Edward Velling, hämmii, William monghous, Lee ja eiberg krombismiki juhtumi kohta võib-olla ühtegi lõplikku ja kindlat otsust vastu ei võetagi. On tõsi, et meil on Smitty enda terviklikke selge jutt ja teener Thomas Talsi mõningane kinnitus samuti karvamus reverend plantriibiitersonilt ja teistelt niisugustelt inimestelt, kes juhtusid heitma pilku ühele või teisele vahejuhtumile selles sündmuste reas. Siiski põhineb lugu enamjaolt vaid Smitte ütlustel ning paljud arvavad, et on tõenäolisem, et üks aju, kuigi väliselt normaalne peidab endas mingit väikest kõverust, väikest kõrvalekallet, kui et looduse võim on päise päeva ajal otse Oxfordi ülikooli kuulsas teadmiste ja valgustuse keskuses kõikuma löödud. Siiski, kui me mõtleme, kui kitsad ja salalikud on looduserajad kui kobamisime neil ekslema hoolimata oma teaduselampidest ja kuidas radasid ümbritsevast pimedusest kerkivad suured ja kohutavad võimalused ikka ja jälle varjutaoliselt kõrgustesse on see mees alles vapper ja enesekindel, kes arvab teadvat, kuhu viivad kummalised kõrvalteed, millel inimhing võib hekseldada. Ühes majatiivas, mida me nimetame Oxfordi vanaks kolledžiks on kõrvaline nurgatorn, mis on erakordselt vana. Raske võlvkaar eesukse kohal on keskelt aastatekoormale sisse vajunud ja hallid samblaplekiseid kivid on omavahel seotud väänkasvude ja luuderohuga just nagu embaks neid vanaema, et kaitsta neid tuule ja ilmastiku eest. Ukse juurest käändub kivitrepp spiraalselt ülespoole, möödudes kahest modemest ja lõppedes kolmandaga. Astmed on vormitud õõnsad nii paljude teadmist otsivate sugupõlvede sammudest kui täisvereline ja tugev. On olnud selle noore inglise elu pealetulek plantal Renee päevade pikkade mantlitega tantsijatest õpetlastest kuni viimase aja noorte õppuriteni. Ja mis on järel nüüd kõikidest nendest lootustest, nendest püüdlustest, nende tulisest energiast peale mõne kirja hauakivil siin-seal mõnes vana maailma surnuaias ja ehk ka peotäis tolmu mädaneva kirstus. Kuid vaikne trepihall vana sein on alles kandes ikka veel isesuguseid vapiornament nagu grotesksed. Varje. Möödunud päevadest. Mais 1884 elasid kolm noormeest korterites, mille uksed asusid vanad treppi eraldi modemetel. Iga korter koosnes lihtsast elutoast ja magamistoast Nende all keldrikorrusel kasutati kahest toast üht söe keldrina ja teine oli elutoaks Steiner Toomas stailsile kelle kohuseks oli teenida kolme meest tema kohal. Paremal ja vasakul oli rida loenguruumi kabinette. Nii et vananurgatorni elanikud nautisid teatud eraldatust, mis muutsid need toad populaarseks kõige õpihimulisemate tudengite hulgas. Niisugused olid ka kolm, kes neis praegu elasid eibergrombismit ülal, Edward Bellingem tema all ja William monghoslii kõige madalamal korrusel. Kell oli 10 ilusal kevadõhtul ja eibergrombismit lamasklasema tugitoolis, jalg kamina, võrrel ja kanarbiku juures, tiib huulte vahel. Samasuguses toolis ja sama mõnuga Levaskles teisel pool kaminat. Ta vanakooli sõber Chefro heisti. Mõlemad mehed olid flanellrõivais, sest nad olid veetnud õhtu jõel. Keegi ei saanud vaadata nende järskude joontega erksaid nägusid, märkamata, et nad olid väljas viibimist armastavad mehed, kelle mõistuse maitse pöördus loomulikult kõige poole, mis oli mehelik ja tugev. Eesti oli oma kolledži paadist tubli sõudja ja Smit veelgi parem. Kuid lähenevad eksamid olid talle juba oma varju heitnud ja ta tööle pannud, kui välja arvata paar tundi nädalas, mida tervis nõudis. Hulk meditsiinilisi raamatuid laual koos laialipillatud kontide mudelite Janatoomiliste piltidega näitasid nii tema õpingute ulatust kui ka loomust. Paar vehklemiskepi ja poksikinnast kaminasimsile vihjasid vahenditele, mille abil võis seda Heski seltsis sportida kõige intensiivsemalt ja vahetumal kujul. Nad tundsid teineteist väga hästi. Nii hästi, et võisid istuda nüüd selles rahustavas vaikuses, mis on seltskondliku, see kõrgeim aste. Võtan pisut viskit, ütles Heibergrombismit viimaks kahe suitsupahvak vahel, šoti oman Karafinis ja iiri oma pudelis. Ei, tänan, tegelen kolbaga Mayo õppimise ajal. Aga sina teen tööd. Paremite Eesti, noogutasin teid jälle vait. Muide, SMIT ütles Eesti viimaks. Kas oled tutvunud kahe noormehega oma trepikojas? Noogutame mööda minnes, mitte rohkem. Minu arust võikski nii jääda. Tean midagi neist mõlemast, mitte palju, kuid siiski küllalt. Ma ei usu, et võtaksin neid oma rinnale, kui oleksin sinuks. Mitte monghouss, Liil midagi viga oleks. Mõtled kõhna, täpselt, tan härrasmehelik, väike sell. Ma ei usu, et tal on mingeid puudusi, kuid temaga ei saa tutvuda tundmata Bellinghani. Mõtled paksu paksu ja tema on mees, keda näiteks mina eelistaksin mitte tunda. Heibercrombismit kergitas kulme ja vaatas oma kaaslase poole. Mis siis lahti on? Küsis ta. Joomine, kaardid, võlad? Sa pole ju tavaliselt kitsarinnaline. Ilmselt sa ei tunne seda meest, muidu sa ei küsiks. Temas on midagi neetud, midagi roomajaliku. Mul tõuseb toitleda, näe salati kurku, arvan, et tal on salapater midagi pahaendeliselt. Siiski pole ta loll. Nad räägivad, et ta on üks parimaid omal alal, kes on kunagi selles kolledžis käinud meditsiin või klassikalised keeled, idama keeled, ta neis deemonlik chillingorst kohtas seda kunagi kusagil suure joa ääres ja rääkis mulle. Bellingem oli patranud araabia keeles, just nagu oleks kuskil seal sündinud, kasvanud ja rinnast võõrutatud. Ta rääkis koptidega kopti keelte juutidega, heebrea keelt ja Pedueenidega araabia keelt. Ja nad kõik olid valmis tema kuueserva suudlema. Nendes maanurkades on vanu ereniite, kes istuvad kaljudel ja põlastavad ja sülitavad juhuslike võõraste poole. Ja kui nad nägid seda pelingami, siis enne, kui ta oli viit sõnagi ütelnud, lamasid nad juba kõhul ja vähenesid tema ees. Silin kord ütles, et ta polnud kunagi midagi niisugust näinud. Perling paistis seda täielikult ära kasutavate patras nende keskel ja rääkis nendega nagu onuke Hollandist. Üsna hea. Ühe vanade keelte tudengi kohta kas pole? Kuid miks sa ütled, et ei saa tunda liid tundmata pelingemi sest pelingem on kihlatud ta Eveliniga. Nii terane väike tüdruk Smit, tunnen hästi tervet perekonda. Vastik on näha seda jõhkardid koos temaga. Kärnkonn ja tuvi. Just neid meenutavad mulle alati eibercrombismit, irvitas ja koputas tuhka vastu kaminavõret. Sul pole kaarte vanapoiss, ütles ta. Ta on tõesti üks eelarvamuslik rohesilmne ja kurjade mõtetega mees. Sul pole tema vastu midagi muud ütelda. Noh, olen tundnud seda tüdrukut sama kaua kui seda kirsipuust piipu ja mulle ei meeldi, kui ta niimoodi riskid. Ja see on risk. Mees näeb elajalik välja ja tal on elajalegi iseloom, roomaja iseloom. Kas mäletate tüli pikka noortoniga? Ei, Sa unustad alati, et olen esmakursuslane. Ah, see oli eelmisel talvel muidugi sa tead seda pukseerimisrada jõe kaldal. Seal kõndisid mõned tegelased pelingem kõige ees, kui teiselt teelt lähenes vana turu naine oli sadanud, tead küll, missugune see kant on, kui on sadanud ja rada jooksis jõekalda ja suure lombi vahel, mis oli peaaegu sama lai jõgi. Ja see siga seisis keset telge, tõukas vana naise mutta, kus naine ta kaubad said väga mustaks. Lurjuse temp ja pikk noorton, kes on nii tore mees, nagu vähegi olla võib, ütles talle, mis ta sellest arvab. Üks sõna viis teiseni, asi lõppes sellega, et noort lajatas oma jalutuskepiga teise turjale. Sellest tekkis kohutav mäsu ja põnev on jälgida, kuidas pelingem noortonit vaatab. Kui nad nüüd kokku saavad. Jupiteri nimel, Schmidt, kel on peaaegu 11, pole kiiret, pane piibule tuld, mitte mina, pean hommikul loengule minema. Siin olema istungitel lobisenud, kui oleksin pidanud kenasti õhtust sööma. Ma laenan su kolpa, kui võitsid anda. Minu oma on juba kuu aega Williamsi käes olnud, tahaksin laenata su kõrvaluid, kui oled kindel, et ei vaja neid enam. Tänan sind väga, koti pole vaja, võin kanda neid kaenla all. Head ööd, mu poeg ja kuula mu nõu naabri asjus. Kui Eesti oli anatoomilised segadust kandes keerdtrepist alla kobistanud viskas eiberg zombi Smit Piibu paberikorvi tõmbas tooli lambile ligemale, süvenes hirmuäratavate rohelisse köitesse, mida kaunistasid suured värvilised pildid sellest kummalisest sisemisest kuningriigist, mille õnnetud ja abitud monarhi Me oleme. Kui Oxfordis esmakursuslane polnud tudeng meditsiinis algaja sest oli töötanud neli aastat Glasgow's ja Berliinis. Ees seisev eksam, olnuks ta karjäärile väga vajalik. Tema kindla ilmega suu, lai laup ja selged pisut raskepärased näojooned rääkisid mehest, kes polnud küll säravalt andekas, kuid siiski nii kangekaelne, nii kannatlik ja tugev. Et võis viimaks kaugemale jõuda kui kõige väljapaistvam Ki geenius. Ei saa ju kergesti kõigutada meest, kes oskab endale kindlaks jääda šotlaste ja põhja sakslaste hulgas. Smit oli endale Glasgow's Berliinis kuulsust kogunud ja kavatses nüüdsama teha Oxfordis, kui ränk töö ja pühendumine seda saavutada suudavad. Ta istus lugedes umbes tunni ning osutid lärmakalt kellal kõrval laual lähenesid kiiresti 12-le, kui äkki kostis tudengi kõrvu mingi heli. Terav, pigem kime heli, just nagu hingeõhu sihise vilin mehelt, kes ohib mingi tugeva tunde tõttu. Smic pani raamatu käest ja tervitas kõrvu. Kedagi polnud ei temast kummalgi pool ega tema kohal, nii et heli kostis kindlasti all elava naabri juurest selle juurest, kelle kohta Eesti oli andnud nii ebameeldiva iseloomustuse. SMIT tundis teda vaid kui lõtva kahvatud meest vaiksete õpihimuliste kommetega, kelle lamp heitis vanast tornist kuldset vari isegi siis, kui tema oli endama kustutanud. See hiline kaaskondlus oli tekitanud nende vahele teatud vaikse sideme. Kui Smitmeline koitu tööd tegi, oli rahustav teade, et nii lähedal on keegi teine, kes hindab magamist sama vähe kui ta ise. Praegugi olles kuulnud nii palju ebameeldivat, oli Smitty tunded tema vastu sõbralikud. Eesti oli hea noormees, kuid rohmakas jämedakoeline kujutlus või empaatiavõimeta. Ta ei talunud erinevust sellest, mida pidas mehelikkuse tunnusteks. Kui mees ei mahtunud avalikult heaks kiidetud raamidesse siis Eesti teda ei sallinud. Nii nagu paljud, kes on ise tahumatud, oli ta valmis pidama kehaehitust ise loomuks, põhimõtete puuduseks seda, mis oli tegelikult vähene verevarustus. Tugevama vaimuga. Smit teadis oma sõbrakombeid ja tegi selles mööndusi. Kui ta mõtted pöördusid mehele allkorrusel. Ühtegi heli ei kostnud enam jäibercrombismit, hakkas just uuesti töösse süvenema, kui äkki katkestas vaikuse lõikav karjatus, tõeline kisa. Sellise mehe hüüd, kes on viimseni vapustatud Smitty past toolilt püsti ja pillas raamatu maha. Ta oli kindlameelne mees, kuid selles äkilisus kontrollimatus, õuduse karjas oli midagi, mis tarreta seda vere ja torkis ta nahka. Niisuguses paigas ja niisugusel tunnil tõi talle pähe tuhandeid fantastilisi oletusi. Peaksid alla tormama või oleks parem oodata? Temas peitus rahvuslik viha skandaali vastu ja ta teadis oma naabrist nii vähe, et ei tahtnud ennatlikult teise tegemistesse sekkuda. Hetkeks seisatas ta kaheldes, aga kunid asja kaalus kostsid trepilt kiired sammud ning noor Monchausly pooleldi riides ja näost kahvatu, tormas tuppa. Tule alla. Hingeldas ta. Beringem on haige. Eibergrombismit sisenes tihedalt teise kannul elutuppa, mis paiknes tema oma all. Ning kuigi ta oli erutatud, pidi ta lävepakust üle astudes enda ümber hämmeldunud pilgu heitma. Niisugust tuba polnud ta kunagi varem näinud. Pigem muuseum kui kabinet, seinad ja lagi olid paksult kaetud 1000 imeliku esemega Egiptusest ja idamaadest. Pikad nurgelised kujud, mis kandsid koormaid või relvi, seisid kohmakas rivis mööda korterit. Pea kohal olid pullipeadega toonekurepeadega, kassi ja öökullipeadega kujud. Monarhi madudest, peaehetega ja mandlisilmadega. Kummalised põrnika taolised jumalused, mis olid nikerdatud egiptuse sinisest lasuurkivist. Hoorus ja iisis Josiiris, piilusid igast nišist riiulist. Kuid üle lae rippus topeltsilmuses ehtne vana Niiluse poeg. Suur rippuvate lõugadega krokodill. Selle erakordse kambri keskel oli suur nelinurkne laud, täis pabereid, pudeleid, mingi kauni palmilaadse taime, kuivanud lehti. Kõik need isesugused asjad olid kokku kuhjatud, et teha ruumi muumia kirstule, mis oli sinna toodud seina äärest, kus oli ilmselt olnud selle paik ja asetatud lauale. Muumia ise õudne muster, krimpsus kogu nagu söestunud peaga Pahklik põõsas lebas poolenisti kirstust väljas küünise sarnane kämmal ja kondine käsivarres laual puhkamas. Sarkofaagi vastu oli toetatud vana kollane papüüruserull ja selle eespuus tugitoolis istus toaasukas pea tagasi langenud pärani silmade õudne pilk suunatud krokodille oma kohal ja ta siniste paksude huulte vahelt kostis iga hingetõmbega valju kolinat. Jumal, ta sureb ühisMonkously segaselt talisale kena noormees, tõmmu naha ja tumedate silmadega pigem hispaanlasliku Hinglaslik keldi jõulise käitumisega, mis oli kontrastiks eibergrombi Smitty saksitlegotismile. Ainult minestus, arvan ma, ütles arstiteaduse tudeng, aita mul teda tõsta. Võta jalgadest. Nüüd Sophale. Kas saaksid need väikesed puust kuradid minema pühkida? Missugune praht? Ta toibub varsti, kui avame ta krae ja anname talle pisut vett. Mida ta siin tegi? Ma ei tea, kuulsin teda karjumas, jooksin siia, tunnen teda päris hästi, nagu sa tead. Sinust oli väga kenad alla tulla. Ta süda taob nagu paar kastaniette, ütles mitt, pannes käe teadvusetu mehe rinnale. Mulle paistab, et ta on surmani ehmunud. Viskan talle vett näkku, missugune ilmedal küll on? See oli tõepoolest kummaline ja äärmiselt eemaletõukav nägu sest nii jume kui ka ilme olid võrdselt ebaloomulikult. See nägu oli valge, mitte tavaline hirmu kahvatus, vaid absoluutselt veretult valge. Ta oli väga paks, kuid jäi mulje, et kunagi olid olnud märkimisväärselt paksem. Sest ta nahk rippus lõdvalt kurdudes ja voltides ning oli kaetud kortsu rägastikuga. Lühikesed juuksetüükad turritasita pea laelt, kõrvad olid jämedad ja kortsus. Ta helehallid silmad olid ikka veel pärani pupillid laienenud ja silmamunad punnitud, pingsaks kohutavaks pilguks. Schmidtile tundus, et ta polnud kunagi näinud loodusohumärke nii selgelt kui selle mehe näost. Ja ta mõtted pöördusid tõsisemalt hoiatusele, mille Eesti oli talle tund aega tagasi andnud. Tont võtaks, mis on teda küll niimodi ehmatanud, küsis ta. See on muumia, ütles Monkausly. Muumia. Kuidas siis ei taibanud Smit? Ma ei tea, see on kohutav, haiglane soovinud pelingemisel ära viskaks. Ta ehmatab mind juba teist korda. Sama juhtus eelmisel talvel, leidsin ta just samamoodi selle kohutava asja juurest. Mida ta siis sellest muumias tahab? Oh, teatan veidrik, seon ta hobi. Ta teab neist asjust rohkem kui ükskõik kes Inglismaal. Kuid soovin, et ta ei teaks, ah, ta hakkab toibuma. Kerge jume oli hakanud pelingemi tontlikele põskedele tagasi tekkima ja ta laud võbelesid nagu puri pärast tuulevaikust. Ta surus käed rusikasse ja jälle lahti, tõmbas pikalt vaikselt hammaste vahelt hinge. Jäki peaga nõksatades heitis ära tundva pilgu ümberringi. Kui ta pilk langes muumiale, hüppas ta Sophalt püsti, haaras papüüruserulli Heikesele sahtlisse, pööras võtiti tuikus, siis tagasi Sophale. Mis lahti on? Küsis ta. Mida te semud tahate? Sa karjusid ja lõid kohutavalt lärmi, ütles Monkowsli. Kui meie majanaaber poleks alla tulnud, siis ma tõesti ei tea, mida ma oleksin sinuga teinud. A soneibergrombismit ütles pelingem tema poole vaadates. Teist oli tõesti kena siia tulla. Missugune tobumalen, mu jumal, missugune tobu ma olen. Ta langetas pea kätele ja pahvatas hüsteeriliselt naerma. Jäta järele ja ta hüüdis lee teda järsult õlast raputades. Su närvid on läbi, sa pead jätma need öised mängud muumiat, aga või sa lähed peassegi, oled piiri peal. Huvitav, ütles pelingem. Kas jääksid sama rahulikuks kui mina, kui oleksid läinud, mida siis? Mitte midagi, mõtlesin, et huvitav, kas sa suudaksid istuda terve öö närve kahjustamata muumia seltsis. Loomulikult on sul õigus. Pean ütlema, et olen viimasel ajal liialt tagant sundinud. Kui nüüd on kõik korras, palun ärge veel minge. Oodake paar minutit, kui olin jälle mina ise. Õhk on päris paks, märkis liiakend lahti lüües jahedat õhku sisse lastes seon palsameerimis vaik ütles pelingem. Ta tõstis laualt ühe kuivatatud käetaolise lehe ja kuumuta seda lambiklaasi kohal. See tekitas raskeid suitsupilvi ja kambrit täitis kirbe torkiv lehk. See on püha taim, preestrite taim, märkis ta. Kas tead midagi idamaistest, keeltest, Smit? Mitte midagi, mitte sõnagi? Vastus paistis, kergendavad Egiptoloogid mõtteid. Muide, jätkas ta. Kui kaua läks ajast, mil sa alla jooksid, minu toimumiseni mitte kaua, umbes neli või viis minutit. Arvasingi, et ei saanud olla väga kaua, sõnas ta pikalt hinge tõmmates. Aga kui kummaline asi on teadvusetus? Seda ei saa mõõta. Ma ei oska öelda omaenda tunnete järgi, kas möödusid sekundid või nädalad ja see härrasmees seal laual, kes pakiti sisse 11 10. dünastia päevadel umbes 40 sajandit tagasi ütleks ärgates meile kindlasti, et see ajavahemik oli vaid silmade sulgemine ja uuesti avamine. Ta on erakordselt kena muumia Smit. Smit astus laua juurde ja vaatas professionaali pilguga musta ja vähendunud kogu enda ees. Näojooned, kuigi kohutavalt rikutud olid olnud ilusaid ja kaks väikest pähklitaolist silma varitsesid ikka veel mustade õõnsustega sügavustes. Plekiline nahk oli tihedalt kolju ümber ja pulstunud, mustad karedad, juuksed langesid kõrvadele. Kaks teravat hammast nagu rotil lebasid krimpsu tõmbunud alahuulel. Tema küürutavas olekus paindunud liigeste ja ettesirutatud peaga oli mingit õudset energiat, mis tahtis Smikil toidu maost kurku ajada. Kuivetud pärgamendilaadse kattega ribid tungisid esile, kõht oli sisse vajunud ja pliikarva pikale riideribale oli palsameerija jätnud oma märgi. Alajäsemed olid mässitud karedatesse, kollastesse sidemetes hulk väikesi vürtsi, taolisi mürri ja kassitükke oli pihustatud ümber keha igale poole kirstu sees. Ma ei tea tema nime, sõnas pelingem, pannes käe närtsinud pea peale. Te näete, heid välimine sarkofaag koos kirjadega puudub kirss number 249 on kogu tiitel, mis tal praegu on. Näete, et see on tema kirstule trükitud. See oli tema number oksjonil, kust ma ta sain. Omal ajal oli ta vist päris kena mees. Märkis Heiberghommismit. Ta oli hiiglane. Tema muumi on kuus jalga, seitse tolli pikk ja ta pidi seal olema hiiglane, sest nad polnud kunagi eriti pikad. Vaadake neid suuri pahtlike konte. Maadluses oleksid olnud vastik vastane. Võib-olla aitasid just needsamad käed ehitada püramiide, sõnas monghos lee, vaadates põlgusega kõveraid, räpaseid küüniseid. Seda mitte. Seda tegelast oli hoitud sooda sees ja väga kenasti temast hoolitsetud töölisi poleks niimoodi koheldud. Sool või bituumen oli neile küllalt hea. On arvestatud, et niisugune toiming maksab meie rahas umbes 730 naela. Meie sõber oli vähemalt aadlik. Mida sa arvad sellest väikesest kirjasta jalgade lähedal Smit? Ütlesin sulle, et ma ei tunne idamaa keeli. Tõepoolest. See on palsameeria nimi, nagu ma mõistan. Ta pidi olema väga hoolikas mees. Huvitav, kui paljud praegusaegsed tööd säilivad 4000 aastat. Ta jätkas kergelt ja kiiresti vestlust. Kuid eiber krombismiti jaoks oli selge, et ta vabises ikka veel hirmust. Bellingemi käed värisesid alahuul võbeles ning kuhu iganes ta vaatas. Lõpuks peatus ta pilk alati ta jubedal kaaslasel. Siiski peitus kogu hirmust, hoolimata noormehe toonise käitumises midagi võidukat. Ta silmad särasid ja ta samm oli toas ringi kõndides reibas ja lõbus. Ta jättis mulje mehest, kes on teinud läbi katsumuse, mis on küll temasse jälgi jätnud kuid aidanud teda eesmärgi saavutamisel. Sa ei lähe ju veel, hüüdis ta kuismit. Sophalt tõusis. Üksinduse väljavaates paistsid hirmud jälle suurenevat ja ta sirutas käed teist tagasi hoida. Siiski ma pean minema, mul on tööd teha, sa tunned end hästi, arvan, et peaksid närvide säästmiseks võtma ette mõne vähem patoloogilise õppetöö. Oh, ma pole üldiselt närviline ja olen ennegi muumiaid lahti arutanud. Viimane kordsa nõrkesid, märkis Monkašly. Ahjaa, seda küll. Pean võtma rahustit või tegema elektriravi. Kas lähed Allali? Teen nii, nagu soovid, need. Siis tulen koos sinuga, rahunen pisut suusofale. Head ütles mitte mul on kahju, et häirisin sind oma rumalusega. Nad surusid teineteisel kätt ja kui meditsiinitudengid trepist kobamisi üles, ronis kuuliste võtit lukuaugus pöörduvat oma kahe uue tuttava samme mis läksid madalamale korrusele. Sel kummalisel viisil algas Edward Bellinghami ja Heimar krombi Smitty tutvus, mida vähemalt viimane süvendada ei soovinud. Kuid pelingem paistis oma vähese jutuga naabrit imetlema hakkavat ja astus aga läbi niisugusel viisil, et täieliku jõhkruseta võis teda vaevalt tõrjuda. Kaks korda käis ta tänama Smitty abi eest ja palju kordi hiljem otsimas raamatuid, ajalehti ja teisi niisuguseid asju, mida kaks poissmehest naabrit võivad teineteisele pakkuda. Nagu Smic peatselt leidis, oli ta palju lugenud mees katoliikliku maitse ja erakordse mäluga. Ka tema käitumine oli nii meeldiv, leebe, et vastik välimus võis täielikult ununeda.