Ma annan Kersti loo, Hansapanga pangavarustusosakonna juhataja tegelikult siin ongi, et et seal on nagu kahte moodi sellele probleemile läheneda. Üks on see, et tõesti võib juhtuda sellises situatsioonis et kliendi kontol broneeritakse summa kahekordselt. Kui nüüd klient seda ise tuvastab, kas siis läbi hansaneti või automaadist oma kontojääki vaadates, siis on alati v kirgem lahenduseta, helistab kliendi Duke ja Ta räägib, mis tema kaupluses juhtus. Reeglina vabastatakse selline üle linnaplaneering siis telefonivestluse käigus kliendi kontolt ära, aga ei tähenda alati nagu 100 protsenti seda, et tehingud ka panka ei tule. Tavaliselt tavaliselt ei tule tavaliselt tegemist tehnilise veaga, lihtsalt tõesti esimene koordi õnnestunud süsteemidel korrektselt teostada ja see tehing ebaõnnestus ja tegelikult saetakse ka tehing üks kord panka, sest kliendi kontolt raha mahavõtmise aluseks on ikkagi see tehismida. Kauplus saadab panka ja kuna esimene tehing ebaõnnestus, siis kaupmees saadabki panka ainult ühe tehingu kunit võtta. Näiteks meesterahvajutt. Siis tegelikult ta tegi kaks ostu selles maks aparaadis, mis kauplus on salongi kahe ostu kohta detailne informatsioon, milles kaupmeest saadad siis panka. Pank töötleb seda informatsiooni, dikteerib siis kaks summat või võtab kliendi kontolt kaks summat maha. See summade võtmine ei toimu kohe automaatselt ju, kui ma ära maksan. Toome näite, et arve on 30 krooni korral krooni, läheb kohe sekundi pealt maha. Ei, see ühe balti summa nagu broneeritakse reeglina ja alles hiljem, kui kaupmees lõpetab oma päeva ära siis ta saadab oma tehingud panka ja siis hakatakse nõnda nimetama Nende tehingute töötlemine algab peale ja siis hakkab kliendi kontolt ja võtab tavaliselt päev kaks välismaatehingute natuke rohkem aega ja siis võetakse need summad kliendikontsert maha. Ja kui toimub mingisugune rikesel aparaadis, siis aparaat fikseerib ära, et tegemist rikkega ja ta ei arvesta sedasama. Jah, et reeglina on alati niimoodi aparaadis seal süsteemid seal ise aru, et üks tehing ebaõnnestus, seda üldse panka maksmisel ei saadeta ja probleemid tegelikult lahenevad jooksvalt ära. Aga alati soovitan, kui kliendil on mingi kahtlus või mure, on ju, alati tasub helistada näiteks meie pulk enamus pankade puhul kliendi tuppe oma mure ära rääkida ja inimesed oskavad kindlasti aidata. Aga kui nüüd see tehing ebaõnnestub nagu antud näite puhul, et kas siis see aparaat ei väljastanud mingisugust tšeki, et tehing ebaõnnestus või et sellel kliendil mingi kinnitus Noh, tegelikult jahusi tähendabki ta kviitungid, väljatrükk, et õnnestunud tehingu puhul trükitakse välja kviitung. Kui nüüd seesama naisterahvas naisterahvale öeldi, et tehing ebaõnnestus, siis see kindlasti ka ostja nagu suudab seda tuvastada, et tõesti sellest kviitung sellest aparaadist kviitungeid välja ei tulnud ja nüüd ta näebki, et kui teenindaja teeb see kogu selle protseduuri otsast peale sent paneb kaardi, siis teenindaja paneb summa uuesti sisse ja siis natukene tungitakse kviitung välja. See on ka selle kohta nagu tõendus, et esimene tehing ebaõnnestus enne, kui lõplikult sai positiivse vastuse ehk tegelikult väljastas kviitungi müüjale kinnitusel. Aga kuidas kaardimakseprotsess üldiselt toimib, et tegelikult on vaja ju olemas interneti olemasolu, kontrollime mingisugused asja sealt. Tähendab see oleneb, kuidas terminal võtab ühendust pangasüsteemiga on olemas erinevad tehnilised lahendused, lahendused ja tegelikult, kui toimub tehingu autoriseerimine ehk eelnevad Sitena kaardioleku rahaliste vahendite kontroll siis terminal kõigepealt võtabki ühendust pangaga ja kui ta saab pangast positiivse vastuse, siis ta Pise vastusegi edastad samale terminalile, millega kaarti võetakse ostu-müügikohas ja sinna siis kuvatakse siis vastav. Kas lubatakse tühjad teha tehingud, kiidetud trükitakse välja kviitungi, siis antakse mingi vastus kood, kui mingil põhjusel ei ole hetkel tehingud võivad teostuda. Nii et maksmise ajal käib ainult PIN koodi kontrollimine ja hiljem siis toimub see arveldus. Tähendab jah, PIN koodi kontrollimine ja käib ka kui autoriseerimise puhul ka rahaliste vahendite kontrollimine pealt raha mahavõtmine käib ikka hiljem alasse.