Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Austraalias jõudis lõpule uue ajastu õigusnorme voolib kohtulugu mille tagajärjed sunnivad mõtestama ja õiguslikult määratlema inimese seostama telefoniga. Juhtum ise on kurb ja keerleb ümber 55 aastase mehe pärandi. Pärand polnud suur, natukene raha peidetuna televiisori taha ja midagi kappangas. Just sarnaste sõnadega teade leiti enesetapu sooritanud mehe. Telefonist sõnum oli adresseeritud kadunud mehe vennale, aga seda polnud ära saadetud. Tekstist saadi teada surma põhjuse uurimise käigus lahkunu telefoni uurides. Sõnum oli mustandite kataloogis. Selles oli kirjas, et kirjutaja jätab kõik, mis tal on, vennale ja vennapojale. Nagu öeldud, polnud seda palju, aga küsimus on antud juhul muus. Täpsemalt mehhanismis, kuidas surma korral toimub vara üleminek teisele isikule. Traditsiooniliselt antakse vara üle seaduses ette nähtud korras. Juhul kui lahkunu pole avaldanud selleks teistsugust soovi mille ta siis fikseerib testamendis. Traalias kehtinud normide järgi kinnitatakse testament kahe manulisi allkirjaga. Nende mõte on suurendada kindlust, et pärand on koostatud vaba tahte olustikus. Just selle isiku poolt aegade. Kui sul on aga pärandi kinnitamise taoline protsess põhjustanud palju pahandust kui lahkunud näiteks viimasel hetkel soovinud teha sellesse muudatusi aga pole näiteks enam jõudnud manulisi kaasata. Seetõttu on püütud lahkunute tahet ära arvata ka teistsuguste vähem formaalsete sõnumite seast. Samal eesmärgil on muudetud vastavaid seadusepügalaid. Muuhulgas 2006.-st aastast lubatakse Austraalia Queenslandi osariigis arvestada vähem formaalsete dokumentidega kuna lahkunu jättis telefonist leitud sõnumis mainimata. Naise sündis ebamugav konflikt, millele otsiti lahendust kohtu vahendusel. Ühe poole arvates ei saa võtta telefoni mustandite kataloogi pooleldi kirjutatud sõnumit kirjutaja tahteavaldusena sest pole teada, kas ta tahtnuks sinna veel midagi kirjutada. Samuti pole teada, kas just tema selle kirjutas. Olukord oleks selgem, kui telefoni omanik. Või vähemalt sellel hetkel telefoni kasutaja oleks sõnumi adressaadile ära saatnud. Võimalik, et antud juhul jäi see tegemata seoses planeeritava enesetapu varjamise sooviga. Teine vaidluse pool lähtus tekstist kui reaalsest tõendist, mille olemasolu peaks mõistlikus inimeses tekitama äratundmise kirjutaja tahtest. Alati ei peagi sõnumit saatma. Piisab, kui selles on selge instruktaaž, kellele see on mõeldud. Juhul oli kirjas toimimisõpetused juurdepääsuks nii teleka taha peidetud rahale kui pangakontole. Lisaks sisaldas teksti juhiseid, mida teha lahkunu tuhaga. Brisbeini kõrgem kohus otsustas, et lahkunu tekst väljendab tema tahet ja see on piisav. Tornid maks testamendi mõttes. Seega on telefonist leitav ära saatmata sõnumi mustand Austraalia õigusruumis testament mis. Korda lisab kaalu käsitlusele inimese lahutamatu seotusest oma telefoniga sest juhul, kui sama tekst oleks leitud kellegi teise telefoni mustandi kaustast võiks ju otsus olla teistsugune. Mis toobki meid nüüd ühe teise kadunud mehe väidetavat testamendi juhtumi juurde. Eelmise nädala keskel tööpäeva alguses edastas börsiuudiseid vahendab Deutsche. See uudistekanal teate, et Google võtab üle Apple'i. Selline olevat olnud kadunud Steve Jobsi soov. Sõnumist sai korraldusliku poole pealt veel teada, et Google kolib tehingu tulemusel vastvalminud ekstravagantsustesse Apple'i peakorterisse. Paari minuti jooksul. Tavateate peale reageeris börs Apple'i aktsia hinnatõusuga. Võib-olla Steve Jobs, hoolimata suurest avalikust põlgusest Google'i vastu oli tegelikult kuhugi kellelegi telefon jätnud vastavasisulise teate. Mõnede aktsia ostu sooritaja, et välja arvata, seekordset siiski tõe pähe ei võetud. Tõusu on, see uskudes oli tegemist. Testimise rehaga ilmselt oli testijatel naljatuju sarnased. 1984. aasta augustis juhtunule, kui president Ronald Reagan enne raadioeetri sisselülitamist mikrofoni eest häält puhtaks rääkides teatas, et ta on kuulutanud Venemaa seadusvaheliseks ja viie minuti pärast algab pommitamine. Sõnad jäid makilindile ja läbisid meediasse. Nõukogude Liit pidas teadet tõsiseltvõetavaks ja seades Kaug-Ida armee pooleks tunniks kõrgemasse lahinguvalmidusse. Seega elu sõnumite rikas inforuumis. Teeb nende valideerimise üha keerukamaks. Ja tihti pole selleks isegi aega.