Teie ei eksinud, lugupeetud raadiokuulajad, see oli tõepoolest arale Jandri hääl. See hääl on juba kord selline, et kui teda ükski kord kuulda, siis on võimatu teda uuesti kuulamisel mitte ära tunda. Omapärase tämbriga madalalt. Äärmiselt ja kordumatut isikupärane ettekandemaneer. See kõiki eristab Zarali Anderi häält tuhandetest teistest. On isegi eriline põhjus tänases muusikalises tunnis Saraali andurit kuulata ja temast rääkida. Päris äsja. Nimelt 15. märtsil sai see rootsima absoluutseks primadonnat kutsutud opereti ja meeleolu laulja 60 aastaseks. Lisage, et mitte ainult laulja, ka suurepärane näitleja. Sellest kuuest aastakümnest juba neli on Zarale Ander olnud sarnane Ander Jaan jäänu Zarali andriks praeguseni. Kui ta oli alles ära het päri noor punapäine tütarlaps Karl staadis juba siis kiskus teda vastupandamatu jõuga teatri poole. Ta debüteeris oma linnarevüü laval, ent see teda ei rahuldanud. Sõitnud Stockholmi ei pääsenud ta sugugi kohe rambivalgusesse. Küll aga purjetas abielusadamasse näitleja Nils Leanderiga. Armastus oli nii suur, sara juba valmistus koduperenaiseks jääma. Kuid Nils Leandroli õnneks harukordselt mõistlik ja arusaaja mees tai lasknud oma abikaasal teatrini teid peast heita. Tollal oli rootsima tuntumaks revüütäheks Ernst roll. Rolf esines parajasti Nortšepingis ja särale, Ander asustada seal ründama. Ma püüdsin leida võimalust Ernst Rolfile ette laulda, meenuda säärane under hiljem. Ta ei olnud sellest põrmugi vaimustatud. Kuid see olin mina. Pärast Laulmist laskis ta mind imiteerida. Proovilaulmine toimus pimedal laval, Saravjanderil oli ära õpitud saksa heliloojalt õllelaul. Soovite näha tähte, mille tekst tagasi hoidlikkusega küll ei raba. See algab nii sõnasõnalises tõlkes. Soovite näha tähte? Vaadake mind, küllap te vaatate mind õige meeleldi. Sellise profiiliga sellise stiiliga võiksin ma sfinksi koha saada Niiluse ääres. Muide, kui juba Niiluse maast juttu on, siis kui keegi on 34 sajandi eest elanud vaarao prouad Nefreteete kuju näinud kõigepealt aga selle nägu, muidugi siis mõningat sarnasust sara Leanderiga eitada ei saa. On ilus veidrik, kokkulangevusi. Lauluga soovite näha tähte debiteeriski särale. Ander Ernst Rolfi kavas. See oli 29. novembril 1929. Teda tutvustades pöördus Rolf publiku poole selliste sõnadega. Esmakordselt kuulete nüüd laulmas üht tütarlast, kellest tulevikus kuulete palju räägid. Erts Rolfi eksinud, õige pea oli Zarale Ander, mitte ainult revivaid kaupperiti laval. 1933. aastal saavutas ta Jöteboris suurt edu Oskar Straussi operetis. Naine, kes teab, mida ta tahab esinedes operetiprimadonna Manunka valini osas. Muide, 30 aastat hiljem seega üsna hiljuti kordus sama edu samas osas viini Raymond päris ja veelgi kolmekümnendates aastates esines ta koos maailmakuulsa rootsi näitleja ja seda Ekmanniga, kes kooperiti esinemisi paljuks ei pannud. Lehari lõbusas leses koos tõusva populaarsusega algas ka agarheli plaadistamine. Kuuleme meeldi kolmekümnendates aastates populaarsed Ungari helilooja Jersey Mihhail laulu. Vist oli ta tuntud pealkirja all majake Pustas või midagi taolist. Zarale Under laulab seda pealkirja all Budapesti mustlaskohvikus. Liider on vaadata Kellel lamp Rimmel Paalsus mütsi? Urson ausalt numbrini. Vähem. Nii pingeline Leningradi Narhoren rüü. Selle laulu heliülesvõte on pärit 1936.-st aastast. Samast aastast pärineb ka Rootsi lugu. See algas klaasi vahuveiniga. Selle laulu saamisloost, jutustas Zarale Andrei seni kord saabusin tagasi ühelt väga väsitavalt turniirilt ja pidin minema plaati sisse laulma koos suunewaldimiriga kullas suune ütlesin, mis sellest küll välja tuleb. Hakaga peale kõigepealt klaasi vahuveiniga, ütles suune. Samas lõimule pähe, milline tore alguslaulu jaoks. Sissemängimine jäi seekord küll pooleli, aga suune valdi. Mürk kirjutas viisi ja niiski org teksti. Torni. Kla samm. Loo. Graafiaali minnes. Korgi. Voorude. Šampanja paneel ning. Melu Urson rinnaorbiidi, tuul, varvend. Mina olen Uno Lüüs, Pilden Ottoobli võrd. Tammi vormi rühki la Anthony. 30.-te aastate algupoolel oli Zarale Ander esinenud juba kolmes Rootsis filmis. 36. aastal kutsus kuulus Viini operetijõud maks Hansen ta Viini Teatris. Anderviin toimuski Zarale Underi välismaine debüüt Ralph Natski operetis Aksel taevaväravas selle heliloojaga, kelle tuntumate teoste hulka kuuluvad operetid, valge hobu, võõrastemaja ja meelgi korduvalt lavastatud kolm musketäri jätkussarale Andri koostöö ka filmis. Tarvitseb vaid meenutada pealkirju nagu Preim jäär uuele rannale sinirebane oli uimastav palli kõrbe laul ja nii edasi. Ehkki need filmid olid oma olemuselt salongidraamad, tõusis Neis siiski esile Zarale Anderi tugev näitlejatalent. Tema mängus oli loomupäraste vahenditud inimlikkust, tundeehtsust, mis tungisleri moodsate muinasjuttude kassikulla ja paratamatult köitis ununesid ekstravagantset kostüümid ja muud nii-öelda ilusa elu atribuudid. Kuid mis jäi soli isiksus? Tuntumate Philby laulude hulgas, mis Ralf eladeski kirjutas ärale Anderile olid igatsus ja ma seisan sajus. Võiks öelda, et. Kuuluvad ka oma sisulise poolest paremiku hulka, mida ta oma kuulame, neid mõlemaid. Puhuri. Tammvoorud kyll. Ja ka Sulo all. Tuure. No. Lennurenn, kuhu ta on? Ja. Zarale Under ei olnud kunstnik, keda varsti unustatakse. 1948. aastal helilooja Mihhail jaaril õnnestus teda välja meelitada. Järgnes tema edukas kamber. Kontsertreisid Kreekasse, Türki, maal, Egiptusesse ja läbi kogu Lõuna-Ameerika. Ja lõpuks veel üks turnee läbi paljude Euroopa riikide ja kolm uut filmi. Zarale Ander laulis jälle. Kuuleme nüüd tema esituses pitsio laulu, mis meil oli tuntud pealkirja all serenaad, suveööl Zarale Anderi esituses aga kannab nimetust tahan kondlit. Võte on aastast 1954. Mineraalladina ründur vibra on ärkvel. Paul linke, kelle sünnist hiljuti möödus 100 aastat oli sajandivahetusel populaarseim saksa operetimeister. Tema muusikas ei olnud viinliku elegantsi ja peenust küll aga ülimalt rahvalikku, isegi veidi jämeda tahulist, marsilikust ja valsilikust. Oli omamoodi üllatav, kui Saravi Ander hakkas laulma ühte linki populaarsemat lugu Berliini õhk pealkirja all sajandivahetuse õhk sellises esituses pole ma veel kuulnud, aga tõtt-öelda ainult sellises Kas oleksite nõus? Meloobutfell öö Pärnus ringi rappar järand elli loobun, mon, osanger heite hangover soluuders vee Haajastot joonud radiaator, laar mett, rapla spelta trikoloor, rokkari, jäär. Ramon Marten vaadekvam. Oma Lõuna-Ameerika turnee ajal kohtus Zarale Ander tuntud filmikompaniisid Peeter croideriga. Kah sellest kohtumisest arenes välja viljakas koostöö. Esimeseks operettiks, mille croidersar Alenderi jaoks kirjutas oli 1958. aastal valminud madam skanda lüüs mis esietendus Viini Raimundi ahtris. Muide, Zarale Anderile oli kirjutatud seal juba täiskasvanud tütre ema osa. Ent ometi keegi ei saanud ütelda sic transit. Zarali Ander esines igasugustes operettides, sealhulgas ka nendes, milles ta juba kolmekümnendatel aastatel menu saavutas. Ja kui ta teatrist väljus, pidi politsei endistviisi appi tulema, et teda liiga tormakalt austajate eest kaitsta. Kuuleme nüüd laulurootsi, autorite puu, Eyre ja Jesdariibranti operetist kaaviar. Laulu pealkirjaks on küll antud, härrasime, kuid nii-öelda võtmeliseks fraasiks. Selles on prantsuskeelne ütlus. Laveeemmell. Elu on ilus. Mis dünast düstrad? Roor, Meinud mest, Remm aatomi, Jemm. Mis teil seal sünti? Van usklik luurad, hendu Ells kärjomi, Rumi, varda song. Allar. Üks toster küllam. Long? Vana. 10 aastat tagasi andis harali Anders Stockholmis oma 50.-le sünnipäevale pühendatud juubelikontserdi. Selle piduliku õhtu kavas oli esiettekandel Tobio graafilise kallakuga laul. Olen muutunud palju, palju paremaks nüüd vanul päevil. Selle laulu autorite hulgas on ka Ernst Rolfi Zarale Underi esimese publikule tutvustaja nimi. Laulu ettekannet Agasaraali Ander vürtsites päris kenasti irooniaga enese üle kartmata ka paroodiavõtteid. Laulu alguses kõlab nii sõnasõnalises tõlkes. Ta on muutunud palju, palju paremaks nüüd vanul päevil ja tema saaga on olnud enam kui imetore. Siin rootsikeelses tekstis imetore asemel kasutab ta saksakeelset sõna Vunder paar mis on ühtlasi ühe tema populaarsema laulu pealkiri. Ja saagagi, on muutunud palju, palju paremaks. Nüüd vanul päevil veel jõuab ta häält teha, ent ilma vastu meelsuseta vaatab ta vastu pensionipäevadele. Lada emm katuur, tänavetu seeria tammut Valg, Solenk, son, hübriid, Itaal talong, somud kom, morfaa, rad. Soodžemm hammemmik, lik, pektress, poplaar, Oderfeermal elustamist, spaar, del haa, imprampliga. Hitler Ekyalifitseera rüüstanud ekstrakt, rets, pleed, ins Koltskolmeedia. Nende meestkümnekümne leskede. Orefeermam person, spaar. Trump. Wet Haaltlik liike Siiumeetlastiiskem soo, Minassess Lomine, streenitused, voo. Süüria ova Jell kaasJamgi anud käbi ja see rajab riiveeemm. Lada nüri ja teiega paar del trumpi kaar. Rajab Voomer, Truvad ord, Milton undratradijat vajaademmess Halne NL Novarusse.