Tuul tuhiseb ta. Too võtuutuutuutuutud akna. Tere õhtust, väike sõber. Kaks päeva sellest nädalast olen sulle jutustanud lugusid maailma vanimast raamatust raamatust, mida on 40 erinevat inimest kirjutanud, täiendanud 1500 aasta jooksul. See raamat on piibel ja ta avab meile maailma ja inimese tekke saladuse ning olemasolu. Mõte. Kui sa juhtusid minu eilset juttu kuulma sest tead, et suurloojale inimese oma näo järele ta tahtis, et inimene oleks temaga sarnane. Kuid mis sellest välja tuli. Juba esimesed inimesed, Aadam ja Eeva eksasid jumala vastu. Nende esmasündinud poeg võttis elu oma vennalt. Varsti sai kogu maa täis patta ja vägivalda. Jumal otsustas kogu inimkonna veeuputusega hävitada. Ometi leidus teiste hulgas mees nimega Noa kes polnud oma mõtete ja tegudega nõnda halb, kui tema kaasaegsed. Suur looja teatas talle oma kavatsusest inimkonda hävitada. Ta andis noale käsu ehitada laev oma perekonna päästmiseks ja esimestele inimestele antud tõotuse täitmiseks. Jumal ütles noale. Teenesele laev Kohveri puust laev, tee kambritega ja pihita seda seest ning väljast maa pigiga. Sest vaata, ma saadan veeuputuse maa peale ja hävitan taevalt kõik liha, kus eluvaim sees on. Kõik, mis maa peal on, peab hinge heitma. Aga sinuga teen ma lepingu. Ja sina pead minema laeva. Sina, su pojad, su naine ja su poegade naised sinuga. Noa asus kohe laeva ehitama. Selle töö ajal kutsus ta pidevalt inimesi oma tegusid kahetsema. Kuidas jätta? Teda naerdi Apilgati sest keegi ei uskunud veeuputuse tulekusse. Laeva ehitati kaua kui Noa oli kõik teinud, nagu kästi ning laev oli valmis, ütles suur looja. Mine koos oma perega nüüd laeva. Võta laevaga loomi kaasa kõigist loomadest seitse paari. Ka igast linnuliigist võtta seitse paari. Seda tee selleks, et kõik looma ja linnuliigid võiksid peale veeuputust uuesti paljuneda maa peal. Juba nädala aja pärast algab kõva vihmasadu mis kestab 40 ööpäeva ning kõik elavad olendid saavad selle tõttu hukka. Noa toimis nagu kästud. Ta läks laeva koos oma naise, poegade ja nende naistega. Samuti tulid laevaloomad ja linnud. Ja kõik olid laevas, sulges suur looja ise nende tagant laeva ukse. Nüüd hakkas sadama maru vihma ja maalt purskasid esile maa-alused allikad. Sadu kestis 40 ööpäeva. Vesi tõusis ning tõstis laeva, nii et veepinnal liikuda sai. Vesi kattis ka kõige kõrgemate mägede tipud. Kõik elu maa peal oli hävitatud. Üksnes noa ja need, kes temaga laevas olid jäid ellu. Esivõimutses maa peal 150 päeva. Laev peatus Ararati mägedel kedega veel laevast lahkuda saanud. Kolm kuud hiljem hakkasid paistma ka teiste mägede tipud. Noa ootas veel 40 päeva ning laskis siis laeva aknast välja kaarna. Kaaren lendas edasi-tagasi, kuni vesi maa pealt ära kuivas. Vahepeal saatis noa välja tuvi, kuid too ei leidnud kuiva maad ja tuli laeva tagasi. Seitsme päeva möödudes laskis noa jällegi tuvi välja ja tuvi pöördus tagasi alles õhtul, hoides noka vahel õlipuulehte. Nüüd mõistis maa, et vesi on maadelt kahanenud. Noa ootas veel seitse päeva ja laskis jällegi tuvi välja. Seekord ei pöördunud tuvi, elan tagasi. Nüüd võttis Noa laeva katuse lahti ja nägi, et vesi oli kadunud. Möödus veel kaheksa nädalat ning lõpuks ometi oli maa kuiv. Noa väljus laevast kogu oma perega. Ka loomad läksid mööda maad laiali ja linnud lendasid laeva juurest ära. Noa esimeseks tööks kuival maal oli kividest ohverdamiskoha altari ehitamine. Siis võttis ta mõned loomad ja linnud. Jumal oli noaohvritega rahul ning ütles. Ma ei nea enam maad inimese pärast. Ja ma ei hävita enam kõike, mis elab nõnda, nagu olen teinud. Nii kaua kui püsib maa ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum suvi ega talv. Päev ega öö. Pärast seda tegi loojan lepingu Noa ja tema järglastega kõikide loomade ja lindudega. Et enam ei tule veeuputus maad rikkuma. Lepingu tähiseks panin ta pilvedesse, Vikerkaare. Jumal õnnistas Noad ja ta peret ning andis korralduse rahvastada maa. Nii võis inimkond otsast alustada. Kuid maailmavalitsejana oli ta vastutav suure looja ees. Selline oli siis lugu piiblilegendi järgi vagast mehest kes pääses ülemaailmsest uputusest. See legend pärineb vana aja Mesopotaamia rahvalt. Nüüd on aga taas aeg meil unemehike, tule. Homme ole hea laps. Praegu aga head und. Me ei tuuleveskeid kindlasti.