Tuhakarvalained laisalt liiguvad seisu kütkes pilved, umbsed igavad, üle kahvatunud väsind väljade, üle halli kõrre. Tume söögisse, kajakate kisa rannaäärsel veel osa neist on lennus. Teine kaljude pikki ja Punav piire ilmub eemal veel seal üks päeva kiiret päästnud lainet. See on Peipsi lai ja lame kui koduküpsetatud koogiga. Ta piirideks on Venemaa ja Eestimaa. Ta on just nii suur, et Merikson väike jõudu ja lainet aga niipalju, et mõnelegi merele silmad ette annab. See on Peipsi, kus lahinguid peetud, kus kalur noota veab, kuhu puhkama sõidetakse. Ja rännulust toob mindki jälle Peipsi ette uudishimuga pooliks. Sellest on nüüd palju aega tagasi, kui juhtus järgmine lugu. Järv on lagunemas, mehed ei näe külvelda lagunemist, aga nendele on see tuntud mees, seal kaugel sünnib vesi, vahutab jäätükid, tantsivad ja raksudes murravad lained üht tükki teise järel lahti. Hirmus hirmus. Meie oleme kadunud, Aak, hüüab Rein, võtad mütsi peast loerisse meie edasi ja hüüab ta sees. Mehed ruttavad kõvemaks, läheb mühin, jää, ähib ja variseb jalgade all edasi. Ruturrutu silmapilgu seisatavad mehed. Vööd võetakse World sõlmitakse kokku ja kui arvatud, pikkus välja ei anna, lõigatakse leivakotid ribadeks, keeratakse kokku ja jätkatakse otse. Teine mässib teise otsa enesele ümber käe. Kui üks sisse langeb, võib teine teda välja tõmmata. Jää jalge all ei või enam kaua lõhkemata jääda. See kõik sunnib tulise rutuga. Nad tõotavad vastamise teineteise, naise ja laste eest hoolt kanda. See on kui teine, nendest peaks pääsema edasi, edasi läheb suuremaks tuul täieks tormiks, lund, tule nagu kotiga. Ja okei vastu midagi, aga ta lubab oma südames iial enam oma naist peksta, kui jumal teda veel päästab. Iial lina Leisikasse vett raputada, et kaupmeest petta iial naabri heinamaal, öösi hobust sööta iial kirikus jutluse ajal, kui ta iial magaski teradesse agalaid panna ei midagi, ei millalgi Mideaadi. Seda enam. Oleks mõni truu hingekarjane sel silmapilgul nende meeste südamesse võinud vaadata, küll ta oleks rõõmustanud. Humala jumal aiamaale. Aiessok. Kui veel tund aega antaks, siis pääseks hingega juba selgesti jää raginat kuulda. Kui veel tund aega antaks, ma ei või enam kaugel olla, ruttu uttu. Vesi kargleb saabaste alt üles, teda on ju nii rohkesti jää peal. Juba. Juba mustab Lohusuu kirikutorn. Aga juba paistab kadesi veel umbes viis versta. Jää põrub, ähib jooned löövad sisse. Kui veel pool tundi aega antakse, oh jumal, verst jää paindub jalge all. Selgesti on tunda teatrimaa. Kui puder on aga veel koos, hoiab üksainus kõva laine, siis võib ta lagunud olla üksainus sõna meeste huultel. Üksainus jumal. Pool versta ühe jäätüki pealt teise peale hüppavad mehed enam, kui ükskord on teineteist veest välja tõmmanud. Veel on elu ja surm teineteisega võitlemas. Veel kurat maa, hõikab räin põlvini vee sees, kuhu ta jäätüki pealt kukkunud. Jaak maa, kurat. Jalad on juba põhjas. Lühter on lühter, mõtleb Rein ja kingib kroonlühtri asemel väikese küünlajala. Kui jaak nädala pärast kaupmehele linu läheb ära viima siputab ta vihaga igale isikule natukene kastet peale. Maksud on suured, kaupmehel see üks, kaks rubla enam või vähem. Ja kurat, maa. Kust võttis Juhan Liiv selle teema, Eduard Kübar Juhan Liivi võis siduda nii ütlema, et selle selle Peipsiga ja niisama, selle rahva omapärase rändamise nagu maa katsejad, kes Venemaalt tulid läbi kukkusid, et jalad põhjas olid. Ja siis see ei olnud mitte, see oli juba massiline siin inimesed, kellel nüüd see elu oli raske püüdsite välja rännata ja nimelt just Venemaale kohe kassal väikselt osta omale kohakese või mõned rendikohad saada ja see väljarändamine oli väega minugi isa täis Vologda läbi ja Siberis otsaga ja aga tuli tagasi, leidis jällegi, et siin on võimalik elada ja nõnda siis oli ka seda viset, Juhan nägi seda. Juhanud liin nägi seda just Kunetsi rahvas oli nii sellegamäega seotud selle rännakuga ja Peipsiga üle Peipsi käidi kõik ja otsiti siis seda paremat elu. Täna otsimegi kõiki neid, kes ikka läänekaldale jäänud. Peipsi pole siiani oma jonni jätnud ja jonnipunni visadusega on ka kalur visad ja järele andmatud. End üksteisele vajalikud. Järv on praegu rahulik, ainult väriseb õrna tuule käes. See on nagu ootus. Lohusuu juures istus puulõhkumise pausi pidama Juhan Liiviaegne mees, põline kalur, kes 60 aastat Peipsil käinud Sergei Sarkov, Veepa poja Feodor Tsarkovia noorema ametikaaslase Vassili asukovi ligemale appi juttu puhuma sest tema keeleoskus olevat napp. Isegi sündinud järvel. Paljud paavstid on siis praegu 70 senti ja ikka kate järvel? Ei käi? Ei tee, aga ei kipu sinna, ei taha minna, ei saa. Minu arust see vahe siin seega jääb. Küllap te olete järve päris läbi sõitnud, rutanud või purjetanud uurijate poosid. Kruusiga sinna 10 läbi teed tööd ja tule tagasi kuradiga. Jale muredega vehid. Ja kes mütsiga ei juhtu. Aga öelge, palun, miks teile Peipsi meeldib? Teeksime meeldib see ainuke tee ääres teooria sündinud. Valmis ei olnud. Sest praegu meil ütlustesse juba sisestatud kick ja unustatud peamine pilgul, nagu vana ütles, et radnaja sinna edasi kuni kuni aiani, eks ole, me käisime isegi munadega, käisime rannas, rebisid püüdmas augustikuul, siis ta juba hakkas, öösiti sebib, õhtul läksime öö läbi, tegime tööd, hommikul tulime randa jälle munadega. No kui oli tuul, panime purje üles, tulime kui tuline jõesuu, siis mehed valget nagu kase, tookord. Tõsi ja väsinud, väsinud muidugi, väsinud, pool päeva magasime, jäi alla õhtuv järvele. Et suvi ei räägigi leida, see ei näinud siis tugev. Aga mida te saiti järvel teha, kui näiteks augustiöö on? Detsembrikuu öö on juba pime. Abiredas tegeleda. Imelaskeemegi jah, käsi kaalutadega ja laternate ei olnud, ei olnud munadega, panime noorte sissi ja vedasime ta välja. Nüüd oli see, et kui ta avat Või? Uljad, meremehed ja järvesõitjad on aga üsnagi noored kaptenid ja nemad tiirutavad juba turistidega pea paari päevaga iga Peipsi sopi läbi. Veealuste tiibadega kaatri kapten Peep haljaste ongi niisugune uljaspea kes maakeeles öelduna sõidab vee peal 60 kilomeetrilise tunnikiirusega. Mitu pallivõttena tuult olla? Peipsi on pisut nagu rahutu ja täna on neli-viis kalli. Kui suur laine, võib-olla keset Peipsit? No meie arvestame meetrite järgi, muidugi meie see ilmaennustus, millest me muidugi alati eriti lugu ei pea. Tema võtab detsimeetrites, aga muidugi kokkuvõttes ta teeb ühe välja. Praegu peaks olema ülemeetri kõvasti laine. Kaluripaadiga, mis seal nii väga olla ei taha? Jah, vaevalt, et keegi nüüd praeguse ilmaga enam välja läheb, kes väljas on, need kindlasti juba võtsid ammu juba kursi koduranda. Ja see ilm hakkab juba jah kaluripaatidele liiga tegema. Mõni aeg tagasi näiteks siinsamas Kauksi rannas, meie sillast 140-st meetrist jäi 40 meetrit järg. No siis tõesti Peipsi oli, oli õed, nägite ka? Jah, nägin ka, olite sissi? Jah, ma olin siin. No missugune ta oli muidu siin Kauks on ju väga tore, kõrge kallas ja toredad puud, männid, loodusi imetore. Ja Peipsi-k ju kutsub kohe. No siis ta kutsus vaatama, mitte nüüd, et ta oleks, kutsun nüüd järve minema. Ma ise seda proovima. Aga siin rannas vesi tõusis tublisti üle meetri. Lained käisid siia Kauksi laagri alla siia, trepi äärde välja kusjuures praeguse seisuga järv on siit umbes 30 meetrit tagasi läinud, nüüd peale tormi? Muidugi siit kohviku aknast võib-olla vaadata, mõni meenutas, võib-olla seal Aivazovski seal üheksandat lainet Peipsi pääl muidugi, laine lugemisest ei tule suurt midagi välja, kuivõrd tal on täitsa omapärane laine, ei ole niisugust pikka pidevat lainet tihe. Jah, aga, aga seda halvemini. Ta käitub nii laevaga laevajuhtidega just sellepärast, et ei ole kindlat lainet. Keeb umbes nagu katlas kunagi kasseti Peipsil ainult aurulaevaga ja teine liiklusvahend oli murjevaat, see, mis teie hobiks on? Jah, mitte ammu tagasi sõitsid meil nii reisilaevad kui kapukseerid. Puhtauru jõul, diiselmootorid on juba kaasaeg ja muidugi tulevik. On juba õhupadjal, praegu sõidame veealustel, tiibadel on Peipsi kohin erinev suure mere omast. Kuivõrd ta ei erine suure mere omast. Kahtlemata suur meri on palju võimsam ja palju tugevam. Võib-olla Peipsil on see eriline kohin veel juures, et kaldad on ikkagi hea ilmaga ikka näha. Olgugi, et jalad põhja ei ulata tuulega, siis metsakohin, siis tuleb veel juurde sellele kohinale, mis siis lainetest ja vee peal. Nüüd nõndanimetatud habemega küsimus habemest. Kas traditsioon meremeestele enamasti noh, antud juhul peaks ütlema Peipsi meestel enamasti on toredad habemed ees. No see on võib-olla ka sellest, et meie töö siin Kauksi rannas on kolm kuud paar teist meest on kah. Mõtlesime, et enne sügist siis päris maha ei ajanud. Nii et jaak, kurat, ma. Nii umbes. Tänaval muigavad pika habeme kasvanud pikaks. Istudes juuksuritoolil joga vestelda proovinud piiludes sara ja mis ma näen, kuidas? Oh, kuidas praegu ei soovita. Juuksuritooli. Hommikul varakult ärkamine motiidurat märka, õlvitsev rõõm lausa söödab palju juurde, nüüd seisad. Masinaid minuteid taksoga kohale, sõida. Dean, kuivad Edward hommikune minule õnnega pooleks on see rohkem n aparaat. Ja mis sinna parata, sa, et õnnega pooleks. Rohk. Kallastel on paadid loomusega randunud. Niisugused laiad ja kõrge ninaga paadid ei vannu järvele niipea alla. On laupäeva õhtu. Vastuvõtu punkti on kaladele antud kalur mootorist vägerit. Karuškin on endaga rahul. Päris jõulumõned räägivad eriti seal Emajõe kandis, et kõige kangemad Peipsi kalamehed pidid olema kallastel Kallasel kõige kangemad ja ise tunnistada ka ja seal, õigus. No nüüd jälle üxtret merelt tuldud ja täna oli vist ilm päris tore. Ja ilm ja Saka on päris kenasti. Mis te tõite, siin oli isegi hauge ahvenat ja, ja Lutsu Lutsu kauri. Kui palju täna tõite? Olles Soome, kus siis oleks saanud rohkem. Teie ise olete nüüd eluaeg siinkandis elanud eluaeg Sihvka Siim Kallaselt. Kas Peipsi on teile väga helde olnud? Tormiilmaga ta veel ei ole, Peipsi torm muidugi ei hooli sellest, kas sa oled kadunud, on harjunud selle tormiga, vahel isegi tormiga, nii lähebki välja. Olete hädas olnud ka? Vahel oleme kahekesi, vahel mootori teed, sõime viisi Järvile. Aga nüüd nad ära ja jälitab tal, tuletage tormiga, mootori parandamine on hoopis iseasi ja noh, seal ei ole midagi. On teil seoses Peipsiga eriti meeldejäävaid sündmusi? Vahel isegi tuleb mõni suur kala ja ehmatad ära võtad ära, kus reisimine seitse vahel juhtubki, siis haugi koosid hulga vahel isegi Külli kilu, kaks tykki. Iggy Iggy Iggy liig siig siig ja algas. Ega te vist palju välja ei püüa? Suvel beebi küll võrkudega. Tuleb ka võrkudega siig. Aga nimetage kõige lollim Peipsi kalaluud. Miks? Kajakad kärmelt kisa tõstavad, nägid, et üks paat sõitis jälle sadamasse kahe kätt tahavad riietele sära. Ja nad on ju hästi-hästi ahned ja, ja samal ajal siin julged järve pargi pea kohal, nad ei karda käsi sadamas ligi valik aeg, et ta järvel lennatakse palviki teljele. Aga nad on mugavaks läinud ja võib-olla olete esinejat mugavaks õpetanud. Tulete paaride kalaga süüa ja alati viskab nende leiavad endale ka madisepäevakive. Nii maitse suhu ja enda käsi. Ja nüüd täpselt nii, nagu nad kuulsid ja nägid, et üks paatseid sisse on terve parv jälle siin käidi kallaste sadama kohal, kajakas, lell jäidet, käkus, salong. Tihendab. Te olete omavahel siis nii kokku leppinud abilisi lähiaegadel seal kalal. Et elektrikoguse kes tõesti pühaks käskkirjas kõiges meile käsi aegs. Saunad on leiliviskamis valmis ja kallaste kalasuitsutustsehh pani uksed kinni. Miia Maran võib nüüd kaladest rääkida. Perenaised on alati need, kes kõige selle, mis mehed Peipsis toovad pannile panevad maitsvaks teevad, mis kala teile meeldib? Maitseb mulle isiklikult meeldib rääbis just Peipsist püüame kõige rohkem kollektiivse Peipsiga käinud, ei ole. Talvel käisin, aga paadiga ei ole, täiendkalad? Tahaks küll, ei ole kutsutud. Peipsist tuleb niisugust kala, mida mujal isegi yldse ei tunta, nagu rääbis, palju jahtida on tulnud, tänavuste siiski veel nii palju ei ole, mõned aastad on rohkem tulnud, mida räägisest teha, saab suitsutada, suitsutada Asprote, teha. Siis näiteks nagu meie siin teeme marineerimine ja ta on väga hea kala niimoodi siia soolata, võituda silguna ja konserve ja kuivatada päikese käes on jälle vedaja nõrga soolaga siis kuivatada. Kallaste ümbruses vist väga palju kuivatatakse ja siin kuivatatakse ja ja üldse niisamuti, ilma kuivatamatega võib soolata süüa, käiakse kaugeltki otsimas suitsukala kallastelt. Õhtuti võime isegi näha, et kui paljud kalasuitsutusahjud, need pisikesed ja meil siin kaldas endalgi on üks pisikene Ahik suitsetamas. Ema suitsetab, kastele kalatoidud, maitsevad? Ei, just väga, ei maitse. Palju kala, ei, mulle ei maitse kala Eesti, aga ma söön küll, aga parema meelega vases liha näiteks viinereid ja vorsti ja kala ei taha, küllap see on vist paari lapsele sai kani valitses maast sellest ka. Muidugi rääbis on väga hea, nagu me suitsetame, kui nad kuumadon ahjust võtame välja, siis on head süüa rasvaseid ja tilgub. Aga mis teile Peipsis meeldib? Kõige rohkem meeldib, kui suvel hästi soojad ilmad on ja päikest võtta liivadel. Toredad kõrged kaldad ja kõrged kaldad on kah siin tormine, et kas teil ei tekkinud tunnet, et mõni mees võib Peipsil olla? Vahel küll ja neid on olnudki kindlasti küllaltki küllalt, siin tormiga. Käisid lihtsalt siis kas õngeelevai läksid teisse paadiga järve peale? Aerud murdusid, äranel jäid sinna tormi kätte ja siis muidugi naised olid hirmus ja tulid siia kalurite juurde Nendele suurt paati anda, appi minna. Muidugi siis ei lubatud vistega pärast siis esimehe juures käisid, esines ikka lubassis, läksid appi nendele, muidu nad olekski jäänud sinna järvetajad. Naised ei läinud, aga ikka küladelt said mehi kuskilt ka endale abiks, said ära tuvaenud, olid neil juba ära murdunud ja olidki nii. Oleks uppunud, kuuleks neid päästetud, aga siin on vist ühte lugu, inimesed hädas, järvega on ikka talvel, on siin. Mul oma vend oli, möödunud talvel läks järvedel ja hakkas nii hirmsasti tuiskamat, ei näinud enam kummaltki poole minna. Siis ta ikka noh, tema alati käis, siis sai ära, aga üks Tartu mees jäigi järvetailiend, kevade leiti, talumesistel ei jõudnud enam edasi minna, tuisk ja lumi oli suur ja külmuselas. Kevadel näiteks, kui jää läheb juba hakkab lagunema, aga siis ongi nendel õngemeestel isegi vaja minna järve pääle, ikka viimane aeg veel viimane jää. Scord kah läksid niimoodi, noh, väikene pakuvad küll tagasi saama. Tuul tuli suurena selle paani võrd laiaks, et enam ei saanud sealt kuidagi. Siis nad kõndisid mitmeid-mitmeid kilomeetrites teisele poole, kus siis Bagoli kitsalt said ringiga üleselt jälle ära tulla ja niimoodi on palju, kevadet on tihti. On niimoodi, sõidavad jäätükkide peal ja jälle, kui teised appi lähevad, saavad ära tulla. Alatskivi kandis on Riidma küla on mälestuskivi sauna kohal, kus sündis Juhan Liiv on kohal selle talu perenaine Alma kalmus. Ja siinpool sündinud praegune pensionär Edward. Kübar teile paistab päris õue ära Peipsi. Ja. Juhan Liiv Peipsit mööda käis, siis ta nägi kostulteduulitaga Alatskivi, Alatskivi, täna tuli ka sealtpoolt ja siis tal paiski Teidsi ära. Käed paisti sinna, kodo, keera kosta üles. Siin on aga Juhan Liivi sünnikoht ja teie olete näinud, et tead Juhan Liivi. Nägin Juhaniku Joan käis mööda meilt, kuidas ta välja nägi. Täna kandis Sammelkotiga ja vedas ninale, siin üks sugulane tegi vaja, siis tema aitas kah kaasa ja kingad jalas. Kati kehvasti riides. Aga siis, kui me siia tulime, ise tuli hobusega siia tallu. Vesta tuli siit otsima, viidava mina karasin vankri. Ja siis tulin siia, siis nägin seda sauna ja maja ja. Aga pärast, kui siia tulin, siia õlgede. Missugune see saun oli, kus sündis Juhan Liiv, suitsusaun ja uksele siiapoole. Teepulm sibul ja mujal kaali oksi pool tyybool Suurus hambaistasic. Õlgkatusega ju keeles, ütleme Uustal. Seal ei lähe. Saarodaali. Mis tema kõik kuulnud, näinud? Ei suuda ütelda, kus valu viskab park, kus muudab näo taha. Kogu see ümbruskond talurahvas ju oles nende elu vääga palju Peipsist ära. Ja, ja kui sügisel juba tuli esimene saak ehk rukki pekseti ja siis õlekubu balti vankrisse söödeti vene külla ja sealt toodi kiisu selle vastu raha muidugi ei olnud, raha oli väga vähe igalühel talumeestel ja seda nüüd õlekubu kasutati, venelased kasutad teda magamiseks seal oma voodis ja anti selle vasta kiisu. Ja siis tõiga London lihtsalt selle Juhan Liivi väega selle Peipsile ligi. Keyser taevani jäänud üheks kandi roaks roaks ja nüüd kiisapüük on ära kadunud. Aga siis nüüd selle asemel on jälle rohkem vääriskala tulnud ja ja nähtavasti sellest kiisast ei ole nii palju tulu kui, kui, ütleme, teisest kallaste, seda on kõiki küllalt olemas. Teie hoolitseda on see liivi seni diviisis, Silja lina, Kased kastsin nädalas ära ostnud, aga kõik arstid ja enamgi veel, Albie kasvanud peaaegu 23. Ja aed on igatahes väga ilus ja ime, T1 ütlased praegu vanaiiri pere Jähku palju lillesitlul õuda, sina ei saanudki õuda. Liire siit mööda see küllalt maas on magusad, võib-olla veidi ta orelit, valged klaarid miljardeid võtta. Paadisõit Peipsil ja Emajõel tõi mind nagu vai külla aina vaiad aina vesi ja vesi. Kuidas seda kohtades? Nimetatakse praga küla, see roheline maja siin, see on saksa augustimaja ausaks tähendab, on teil ja vett väga armastate, no oleme siin sündinud ja kasvanud, ise vanaemad on, on siin elanud ja oleme sellest juba armunu ja peame seda armastama, tellin ju mõni aastaaeg hästi v rohke, just just. Nosin on ju mitu aastat olla ja kõrge teed ja oleme isegi siin majan olla, meile 13 sentimeetrit on vett sees olla toas kohati toas jaburalt põrandu nädal aega oli jah, võib-olla perenaine tuleb ka ligemale, sealt kaugelt ei kosta siiamaani Emmeerise kergel. Aga siis me siis siin teistel oli need ahjud ja pliit. Sigeti häinesin naabritel meil ja saunaahjul vesine saunas käisime siit seitse kilomeetrid viri saarde, käisime saunas. Saunakäija teadlas, teie pliidid on siis kõrgemal või? Meie maja on kõrgem, hiljem ehitati kõrgem ehitusele kõrgemale. Isegi suitsuahi on meil ju kõrgele vaia pääle ehitad üles kalale suusatamise ala suitsetamisest. Millal viimati kala suitsetate seal? No üks nädal aega tagasi suitsetasid angerjas ei läbiks latikas särg ja võiks teil põhimillega laekumist latikas? Ei, meil on igat kala tänava kevadel siiski kehviked. Külm kevad oli augustikuu lõpul, siis loodame hakkama angerjat püüdma ja siia räiga ja latikat ja kas te Peipsil olete tormi hätta jäänud või ega me palun oleme, oleme küla, need midagi hädaohtu, nii loll Azure tornidega järveni, mina olen taastu, ära seal mitu inimest tuli õhtu Kasepalt välja ja sõitsime praga küla kohta kana ei teadnud, signaaltulesid ja sõit madaliku ja purjekana tuliva tahtsiva linna minna laadale kella kahe aeg umbes ma kuulsin, et oli karjumist järvel ja nii umbes kahe kilomeetri kaugusel siin siin Emajõe suunas pime, kindlasti pime ja, ja Jol Oktoobri kuul. Ahaa, siin tõeliselt need ka üles, paar tükki võtsin kaasa ja siis läksin vaatama, mis seal järel siis nendega juhtunu. Aga neil oli paat täis vett visanud suur laene ja siis oli keeranud purju peelel ootareni ja siis keeranud paadi kummuli, näiteks 300 puud, tal oli kaupa sees. Ja sibulad, sibulad, Porclartaalikad, mehi, muidugi Kasepää külast oli perid, need mehed ja siis torm tõusis, järsku vanem mees oli, kes paika võeti. Ja siis noored mehed, hoidke paadi põhja peal kinni, seda vanameest need külm vesi ka juba oli, aga siis need ütlesid ka, et need umbes viis minutit või nii siis taas Lanno meepihust. Janne kangest, no siis me saalne juure, kust te saite minna kuskil oskasite minna, kui täiesti loona karjusid karjumise pääle meil läksime. No muidugi, meil oli taskulambid, ühes elasime, tule pääle, nii kumma ligi teine osa on juba ja siis siis ma jätsin karjumise ja siis päästsime, oleme kolmekesi teemia siiamaale. Nii et siin on ühte kui teist juhtunu. Kolm. O. Alus. Atlandil pooreksbee sammas, Teebu torme, Helme ka. Aga. Jäid tuuleta purjed. Roobiga too Kalve koopanni KV. Juhataja olin all. Aga oli ka meil oli kaal hoopis vurr ja. Kord õhtul, kui on käega, mängisin lahtri vaalal hambad ja ei tiivas mind, tardolk, jaab ta vetikaid, too pidada. Aga ta oli kaal, oli kaal. Ja et me too oli kaal. Palu ta tõime välja. Siiski müüa ei meekonna hätta, kui on asi lahendatud. Lüps ninaga silma ja paluvad huuled rööviesid. Aga ei, too oli kaal. Toolikul armud veereb. Ja ei too, oli kaal. Hoopis pootsman, näppas täiu. Räägitakse, et Peipsi on üldse ootamatu ja ja ohtlik, ohtlikum kui mõni suurem ookeana. Kindlasti Balti merel tõuseb Lääne kaheksa meetrit, aga siin endised kalamehed ja puuvedajad, Micine Poliva Neetütsivad nelja meetrini, tõuseb ligidale neerit nema on vaadanud, et suured praamid, kus talle 200 sülda jo puid sisse läks, võib siis kui ta tõstab selle praami sinna laineharjade peale saatis, võis vabalt läbinata ja selle praami alt. Jah, need Peipsi on küllalt suur suur laene, kalurisi on ennem nagu purjedega käsi või mootorpaadi ei olnud ja siis oli väga ohtlik siiakala pilk. Aga praegu ta on suured kakuami ja ja tugevad mootorid seen ja, ja jõuavad enne tormi tulekut juba kaldale ära. Nii et praegust on inimohvrid väga vähe. Mitu peret siin Emajõe suudmes elab? Seitse, rohkem ei ole siin. Kas teil igav siin ei ole? Osa rahvast on üle jõe, siin elab ja paar-kolm peret siinpool jõge, ümberringi on soo. Aga raba, me käime ju ühtelugu väljas, ükskõik mida, töökohta võib ju olla siin kesksood. Nägema välja nagu igal pool. Igal pool rahwasen ja, ja pühapäeviti Käämega väljas jäänutad. Ainukene. Ja praegu on siin Varnja on seitse kilomeetrit ligidale Pedaspalle ja teisi külla saab midagi? Jah, 11 12 ja ega siis poleks häda midagi, kui oleks kindel maa ikka ümberringi. Ma mõtlen kui 12 kilomeetrit järgmisse punkti ja seitse teise. Jah, aga siin on ikka jah, ja seal saare peal seal on siit läbimõõt seitse, kaheksa kilomeetrit. Koosa jõgi ümberringi oleme saareda, tähendab pool küla on meil ka saared ja sealt läbi kaevanud Õiegi, need mõlemad keskelt keskel ja ja meil Emajõe väsina kah teisel pool jõge meile Mäksa külanõukogu rahvas. Aga meie kaks majapidamistel oma koosa külanõukogu. Nii et Heiki külaga kaks külanõukogu ka siis te olete hästi rikkad. Aga miks teie siia just elama asusid, mitte kunagi. No vanemad on siia tulva ja vanemate käest ju peridetsi, amet kalu, et oma koht on siin juba olemas, on ja ja harjunud juba ja väga ludinal. Ja kaugelt kusagilt. Mäksalt see on 25 kilomeetrit seal jõe ääres sihukesele kõvem maa kui siin ikka hais maid. Peipsi on meeldima hakanud ja kalapüügiga meeldis, teiega püüate jaa. Lämmijärvel ja jõel ja olete tormijõuga saanud küll hea, oleme küll. Jah. Sillad saab käitige vee peal, vahetevahel süda ei valuta, näiteks, kui teie olete kodus ja mees on järvel. Hiike, seda tuleb muidugi esialgu, pojad olid kadunud, need noored ja julged käisid järvel kaugel püüdmas. Nende terast oli, need olid tormiga vägede julget Sajaadi oodates vahiks kanu, kodu tuleval. Ma vaatan, teil siin hoovi peal on nii ilmajaama moodi, kõik tuulelipud ja termomeetrid ja ja kõik on olemas. Missugustel tarvis on hommikul kell kaheksa mõõdan veeseisu õhutemperatuur, veetemperatuur, tuule suund, tuule tugevus. Raadiost kuulama näiteks kui öeldakse, et Peipsil on laine kõrgus nii palju ja ja tuul on nii suur, siis seal annetasid teie Metro jahikige Reigo laine kõrgusega jääb, see vist ei ole ja, ja see, see, no missugune on kõige tugevam tuul olnud, kõige tugevam tuul oli möödunud pühapäeval 12 palli, meil puud olid lookas naloogas, kellel puude oksi plaanis maha teen oks jääda need, kui kuuled mujal pooliganud ja õunapuud ära lõhkunud ja kahju palju, põllud, rukid, kõik maha-le nõiakartulid ära lõhkuma ja aga kas ei ole nii? Sageli ju me räägime ja võib-olla isegi võime käega katsuda tunda täiesti. Rannarahvas ja rannapuud isegi on paljusidkemadki on mandril võita olla küll Eurdi kehva maa peal, kas kehva jaajaa? See on tõsi küll, kehva maa peal kasvanud tasandada vintske? Kui me toome sookase pliidala, siis temast saab nii kõva sisid, kohe annab katki minna, aga toomemetsatase ei olegi siit järgi. Need on väga vintsked, mitmeid sattuaalsed kasu juba, kuidas lainekõrguse annate Peipsil? Ega te ometi Peipsil mõõtmas ei käi? Ei, käin meie siin jõe suudmes, mis meil on, näeme laenetustes, teil siin igalühel mitu ametit, abikaasal karist ja abikaasa kaadrivalvur libeatrist Peipsid väga hästi tundma. Teatekuudele toodrid panete, minul on teada, et et kuidas nii madaliku tsin, käeva jagus, on ja, ja siis muidugi tuleb paaristoodet välja panna. Ja siis siin on sihid ka, mille järgi söödab järvelt laev sisse siis seda iga õhtu nüüd paneme põlema ja hommiku Gustame ja te peate siis nüüd igal õhtul panema need foorituled põlema ja jah. Nii et olgu siis tulgu kasvõi lõhet või, ja, ja tuult ja tormi ja ikka peab põlema panema, sellepärast et on ju nüüd kaugele järvele viis-kuus kilomeetrit näha ja siis on siin jõesuu kohal. Poi. Järve toimub ja see on plinktulega põlema igal õhtul või ei, see on gaasiga ja siis plingib öödpäeva päeval ka ja päevaga sedasi, et noh, muidugi ei saa ju tormiga üht lugude põlema panna, tuulise ja tormise ilmaga Peipsil paistab, see tuli igal kaugele ja see on kümneid. No võib-olla ligi 10 kilomeetrit ja rohkem võib-olla on isegi päeval Kodaverenurga otsan on, on jällegi tuletorn. Noh, see on ka näha, ehk Undialasin Meera Paloal meelevalla all on ka need plink tuled poide otsas, siis ükskõik, ta võtab sealt jälle kursi siia ja nii, et see ja see on selge ilmaga tavaline Peipsi on nii risti-rästi poisin täis, et ega siin ära eksida ei saa muidugi uduga muidugi on tihti ja äraeksinu laevu ja ja söödava hoopis kaugel varbaatorite leidu oma poid üles ja siis koos sisse keerata ja nii Ta tiirutavad piirkond tahavad. See soovee värsked tuuled mäenõlva oodava. Sopa ekssegu see, see, sa seal, hea meel. On öelda. Ja kauniga hooguse saaga. Kui palju üle taevasina on päikse saada kallatu vaiba jojoba, tuurina loome tree tallad. Ja kauniga. Chaga. Ja võib ka aasta ta kahvelsoo. Millel on teil siin Emajõe suudmes ja Peipsi ääres kõige ilusam aastaaeg on kõige toredam siin elada. Suves iga tasu veel on muidugi kõige parem, sellepärast et, et kas siis on soe ja liigvesi ära kahanu ja tänase siiski kõige esikakskümmend neli kraadi. Kas te mäletate, millal viimati nii soe vesi oli siin ette? Aga millal on teil siin kõige halvem ja kevadel kõige koledam võib-olla kevadel on meil kõige koledam järves jää, väga külm. Aga sügisel meri jälle soe. Kui me sõidame, kastides on siin 16 kilomeetrit, sõidame ära juba 200 kilomeetrit, siis tunneme, soe on meil? Jah, aga kui me läheme kevadel jälle seal Kastre minema, siis sõidame siit 200 kilomeetrit siis tulevikus meil soe vastu. Meil on siin kevadel väga külm meil järvega järvele väga aega jää, isegi mai kuulame jää järjes. Aga sügiseti näiteks kui on nüüd ehtsad tornid ja kole pime ja laadne lõialisi soe, elusin järvevesi, on väga soe ja sissijärve pultuurse on meil täie soeti. Aga kevadel, kui jää minema hakkab ja Tilsi vesi tõuseb ja ja kui ta läheb, siis ta möirgab ka. Ei nõrga eine. Liiv räägib ju, et kui kevaditi kuhjad Peipsi jääd kokku, et siis oli päris koledat häält. Mürinat on või on järve tuuletasin ida ja loodetuuled siis kui kuhjub siia kokku, no siis on muidugi väga-väga mürinat ja kolinat kõik kohad täis. Föderandad väga headel siiski siit Varnja jään praga vaheti, tal olid nii suured jääkuhjad, isegi seitse, kaheksa meetri kõrgused. Isasjärves kokku tänavastad siiski mootorpaadiga sõitsime variel järve poole jäid, jäägu suured kuhjad, sõitsime määratult Artur paadiga ja mootorpaadiga, vesi oli lahti lahti ja, ja veel nüüd mäed, järved ja jämed oli järel kõik ja need lääne siis natukesehaaval, võttis suhkrukillukesi küljest jäämäed oma kuus, seitse meetrit kõrged. Ta siis need soe vesi, see sulatab ära alt ja siis kuku vanema maa. Käisime aega, tõime sealt jää kuhjadeste kaladele jääd. Kalamees on tuntud naljamees, kes neile, et ka siin on olemas, ma mõtlen siin Emajõe suudmes päris Peipsil, kuule naljamehi siin ei, ei tea paljud toredad, kõik on tõsised töömehed ja et me ei saagi, poldud naljad. Meil on väga ausad hiljem siin siin ja siin üldse meil ei tea, teise oma vaja võtta ja siis meie võime külast välja minna ja uksed lahti jätta, kui meil võeti dünaamil oma küla inimeste nibud. No ega siis pole päris ilmaasjata koerberis, mul siin ligidal on koera meil rohkem nii ilu pärast. Aga vargad pärast meil koer ei ole. Võib-olla külarahvas siinpool jõge juba vaatabki, et näiteks võõras tuli siia randa ja sadamasse ja oma külarahvas ikka vaatama jah, et kas keski on põld väiksemat koera pidada ei taha, seepärast neelana siin soode keskel ja siin on noh, talvel kui hunt hunti liikmele kõiki ja tuisuga, no saadad ikka alguses koera välja, et teeb selgeks, kas on ümbrus on kõiki nii rahulik. Võib-olla lähevad välja hundid. Akva krambid, lõksuta. Öelge, kas teil tõesti siin on hunte palju siis ka või ei elema salligi läbi käia ja ka tema ei, igav. Ja aasta on küll jah, aga need enne pahtelligeni, kohe päeval oli ta siis nähe läbi, käis kevadel hambad siit, noh, paarsada meetrit kaugele järve äärde kevadel viime ja sügisel ta oma kodu ja omavad nime elasid, soode näinud ei ole, enam pole. Aga meil ei ole. Sõjasiis oli liikvel küll sinuni oli peris, teed Roobal seen, kus käisime piis karjade kaupa, ah kärp, koer on meil palju nii et koera välja jätame, siis on ikka hommikust meelige, mitu koera, kodu, taadu. Siis hoiangi koera kinni. Et siis ta ei murra need ära, aga nüüd me kuulsime neid, olekski vaja hävitajad väärida. Linnupesi praegu ongi niimoodi, et inimestele makstakse preemiat nii ja siin paar päeva tagasi oli sama suur tammigi hiigelpikal ja nahaga kõht liikus, eles masin koeraga ära tulesid kustu liinitulesid ja ütlesin siis siin mehele, et võta luud ja siis proovi talluvaga paar korda lööroni läks minema, tähendab aga lasuur täna oli nii suurt Kärt koera ei ole neidki. Siin jahimehed ka ei ole, sest teil on nii suured roostikud siin Emajõe luhtudel ja praegu on pardilaskmisaeg vaid meil on jahimees, aga muidu meil ei ole siin. Vala pere msi ei raatsi yhtegi looma tappa. Kuulge, lõksiga kätte, tema ütleb lasteaia elab ja laskis tuhkru kesigi suubele lahti. Tema ühtegi looma? Jah, päris lõbus ta küsida veel seda, millal teil Peipsil angerjas liikuma hakkab. Vahel räägitakse, et kõige parem on augustikuu lõpp. Meil augustikuu lõpp, tema sojaveega ei taha jõkke nii väga tulla. Septembri lõpul, oktoober, siis meil on angerjasaak. Kui vesi hakkab külmast minema, siis ta hakkab järvest jõkke rändama. Kui vesi läheb juba seal kahe-kolme kraadi peale, siis ta tükib maa sisse ja pehme põhja peale ja seal siis maa siin ta on kuni kevadeni. Et on midagi kahe olendid päris ära tüüdanud. Tervist edasi hakkame sõitma. Põhjast Kauksi rannas jõudsin ainult Emajõe juhtmesse. Siinne peatus oli kõige pikem. Ent omapärasem ühinevad siin paljut teed. Emajõgi saadab tuiskavate lahe harjade vahele sadu laevu ja paate. Ent nii tormakas, kui Peipsi ongi, kipub Kalamees ikka järvele nii elukutseline kui asjaarmastaja. Küllap on vanasõnal õigus, et kalamees on kaks korda meremees. Peab oskama merd sõita, peab Peipsid tundma. Siin Peipsi ääres Emajõe suudmes kõike männimetsadega, osoonimarju ja seeni, linnulaulu ja Peipsi lõputut kohinat. Paar korda on ühe inimpõlve jooksul Peipsi eest elumaju kuivema leia kõrgemale reetud sest järv võttis oma alla kaldaäärsed, roostikud surub inimese sisemaale. Ja seal, kus kümmekond aastat tagasi karjatab lambaid, ei ulatu enam mehel jalad põhja. Mõnigi tormi hädaline peab nüüd mitu kilomeetrit enam ranna poole sulama, enne kui hüüatada. Aa kurat, maa. Niisugune ta on. Pahisides tuiskab Peipsil Emajõe suudmesse laeva rakett. Järv ei ole enam sinine, sest päike läks magama. Järv kohiseb ja väristab ennast. Peipsi süütas keset järve 24 tuld, et näidata laevadele teed õigesse sadamasse. Ja kuidas taas tõuseb päike, on järv jälle. Vaikne peegi, selge järv, kuis nii ilus, oletsa taevas, senine su värv. Ühte sulab taevaga. Armas on su voodilina. Aga sinul, lainte ilu, kes mõistab võrrelda?