Eesti maja ongi peamine meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatus, sest eks igaüks ise kavandas oma edasist saatust. Mina olen Siberis sündinud, sünnimaa on seal, aga Isamaa jätate mulle kunagi eesti lugu. Tere Eesti ajakirjandusest ja ajakirjanikest välismaal, mis oli, mis on ja mis jääb, on seekordne saade sarjast eestlased maailmas, sest ajakirjandus on olnud eestlase jaoks ikka tähtis, olgu kodus või läänes või idas. Sellest kõneleb meile ajakirjanik ja kommunikatsioonikonsultant, kes on ise töötanud ajakirjanikuna nii raadiojaamas Vaba Euroopa Münchenis kui ka Eesti televisioonil Tallinnas ja mujalgi. JÜRI Estan. Saatejuht on Piret Kriivan. Kas väliseesti ajakirjanduse eesmärgid ja kodu, Eesti ajakirjanduse eesmärgid on need erinevad. Kõigil enam ei saa rääkida üldse analoogilistes mõõtkavadest, ikkagi Eesti on suur ja rikas riik ja ühiskond oma siin poolenisti muiata, seda ütlen kus on ikkagi seinast seinani kõik asjad olemas, sotsiaalmeedia ja ja suured tugevad riiklikud meediaorganisatsioonid või avalik-õiguslikud ja, ja kommertsajalehed, Välis-Eesti suutlikkusega on alati annab tagasihoidlikumad ja väiksemad ja rõhuasetused ja üldse see, mida oli vaja sihtgruppidele rääkida, need on ikkagi erinenud. Välis-Eesti ülesanne suuresti oli hoida kogukonda koos ja isegi eestlust üleval. See Jeesuse sõna Eestis eneses ei ütle suurt midagi, võib-olla eestlastele. Aga äkki ütleks, kui sa elad neljakümnendat aastat Austraalias ja eesti keel kipub ununema ja sõbrad iga päev vaeva nägema mingisugusel määral selleks, et üldse eestlaseks jääda on eriti ikkagi funktsioonid, on, on mõnevõrra erinevad, rääkimata Ta sellest ajastust, stalinismi ajastust ja stagnaajast, kus olid ikkagi kaks väga erinevate Eesti ajakirjandust üks raja taga ja üks siin, mis paljuski oponeerisid Kaavel tollal. Jätame siis selle ajakirjanduse, mis siin oli rahule väliseesti ajakirjandus, eesmärki ja mõte ja sisu oli, oli laiemas plaanis eestluse alalhoidmine. Jah, ja väga isiklikul tasandil niivõrd-kuivõrd, väliseesti ajalehed näiteks praegu veel eksisteerivad, kujuta nüüd ette, et saed 87 aastane inimene, sa elad kusagil mingisuguses New Jersey külas või või kusagil nii-öelda rootsi kolkas ja suurema osa su sõpradest on ära surnud. Sul enesel kipub võib-olla eesti keel mingil määral ununema, siis on ikkagi seesama Eesti päevalehtedes ilmus Stockholmis või Vaba Eesti sõna New Yorgi ajaleht, mis su postkasti korra nädalas potsata. No see on ikkagi juba peaaegu nagu mingisugune väikene päästerõngas või või, igatahes väga teretulnud sõber, eriti kui sul ei ole jänesel võib-olla interneti harjumus nii väga sisse harjunud. Ta on üks väga oodatud külaline endiste pagulaseestlaste ja väliseestlaste kodudes, eriti kui sinu enda mobiilsus on juba kehvemaks läinud ja sa ei sõida autoga enam ei pääse, ütleme, New Yorki, kus tõesti isoleeritud oma kodus kusagil on sellel väliseesti ajalehel praegugi veel erakordselt suur tähtsus. Aga võib siis ikkagi öelda, et, et Ameerika eestlased koondusid ühe lehe ümber, Kanada eestlased koondusid oma lehe ümber, Rootsi eestlased koondusid oma lehe ümber. Et niisugust risti lugemist ikka ei olnud. Kindlasti on see nii, need ajalehed muidugi erinevates kohtades Austraalias ja Inglismaal ja need refereerisid aeg-ajalt küll üksteise artikleid vastastikku ja ja hoiti silm peal ikkagi sellel, mis Saksamaal toimus, või Rootsis, aga üldiselt jah, olid need ajalehed ja on praegugi veel kogukondlikud ja võib-olla isegi rohkem praegu see tähendab siis asukohamaa kogukondlikud nii-öelda mina ütleksin, et tänapäeva juba Kanada eestlane rootsieestlane erinevad või, või siis nimeta, kuidas tahad emigrandid või eesti keelt rääkivad inimesed seal ikkagi iga ühiskond vajutab oma pitseri pitsati inimesele peale ja nad aja jooksul on evolutsiooniliselt natukene erinevaid radasid pidi läinud. Võiks arvata, et tänapäeval internetimaailmas globaalne eestlane, et tal on rohkem ühiseid jooni kui varasematel aegadel. See on kahtlemata nii, kui nüüd võtta need välisEestit alles jäänud praegused ajalehed siis nad on võrdlemisi suures ulatuses orienteerunud ümber Eestile ja sellele, mis Eestis toimub ja kuidas Eestil läheb ja ja ollakse alati ka sellises aja või faasinihkes võõrsil elades, et, et sa ei ole sama kursis asjadega Eestis nagu Eestis jänesest, sa oled natukene ajalises mahajäämusest. Et nad keskenduvad tänapäeval mitte enam poliitilistele küsimustele ja ei ole antikommunism ei ole, ei ole päevakorrapunkt number üks või hoiak või siis kange tahtmine näha Eesti Vabariiki taastatuna, ma ütleksin, kaks peamist asja üldse on jätkuvalt üleval, üks on silma peal hoidmine Eesti arengutele, inimeste kursis hoidmine sellega. Ja teine asi on siis asukohamaa kogukondlik dimensioon või mänguruum, et kes abiellus, kes suri, kellel tuli lisa perr. Kuidas näeb välja, ütleme ühiskondlik kalender, millal toimuvad järgmised niuksed, paikkondlikud, eesti päevad ja laulukooriproovid või millal tuleb mingi ansambel Eestist või lausa president või peaminister meile külla? Kui palju on siis parematel päevadel olnud väljaspool Eestit Eesti väljaandeid ikka mitmesaja ringis. Jah, öeldakse Aho Rebas oli, oli seda veidikene vaadanud ja ja paar sellist kuidas öelda tõsisemalt uurimust, on siin toimunud viimase 10 aasta jooksul mina nähe. Ühe kirjutanud just peaaegu täpselt 10 aastat tagasi väliseesti lehtede käekäigu ja nende ajaloo ja, ja kõige selle kohta Ahoreba samuti Aho ütles, et need on olnud paarsada peamisi väljaandeid, selliseid, kas isegi paar korda nädalas alguses postkasti tulevaid ajalehti või enamasti on need olnud nädalalehed. No ütleme, kümmekond sellist kardinaalselt väljaannet ja siis hulganisti pisemaid igasugused filatelistidele ja, ja noortele näiteks skautidel ja gaididel tulehoidja või siis eesti kirik, kui oli, oli minu meelest väga hästi tehtud ja oluline väljaanne triinu naistele, mida toimetati alguses rohkem Rootsis ja hiljem hiljem Ameerika Ühendriikides, väga soliidne minus peaaegu aukartust tekitav ajakiri, kui arvestada, kui vähe resursse tollal inimestel oli ja ja kui, kui suurel määral kõik see toetust tihti vabatahtlikele panustele, selline talguliste töö põhiliselt kuigi oli elukutselise need ajalehed suutsid pikka aega siiski hoida peatoimetajat ja veel mõnda inimest. No otseselt näljahätta sattumast. Väliseesti ajakirjandus võib öelda, algas 20. sajandi alguses Peterburis ja, ja New Yorgis. Aga õitseaeg on siis ikkagi pärast teist maailmasõda, et missugused need kõige olulisem ja kõige mõjukamad lehed olid. No kõigepealt seoses selle, et tunnen tõusu ja mõõna, aga et jah, et 40.-te lõpu poole saadi hoog sisse ja Ameerikas suurema osa tegelikult sisserännanuid Saksamaalt saabusid alles 50.-te aastate, et algaastatel kuni 56. aastani rännata ikka veel sisse Saksamaalt. Ja ma natukene selleks saateks valmistudes vaatasin, millal väljaanded poed kinni panid või millal algas selline halb, ütleme, kängumine või, või ikkagi suremine. Ja see oli üheksakümnendatel aastatel, tundus, et tossay paljudel otsa viskasid vedruga välja ja vahepeale siis mahuvad 40.-te lõpust kuni kuna siiski mingil määral tänapäevani, aga apogee oli seal kuuekümnendad seitsmekümnendad äkki ka kaheksakümnendad? Vaba Eesti sõna New Yorgis, seda sai juba mainitud tegelikult hälliks kõigele sellele oli, kui rääkida 44.-st ja 45.-st aastast olin natukeseks soome, veidikene ilmus midagi Saksamaal ja Austrias, isegi siis, kui veel Hitler võimul oli. Kanadas Vaba eestlane ja meie elu Rootsis oli selline väljaanne nagu Stockholmi ajalehte eestlastele. Teata oli tegelikult kõige esimene üldse rootslased tuli Rootsil, eestlased, Rootsilt sai kõige rutem jalad alla endile. Vaba Eesti sõna, me müüme mitu korda maininud Suurbritannias meie kodueesti rada Saksamaal. Siis oli selline huvitav väljaanne nagu vaba Eesti, see oli selline mässuliste noormeeste ajaleht kus oli liberalismi ja radikaalsust ja, ja mis niimoodi kaldus eemale soli Morris mingil määral ka protestiväljaanne vanamehed olid muidu ees ja noored mehed tahtsid ka püünele pääseda ja intellektuaalselt väga kõrgel tasemel iseenesest oli vaba Eesti, aga kahjuks pooled neist, no sinna võib veel lisada Peterburi teataja näiteks, mis on saanud uuemal ajal jälle hoo sisse või väliseesti Stockholmis, neid on päris palju olnud. Tänapäeval on ta siis Eesti elu, see on siis nagu vaba eestlase ja meie elu järeltulija, kuhu need kaks siis varasemalt väljaanne milles nemad siis sulandusid. Nii et võiks öelda kümmekond peamist ajalehte, võib-olla siin iseloomustuseks siis ka seda veel, et ei, ei jagunud ressurssi, aga tõenäoliselt isegi oskusi, et teha televisiooni, et film oli päris palju. Me oleme teiega varem rääkinud raadiotegevusest, see on iseenesest üks väga huvitav ja oluline peatükk selles tähenduses. Et küll Rootsi raadio küll Ameerika hääl, küll vabadus, Raadio Vaba Euroopa Raadio, need olid rahastatud asukoha riikide poolt ja sellest tulenevalt olid Nendel ka suured ja normaalse palgaga toimetuse, nii et see on täiesti omaette veel veel peatüki ajakirjasid oli muidugi palju, peamiselt siis trükitegevus. Trükiajakirjandus oli suunatud väliseestlastelt, väliseestlastele endile aga raadioajakirjandus, meedia, mis oli asukohamaade kontrolli all tegelikult see oli suunatud ikkagi siia Eestisse. Kodumaale otse loomulik, see on oluline erinevus, on küll väga oluline erinevus, kelle poole sa näoga vaatad ja kes on sihtgrupp. Ma ütleksin, et see on üks väga oluline tähelepanek vaja teha ja see on see, et Ameerika hääle saada, tead mis kestsid kõige kauem ja, ja kust selle kupatuse alguses tegelikult oli. See oli Ameerika valitsuse ametlik raadiojaam koos vastavate ametlike seisukohtadega riigidepartemangu ehk välisministeeriumi. Pragmaatiliste printsiipide väljendaja või ametliku välispoliitika selline häälekandja Vaba Euroopa Raadio enne seda üks ja see sama toimetus vabadusraadio hiljem vaba Euroopa raadio, kus mina ise tosinkond aastat figureerisid või tööl olin, seal on vaks vahet, sest et rahastaja oli küll sama Ameerika maksumaksja. Aga meie eesmärk oli olla surrogaat ehk asevaba ajakirjandus kodu Eestile selles tähenduses, et ma täna natukene mõtisklesin vabaduse vabaduse puudumise skaalal, et millise 10 pallisel skaalal, millise hinde maksan andnud Nõukogude Eesti ajakirjandusele ja siis sellele, mis rajada ka toimus ikka siin, olenevalt sellest, et kas siin oli sulaaeg või stagnaaeg või, või stalinism, mina ei annaks Nõukogude ENSV ajakirjandusele kunagi rohkem kui, kui võib-olla kolm punkti 10 pallisel skaalal. Aga ega ma sellele välisEestile ka perfektselt sellist hinnet ei anna kusagil, ütleme sel juhul kuue kandis situatsioonis, kus väga vähesed lääne väljaanded ka tänapäeval üldse tegelikult minu arust nii vabad on, kui nad olla võiksid. Nii et igatahes Vaba-Euroopa mõte oli püüda olla aseaineks sellele ajakirjandusele, mis Eestis oleks võinud olla juhul, kui 1940. aasta või 44. aasta ei oleks kunagi aset leinud selline aseainevaba ajakirjandus ja mitte siis keskendudes ameeriklaste huvidest sedavõrd, vaid hoopis küsimusest, mida eestlased ise Eestis kuulda tahaksid. Juhul kui oleks kitsendusi? Siis Ameerika hääles tegelikult oli ju kesktoimetus, kes valis teemad, mida räägiti siis vabas Euroopas seda ei olnud, teil olid päris vabad käed või? Päris nii ei olnud, aga ma ütleksin, et see on ka ebatavaline. Et Vaba Euroopas käisid peatoimetajad, seal olid ju koos, olid siis Nõukogude Liidu peamised rahvused või toimetusi, mis toetusid siis tegelikult Nõukogude Liidu 15-le liiduvabariigile, et igaüks oma keelega kas Valgevene või Ukraina või Aserbaidžaan ja pluss siis veel nõndanimetatud satelliitriigid, oli Ungari toimetus ja Poola toimetusi ja nii edasi. Ja nendel toimus nii, nagu Eesti Päevalehe jälgi toimuks siin hommikune toimetajate koosolek ja seal nuputatakse, et milline teema on oluline ja ausalt öeldes Ameerika ka juhatus siiski aeg-ajalt ka eelistas mõningaid lugusid ütles, et vaadake, et, aga see ei olnud see Jaanusele range käsupulk, sa võisid sellest ka tegelikult hoiduda, oli üks väga oluline aspekt on see, et olgu ta Ameerika hääl või vaba Euroopa raadio. Ega sa ei leia, nad ei kasva puu otsas rajada ka eksiili tingimustes, sa ei leia koolitatud ajakirjanik Vaba Euroopale täiesti oma metoodika väljakujundatud selle jaoks, kui see esimene kriteerium oli, et kas inimene oskab näiteks poola keelt, kas ta oskab poola keelt vähegi arusaadaval kultuursel viisil ja paljud nendest inimestest nendel puudus omakorda tegelikult ajakirjanduslik taust, need, et neid oli vaja koolitada alles töö käigus. Ajakirjanikuks saame seletatud, too oli ka terve hulk, näiteks eeskirjasid, need ei ole mitte tsensuurilaadsed eeskirjad, need olid rohkem sellised käsujooned, et ei tohi näiteks halvustada mingeid Nõukogude tõhusa poliitikut halvust sellisest väiksest alustamisest. Me hoidume, ei tohi panna eetrisse mingit asja, millel ei ole selget algallikat või kus puudub, ütleme, taks, algallikat, üks oleks ülekinnitamine edasi. Paljudel inimestel oli vaja teha puust punaseks. Seda, kuidas ajakirjanik tegelikult töötama peaks. Kas teil tuli ette seda isikliku kogemuse pinnalt teil tuli ette seda, et mõtlesite, et pagan see ei ole see asi, mida ma peaksin siin praegu raadios rääkima ja see ei ole see viis, kuidas ma seda peaksin rääkima. Et kas te mõnikord tunnetasite seda. No meie meie kahekesi mina ja Martin minu eestvedamisel sisuliselt ja Riho mesilane aastasena kogu aeg sellest üle, meid oli hoiatatud Meti bioloogilistele põhjustele, aga ärge ütelge Eesti kohta ja okupeeritud Eesti näiteks läks teras, meie peatoimetaja, me algusaja peatoimetaja, väga tark ja sümpaatne ülemus. Temal oli hoopis teine argument, Temadlased, kui okupatsioon kestab küllalt kaua, siis rahvusvahelise õiguse alase muutub sisuliselt legitiimseks. See, mis hundi suus on hundi kõhus ja tõsi, rahvusvahelise õigusel tasapisi okupatsioon legitimiseerub, annekteerimine ei legitimiseerumite kunagi rahvusvahelises õiguses, nagu Krimmi puhul näiteks. Ja selle tõttu puht õiguslikel kaalutlustel ta ei tahtnud, me ütleksime okupeeritud Eesti okupatsiooni ja need, aga me tegime seda kõigest hoolimata. Oli muidugi oli küllaltki palju seda võiks öelda sellist sisemist tsensuuri, sest meil oli sisuliselt viisakalt võiks öelda, et see ei olnud mitte järeltsensuur, aga meie saak töid ja see, seda, mis eetrisse juba läinud oli, seda jälgiti ja monitooritud, keegi astus väga rumalasti korduvalt üle juhtnööridest ka, mis muutva ajakirjanduseetikasse siis ikkagi sellest võis tulla paksu pahandust ja sul on küll pea sees kogu aeg keegi agendikene, kes kaalutleb, et kas ma nüüd peaksin seda asja ütlema või teist või kolmandat asja või mitte. Kui suur oli auditoorium, kas te, kas te teadsite seda, kui paljud eestlased teid kuulavad? Teadsime küll mingisugusel määral ja loomulikult oleneb see siis ka nagu ikka ajakirjanduses, et kus elab Floridas ja orkaan on tulekul, siis äkki sihkub, suureneb, eks ju, väga arvestatavalt. Kui Eestis olid lahti, ütleme need noorterahutused seoses propelleri ülesastega ja, ja siis me teame, et meie kuulajate arv kohe väga suurenes. Vaba-Euroopal oli selline instants, mis vist ei kuulunud otseselt, ütleme organisatoorselt, et nagu sellesse skeemi enesesse aga mis töötas paralleelselt, kus saadet T noh, neutraalse väljanägemisega inimest saaditi näiteks lennuväljadele, kus oli teada, et tulevikus lennud kas Moskvast või, ja tehti selliseid natukene varjatud küsitlusi selles mõttes, et ega ei mindud need inimesele juurde, kes Pärnus parajasti Stockholmi saabus üles, et kas te kuulate Vaba-Euroopa raadiot? Küsiti kõigepealt, et ja mida te arvate ühest või teisest kolmandast asjast peamiselt seoses ikkagi siis oludega Eestis ja siis nende küsimustiku sisse, siis topiti mõni üksik küsimus, mis puudutas seda, kas raadioid, kas välishääli kuulatakse või mitte. Ma ei taha praegu peast opereerida arvudega, aga päris arvestatav siiski kuulajaskond. Eriti kui inimesed pääsesid maale, meil oli mitmeid viis ütleme kasvõi puutudes hiljem kokku manud küllalt omal ajal raja taga saanud Andres Mustoneniga ja, ja Tõnu Kaljuste ja just kultuuritegelased pääsesid läände aina aina sagedamini, eriti, mida rohkem perestroika aeg kohale jõudma kippus. Juba nendega oli võimalik, kui üle kinnitada, et kuulajaid oli muidugi saadete segamine oli, oli igavene jama nii-öelda pooleks kaduma ja ja tuli kuulata niimoodi, kõrv vastu kõlarit või siis tõesti vanaema juures maal, kus, kus kuuldavus oli mõnevõrra parem. Trükiajakirjanduse juurde nüüd tagasi tulles, siis missugune on olnud kõige suurema tiraažiga ehk lugejaskonna, ka väliseesti ajakiri? Küla õige vastus on siis kas eestipäevale Rootsis, Rootsi saator Sikkel mingil ligi 30000 pagulast või siis maetakse tänapäeval päris kindlasti, igasuguse kahtluseta on siis Eesti elu Kanadas ja Eesti elu Kanadas praegu elab natukene omaette maailmas selles tähenduses, et, et selle taga seisab Tartu kolledži kirjastus. Koos reservfondiga, meil on vahendeid ja, ja tänapäeval on Eesti elu Kanadas esiteks tundub, et kuidagi mingisugusel põhjusel mul ei ole päris adekvaatset sellist akadeemilist seletust sellele asjale või sotsioloogilist aga Kanada eestlaskond tundub olevat kõige sitkem või püsivam tegelikult ükskõik mis põhjusel, kuigi näiteks Rootsis oli Stockholmis oli kuus aastat kestev Eesti algkool, kus nad ei teinud, muudkui rääkisid eesti keelt omavahel esimese kuue kooliskäimisaastaselt. Aga siis Eesti elu on tänapäeval mahu pooles kvaliteedi poolest väljavaadete poolest kahtlemata hetke see number üks tegija väliseesti ajalehtede hulgast. Kes on tegijad, inimesed, trügivad inimesed või ka läbi aegade, kes on teie arvates just need, kellest peaksin selles saates rääkima? Oi, see on väga raske teha selles mõttes, neid on kümneid ja kümneid inimesi omad tegelikult ja erinevatel aegadel näiteks ma olen piisavalt noor, ma ütlen seda teatud grimassiga. Ma ikkagi need algaastate inimesi isiklikult tundnud, näiteks näiteks Gert helbime Londonis, kes oli alguses üks meedianimesid seal Austraalia eestlaste elu ja tegemisi ma ei ole oma silmaga eriti näinud, aga ma tunnen Ameerikat, Kanadat, Rootsit, Saksamaad, Suurbritanniat, mitmes neist elanud ise. Ja, ja nemad on suhteliselt kursis. Väga suured tegijad, aga need olid sellised, kes olid kaks neist olid ühe jalaga Rootsi ühiskonnas ühe jalaga Eesti ühiskonnas olid Andres kündja Ülo hinnad. Iga rootslane vanasti teadis, kes Andres ja ta võttis sageli sõna just Baltikumi ja Nõukogude liidu teemadel. Ülo hinnad samuti natukene vähem. Kes muidugi Eesti tulp tuks rahvusvaheliselt tegi ja kuigi ta ei ole olnud eestikeelne eesti keeles kirjutav ajakirjanik, on muidugi Priit Vesilind tänuna graafikule. Juhan Viiding on oluline mees alguses meie kodu juures, peatoimetaja Austraalias ja, ja tegevtoimetajaks, endine Viljandi Sakala toimetuse liige, Oskar nahe haaralda Raudsepp 20000 juhtkirja oma jutu järgi kirjutanud mees Vaba Eesti sõna. Tüüri juures pikk ja aastaid lõpetas Maria 92 või 90 kolmeaastaselt raudnael selline Juhan Kokla Eesti Päevalehe juures Stockholmis ja need olid reeglina või tihti mehed-naised, kes said oma alguse saanud tegelikult vaba Eesti õhkkonnas ei keskkonnas, kolmekümnendatel aastatel Eestis suurte oluliste Eesti ajalehtede juures olnud, nii et nad ei olnud nii, et siit ajakirjanikena läinud siit ajakirjanikele läinud ja teadsid, mida nad tegid. Triinu, ma mainisin enne seda naisteajakirja, seal oli Vera Poska-Grünthal alguses tonnigents hiljem ja minu ema helgiastam kuulus nende toimetuse perre koos kuulumisega siis ka veel vaba, vabandust Ameerika Hääle perre aastaid hiljem eri D olulise mehed, minu meelest võimatu neid unustada, vanad veteranid, Aleksander Terras, kes oli siis vaba Euroopa peatoimetaja, mitu aastat, Ilmar Mikiver, kellest sai hiljem siis Ameerika hääle peatoimetaja tükiks ajaks ja need olid siis Ameerika hääle eestikeelselt alga aastat. Kaks meest noored mehed tollal Münchenis, mis või kes suudaks unustada Teataja toimetuse ruume Stockholmis, kus öökulli välimusega Arvo Horm prillid ees silmi pilgutas ja, ja sigarisuitsu suust välja ajas ja siis tema kõrval oli alati erudeeritud ja väga kultuurne ja entslikule peeniliste teadmistega mitte ainult kultuuriküsimustes üldse. Eesti asjus Harri Kiisk, kultuuriajakirjade suured toimetajad, Bernard Kangro, Ivar Grünthal, Hellar krabi. Ja ma mainisin lühidalt juba vaba Eestit, mis oli boheemlaslik, radikaalide, mässumeelsete tegelaste aga ka eesti patriootide väljaanne ja neid mehi ma olen tegelikult elus tundnud ja väga selline kirev ja huvitav pilt. Ilmar Laaman, Vahur linnust, Ilmar Mikiver, Peeter Tõnus. Kõik vaimuinimesed, hästi põnevad. Elin toona nooremast peast, kes juhtub olema praegu Eestis? Jaan küll meele rohkem raamatute autorina tuntud tud ja kes ei tea, kas tema kodu Floridas üldse alles on praegu. Aga noorena on nüüd eesti keeles ilmunud just just äsja, jah, tuli tõlkina ja siis kipuvad ära minema nimelt kõik need väljaanded kui ka, kui ka need inimesed iiliti suri Uppsalas üks minu lemmikluuletaja annadest Ilonale Damon, kes ise ei olnud ajakirjanik, aga aga ajaloo huvilised teavad, et Eduard Laaman, tema isa oli küll ajakirjanik ja ilmselt sealt siis paberimäärimise anne. Teie ema oli ka ajakirjanik, oli, sealt on teie anne. Ja mu vanavanaisa omakorda andis välja Ain Saar, et erasektoris ilmuvat kultuuriväljaannete Eestis Eesti ajal oli, on, et minu pere soontes himu, teine vanaisa oli seotud kirjastusega. Loodus. Aleksandr on need, et kui eestlane ei ole hea suuvärgiga, siis ma ei tea, kes veel on peale võib-olla iirlast. Kes teele peale lähisugulaste veel on eeskuju? Oleks olnud ei andnud, seda on raske vehelda juba raskem öelda, ma arvan, äkkkipuvad olema. Mitte niivõrd võib olla Eesti inimesed, Jack'i aruolek teel ja seiklemine ja rännumeheks olek ka oli mulle oluline, kui ma noor olin ajakirjanikena, eks ole, väga huvitav mees oli, oli mängki, on Ameerikas, kes jälle kurgid, sõja, kes oli võib-olla mõnes mõttes populist, aga ka mõtlev mees suutis konna terve tervelt publikumi tagajalgadele püsti ajada ja viha voli MF pakli man põhiliselt loomuselt olema olema konservatiiv või alalhoidlik inimene, rahvuslikult meelestatud häälestatud jõuelliemmeff pakli oli siis Ameerika konservatiivse traditsiooni siis ilmselt kõige. Kui palju tänapäeva väliseesti ajakirjanduses on neid ajakirjanikke, kes suudavad publiku tagajalgadele ajada? Võrdlemisi vähe tähendab, esiteks on need võib-olla nimepidi, ei hakka neid praegu nentima, aga, aga välis-Eesti on olnud sunnitud importima tema Eestist ajakirjanikke või need tihtipeale ei ole isegi ausalt öeldes oma oma koolituse poolest ajakirjanikud, aga lihtsalt eesti keelt oskavad inimesed. Ja, ja nüüd on siis selline paradigma, et Kanadas mitte aga näiteks Ameerikas ja Rootsis toimetavad Nende lehti Eestist tulnud inimesed kellede üheks miinuseks on võib-olla see, et nad siiski ei ole pärit sellest rootsieestlaste kogukonnas või Ameerika eestlaste kogukonnast, jäi tunne sedasama hästi kui keegi teine, ehkki tunneks, aga samas Rootsi eestlaste kogukond ja Ameerika eestlaste kogukond, need on sellised, et seal ei sünni enam orgaaniliselt Häid eesti keele oskajaid, neetud, ollakse lõhkise küna ees, võiks öelda ja näidanud järelejäänud väga vähe seda, seda pagulasajastu, nii-öelda järelvankrit, kui ma nimedele moel mõtlen, mina olen, eks viimane muhikaanlane plaanist või ma olen võib-olla selline nihe suundi kahestunud identiteediga, selles tähendus maalne järjest varsti juba 30 aastat Eesti leiba söönud Eestis ja Eesti eestlaste muresid ja rõõmusid jaganud ja ma olen nagu mingisuguses kategoorias omaette nähtavasti. Riina kindlam on üks naisterahvas, kes sellest rajatagusest, õhkkonnast või keskkonnast pärit on ja oskab eesti keelt nagu emakeel inglise keelt nagu emakeel on üks nooremapoolne, 44 aastane tegelane Torontos. Minu meelest hea mees Marcus Kolga kes valdab eesti keelt ja eesti meelt, aga ta avaldama tekstigi kirjutisi inglise keeles. Talon oma veebilehekülg, mis on AP noort, kui mu mälu ei peta. Kanada lehe juures töötavad Kai kiilaspea ja tammu naelapea aga rohkem eriti näid järel vankri selliseid võsukesi. Toomas Hendrik Ilvesel on hea Neulogismi Aavik, ism, temaidlemite pagulane. Aga pagulaps ja pagu lapsed ja pagulaste lasteaia laste seejärelkasv põhiliselt lihtsalt ei, ei oska eesti keelt nii hästi. Häbeneb seda, et ei ole kusagilt enam neid inimesi võtta. Aga see-eest on siis ajanud väliseesti võrseid, on ajanud võrseid ja need on võrdlemisi võrdlemisi huvitavad võrsed. Kõigi vääralt on muidugi Eesti päritolu tegijad, maailma suurel areenil. Nende hulgas juba sai mainitud Andres Küngi, Priit Vesilinnunimesid. Rub möödakiga oli, oli, abiellus eestlanna Anna möödak tõrv, kes töötas Austraalias ise ajakirjanikuna, enne kui ta meeldima hakkas ära. Miljardär möllockile Tiiuleek, üks Kanada taustaga eestlanna, kes töötas Los Angelesi televisiooniääris ja kelle vaatajaskond kuulajaskond oli ilmselt vähemalt sama suur tõenäoliselt suurem tegelikult kui, kui Eesti kõige populaarsemate ajakirjanik ja siis mänguma. Peeter Kopwillem, kliin, Kanada üks juhtiv ajakiri ja veel mitmed teised Kaarin annus Ameerikas, Mati Laansoo Kanadas üldse ma kardan täna, mul jäävad paljud nimed mainimata ja ma tahaks ühe kolmanda kategooria veel esile tuua. Ja see on siis tegelasi, kelledest eesti eestlased sisuliselt mitte midagi ei tea või vähe teavad ja need on inimesed, kes on kas pool eestlased või Eesti päritolu. Tähendab ema või vanaema või vanaisa, oli, oli eestlane. Näiteks telestaar Kristian Luuk Rootsis, kes iga kord, kui ta siin Eesti televisioon aega laenab laenab tehnikat, Rootsil oli Rootsi kroon, printsessi pulmad olid mõned aastad tagasi Stockholmis ja Luuk. Kuna ta käis Eesti koolis, valdab eesti keelt võrdlemisi vabalt, nimelt jaan ise suur staar, seal jookseb mikrofoniga ETV selle bossi juurde ja hakkab seal otse-eetris rootsi eetris. Hakkame nendega seal eesti keeles vestlema, laulab eesti laulukesi eetris äärmiselt populaarne, sest õhtu saadet tegija Andres Lokko on veel üks tuntud rootsi keeles kirjutav ajakirjanik Rootsis ajalehe monopol, mis on müügil siinsamas Stockmannis ja veel mõnes kohas, mida kindlasti sajad eestlased, filmid, sõnad, aga nad ei tea, et selle peatoimetaja asud. Ta on pooleestlane Tyler brülee, kelle, kelle ema oli eestlanna Talle Lasm Kanadas praeguseks juba veidi kõrgesse ikka jõudnud tegelane, kes rajas ajakirja äenbaasturs, mis peab võitlust tarbijamentaliteedi ja, ja suurte laiutamata ja ettevõtetega. Ja siis ma juba nentisin. Margus Kolga, kes on suhtekorraldaja ja filmitegija ja kellel on oma tore siis veebilehekülgi, kes võitleb Putinoidide kõige hirmsamad selliste käkikeeramise vastu ja eesti asja poolt. Ja luu ja Lokko ja Kolga ja probleem, kõik tegelikult nooremad inimesed, aga nad ei kirjuta eesti keeles. Aga eestikeelne ajakirjandusmaailmas, mis hetkeseis on, kui palju neid praegu väljaandeid, mida saab tõsiselt võtta, on ja millal võiks ka tulevik olla ja missugune see tulevik võiks olla? Neil on siis käputäis ju iva, mitut neist nenditud Vaba Eesti sõna New Yorgis. Eesti Päevaleht Rootsis mõlemad mõeldakse tegelikult intensiivosakonnas. Tohi ju ennustusi teha, ennustamine on riskantne tegevus. Aga mind ei üllataks praegusel kursil jätkates, kui Vaba Eesti sõna ja Eesti Päevaleht oleksid sellisel kujul viie aasta pärast olemas. Eesti elu Kanadas on paremas olukorras siis on Eesti rada Saksamaal ja meie koduInglismaa, kui mu mälu ei peta, ütlesin ma nende nimesid õigesti. Jah, esirada Saksamaal eesti ajal Suurbritannias, need ilmuvad harvemini ja nad ei ole nii pretensioonikas. Nii et kui nende tegevust jätkata, nii-ütelda bülletääniks väikeste ringkirjana therbori teatajaga ja see võibki olla võib-olla väliseesti ajakirjanduse üldiselt niimoodi üldistavalt öeldes. Tulevik, see on üks võimalik arengujoon ja Austraalias muidugi jäi mul mainimata on meie kodu ja siis on veel käputäis selliseid väikseid väljaandeid ja tegijaid, aga need kipuvad pidevalt kokku kuivama. Mõned neist on ikka ka juba internetis või enamus neist, kellel üldsegi veel elulootust on, siis peab olema internetis. See on selline kvaasi internetis olek ega, ega need väliseesti kohta võib tõesti niipalju öelda, et suurelt osalt ajalehtedele tuginev kunagi ajakirjadele tuginedes arvutid võeti kasutusele, internet rakendati samuti lõi leidis rakendamist, aga ainult sellisel kõige algelisemalt kujul. Ma ei tea, kas ükski nendest on tegelikult Neid ei saa botaalideks pidada neid lehti, mida me praegu mainisime ja kindlasti mitte delfi analoogideks otsapidi selles sees, aga nad ei ole tegelikult digirevolutsiooniga kaasa läinud, rääkimata sotsiaalmeediast või siis mehed ja äri, tänapäeva aparaat Tigmadest, mis on piss hoopis keerulisemad. See tähendab, ma nüüd kujutan ette, et paari kolm evolutsioonilist võimalust üks on see kokkukuivamine sellisteks prink kirjadeks sellised peaaegu nagu omal ajal paljundusmasinal. Et ilmub üks kord kuus ele asemele, et korra nädalas ja siis võib-olla ainult paaril-kolmel leheküljel näiteks. Siis on võimalus, et minnakse kuidagiviisi, kui keegi viitsiks end kokku võtta. Väli seisneb mitu korda ka, näiteks teisel rahvuskaaslastega konverentsil siin kuus aastat tagasi sellised aju raiusid või mõtled, alguses ei pidanud, aga kahjuks ei ole need eriti kusagile viinud, aga ütleme, kui ilmuks kusagilt metsast välja päästja tegija siis tema mõtleks ilmselt selle peale, et kuidas kaasajastada. Ta on niivõrd seda sisu poolt aga kuidas näevad välja kõige edukamad väljaanded tänapäeval ärijuhtimise tähenduses? Käive on ikkagi lõppkokkuvõttes kivikese küsimus, saad sa seda tellijate kaudu või reklaami kaudu, mis nipi kaudu tahes sellega raha on vaja, raha on vaja prohvet öeldes otse ja kogelema. Ta. Nii et oleks vaja köögipoolega tegelejad või tegelejaid oma. Aga kas nad jaksavad ja viitsivad jälle, kui need ajuliigutajad äkki võtaksid end veidi kokku, siis tõenäoliselt tuhnides igasugustes andmebaasides ja nii edasi oleks võib olla võimalik leida eestlusest, kaugenenud aga Eesti päritolu inimesi Rootsis. Ameerikas, selliseid, kes on täiesti Ameerikaniseerunud, vähemalt mis puutub keeleoskuses aa, kes siiski tunnevad huvi oma oma päritolumaa vastu. See oleks üks suund. Ja ega neid väga palju rohkem ei ole, muidu läheb kogu see asjandus hingusele suhteliselt lühikese aja jooksul tähendab pagulaseesti, nii nagu me teda tundnud oleme. Väliseesti, kui see mingisugusel määral tähendab sedasama asja, ega seda pole enam olemas, nii nagu ma arvan, et kodueestlased seda oma mõtetes pikki aastakümneid ette kujutasid, ta on ikkagi närbunud kokku kuivanud ja samas ka ajanud katse Sarge välja Eesti suunas ja ja kasvanud ühte Eestiga. Ometi on väljaspool Eesti riigi piire 200000 eestlast, et kas oleks vaja, et mingi näiteks ütleme, mingi internetiväljaanne koondaks need kõik need katseid on ju tehtud ja tehakse tegelikult suur Eestit kokku panna internetti. Kultuuri veebi on püütud teha eestika eestikaaee. Kas selle järgi on vajadust, kas võiks võimalik olla või on see liiga optimistlik? Ma arvan, et see ei ole liiga optimistlik, kõigepealt ma siiski natukene seaksin kahtluse alla selle selle 200002.-ks tekib siin küsimus, ütleme, mingisuguse eestikaga või mingisuguse veebiväljaandega minu meelest veebiväljaanne ise ei ole imerohi, tähendab üks asi on ainult nii hea kui tema sisu ja selle kupatuse loojat tegijat, et võime ja suutlikkus sellist asja ratsionaalselt edendada ja viisil, et sisu oleks huvitav, tab relevantne, mitte igav ja nii edasi, jälle mingisugusel määral. Räägime rahast ja raha kuidagiviisi kokkuajamisest ja tegelaskonnast, nii et kõik oleneb sellest, kas vajutad kõikidele nuppudele õigesti õiges järjekorras. Vajadus kahtlemata eksisteerib. Kas Estonian World Review võiks olla selline välja seal vähemalt katse vist koondada eestlasi kodus ja välismaal? Seda ta on, Estonian World Review taga on olnud või selle siis hälli juures ja selle käigus hoidjaks on annud selline eesti skaalasse elama asunud härrasmees, muusik, produtsent, operaator-režissööri reivi, kirjastanuguvado Sarapuu. Aga ta on mõnevõrra radikaalne ja küllap, et oma maitseküsimuste poolest selline tsensuurivaba. Ja ta teeb. Ta riputab üles nii eesti kui ka inglisekeelseid tekste aga seesama tema valmidus mitte olla osa peavoolu meediast on teda ka aeg-ajalt ebapopulaarseks teinud, need vaadanud, võidelnud elu eest, ma väga soovitan Estonian World Review vaatamist, see võiks peaaegu olla see globaalne veebileht aga aga vaadama mulle tundub, tema ressursid on piiratud antud. Et see oleks nagu selle olla-tahtja või aseaine. Aga veel asju, mida, mida võiks muidugi uurida internetis. Rootsi eestlaste Liidu ajakiri, rahvuslik kontakt, kuumaniga lugusid minevikus, teinud Londonis ja Tallinnas toimetavad Sten Hankewitz Silver Tammur. Inglisekeelse veebiväljaannete Estonian Urrults on siis veel üks katselennuk Suurbritannia, siis läks hingusele Kunagine pagulase eestlane või väliseestlane Andres Inn toimetab internetti tsi siinsamas Eestis teabelehte mille iseloomustada lisaks võib ütelda, et see on alternatiivne ja kriitiline ja satiiriline ja opositsiooniline ja õnneks ka võrdlemisi humoorikas. Anderson on selline hea naljasoon ja musta huumorisoon, et et see on, eks pead raputama, paneb väljaanne teabeleht. Ja muidugi võiks käia tõesti Margus Kolga inglisekeelset seda portaali hapnoos vaatamas. Nii et mitmekesisust on, on küll jah, kahtlemata, aga kuhu ei olda, siirdub peaaegu üldse mitte. Loomulikult on eesti grupikesi Facebookis ka raja taga, aga sotsiaalmeedia on igasugune, ma ütleksin isegi innovaatiline suutlikkus meeria ärisid arendada kõige värskemate paradigmade najal ma mõtlen jälle praegu niimoodi äri kontekstis. Et see peaaegu täielikult puudub. Väliseesti ei tea suurt midagi. No Toomas Hendrik ilvesest me näeme muidugi säutsumas, aga Facebook. No ma tea, kreeka keel põhiliselt väliseestlastele. Ei, ma mõtlen ajakirjanduslikus tähenduses. Aga, aga tegelikult tänapäeva korralikud portaalid ei ole. Veebilehekülg on sõnakõlks, aga korralik, motiveeritud sisu on hoopis midagi muud. Ja mina ütleksin, et see oleks üks kallis vara tegelikult see, mis järele jäänud on, sest et Eestil on kaks meediat, võiks öelda, üks on välja suremas. Kõigepealt on väliseesti meedial niivõrd-kuivõrd, see enam üldse ajakirjanduse moodi välja näeb, tal on teine perspektiiv, igasugune mitmekesisus on teretulnud, kõigepealt erinevad perspektiivid on teretulnud ja võib-olla viimane ja oluline mõte, mida mina ütleksin, on, et maksumaksja armas olevus. Ja seda ka tehtud, et rahvuskaaslaste programmi kaudu mingisugusel määral neid lehti väljaandeid toetatu, kuigi nad söövad pidevalt oma endil sabasid nad on selliseid jänese Canivaliseerijad aga elavad surmakuulutustest, nii et maksumaksja raha näiteks on üks ilus asi, kui keegi kusagilt ühe korraliku nutsu maksumaksja raha laiaks näiteks sellise ülla eesmärgi täitmiseks. Aga, aga, aga Eestil on tegelikult väärtuslik, mida rohkem sõltumatuid väljaandeid meil on. Ja sel juhul ma tahaksin küll näha, kui keegi haudu või mune välja ühe tulevase globaalse eestikeelse portaali. Et see säilitaks kiivalt oma oma sõltumatu Rääkis ajakirjanik ja väliseesti ajakirjanduse uurija Jüri Estan Eesti loo kodulehel ja Facebooki seinal on viiteid põnevatele, arhiivisaadetele ja väliseesti lehtedele netis. Saate lõpetuseks meenutame ühte häält. Läinud kolmapäeval, kolmandal märtsil toimus Washingtoni prestiižikas Kennedy muusikakeskuses maailmakuulsa Philadelphia sümfooniaorkestri kontsert, mida juhatas hiljuti Eestist ühendriikidesse elama asunud dirigent Neeme Järvi. Sama päeva pärastlõunal andis Neeme Järvi pressikonverentsi, mille korraldajaks oli demokraatlikku erakonda kuuluv Mul on see asi osariigi rahvasaadik Charles Howard, kelle töö ning taotluste tulemusena õnnestus Järvide perel kiiresti ja ilma takistusteta ühendriikidesse pääseda. Pressikonverents toimus Samreyboni nimelises kongressi administratiivhoones. Pressikonverentsi laua taga istusid koos Neeme Järvi ka tema abikaasa Lilian, eestlasest tõlk proua virve Pustre ja Eesti rahvuskomitee esimees Ühendriikides Johan Simonson, kes esines sõnavõtuga, milles ta juhtis taaskordselt Ameerika pressi tähelepanu eesti jätkuvale okupatsioonide Nõukogude liidu poolt. Küllap tundsid paljud teist ära tuttava raginal seest tuttava hääle. Ive patrassoni. Aasta oli 1980 vähem on teada, et iive patrasson, õppis Tšuliaardis New Yorgis ooperilauljaks, töötas 1900 kuuekümnendatel aastatel Soome rahvusooperis ja astus lavale seal kaheksas peaosas. Ameerikasse tagasi minnes vahetas ta ka laulmise laste kasuks tööga Ameerika hääles. Ja saate lõpetuseks kuulame tema esituses ühte laulu. Priit Hardna operetist õnnestunud manööver. Laulu pealkiri. Juba varsakabi esitavad iive, patrasson ja Encio Costa orkester Soomest.