüd 150 aasta juubelit aastast 1867 väga hinnatud oreli loetakse Euroopa 200 parima kõlaga oreli hulka, tänapäeval mängib täitsa, olen seal ise koorilauljana kirikus esinenud ja orel orel aga mänginud, noh mina ei ole küll nii professionaalne kõrv ei ole, aga kõlab minu silmis ka väga ilusti küll oreli kohta, et et meil on ju väga toreda seal sees. Mõtlen jah, et Kristian Jaak Peterson ajal ta ilmselt veel väga suursugune see linn välja näinud, et see suursugusus tuli hiljem, see tuli siis kui jah, siia. Kui Valgasse tõesti raudteede sõlmpunkt. Postijaamade võrgustik osutatavate, tulen mikrofoniga lähemale. Et siin toas on, siis meil väikene Toakenemis käsitleb Valga transpordi ja raudtee ajalugu ja teiste hulgas on siis siin ka kujutatud kaart, kus on kirjas hobupostijaamad, mis siis jäid tee peale ette teel Riiast Riiast, Tartusse ja Palga maakonnas asus neis siis kolm Valga Tõlliste, Kuigatsi, hobupostijaamade ja neid siis ka sel ajal siia Valga maakonda, kui Kristian Jaak Peterson ringi liikus, et et siin siis alates Riia Adasi. Ilkene Engel Artermataksemaid kõiklast, laupäev. Lensi Volmar Strentsi Gulbis Valga Ta helistab ikkasele kuivatsi pudelena Tartu siin on jah see kaart, kus siis on näha. Siin on huvitav Kareeta Kareta pilt 1820. aastal kasutused tulnud kroonuveok keskmisele postile. Täitsa võimalik, et Kristjan Jaak sai otsa peale. Ega teab parematel päevadel, äkki saigi jah? Aa, vot siin on muidugi üks väga huvitav muidugi lugu. Kunagi on ka prantslase kirjanik natuke nagu Kristjan Jaak Peterson aegadest hiljem reisinud fonorede pealzacum kunagi Valgast läbi käinud. Ja siis ta reisis Peterburist läbi Baltikumi Euroopas. Minu andmetel ta siis käis Peterburis armukesele külas, aga see selleks et tal oli siis seal ka, oli nagu halvasti läinud seal Peterburis siis talle väga pahas tujus olnud, armukesega vist riidu läinud ja siis ta sattus Valga linna, kus tal oli hästi hästi porises linna sattus, seal lubati tal kuskil kondiitriäris süüa anda, aga selle söögikohtade kusagilt leidnud kõik oli pori täis, torises, et küll on linn, mitte midagi siin ei ole, aga lõpuks ikkagi ühe koha, leidis siis Valga linna moenari ja kes tema tuju natukene paremaks tegi. Ja lõpuks leidis tekkega ühe pagariemanda, kus ta siis lõpuks süüa sai ja siis tal olevat tujuga natukene paremaks läinud, tehnoloogiline, kui ikka kuskil kõhutädid said, siis ikka läheb tuju paremaks, et Valzac paraku siis esialgu küll jah, Valga linnast midagi väga head ei rääkinud, aga sellist 19. sajandi keskpaigast aga ikkagi väga. Et ikkagi põnev lugu, mida rääkida. 1683 Valga linna ja ümbruse plaanil esineb postmeister Juhan Orlov maja. Mis seal leida. Vot ei oska täpselt öelda, et see on ka sellest aastat, ilmselt jõuti ka see see maha põletada, mõtlen nagu Põhjasõda oli veel tulekul, vot täpselt ei oska praegu küll nagu öelda. Kuulasime Kristian Jaak Petersoni jälgedes käies ajalooõpetajaid, Kristo Tõnnowit jagaja rauda, Tartu Ülikooli muuseumi giidi Silver Avošenkot, Valga muuseumi teadurit, Priit Reimanni, Kristian Jaak Petersoni luuletuse kuu luges Mikk Mikiver. Ees ootavad meid meie teel Kristjan jaaguga seotud paigad Riias ja järgmises saates Valmieras põnev kohtumine neljandat põlve eestlasega Lätimaal näitleja Jaanus Johansoniga. Kuulame luulet ja ka lugusid Kristian Jaak Peterson-ist. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kohtumiseni nädala pärast. Volmaris.