Käib tuul tuhiseb. Tere õhtust, väike sõber. Kui sa juhtusid eile õhtujutu ajal raadio ligi olema siis tead, et mõõdustasin sulle maailma vanima raamatu piibli järgi. Loo sellest, kuidas jumal maailma lõi. Viie päevaga tekkisid nii öö kui päev. Nii taevas kui maa ning päike ja kuu koos taevatähtedega. Ning kõik taimede linnud nii maal, vees kui kõhus. Kuuendal päeval sai looja suure soovi tahtel loodud ka mees ja naine. Mehe nimi oli Aadam ja naise nimi Eeva. Jumal usaldas inimeste kätte kogu loodu. Nad hoolitseksid selle eest. Tasetas Aadama ja Eeva elama paradiisi, mida nimetati eedeni aiaks. Nende ülesandeks oli seda aeda harida ja hoida. Esimesed inimesed viibisid pidevas osaduses oma loojaga. Nende olemus oli sarnane jumala olemusega. Snap polnud teinud midagi keelatut. Aadam ja Eeva ei olnud loojale sõnakuulelikud mistõttu jumala ajas nad paradiisist välja. See juhtus järgmiselt. Jumal lubas neil süüa aias kõiki kasvavaid puuvilju. Erandiks oli vaid üks puu, mida nimetati hea ja kurja tundmise puuks. Ta ütles, et niipea kui nad selle puuvilju söövad nad surevad. Nad ei ole siis enam oma loojaga sarnased. Saatan jumala ja inimeste vaenlane tahtis Aadamat ja Eevat hukatusse saata. Kord lähenes ta mao kuju leivale ja küsis kas jumal on ta eesti ütelnud, et ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust. E vabastas. Loomulikult tohime me süüa kõiki puuvilju välja arvatud üks puukesed rohuaeda, mille kohta jumal on öelnud, et selle vilju süües või puud isegi puutudes. Me sureme. Madu, aga hetkel Te ei sure. Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, avanevad teie silmad ja te saate suure looja sarnaseks osates vahet teha hea ja kurja vahel. Emale näisid puuviljad, need eriti ihaldusväärsed. Häälega pidid näidu targaks tegema. Nii võttis keeva puust vilju, sai neid ise ja andiski oma mehele Aadamale. Pärast seda ütles jumala Aadamale. Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina sind keelasin süüa. Siis olgu maapind neetud üleastumise pärast. Vaevaga pead sa seda harima kogu eluaja. Palehigis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad. Sest sellest oled sa võetud. Jumala ja saadame jeva paradiisiaiast välja kuhu nad ei tohtinud enam kunagi tagasi tulla. Suur looja tahtis, et inimene oleks nagu tema ise. Täis armastust ja õiglust. Nüüd nüüd paradiisiaiast eemal tuli Aadamale ja Eevale tublisti vaeva näha, et maa viljakandvaks muutuks. Pead ikka toitu ja kehakatet jaguks. Aadamale ja Eevale sündis kaks poega. Vanem poeg, kain oli põllumees, noorem poeg Aabel karjakasvataja. Kui lõikusaeg kätte jõudis, ohverdasid mõlemad vennad loojale meelejaks. Kail tõi ohvriks vilja oma põllult Aabel aga noorele oma oma karjast. Jumal võttis Aabeli ohvri vastu, kuid kaini oma mitte. Selle peale vihastas vanem vend kain oma noorema venna peale. Ning korkude juhtus olema Haabeliga kahekesi. Tungis naabrile kallale ja tappis ta. Muidugi nägi seda kõike jumal. Ja kain sai karistuseks hulkuri põgeniku elu pole kuskil asu. Aadama ja Eeva perre sündis veel üks poeg kellele pandi nimeks sett. Mõne inimpõlve jooksul kasvas elanikkond kiiresti. Inimesed läksid, kas kaini teed, hõisete ideed. Septil oli jumal, kallis ja armas kuid ajapikku eemaldasid kõik inimesed suurest loojast ja tema tahtest. Kurjuse õhkkonnas muutus kõikide inimeste mõtlemislaad. Elu ei olnud enam püha, sest võimutsema hakkas Vägivald. Kui jumal nägi, et inimese kurjus on otsatu, koguda mõtteviis üksnes paha. Siis ta kahetses, et inimene üleüldse maa peale loodud sai. Ja kuna inimesed ei soovinud meelt parandada otsustas jumal vahele astuda ja inimkonna veeuputusega hävitada. Päike Saber, tänane õhtujuht teab siin pooleli aga homme õhtul ole taas raadio juures kuulamas, siis jutustan sulle seda lugu edasi. Praegu aga pane silmad kinni, jamaga magusesti, head und. Ja tõepoolest ei too une esteid kindlasti.