Kõigist inimeses salapära, tekitavatest teadustest ei huvitanud ükski õpetatud professor Alexis von Baum kartenit nii väga kui need, mis tegelevad psühholoogiaga ja teadvuse ning mateeria vähe uuritud suhetega. Olles juba väljapaistev keemik ja üks Euroopa tähtsaimatest füsioloogidest, oli talle kergenduseks mõneks ajaks nendest tähtsatest teadustest loobuda ning pühenduda inimhinge ja vaimu salapärase siden uurimisele. Kui ta oli noore mehena hakanud tegelema hüpnutiseerimise saladustega, paistis ta mõistus ekslevad kaoses ja pimeduses, välja arvatud siis, kui tema ette kerkis aeg-ajalt mõni tähtis selgitamatu ja seosetu fakt. Kui aastad möödusid ja väljapaistva professori teadmistepagas suurenes, sest teadmised tekitavat teadmisi, kui raha saadav huvi siis hakkasid paljud asjad, mis alguses paistsid kummalised ja seletamatud, tema silmis teist kuju võtma. Uued mõtlemissuunad hakkasid talle tuttavaks muutuma ja ta märkas siduvaid lülisid seal, kus alguses paistis kõik olevat arusaamatu ja hämmastav. Katsete abil, mis kestsid üle 20 aasta saavutas ta faktilise aluspõhja, millele soovis ehitada uue täppisteaduse, mis hõlmaks hüpnotiseerimist spirituvalismi ja kõiki nende sugulasteadusi. Selles aitasid teda ta täpsed teadmised loomapsühholoogia keerulisematest nüanssidest, mis tegelevad närviuuringute ja ajuga, sest Alexis von paungarten oli kuninglik arstiteaduse professor Kain platsi ülikoolis ja tal olid kõik laboratoorsed võimalused oma väljapaistvate uurimuste läbiviimiseks. Professor von paungarten oli pikk ja kõhn, kulli taolise näo ja terashallide silmadega, mis olid erakordselt säravad ja läbitungivad. Sügavad mõtted olid korrutanud ta laupa ja kokku kiskunud rasked kulmud niiet ta paistis pidevalt kulmu kortsutavat, mis sageli jättis inimestele temast eksliku mulje, sest kuigi range oli ta heasüdamlik. Ta oli populaarne oma tudengite seas, kes kogunesid tema ümber pärast loenguid ja kuulasid innukalt kummalisi teooriaid. Sageli kutsus ta enda hulgast vabatahtlike, et mõnda eksperimenti läbi viia. Nii et viimaks oli kursusele vaevalt mõni noormees, keda professor poleks mingil ajal hüppanatiseerinud. Noorte teadvuse jüngrite seas polnud ühtegi, kelle entusiasm oleks sama suur kui Fritz von Hartmannil. Ta kaaslastel oli sageli tundunud imelik, et see metsik, hoolimatu frits, nii tormakas noormees nagu iganes kunagi Reinimaalt tulnud, võiks pühendada oma aega ja vaeva, lugedes raskesti mõistetavaid töid ja aidates professorid tema kummalistest katsetes. Asi oli tegelikult selles, et frits oli taibukas ja ettenägelik noormees juba palju, kuid tagasi olid armunud nooresse Elisesse professori sinisilmsesse heledajuukselise tütresse. Kuigi noormees sai tüdruku huultelt teada, et too pole tema vastu ükskõikne polnud Fritz kunagi julgenud ilmuda tema peresse neiu kosilasena. Tal olnuks raske seda noort daami kohata, kui ta poleks püüdnud end professorile kasulikuks teha. Seepärast kutsuti teda sageli vanamehe majja külla, kus ta laskis endaga teha igasuguseid katseid nii kaua, kuni tal oli võimalus saada üht säravat pilku Eliise silmist või tema väikese käe üht puudutust. Fritz von Hartman oli kena noormees. Ja pärast isa surma pidi tema omaks saama ka märkimisväärselt suur maatükk. Paljude jaoks oleks ta paistnud kõlvulise kosilasena, kuid proua ei tahtnud, et ta majas viibib ja pidas professoril aeg-ajalt loenguid, et too lubab niisugusel hundil nendel lambukese läheduses hulkuda. Tõtt-öelda oli Fritz Kain platsis kurikuulus. Kunagi ei leidnud aset tüli või duelli või mingid muud üleannetust, kust noor Reinimaalane poleks osa võtnud. Keegi ei kasutanud keelt vabamalt ega ägedamalt, ei joonud rohkem ega mänginud sagedamini kaarte. Keegi polnud ka laisem, kui välja arvata selles ühes asjas. Seepärast polnud ime, et frau professorin hoidis Froylaini oma tiiva all ega kiitnud heaks selle võrukaela lähenemiskatseid. Mis puutub heasse loengupidajasse, siis oli ta liiga hõivatud oma kummalistest uurimustest, et selles asjas üht või teist seisukohta võtta. Juba palju aastaid oli Von Baum kaarteni pead vaevanud üks küsimus. Kõik ta katsed ja teooriad keerlesid ühe ainsa punkti ümber. 100 korda päevas, küsis professor iseendalt. Kas inimhingel on võimalik mõnda aega kehast lahus eksisteerida ja siis sellesse tagasi tulla. Kui see võimalus talle esmakordselt pähe turgatas, hakkas tema teaduslik mõistus mässama. See oli liiga ägedalt vastuolus ta varasemate teadmistel põhinevate oletuste ja arvamustega. Siiski jätkas ta pikkamööda oma uurimisteed. Tasapisi vabanes ta mõistus vanadest köidikutest ja valmistus seisma vastamisi iga järeldusega, mis tugineks faktidele. Paljud asjad panite uskuma, et mõistus võib eksisteerida mateeriast lahus. Viimaks tuli talle pähe mõtet. Julge ja originaalse katse abil võib seda ka otsustavalt tõestada. On ilmne märkistama kuulsas artiklis nähtamatutest olemisvormidest, mis ilmus Kain platsi nädalakirjas umbes sel ajal üllatas kogu teadusmaailma. On ilmne, et teatud tingimustes eraldub hing või mõistus kehast. Hüpnotiseeritud isiku puhul on kehaka tallepsias. Vaim on sellest lahkunud. Ehk väidate, et hing on kehas, kuid puhkamas olekus. Vastan teile, et see pole nii, sest kuidas muidu saaks seletada selgeltnägemist, mis on teatud närukaelte pettuste tõttu põlu alla langenud, kuid mida saab kergesti tõestada kindlate faktide abil. Suudan ise hea hüpnotiseeritud kaudu saada täieliku kirjelduse sellest, mis toimub teises toas või teises majas. Kuidas saab niisuguseid teadmisi omandada mingil muul viisil kui nõnda, et isikuhing on kehast lahkunud ja rändab ruumis ringi. Hetkeks kutsub operaatori hääl teda tagasi. Ta räägib, mida on näinud ja lendab jälle oma teed. Kuna vaim on olemuselt nähtamatu, ei saame jälgida selletulekuid ja minekuid, kuid me võime näha selle mõju kehale, mis on kord jäik ja liikumatu. Kordaga püüab edasi anda muljeid, mis ei saanuks kunagi jõuda temani loomulike vahendite kaudu. Minu arust on ainult üks võimalus, kuidas seda faktisaks tõestada. Kuigi oma kehas olles ei suuda neid vaime näha, võiks meie vaim, kui me suudaksime seda kehast eraldada, siiski tunnetada teiste kohalolekut. Kavatsen seepärast hüpnotiseerida ühtuma õpilastest sisi protiseeringa iseenda viisil, mida ma hästi oskan. Kui mu teooria paika peab, pole mu vaimul raske kohtuda ja vestelda õpilase vaimuga, kui mõlemad on kehast eraldatud. Loodan jagada selle huvitava katse eeldatavaid tulemusi kaim platsi ajalehe peatselt ilmuvas numbris. Kui hea professor viimaks oma lubaduse täitis ja avaldas. Nimetatud artikli oli lugu nii ebatavaline, et see võeti vastu täieliku uskumatusega. Mõne ajalehe toon oli juhtunut kommenteerides nii solvav, et vihane õpetlane teatas, et ei pauto enam kunagi oma suud juhtunu suhtes. Lubadus, mida ta on siiani ustavalt pidanud. Kuid see lugu põhineb siiski kõige autentsematel allikatel ja kirjeldatud sündmusi võib pidada olemuslikult korrektseteks. Juhtus nii, et peatselt pärast seda, mil professor von paungaarten oli teatanud mõttest korraldada ülalnimetatud katse kõndis ta pärast pikka päeva laboratooriumis mõtlikult kodu poole ja kohtas teel hulka käratsevaid tudengeid, kes olid just kõrtsist välja suikunud. Nende eesotsas poolpurjus ja väga lärmakas oli noor Fritz von Hartman professor Alex neist möödunud, kuid õpilane kiirustas tema juurde ja peatas ta. Äi mu väärt isand, tüüdis von Hartman, haarates vanal mehel varrukast ja juhtides teda veidi maad teistest eemale. Ma pean teile midagi ütlema ja mul on kergem seda teha praegu, kui hea õlu mu peas kumiseb. Mis siis lahti on frits? Küsis füsioloog, vaadates teda kerge hämmeldusega. Ma kuulen main Harrete soovita teha mingit omapärast eksperimenti, mille abil loodate inimhinge tema kehast välja võtta ja siis jälle tagasi panna. On see nii? See on tõsi, Fritz. Ja kas te olete kaalunud mor, massöörid, teil võib olla pisut raske leida kedagi, kelle peal seda järele proovida. Pots Talsen, oletagem, et hing läheb välja, kuid ei tule enam tagasi. See oleks halb lugu, kes julgeks riskida, kuid frits, hüüdis professor väga ehmunud niisugusest vaatepunktist. Ma arvestasin selles katses sinu abiga. Kindlasti ei jäta sa mind maha. Mõtle aule ja kuulsusele mõelda lollustele, hüüdis tudengi vihaselt. Mis kasu mina sellest saan, kas ma ei seisnud kaks tundi klaas isolaatoril, kui teie saatsite elektrivoolu läbi minu keha kas ta polestimuleerinud mu vahelihase närve, olles rikkunud mu seedimise galvaaniline vooga minu kõhu ümber? Te olete mind hüpnotiseerinud 34 korda ja mis kasu minul sellest kõigest oli? Mitte midagi. Ja nüüd soovite minust hinge välja võtta, nagu võtaksite kellast mehhanismi. See on rohkem, kui üks inimene suudab taluda. Taevake. Hüüatas professor murelikult. See on väga õige frits, pole sellele kunagi varem mõelnud. Kui sa mulle soovitaksid, kuidas saaksin sulle tasuda, siis leiaksid mind väga vastutulelik, kuna pange tähele, ütles Fritz tõsiselt, kui te annate oma sõna, et pärast seda katset võin abielluda ja teie tütrega, siis soovin teid aidata. Aga kui mitte ei taha ma sellega mingit tegemist teha, see on mu ainus tingimus. Ja mida mu tütar selle peale ütleks? Hüüatas professor pärast hämmeldunud pausi. Elisa oleks nõus, vastas noormees. Me oleme teineteist juba kaua armastanud. Siis saab ta sinu omaks, ütles professor otsustavalt. Sest sa oled heasüdamlik noormees ja üks parimaid närvi uurimisaluseid, keda ma tean, see tähendab, kui sa pole alkoholi mõju all. Katse toimub järgmisel kuul neljandal kuupäeval, tule füsioloogia laboratooriumisse kella 12-ks. See on suur võimalus. Frits Jeenastulefon kruubel ja baaselist interStein. Kõik Lõuna-Saksamaa tuntumad teadusmehed on seal koos. Olen täpne. Vastas tudeng lühidalt, ja nii nad lahku läksidki. Professor komberdas kodu poole mõeldes eelseisvast suurest sündmusest, noormees aga tuikus koos oma lärmakate kaaslastega edasi pea täis sinisilmsete Liiset ja lepingut, mille ta oli sõlminud neiu isaga. Professor von Baum kaarte nei liialdanud, rääkides laialdaselt huvist, mida ta uudne psühhofüsioloogiline katse tekitas. Kaua enne nimetatud tundi oli saali saabunud hulgaliselt teadlasi. Peale nende, keda ta oli nimetanud, oli Londonist kohale tulnud tuntud professor lörgher, kes oli just kogunud kuulsust suurepärase uurimusega ajukeskusest. Ka mõned spirituvalismi suurkujud olid väga kaugelt kohale tulnud, nagu näiteks vedenbori kirikuõpetaja, kes ootas, et järgneb võiks heita valgust Rosi krossi doktriinidele. Kui professor von paungarteni õpilane lavale astusid, tervitas väljapaistev vaatajaskond neid märkimisväärse aplausiga. Lektor selgitas paari valitud sõnaga oma vaatepunkte ja seda, kuidas soovis neid katsetada. Arvan ütles ta, et kui isik on hüpnoosi mõju all, siis on ta vaim mõnda aega kehast lahkunud ja ma palun, et ükskõik, kes ta istuks lagedale mingi teise hüpoteesi, mis sobiks kokku hingede rändamise faktiga. Seepärast loodan, et hüpnotiseerida oma noort sõprasiin ja hüpnotiseerida ka iseennast suudavad meie vaimud omavahel suhelda. Kuigi kehad lebavad vaikselt ja liikumatult. Mõne aja pärast saab loodus oma võimu tagasi, hinged naasevad praegustesse kehadesse ja kõik on nii nagu ennegi. Teie lahkel loal jätkaksime nüüd oma katsega. Sellele kõnele järgnes jälle aplaus ja siis jäi vaatajaskond vaikselt ootama. Paari kiire võttega hüpnotiseeri professor, noormehe, kes vajus oma toolilt tagasi kahvatu, jäik. Siis võttis ta oma taskust särava klaaskuuli suunas oma pilgu sellele tegi võimsa vaimu pingutuse ja tal õnnestus viia end samasse seisundisse. See oli kummaline ja mõjuv vaatepilt. Vanamees ja noormees istusid koos ühesuguses katalleptilises seisundis kuhu olid siis lennanud nende hinged. Selle küsimuse esitasid endale kõik pealtvaatajad. Möödus viis minutit ja siis 10 ja siis 15 ja siis veel 15, kuid professor ja ta õpilane istusid jäigalt ja kangelt laval. Selle aja jooksul ei toonud pealtvaatajat kuuldavale ainsatki häält. Kõikide pilgud olid kinnitatud kahele kaamele näole otsides neilt teadvuse, taastumise esimesi märke. Möödus peaaegu tund enne, kui vaatajate kannatus sai tasutud. Professor von paungardeni põskedele tekkis kerge punahing, naasis omamaisesse elupaika. Äkki sirutas ta välja oma kõhnad käsivarred, just nagu unest. Ärgates hõõrus silmi, tõusis püsti ja vaatas ringi, otsekui ei suudaks mõista, kus ta on. Tausunud paistel hüüatas ta Lõuna-Saksamaa viisil oma kuulajaskonna suureks üllatuseks vastikkuseks. Kus põrgu päralt ma olen, mida tonti on siin juhtunud? Oh jaa, ma mäletan nüüd üks neid mõttetuid hüpnutiseerimis katseid. Seekord küll taga, jäljetult, sest ma ei mäleta midagi vahepealsest ajast mu õpetatud sõbrad, mis on kena nali küll. Selle peale pahvatas kuninglike füsioloogia professor naerma, laksatas äärmiselt inetult viisil vastu oma reit. Vaatajaskond sattus niisugusesse raevu oma võõrustaja sobimatust käitumisest. Et oleks tekkinud suur sumin, kui mitte noor Fritz von Hartman olles nüüd omakorda letargia toibunud, poleks kaalutletult sekkunud. Lava ette astudes vabandas noormees oma kaaslase käitumise pärast. Mul on kahju öelda, sõnas ta, et see siin on üks tuisupäine sell, kuigi ta oli seda katset läbi viies, nii vapper. Ta kannatab ikka veel hüpnotiseerimise tagajärgede all ning pole vastutab oma sõnade eest. Mis puutub katsesse endasse, siis ei peaks seda minu arust lugema ebaõnnestumiseks. On väga võimalik, et meie vaimud on ruumis selle tunni aja jooksul suhelnud kuid kahjuks oli meil mäluvaimust lahutatud ja me ei suuda meenutada, mis juhtus. Nüüd pühendan oma energia mingi vahendi leiutamisele, mis aitaks meenutada, mis juhtub kehavälisel ajal. Ning ma arvan, et kui olen selle välja mõelnud, siis avaneb meil jälle meeldiv võimalus selles ruumis siin kohtuda ja teile tulemusi näidata. See avaldus, mis tuli nii noore tudengi suust, tekitas kuulajaskonna suurt hämmeldust ja mõnigi paistis olevat solvunud, arvates tudengitel liiga tähtsaks tegevat. Enamik vaatas teda siiski kui paljutõotavalt noormeest ja kui pealtvaatajad saalist lahkusid, võrreldi tudengiväärikust professori Eblakusega. Too naeris ülalmainitud märkuste ajal nurgas südamest, olles üldse mitte segaduses eksperimendi ebaõnnestumise pärast. Aga kui õpetatud mehed lahkusid loengusaalist mõttega, et nad polnud näinud midagi märkimisväärset, oli nende silme all just toimunud üks kõige imeväärsemaid asju kogu ajaloos. Professor von Bam Guardiani teooria oli olnud selles osas õige, et nii tema kui tema õpilase vaim olid mõnda aega viibinud lahus nende kehast. Kuid siis oli juhtunud kummaline ja ettenägematu ebameeldivus. Tagasi pöördudes oli Fritz von Hartmani vaim sisenenud Alexis von Baum karteni kehasse ja Alexis von Baum karteni oma Fritz von Hartmanni kehasse. Seepärast rääkiski tõsine professor tudengi argoos ja kasutas vägisõnu ning hooletu tudeng vestles kaalukalt isegi läbimõeldud järeldusi. See oli ebatavaline juhtum, kuid keegi ei teadnud seda kõige vähem. Need, keda see puudutas professori keha, tundis äkki kurgu tagaosas suurt kuivust ja kiirustas välja tänavale. Ikka veel itsitada katsetulemusele. Sest fritsu hing oli hulljulge mõttes pruudile, kelle ta oli nii kergesti võitnud. Tema esimeseks otsuseks oli minna professori majja Eliiset vaatama kuid järele mõeldes otsustas ta, et oleks parem eemale hoida. Kuni professor teatab proua von Baum Guardianile lepingust, mille ta oli teinud. Seepärast asus ta teele kõrtsi roheline mees, mis oli metsikumate tudengite lemmikpidupaigaks ning jooksis tormakalt kepiga vehkides väikesesse võõrastetuppa, kus istusid Špiigel ja Müller ja pool tosinat nende kambajõmmi. A mu poisid, hüüdis ta. Ma teadsin, et leian teid siit. Jooge teie kõik ja tellige, mida tahate, sest täna teen ma välja kui oleks roheline mehike, kes oli kujutatud selle hästi tuntud kõrtsi sildi peal äkki tuppa marssinud ja tellinud pudeli veini. Poleks tudengid rohkem jahmunud kui nende auväärse professori ootamatust sisenemisest. Nad olid nii hämmelduses, et vahtisid teda minuti või kaks, suu ammuli, vastamata südamlikule pakkumisele. Talk pauk. Hüüdis professor vihaselt. Mis pagan teil küll viga on? Te vahite mind nagu kamp armunud põrsaid, mis teiega lahti on? See on ootamatu au kogele Spiegel, kes istus juhi toolil. Au, milline jama. Ütles professor turtsakalt. Kas te arvate, et kui ma olen olnud vana fossiili katseeksemplariga, ei viitsi ma enam teiesuguste heade semudega pidutseda? Tule sellelt toolilt ära, Špeegel mu poiss, sest nüüd juhil nina, õlu, vein või kangem naps, semud, tellige, mida soovite ja las see kõik tuleb minu kulul.