Muusikalise tunni hakatuseks teeme kõigepealt meenutus käigu möödunud suur täpsemini öeldes möödunud suve ühte sombusesse pärastlõunasse Laulasmaal. Kui meie reporter Ivalo Randalu ajas teiste seas jutuga helilooja Harri otsaga. Siinse jutuajamine on. Heliloojatel on kõigil puhkusega, teile tuleb vist jõudu soovida. Eks ta enam-vähem vist nii on. Mis teil teoksil on? Praegu käivorkistreerimine nüüd Vanemuise jaoks? Muusikaliste novellide juures, neid on kaks. Üks on Tooma tohter ja teine Paula pulm Vilde ainetel. Mispärast ta neid ooperiteks aitäh? Tegelikult siin ju midagi ooperiga ühist on, kuid erinevused on nii palju, puuduvad muusikalist retsitatiivi. Kõik retsitatiivi lähevad proosatekstiga, ainult aariad, koorid, need on siis nii-öelda ooperist. Ja selles mõttes ma ei tahtsin nimed looperiks, millal te alustasite tööd ja, ja kellega koos libretistil Astrid Pirn ja lavastaja on Udo Väljaots, nii et õieti meil koostöö nendega pidevalt toimub. Ja nähtavasti läheb see koostöö kuni lõpuni ja algas see asi kaks aastat tagasi. Ja nüüd ta on siis nii-öelda lõppjärgus ja sügisel õieti nii-öelda kusagil novembripühade paiku peavad mul olema siis organisatsioonid Vanemuisel üle antud. Millal. Me võime siis laval näha, jaanuarist alates saab Udo Väljaots mahti seda asja hakata lavastama. Kusjuures Väljaotsa perspektiivplaan, mille me Vanemuise oleme kooskõlastanud, peaks olema lood laval tuleva aasta märtsis. Kas te oleksite nõus mõnda leitmotiivi praegu kohe klaveril tutvustama meile? Vaat selle raskem juhus. Ma mõtlen võib-olla ühe väikese vahepildi, kus peigmees sõidab nii-öelda oma noore mõrsega kirikust koju. See on siis nii-öelda vahe isid ees. Kuidas see nüüd tegelikult laval välja näeb? Seda teab ainult jumal taevas uudi Väljaots. Aga vähemalt muusika mul selle koha pealt on olemas. No võib-olla seda prooviks mängida, muidugi ma pean ette hoiatama, et selle klaveri nii-öelda hääled on nagu jõuluhääled, nagu me nimetame ehk natukene liiga nii-öelda ajast ja arust läinud. Aga üks asi on muidugi selge, et ega siia suvilasse me neid oma kõige paremaid pille keegi toonud ei ole. Minul näiteks see klaver on juba lapsepõlvest peale ja see vana klaver siis ongi nii-öelda metsas üsna palju. Nii et selles mõttes siis palun seda ette vabandada. Kui suvel veel uue aasta esimesel päevalgi teadsid jumal taevas ja lavastaja udu Väljaots vaid kahekesi, millised saavad välja nägema Harri Otsa muusikalised novellid Tooma tohter ja Paula pulm Vanemuise laval siis viimasel pühapäeval tunnistasid seda juba ligi pool 1000 esietendust külastanud. Harri Otsa, kes on sündinud kolmandal novembril 1926. aastal Tallinnas pärineb muusikaalsest perekonnast. Tema emapoolne vanaisa, elukutselt mõisasett, oli üle valla otsitud lõõtspillimees. Muusikaande parandas ta ka oma viiele lapsele. Harri Otsa mäletab oma lapsepõlvest, kuidas tema onud, tädid igal nädalal paar korda kuus käisid. Igaühel kaasas oma pill, kellel viiul või mandoliin kellelgi kitarr, võimu mitmehäälne kokkumäng läks toredasti. Sellest siis tuligi, et Harri Otsa tundis nooti ja takti enne kui lugema õppis. Viie aastasena pandi poiss Niina Murrik Polanski klaveristuudiosse. Kui stuudio Helsingis kontsertreisil käis, oli Harry kõigest seitsmeaastane. Kuid tema see oligi, kes seal kõige suurema tunnustuse osaliseks sai. Ent sellega tema pianistikarjäär lõppes ning pole siiani uuesti ärganud. Huvi heliloomingu vastu tekkis varakult, seitsme aastaselt kuid süstemaatilist muusika õpingust ei tulnud esialgu midagi välja. Ja siis tuli sõda, sõjaväeorkester, haigla põgenikunädalat vangikuud ning lõpuks pikk tee koju. 1944. aasta kandis Harri Otsa läbi Saksamaa, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Poola, Nõukogude maa. Aga 1945. aasta jaanuaris sai temast juba Tallinna muusikakooli õpilane. Siin lõpetas ta nelja-aastase kursuse kahe ja poole aastaga. Edasi tulid õpingud konservatooriumis, algul Villem Kapi, seejärel Mart Saare. Kompositsiooniklassis lõpetas ta 1953. aastal, mille järel hakkas töötama teatri- ja muusikamuuseumis. Seal õppis Harri Otsa põhjalikult tundma Eesti rahvaviise ja just siis kujunes välja tema side eesti rahvamuusikaga, mis väga oluliselt vormib tema heliloojanatuuri. Ta on kirjutanud poeemi klaverile ja orkestrile süüdi puhkpillikvintetti le balletis süüdi ja hulgaliselt muusikat näidenditele. Viimastest küll vist kõige tuntum peaks olema muusika, Shakespeari, Antoniusele ja Kleopatra-le. Nimetatud said tähtsamad ja nüüd lisanduvad meile veel kaks tuumatohter ja Paula pulm. Tõenäoliselt pole siinkohal tarvis neid Vilde tuntud reisid ümber jutustada. Sellepärast andkemgi ruumi muusikale. Toomas Marjapuu, Henn Pai, halastaja preili õde Emma lehtimal tõstremari Valentiina hein või Leida Jürgens, dirigeerib Enn Kiviloo. Mari-Liis Jürgens on tulnud toomast vaatama Ja nüüd muusikalise novelli tuumatohter finaal. Kuidas sinuga nüüd on? Kas tohter küsis püsistil? Mis sa vahenete teadsid talle ütelda? Ütlesin tohtrihärrale. Külastajate aeg otsa. No isa-emaga nii haa yle käiku Rüütelmann. A. A. Maria. Doktorikraad ootab teid juba kontoris. Jumalaga. Headel jumalat. Minu kohus oli muidugi teada et teie neelu juuresolek See narrashi. See, mida vaatajad tavaliselt ei märkagi võib tegijaid endid teinekord suuresti erutada. Te kuulake vaid, mida oli lavastajale ja dirigendile kõigepealt öelda, kui nad kahe novelli vahel garderoobis kokku said. Sa räägid siin tõusma hotellikuprad, jaburad oksina, enne kui ta tõusma. Tuleb sisse hingates ajab nii sees teha, oligi läbi. Kogu see mõte rõõmuga tänava korraga. Momendil on see cristal seal ja läheb nüüd, kui oli, see läks päris korrektselt. Tänavu kokku ennast, etendused on sellepärast, et niisugused Parasjagu väga suurt hirmu ka kõige kõige hullema teine asetumist. Mina tagant Paula, Paula tehniliste Trask tehnika veab kardinali õigel ajal ei liigu kokku ja kui need pildid ja sama, nii noh, normaalselt ise siiami siukseks tükeldatuksituslik kaotab väga palju. Muusikaliselt on, seetõttu ma tahan muidugi Baraktiivsema psühholoogia. Sihkunstsiin pauna pulmast. Ilus mine osa täidab mainukrinal. Ja nüüd kuulame pulmaliste, elagu joru. Pepe TV1. Muusikalise novelli Paula pulm, finaal. Paula osa täidab Ainoziip. Lilia praam muneb, ta annab niru ees rahe. Laus lilled, õnnitlused. Lilled jäi jälle õnnitlused ja lavalt page autor Udo Väljaots kartis asjata. Kõik kardinad ja seinad käisid ladusalt kokku ja lahti, üles ja alla. Peaproovil polevat see nii olnud ja Harry otse imestad. Kaarel Ird einestada. Pealause peabki olema, alati oli sel ajal, mida rohkem ta segab, seda suuremad lootused andmed tuleb esietenduse jaa. Jaa. Ja kui autoril ei lähe peaproovi ajal mitte külmavärinad üle selja ja ihukarvad püsti ahastuses, siis ei ole klassi kollase laeva viga, kas autor lihtsalt liiga tuhin või asjast ei tule midagi välja? Ma olen näinud palju, aga mitte kunagi oma asjaga, vaat selles on see viga. Ealatsiongiseviga oma asjaga peab rohelise koha peal ja see on nii nagu vangis olles muidugi esimesed 20 aastat. Nüüd aga meenutagem esietenduse elevus ning esitage mõned küsimused kahele selle teatriõhtu kõige asjalikumale inimesele. Esiteks. Vaata, seltsimees Väljaots, olete muidugi lühilavastusi enne teinud, aga vist ei ole teinud ühe autori kahte asja korraga toonud lavale ning paralleelselt, mis on nendes erinevate, kuidas telliginesite nende lavale toomisele. Vaatamata sellele, et nad on yhe autori teosed on juba sisuline, väga suur erinevus. Juba alates Vildest, Vilde, Tooma tohter Omniva kirjutatud tugev 1005. 1905. aasta sündmuste kajastus ja väga sügava psühholoogilise probleemiga. Paula pulm on, Vilde oli pandud niisuguse seltskonna kriitilise linna novellina isendil lähtuda ka vastavalt sellele, kuna see Tooma tohter on niisugune, just nii tähendab usalduse küsimus ja, ja kas võib usaldada vaenlast lõpuni? See ju probleem on isegi esiplaanil siis Paula kummarduse muidugi, kõige suurema selle kandejõu panin Vilde linna kriitiku silmale, tähendab kuidas tema välja Mäelisse vägi, kodanliku niisukist saksiklikust ja juba tõusitlikuste juba rikas mees võis omale lubada osta naise, nii nagu tegid vanasti parunil rikkad mehed. Ja et see härberlingne muutsin ta pööninguks, taina kiharad, tammik aga tuleks veel saksapärasemat pehme veega poe ning ja siis nonii, anda juuruse seltskonnale siukest kriitilist kannatlikkust ja seda muidugi seda ka, et kuhu seltskonda Paula sattus ta nimetatud kõrgesse seltskonda kui madala naerunud ise tegelikult oli. Vaatamata oma rikkusele ja jõukusel nii mõlemi novelli puhul oli see, nagu öeldakse, lavastuslike nippe, kas need tulid iseenesest kuidagi tükist välja või oli siin ka peamurdmist? Teate, võiks öelda niimoodi, et see teksa juba juba nii-öelda arutlemise juures, kui ta kirjutas muusikat juba siis pea koera lavastatud juba oli, seal oli meil selge v nii väga kordi olime koos ja tõesti nii fakti tunnistada siis tõesti see töö on kestnud meil kolm aastat. Ja taamal muudetud stsenaarium mitu korda teinud oleme tööd ja nii, et jäävuse lavastus tekkis juba selle kirjutamise käigus. Nüüd kahe novelli peale kokku, milline moment teele, kui lavastajale kõige rohkem head meelt tegi? Minule meeldib alati kangesti rahvast liikuma panna ja selles mõttes muidugi minu karakterikohasem rohkem ja kelle nii hingelähedased tobedasti lolluste väljamõtteliseks oli kahtlemata mul see Paulo kulud hingelähedasem, kuna see on lõpuks ikkagi kogu aeg tegevusteni haiglas. Ja voodi oli siiski koht, kus keegi olla ei taha haige. Ja see on niisugune moment, kus on raske lavastajale staatiline ja kingielamused ja nii sellest saaks suurepärane televisiooni ooper, minu arvates seal alati jääb natukene niisugune staatiline, erilaagris tuleb seda aga just suur plaan, kogu aeg mängib aga Paulavad tavaliselt natuke ist satiir ja kui natuke kedagi neurgata saab, siis mulle alati väga meeldinud midagi parata. Veel viimane küsimus, Te, ütlesite, et kolm aastat on nagu peaaegu nagu tööd tehtud, kas tänase esietendusega on töö lõppenud või kavatsete veel mingisuguseid muudatusi või tõsi ette võtta? Kahtlemata eriti Paula pulgaga. Tolopulm peab tehniliselt väga hästi laabuma silon, kiireid üleminekuid ja kui siin tekivad pausid ja nüüd ütleme spekulatsiooni vahet isegi vist mõeldud on, ei käi, ei liigu, ei ole nii sünkraalne, siis jääb palju vajaka ja mõte ei tule välja. Tekivad lüngad, mida kuidagi täita ei saa ja Paulo pulma tuleb tingimata veel tööd tegema. Kahjuks minema ainult. Aga eks etenduste käigus ise juba lihkub tehkeda lihvib, kui seejuures ei ole päris kindel, ma tunnen oma kutset. See ei ole lihtne, kui sul seejuures järezes kõik head Tartus käimist helisesse, aitäh. Ning teiseks No kui veel meeles on, möödunud suvel oli meil Laulasmaal juttu, siis oli pärast orkistreerimine käsil, nüüd on esietendus möödas. Kõigepealt kuidas tunnen? No tunne on võrdlemisi kesine, võiks nii-öelda, oleks nagu rohkemat lootnud, tähendab ei oska nüüd öelda, kui palju siin nüüd momendil on nii-öelda minu selles eksperimentaalses süüd sest tegemist oli täiesti uudse žanriga vähemalt meil nii-öelda muusikaliste novellidega. Kusjuures Toomas ei ole jooper, Paula operett, vaid nagu vis, seitsmes Väljaots rääkis, mis on nende nii-öelda sisuline mõte. Ja minu nii-öelda muusikaline kujundus peaksin vastama just taolisele mõtteviisile, mida omale alati muusikalisest lavateosest kujutlenud. Et ei tohiks domineerida tekst ei tohiks domineerida muusika, vaid peaks kuus kujuna välja mingisugune kunstiline süntees, kusjuures muusika täiendaks teksti ja ümberpöördult. Selles mõttes minu arvates ooper nagu minu sellistele tõekspidamistele on vähem ligidale, kuna siin on tegemist ainult muusikalise kujundusega draamateose puhul on see analoogiliselt täiesti ilma muusikata ja just selline keskne süntees. No muidugi on tegemist esimese eksperimendiga, kusjuures siin ma sain, nagu öeldakse, ikka esimese lapse puhul omad vitsad. Vähemalt ma tean nüüd milles peituvad praegu nende nii-öelda äsja lavale tulnud teostajad puudused ja ma tean, kus võib leida neid vooruslike momente ja just muidugi viimaste suunas püüan edasi töötada. Ja kas on ka konkreetseid plaane või ei julge? Ei taha. Eksid välja anda veel momendil ei tahaks küll, aga olemas on olemas, on juba mõtted liiguvad vastavas suunas, aga sellest räägime teinekord ja siis juba jälle Laulasmaal, ma arvan, jaa, Laulasmaa saame siis jälle näha nii-öelda tööprotsessi. Suur tänu.