Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime me vana vanemast, vaata rollist. Elukorraldus on aastakümnetega muutunud ja nii ka vanavanemate roll. Millist osa laste elus peaksid täitma vanaemad-vanaisad ning kuidas talitada ja suunata lapsele õigesti, sellest kõigest täna juttu teeme ning saates on meil külas Tallinna Ülikooli emeriitprofessor kasvatusteadlane Leida Talts ning head kuulajad. Oodatud on kindlasti ka teie arvamused teemal, milline on hea vanaema, võite praegu kohe kirjutada meelefoorumisse näiteks ja teise teemana tunni lõpus Eestimaa looduse fond kutsub kõiki looduse ja pärandkultuurisõpru Alam-Pedja looduskaitsealal toimuvasse suvekooli mis toimub juba järgmisel nädalal ja saamegi täna teada, mida seal õpetatakse, kes õpetavad, nii et olge kuuldel, sellised on tänased teemad, minu nimi, Kristo räimjad, kuulamist. Külas siis vanaema valtsimise juhatab sisse meie tänase teema milleks on vanavanemate roll ja meie tänane saatekülaline on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Leida Talts, tere. Tere. No teiega on tore rääkida selles mõttes, et teie olete vanaema, kaheksa lapselast on teil, te olete kasvatusteadlane? Öelge mulle, palun, kui palju on seda uuritud? Vanavanemate roll? Minu teada ei ole seda kuigi palju uuritud tegelikult, aga siit võikski tegelikult, et saada, et seda vanavanemate rolli võiks tegelikult uurida. Sest vanemate vanavanemate roll on kahtlemata väga mitmekesine, väga erinev ja seetõttu oleks huvitav just nimelt uurida seda, kuidas tänapäeval vanavanemad siis oma lastelastega suhtlevad, mida nad koos teevad ja kõike muud huvitavat. Selleni me kindlasti jõuame, aga ma küsiks natukene ajalukku edasi tagasi vaadates, et kui palju on ta tegelikult muutunud läbi aja ja mis on muutunud vanavanemate rollis. Just ka see kunagi elati koos, sest lihtsalt ma arvan, et ei olnud korteripindadel. Nii palju elama, et kas see nüüd meeldiv oli, aga, aga mis kõik on muutunud? Võib öelda, et, et minu arvates põhimõtteliselt muutunud ei olegi väga palju selles mõttes, et vanavanemad on alati armastanud oma lapselapsi. Nad on alati tahtnud nendega suhelda, nendega kohtuda, neid oma juurde. Ta. Ja olid ju ajad ka nõuka perioodil veel, kus lapsed saadeti terveks suveks maale vanaemade vanaisade juurde ja nad olid seal tõesti terve koolivaheaja ja isegi talvisel koolivaheajal. Aga selles suhtes on olukord tõesti tohutult palju muutunud, et neid päris maavanaemasid on ju väga väheks jäänud. Ja olukorrad on muutunud. Inimesed on kolinud linnadesse ja seetõttu ka kokkupuude vanavanematega on tegelikult väga erinev. Ja, ja muutunud on kindlasti ka see, et lapsevanemad ise elavad tänapäeval laias maailmas mitmel pool ja pole ju võimalik tegelikult lastelastega suhelda, igapäevaselt on jäänud tänapäevased tehnilised vahendid ja võib-olla ainult puhkus ajad, kus siis vanavanemad tõesti oma lastelastega kohtuvad või käivad siis neil külas, aga need on siiski ainult episoodid. Võib öelda. Vanavanemad on ka jäänud nooruslikemaks muutunud, ka noorematel on jätkuvalt nooruslikult, keelduvad nagu vanaks saama. Sihukesed onu oks vanaks vanaemaks ja kindlasti on ka see, et mõned vanaemad tegelikult ei taha seda nimetasidki vanaema kuigi oma südames nad tegelikult oma lapselapsi kindlasti väga armastavad ja hoolivad neist. Aga vanaemadega ja vanaisadega on võib-olla toimunud ka see muutus paljudega. Et, et jah, nagu te ütlesite, et nad on paljud väga nooruslikud veel, neil on endal väga palju huvialasid hobisid, nad tahavad ise veel reisida, nad tahavad käia kinos ja diaatris, kohtuda sõpradega ja seetõttu see muutus on kindlasti ka märgatav, aga, aga see ei tähenda, et tegelikult lapselapsed oleksid kuidagi jäänud kõrvaliseks nende jaoks, et ka nemad mahuvad veel kindlasti nende aktiivsete vanavanemate ellu. Huvitav on see, et see vanaema kuvand on nagu selline kummaline, mis ei ole veel muutuma hakanud, kuigi elu on juba eest ära läinud ja ja muutused on toimunud. Aga just see nagu vanaema see on, noh kui võtta laule, mis vanaemadest lauldakse, siis need on ikkagi ainult käpikud ja mingid rahulikud tegevused, ainult pea paitamine, ei mingeid äkilisi mänge, ei mingeid väljasõite, põnevust. Kuidas võib-olla jah, eks tänapäeva vanaema kätkeb endas nii erinevaid pooli et kindlasti on oluline ka see tänapäeval, et vanaema, võib-olla lapse jaoks inimene, kellega saab rahulikult juttu rääkida, kellega saab elu üle arutleda, kellega saab loodust vaadelda kellega saab teha ette võtta jalutuskäik, väiksemaid reise ja nii edasi, et, et see on nagu kombinatsioon sellest, mis oli enne ja mis on tänapäeval nagu nagu juurde tulnud. Et kooselu muutumisega muutub ka kindlasti teatud määral vanaemaroll, et kui pole enam raskeid talutöid ja kui inimesed pole seotud ainult selle kindla paigaga, et siis on ka lastelaste ja vanavanemate suhe ja eluolu tegelikult, et noh, selles sellega koos väga palju muutunud. Aga räägime nendest muutustest kui ka sellest rollist, mis on iseenesest on huvitav, sest eks roll on ju see, et mida me ise endale võtame ja kuidas me seda siis mängima hakkame, vahelda, sõltub asjaoludest, et kuhu meid on paigutatud, millised võivad olla need ütleme kas siis vead või, või asjad, kus võivad minna noh, mitte nii ilusasti vanavanemate siis ütleme, rull või selline, et kus vanavanemad kipuvad kas siis üle tegutsema või ala tegutsema, sest eks see käib ka ju selle rolli juurde, kes on nagu hea vanavanavanaema vanaisa, kes on siis nagu halb, kes siis on liiga range, kes liigelt hellitab, vot milline ta peaks nagu olema. Ideaalis jah, see on tõesti üsna keeruline küsimus kindlasti, aga ma arvan, et kõige aluseks on tegelikult põlvkonna erinevate lülide omavaheline läbisaamine, asjade selgeks rääkimine. Ja kui näiteks vanaemal on hea suhe oma lastega tegelikult, siis tavaliselt on tal ka hea suhe lastelastega. Sest et suhete pinnal tekib, võib tekkida väga palju eriarvamusi. Aga need eriarvamused ei pruugi olla kuigi teravad, kui on omavahel head avatud suhted ja kõigest on võimalik rääkida. Sest tuleks ka silmas pidada kindlasti seda lapse jaoks on kõige olulisemad inimesed siiski tema vanemad, aga seda on ju alati nii raske arvestada. Ta tundub, et mina olen kõige targem nagu mina tean, kuidas asjad on ja vanaemal võib jääda tunne ja ka vanaisa oli just tema, teab kuidas on asjad õigesti, sest alati on ju niimoodi olnud. Kuid Me kõik ju teame, et elumuutustega muutuvad ka teatud arusaamad mida tahab, tohib, mida ta ei tohi. Kui palju anda talle otsustamisõigust vabadust ja, ja seetõttu tuleks ikkagi lähtuda sellest, millised on tänapäevased tõekspidamised lapsevanematel ja kui need on siiski valdavalt sellised, mis on lapsele kasuks, mis on teda arendavad, siis ka vanavanemad peaksid tegelikult lähtuma eelkõige siiski sellest millised on nagu lastevanemate arvamused. Sest loomulikult on ka erandeid, kus ilmselgelt võib-olla on vaja midagi pidurdada selles, mida lapsevanemad on lubanud või mida nad on keelanud, et noh, ka neid olukordi on, aga aga me lähtume siiski sellest kõige olulisemast. Aga mis te arvate, kas vanavanemate roll on hellitamine võsis? Karm olemine, mina arvan, et pigem siiski hellitamine olen ise arvan seda. Karm olemine. On teatud piirideni kindlasti, et laps vajab kindlasti teatud piire, see ei tähenda, et me hellitame last arutult nii-öelda nii kui vanaema ei ole, võib kõike. Ja terareegleid ei ole, see ei ole kindlasti mitte õige vaid ka vanaema juures olema teatud piirid, mis on lubatud, mis ei ole lubatud, aga see piirid ei saa olla kunagi ülim, jäigad, sest tegelikult laps võib siiski üsna palju, mis ei ole teda kahjustav jaa, jaa, mis aitab arendada temas just tegelikult sellist iseseisvust, loovust ja nii edasi. Te väga hellita, vanaema on võib-olla noh, äärmuslikud juhul negatiivne nähtus siis kui ta teeb kõik lapse eest ära. Kas ta ei luba lapsel mitte midagi puutuda näiteks köögis või söögitegemise juures ja nii edasi. Sest et ka selline väga hellitab vanaema võib just nimelt heas mõttes olla ka selline, kes siis kaasab lapsi lubab neil osaleda näiteks tõesti seal köögis söögitegemisel, väikestes aiatöödes ja nii edasi, et ja lapsed teevad seda tegelikult rõõmuga. Aga kuidas te suhtute sellisesse? Asjasse, mida ma olen tähele pannud, et kui ema näiteks keelab, siis tuleb vanaema ja hakkab last õigustama ja ema maha tegema, et kuidas sa julged. Kindlasti ei saa seda kuidagi nagu õigeks pidada ja mingil juhul ei tohiks nagu vanaema kritiseerida seda, mida on ema öelnud, isa öelnud. Ja seda mitte mingil juhul ka nagu lapse ees, sest laps seal kaob, selline kindlustunne tegelikult ja ta võib hakata, õpib kergesti manipuleerima, tegelikult olles siis ühe inimesega ühesugune, teise ka teistsugune. Ja, ja laps õpib kiiresti selle ära, et temal on kasulik olla vanaemaga just niimoodi ja vanaemaga näiteks teistmoodi, et et kindlasti ei ole õige oma vanema lapsel oma lapse kuuldes tema vanemaid tegelikult, et kuidagigi moodi kritiseerida, sellest võime rääkida omavahel kui vaja just ja, ja vastupidi, on tõenäoliselt ka Keila kindlasti mitte ka. Ka ei ole kuigi õige ehka kuigi meeldiv kindlasti vanavanemale, kui teda hakatakse lapselapse kuuldes kritiseerima õpetama, mida tohib, mida ei tohi. Aga öelge, kuidas on lood sellega, et vahel tuleb ette nii, et laps käitub külas väga hästi, aga kodus, või siis kui ema silma siis algab üks selline ei võinud, kas see võib olla nagu protestist või, või on see lihtsalt enne, temaga tuntakse ennast turvaliselt ja siis on hea pinget välja lasta. Ja ma arvan küll, et pigem see viimane, sest see on üsna tüüpiline tegelikult, et lapsed oma vanematega tunnevad ennast nagu vabalt hästi vabalt vanavanematega, nad võivad ka ennast hästi vabalt tunda, aga kui tuleb ema või isa, kes on nende jaoks siiski ülimalt kõige tähtsamad inimesed, siis nad võivad olla sellised, nagu nad Nende tunded hetkel nagu võimaldavad või kuidas ta tahab ennast tegelikult nagu väljendada. Ja, ja see on ka loomulik lapse teatud vanuses kus ta peab saama olla kusagil täpselt selline, nagu ta hetkel tunneb. Aga öelge, kas panna vanematel võiks laskuda ka mingi selline kohustus, näiteks, et kus vanemad on palju tööl, neil on nagu elu korraldada ja kõik asjad. Aga et vanavanemate oleks, on siin nähtamatu roll õpetada lastele väär dusi ja tutvustada neile kuidagi siis teistmoodi, rahulikult maailma või kuidas sellega? See ongi väga oluline, ma arvan, et see roll on isegi peaaegu et põhiline sest et ega vanavanem ei ole üksnes inimene, kes valvab lapse järele, et midagi ei juhtuks, mingit õnnetust, vaid vanavanem annab talle kindlasti edasi väga olulisi väärtusi. Aga siin peaks vist mõtlema, et mis väärtusi jah ja kuidas ma arvan vanavanem saab anda edasi näiteks selliseid olulisi kõlbelisi väärtusi nagu hoolivus teiste inimeste suhtes, headus, abivalmidus, kõik sellised omadused, et mida saab omavahelises suhtlemises koos tegutsedes saab väga hästi arendada, mitte nii, et laps on maailma naba noh, kogu aeg selles mõttes, et ta saab aru, et tema on see, keda teenindatakse, kelle jaoks kõike tehakse, vaid et ta on võimeline seda tegema ka vastu teistele inimestele. Samuti saab vanaema kindlasti õpetada häid kombeid ja saab õpetada häid kombeid, kui laps tuleb vanavanemate juurde, et ta kindlasti ütleb kindlasti tere, kõigepealt jaa. Ja see ei ole ka väikestel lastel alati millegipärast kerge tulema, et aga, aga seda harjutades tuleb kahtlemata. Ja, ja kindlasti ka sellised väärtused mis on inimese arenguks hästi olulised, juba ka väikelapse eas on see Te vanavanem, saab õpetada mõtlema ja arutlema näiteks koos raamatuid vaadet vaadates ette lugedes, lauldes. Jaluta. Ta tõdes, et vanavanemal on suur elukogemust, oskab märgata seda, mis on tähtis ja, ja ta oskab ka sellele tähelepanu pöörata ka juba väikesele lapsele ja tegelikult nad võtavad sellest väga-väga palju külge nii-öelda ja nad oskavad ka ise varsti märgata samasuguseid asju, mida on neile näidanud näiteks vanaema või vanaisa. Teil on kaheksa lapselast, öelge mulle, palun, kuidas te oma aega ja armastust jagate nende kõigi kaheksa vahel võrdselt või, või, või kuidas see jagamine toimub, et kui inimesel on kaks-kolm laste nagu savika kuidagi, aga kui on kaheksa nad on veel erinevalt noh kõik on erinevad, et kuidas see võimalik on ja mismoodi sellega toime. Ma olen täitsa kindel, et on isegi parem, kui neid lapselapsi on rohkem, sellepärast et see omakorda võimaldab lastes arendada selliseid omadusi, oskusi, mis võib-olla üksiku lapse puhul ei ole nii kerge saavutada, sellepärast et kui lapsed on erinevas vanuses, siis on võimalik tegelikult, et ka suuremad lapsed tegelikult kaasavad nad alati mängu. Nad arvestavad sellega, et väiksem laps ei suuda veel ütleme palli nii hästi püüda, kui, kui tema seda suudab, aga ta teeb seda tõbi selle tegema niimoodi, et väiksem laps saaks osaleda. Ja, ja tegelikult ütlen ei pea ju nendega alati ühekaupa neid nii väga hellitama vaid seda saab jagada tegelikult ka nii-öelda kõigile samaaegselt noh, neid näiteks kaasates enda tegevustesse Juhtides natukene nende mängu või ise ka nendega koos kaasa mängides minnes jalutuskäigule. Sest et ja tegelikult ma olen käinud ise lastelastega ka reisidel. Ja leian, et see on täiesti võimalik tegelikult sellepärast, et lapsed on üksteise suhtes väga hoolivad. Suuremad oskavad väga hästi tähele panna mida väiksemad lapsed vajavad ja see on väga tore, aga vahel kurdetakse sellelt, hoiad, need lapselapsed on jumala täiesti väsinud, vana ju üldse mitte midagi teha, läheks ruttu ära koju nad, et et juba on kõik läbi. Kuidas selle väsimusega on, et kas nad siis tõesti väsitavad? Sest eks väsitab inimene iseennast ära oma mõtetega, oh mis kõik jah, sest et kui keskenduda kogu aeg väsimusele etapi nad tulevad ja kuidas ma jõuan siis on inimene juba ette väsinud, aga tegelikult tuleb õppida ka ise saama lastelt tagasi head positiivset energiat. Ja nad tegelikult, et annavad sulle ju ka ise väga palju just nimelt positiivsust tagasi. Ja see, et, et võib ka väsida, see on ka loomulik ju, tegelikult lapsed, noored, lapsevanemad väsivad. Ja, ja ma arvan, et see on ka noh, lapsevanemate seisukohal on ju väga hea. Kui ka nemad saavad vahepeal nimelt hõlpu ja saavad tegeleda oma tegemistega saavad omavahel vahet vahetevahel koos olla ja juba see teadmine, et sa saad teha midagi head, sa saad aidata ja lapsed ise pakuvad sulle rõõmu tagasi, ongi kõik, et kui sa keskendud ainult käsimusele, siis noh, siis ongi asjad tegelikult no rohkem sellise negatiivse varjundiga, et jälle tulevad näiteks. Aga võib-olla siin ongi see asi ka, et et mulle meenub, et hästi tore on see, kui laps tuleb vanavanemate või vanavanema juurest tagasi ja ta midagi uut pinud, midagi põnevat, midagi toredat ja see on nii vanemale üllatus, kui näed, vat ja, ja sellest tekib ka tahtmine, et tahaks veel kord sinna nagu saata hea meelega, rahuliku südamega, sest ta õpib seal midagi ja saab nagu targemaks, et ei ole lihtsalt ära valvatud. Jah, ma usun küll, et lapsed õpivad teatud asju vanavanemate juures, mida nad ka kodus kasutavad, et ilmselgelt, et et mul on üks lapselaps poisslapselaps, kes teise vanaema ja vanaisa juures käies saab teha palju sellist tööd tähendab koos vanaisaga ja neid samu asju ta tahab tegelikult teha ka kodus, kus saaks ainult tööriistad kätte ja kus saksaga tööd teha. Et, et see talle väga meeldib, et lapsed tahavad teha midagi tegelikku, ka midagi tõelist, et et ega nad ei tahagi võib-olla kogu aeg istuda näiteks vanaema süles või, või kogu aeg ainult temaga jalutada ringiratast, mööda aeda vaid nad tahavad tegelikult ka huvitavaid asju teha. Ja tüdrukud näiteks on jaga poisid tegelikult väga neile meeldivad tik, sellised kokkamisega seotud tegevused ja peaaegu kõik juba on võimelised midagi iseseisvalt tegema, näiteks kodus Vat, seda õppisime vanaema juures. Päris tore. Me teeme siin nüüd pisikese pausi, kuulame vanaisast laulu, Tarmo Pihlap, rewalderen laulavad ning seejärel jätkame juttu ja head kuulajad, avame ka telefoniküsimusega. Milline on teie meelest hea vanaema ja vanaisa, mida ta võiks teha, võiks osata, äkki mäletate oma lugusid või olete ise või on teil olnud telefoninumber 611 40 40 on pärast järgmist laulu avatud ja saates on meil täna külas Leida Talts, kes on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Kasvatusteadlane. Vanaisa keel lebas nukralt laua peal tollest päevast kui merel kla, kus ta Suvisel ajal ei kesta sõbrad olnud pikal mereteel. Mis tal tiksuda? Laual vaiksile Levasta. Peatus kell. Suri ise vana mees, kes ta sõbraks olnud pikal teel. Isa sirgus suureks, endal leivad eelistööst kauged meresõidud, talle võõraks jäi olnud mere jaoks talu toodud maad künnipäeval. Liise kelgujalaste mänguasjaks sai. Teemalastes olnud mere me ainult raamatutes oli ka ongi, et ma peatuskeel suriseb essa sõbraks olnud vikaalne reedee. Aastad möödusid lapsepõlvest mälestus nii taasmaa merekodu ära ja siis äkki ühel päeval hakkas tiksuma kell, mis nii palju aastaid laual lebas. Siin jäi välime saadavaid tuima uudist kuulda sai etel valvuri sündinud poeg. Seekord viib oma looduste, algas ta. Aktis kuud aega näidata. Kell. Kesta mere. Koordi. Niimoodi jätkame jutuga, tänaseks teemaks on vanavanemate roll, 611 40 40 on telefon ja saates on meil külas emeriitprofessor Leida Talts ning võtame ka esimese helistaja küsimus, siis milline on teie meelest hea vanaema vanaisa ja kuidas selliseks ka saada, näiteks kuuleme teid? Tere päevast, kõigepealt kõigile vanavanematele, muidugi suurepärane, tänapäeval see vanaemaroll on, olen ise nüüd kolmelapp, aga vanaisa ja ka, aga ma ei ole veel viitekümmend kilo ja siis tekib küsimus, et oma lastelt ei ole näinud, et kas ei ole aega hoida ja et vanaema ja vanaisa juurde tuua lapsed. Aga tänapäevase roll on vanaemad-vanaisad, on ütleme neljakümneselt vanaisa seal ja natukene peale, kui 16 sünnitab 16, teine siiski vaadake ise, kui noored nad on. Et siin ongi see roll, et tänapäeva vanaema käib ise röövel. Ta käib praktiliselt niikaua, kui. Tervis lubab tööl ja siis on see, et tõesti sel nädalavahetusel vanavanematel vaba. Kas sa tahad neid kahe kolme aastaseid junteldada, mul ei ole laste vastu, aga mina selleks praegu küll valmis poleks. Nädalaks ajaks lükatakse lapsed üle ukse, lähed, vanaisa, vanaema, võtke vanaisa, jah. Jahisemale mul on, ütleme, neli viis ja avastanud, et ma ei tahaks küll oma nädalavahetusi panna, ütleme selle jaoks, et katsu lapsi hoida. Ma ei ole nende vastu sõdima. Palun, ööpäevas pole löönud oma lastele. Kui nad on juba üle kolme, söövad, Essivad siduvad ühesõnaga kõik juba ise teevad, siis palun väga, aga sellistelt nädalaks ajaks võtab. Minu jaoks on vanaema selline klassikaline vanaema, kellel on prill nina peal, istub oma tugitoolis Kitooride koostoki, sinu arsenali maakodus elab. See on selline klassikaline vanaemaga, keda pole tänapäeval ei ole enam. Mul on emagi elav 80 kuusel linnase. Suurem tüdruk veel käib, aga pesamuna on 11. No ta ei lähe sinna sellepärast, et mida ta teeb linnas. Aga teate, ma küsin teie käest ühte asja veel. Te olete noor vanaisa, mina olen noor vanaema ka, ma ei ole veel 50. Aga öelge mulle sellised asjad, kui midagi te ometi oma lapselastega koos võiksite teha või teete või on teil täiesti välistatud, et teil ei ole lihtsalt midagi nende vastu või olete leidnud mõne asjad, millega nagu annaks nende tähelepanu tõmmata või kuidagi neid rakendada, kasulikult energiat tootma? Nüüd on natukene leviga probleeme, ma pean natuke tõlkima, et te läheksite nendega ujuma. Aifooni neile lihtsalt. Looduses pildistaks neil Astis, et tänapäeva lapsed kuusega kase vahel. Et nad võõrdunud loomadest võõrdunud loodusest, mõtlesin, et vanaemade ja vanaisade piim on see, et lapsel tuleb sünnipäev, juubel, higistame eetika või midagi sellist, tead minu minu poolt välistab vanaemad-vanaisad hinge selle peale ja teine laps läheb vanaema juurde siis vanaema annab alati komm magus islikust maseeris, paljud vanemad tausta pidi helistada ja ei ole seda ka meil väga pall noortega jälle vananurgale, sealt. Ja teate, ma pean katkestama, kuna ma ei tea, kus leviaugus te olete. Aga mõttes saime täiesti aru, mis te öelda tahtsite. Ja Leida Talts, kuidas kommenteerite? Nii tore vanaisa meile helistada, väga tore ja ma usun, et teis on peidus potentsiaalselt väga hea vanaisa, kuna te olete valmis lastelastega rohkem tegelema hakkama siis, kui nad on juba natukene suuremad ja, ja see ongi vanaisadele üsna tüüpiline, sest et ega päris väikeste lastega nad ei oska midagi väga ette võtta ja, aga kui nad juba suuremad, et siis on plaane nagu teie jutust kuulda võis üsna üsna mitmeid. Ja, ja see probleem, et te olete juba veel väga noor, vanaisa on ju ka arusaadav ja, ja ma arvan, et kui te tõesti tunnete, et olete tööst väsinud ja Te ei ole võimeline võtma nädalavahetusel lapselapsi enda juurde, siis tulebki sellest ka lihtsalt noh, teada anda selgelt ja, ja ma arvan, et ükski lapsevanem tegelikult ei tahagi tegelikult oma lapsi vanavanemate juurde tuua, siis kui ta tunneb, et noh, vanavanemad tegelikult eriti tahabki ja nad on ka ise väsinud ja nad vajavad ise puhkust. Et seda on õige teha just siis, kui te ise olete selleks tegelikult valmis ja kui te seda tõesti soovite, nii et soovin edu teie laste kasvamisel, lastelaste kasvamisel ja ja usun, et võtate nendega huvitavaid asju. 611 40 40 on telefon, millele helistades saate siis ma nägemus öelda, milline on teie meelest hea vanaema, vanaisa, milline ta võiks olla. Võib-olla on teil oma lapsepõlvest meeles või olete ise, et kõik need arvamused on kenasti oodatud või siis võite kirjutada ka meil kodulehekülje peal, aga Leedo vs, kas see on tavaline, et tegelikult nagu juhtrolli, ütleme, vanavanemluse võtavad enda kätte ikkagi vanaemad-vanaisad, on nagu sellised rahulikult kõrvaltvaatajaid ja kui ka vanaema möllab, sellepärast on siis nagu sedasi väsinud siis on nagu see tema probleem, et et see nagu on. See ma ei ütleks seda siiski päris nii kindlalt, sest et. Selge on see, et vanaema vanaemaroll on mõneti suurem, võib-olla selles mõttes, et ta tegeleb selliste asjadega, mida vanaisa võib-olla tegele, millega vanaisa tegeleb võib-olla vähem noh, nagu näiteks, kas toidu valmistamine ja võib-olla ka noh, lastega seal mingit muud ettevõtmised, aga kõik ülejäänud asjad väga paljud asjad on ka just ja tegevused on sellised, kus ka vanaisa saab olla ja ongi kindlasti noh, väga hästi kaasatud. Ma kujutan ette, et mitte ainult kujuta ette, vaid ka isegi oma kogemustest ma võin öelda, et vanaisa on tegelikult no väga hea jutustaja, noh väga hea juhendaja. Ja väga hea selline heas mõttes desnõudlik. Et lapsed õpiksid tegema midagi korralikult, et nad teaksid, kus peaksid olema nende noh, töövahendid ja mänguasjad, et vanaisa õpetab jälle selliste noh, on nagu nõudlikumad poolt, mis on ka väga oluline ja, ja tavaliselt nad oskavad seda teha niimoodi, et lapsed kasti seda nagu täita saavad. Siis vanaisa oskab veel väga hästi jutustada, näiteks sellest kui tema oli veel näiteks laps ja, ja, ja kuidas, kuidas siis elu oli ja tuletada ja, ja elustada kõike seda, mis oli enne, mis on samuti lastele äärmiselt huvitav ja tihti ütlevadki nad seda, et räägi sellest, kui sina olid väike poiss. Ma arvan, et nad palju mõtlevad ka välja neil uues mulle pool lapsepõlvest meelde üks lugu, kus tõsise räägiks küll isa ütles, et kui nagu mingi jonnihoogu, mingi asi tulijat põlversus sõjas juhtus, niiet Ta löödi mõõgaga nina maha, siis inimene võttis veel, võttis nina, pani püssi, vahel läks tagurpidi lihtsalt minna ja mul on emalise veel. Tükk aega, ma mõtlesin, et asjad olidki, aga võtame veel viimase helistaja ja hallo. Kuule. Keerake, palun natukene raadio vaiksemaks. Allo oledki eetris, tere. Peaks julgema rohkem või rääkida. Nooled peavad edastagu ahel uhkeks. Aga vanemad üliõpilased on ju elus, ajalugu? Seda ei kuule ei praeguste riigimeeste käest. Ega koolis ei kuule. Mida need panevad, inimesed teavad? Teie ise olete Rainis Tartust, ma saan aru ja ja öelge mulle, kas te ise olete vanaisa, jah? Tuleb tagasi jugo. Nonii, ja kuidas tunne on? Mul probleemid, selge just sellepärast ma räägingi, et. Toored laisad ärritele. Selge aitäh teile, Rainis. Tänan, selle arvamuse eest me praegu rohkem kõnesid vastu ei võta, aga eks siin on vist suhtlemise probleem. Leida Talts, et vahel peavad noored ennast targaks, vahel vanemad inimesed ennast ja saavutada see, et hakkaks rääkima ja räägiks nii, et unustaks ära selle, mis ennem oli, see on väga raske. Seda küll jah, et nagu ma ka alguse poole ütlesin, ongi väga oluline see, et kuidas siis vanavanematel suhted oma lastega tegelikult on kujunenud, et kui palju siis üksteisega räägitakse? Üksteisest hoolitakse ja eelkõnelejal on võib-olla ka tõesti õigus selles, et, et vanainimene vanem inimene ootab seda, et noh, temaga võib-olla rohkem räägitakse, rohkem, arutatakse asjade üle, aga samal ajal vanem inimene saab ka alati noori mõista selles mõttes, et noortel on tihtipeale, et juba kusagile ütleme, kui laps tuuakse vanavanemate juurde, et ja kui tullakse järgi. Et et olukorrad on muidugi äärmiselt erinevad. Et kas Ruto lihtsalt tingitud sellest, et tõesti on kiire või on rutt tingitud sellest, et ei taheta eriti omavahel suhelda, need on kaks erinevat asja kahtlemata. Aga no igal juhul ei tohiks seal vahepeal olla kannatajaks laps, see lapselaps, kes meil mõlemale poolele on ju ju noh, väga oluline, nii et laps peaks jääma nagu kõrvale kõigest sellest, mis meil võib olla omavahel teinekord, et on tekitanud arusaamatusi ja sellist suhtlemise tõrgete. Nii et. Kida ja unustada ja andestada, ma ei tea, kui kerge see on, tõenäoliselt mitte, sest enamus probleemi maailmas on just sellest alguse saanud. Ja nii ongi võib-olla kõik probleemi sellest. Ma väga tänan teid saatesse tulemast. Leida Talts, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor ja, ja põnev teema noortele, tudengitele või kes iganes uurimisega tegelevad, milline on vanavanemate roll, sellist uuringut oleks väga vaja. No kindlasti oleks seda väga vaja ja palju jõudu kõikidele vanavanematele ja vanematele. Aitäh. Hullutav kevadaasta on 30. Vanaisa ja ema. Tuttavaks nemad sõitsid, mis? Nüüd on rikal jah, lai. Plaat, mis säravast vasest kaunistab korteri ust Kaabud. Kohvikus Snowex. Lehtedes vilksatas läbi vääre rumalasti. Valitsus abistab vaeseid kaitseriietus naistele mooni pontoonpoisipeaks lõigatud. Vanaema praekooke köögis veis päikest täis. Hommikupooleta korraks, üksi jõulupeol käin. Loodus on ilus tünni rinnas. Beckeri klaveriga. Krookused õitsevad aias, teevad on kenasti või? Vanaisa lugema? Jah, saad eestlaste käest pumba ja teisel korral. Korter. Läheme teemadega edasi läheme loodusesse, nimelt Eestimaa looduse fond kutsub meid kõiki, kes me oleme huvitatud loodusest või pärandkultuurist Alam-Pedja looduskaitsealale, kus toimub sel aastal juba siis neljandat korda suvekool tõsisel seal kohas esimest korda järgmisel nädalal see juba on seal loengu. Ta on ööülikooli rännakud, loodusretk, pärimusmuusikaõhtu ja õpetatakse ka, kuidas käsitsi heina teha ning kõike seda üritust saab, saab toetada ka hooandjas. Täna sellest räägime, külas on meil Eestimaa looduse fondi talgute suvekooli korraldaja Piret Reinsalu, tere. Tere. Ja teisel pool telefoni otsas on meil siis Avo Rosenvald, kes on mees, kes oskab rääkida meile sellest, kuidas taastada puisniitu ja õpetab heinategu. Tere. Aavo. Olete täitsa olemas? Suurepärane. Ja ma alustaksin ennem Piretist, et see on nüüd neljas kord, kus sellist suvekooli tehakse. Oodatud on inimesed erinevatelt elualadelt ja tõenäoliselt nad on ka käinud. Varasemad aastad on toimunud mujal, seekord alambedjal. Jah, me vahetasime kohta just seetõttu kune Haabol on puisniit, mida ta on juba mitu aastat taastunud, ehk siis ta on sealt võsa maha võtnud, et niidutaimedele jälle ruumi teha. Varem see on aastaid olnud niitmata ja seekord ongi esimene aasta, kus suur seltskond niitjaid saab sinna jälle peale minna, et vanaviisi heina teha. Aga kes see seltskond on, kes seda see otsib endale kohta, kus heina niita, kus koos käia, et kell see on nagu mõeldud või kes on käinud, varastanud? Seal on väga erinevaid inimesi erinevas vanuses ja mõned inimesed on siis juba vanemad, kes ongi osaled, niitjad ja tulevad sinna omavahel teadmisi vahetama ja niitma ja teised on noored, kes ei ole mitte kunagi kunagi vikatitki kätte võtnud ja ja tahtsidki proovida midagi, midagi sellist. Minna tagasi natuke meie esivanemate aega, et kuidas siis vikatit vikatiga niideti. Kuidas käib vikati luiskamine, pinnimine, et mis need üldse on ja kuidas teha niitmislaager ikkagi? Niitmine on väga suure osa sellest, aga sellegipoolest just seal on ka palju muud, et me tahamegi, et see oleks hästi mitmekesine ja Pakuks pakuks erinevaid erinevaid asju ja seetõttu meil on seal mitmed külalised kes räägivadki loodusest räägivad meile selle palupõhja ja Alam-Pedja inimeste loost. Juhani püttsepp on seal, kes kes on uurinud ja kohtunud inimestega, kes vanasti Alam-Pedja ümbruses elasid. Võib-olla paljud neist ei ole enam isegi elus, aga tema on just. Rääkinud nende inimestega ja kuidas, kuidas siis vanasti ühes jõeäärses väga eraldatud kohas elu käis, et ka sellised loengud on meil. Võib-olla veel mõni põnev esineja, keda saab kuulata. Ja meil tuleb ka Inglismaalt üks niitja, ärge räägi sõbrannale nii kohe, nii naljakas. Praegu meil on niidukid ja enamus inimesi möllavad koduaias murutraktoriga ringi, nii et ei ole. Seal on inimesi, kes käivad üle maa erinevates riikides niitvasse, nagu siis inglane, niitmismeister. Ja tema on väga entusiastlik niitmishuviline, et ta on käinud Rumeenias õppimas niitmist Rumeenias on meil alles sellised vanad traditsioonid. Inimesed käivadki mägedes selle hooldamas niite väga traditsiooniliselt vikatitega hobustega ja ta on käinud seal mas, kuidas nemad tegutsevad ja siis Inglismaal seda traditsiooni Doniks juhtivaid inimesi, kes seal seda edasi kannab, elus hoiab ja arendab. Ja siis ta tuleb ka meile õpetama ja rääkima, et mis, mis tema teeb ja oskab. Avo Rosenvald olete Te selleks valmis, tuleb konkurente Inglismaalt ja hakkab rääkima, kuidas tegelikult tuleb niita. Või on teil samad meetmed? Täiesti valmis, sest tema käis isegi juba möödunud aastal ja tuleb teist korda. See on tõesti väga tore mees, Raimond ja on äärmiselt põnev kuulata, mis mujal toimub. Ja on muidugi huvitav nähagi. Õpetame, õpime vastastikku. Näiteks tema sai teada, et eestimaal tõstetakse heinaga hanguga, mis on kolmeharuline üks haru hoopis teistest eraldi eespool, nagu. Aga pikalt, ei, ta on ikka ju samasuguseid Eluiskamine, käib ikka samamoodi. Inglismaal näiteks on Austria pikalt kasutusel, sest nende endi vikat suri välja väga huvitavalt. Asju kuulsime eelmine kord, need on väiksed vahed, muidugi linna oli see midagi eriti ei tähenda, aga aga mina käisin praktiliselt vikatiga tegeleda, olen näinud neid erinevusi. Ja mõnikord nad on niisugused asjad, mida nalja vajalik teha, aga mõnikord võib lihtsalt eri viisil asju teha. Mõlemad sobivad. ÜldAvoga praegu on olemas tõesti nagu siin ennem ka ütlesin, niidukid olemas on murutraktorid käsitsi, nii palju neid inimesi Eestis on, kes seda veel oskavadest tõenäoliselt ei ole kerge või vähemalt algajale mitte. On küll neid inimesi täitsa palju ja ma olen nüüd juba neli aastat nagu koos suure hulga inimestega niitnud ja sellesamas suvekoolis eelmistel aastatel ka õpetanud. Algajaid osa oskavad ise ja ma olen kogenud seda, mõned õpivad väga ruttugi asja ära, muidugi poole tunniga seda selgeks ei saa, aga rekord on see, kui üks noormees õppis 10 minutiga asja täiesti selgeks. Praegu ta õpib Inglismaal. Et ka nii on võimalik, liitmine ei ole midagi nii võimatut, kas seda üldse selgis, tuleb natukese pingutada? Igalühel läheb veidi erinevalt. Aga kas see on raske? Füüsiliselt? Suhteline üldiselt on nii, et kui vikat on nüriks terav, siis ta nauding, see on nagu kõige määravam. Ma olen vaadanud jõusaalis, on sellised aparaadid, et kust see nagu teed nagu vikatiga niitmist sedasi, et kes kohta peenemaks saada, inimesed hullult rassivad, seal peal on see võrreldav sellega. Täiesti võrreldav naiselt ütlevadki meil suvekoolis, milleks minna Pilatese treeningusse raha maksta, kui tulla niitma ja suvekooliga, liidame üheskoos niiviisi kambaga, aga võimalik on ka puisniitu hooldama hakata. Millega mina tegelen, ongi nii, et harjutust ei makstaks veel pealegi veel. Vaat siis, aga rääkige natukene niitmisest, mis nipid seal on, et kui nüüd algaja või keegi, kellel on suvekodu, ei pane seekord murutraktorid tööle, vaid võtaks vikati ja prooviks, millest ta peaks alustama. No kõigepealt muretsema vikati no kui tal juba on vikat, kui ta oskab, siis ta muudkui peale hakata, kuid ei oska Stastesse kellegi käest nõu küsima. Aga ise ei saa seda välja tuletada. Eesti päris ise ei saa seal ikka raske jah. Aga nojah, kui ta on kuskilt pildi pealt näinud, kuidas tiitlini käige, lõikad, on olemas, siis saab isegi nii proovida ja. Aga paremal mõnda asja ikka teada saada, mis. Ja see vikati teravaks saamine just on, kaar ongi takistust sageli niiti sobib veel ära, aga luiskamine on juba tükk maad keerulisem. Ja siis kas inimene või vikati tera lõikamine nõuab vahendeid, oskust, et aga see ei ole mitte midagi võimatut, see on täiesti igalühel võimalik ja seal natuke hirmutada, kes nagu ära, et ega seda siis enam keegi tänapäeval ei oska. Aga selle kolme päevaga saaks selgeks. No kuidas keegi, ma ütlen nii ja üldiselt saab selgeks, nii et mitte täiesti, vaid nii, et noh, kaar ei tule veel nii ilus või, aga aga. Luiskamise ja vikati timmimise tera selle saaks selgeks. Filmile on juba tükk maad keerulisem, aga seda mina eluaeg näiteks pole pinninud ja ma hoopis lõikan siis ära, seal on hoopis teistmoodi. Saab mõlemat moodi, aga täiesti õpitud, aga õiged vahendid peavad ka olevat, ise leiutades ei, ei saa. Ja seda ma olen ka nüüd väärikas teos on läinud väga huvitavaid võtteid, mida vanad inimesed kasutanud ja ja õpin kogu aeg juurde neid trikke, mismoodi teha, et see viga täiesti igatepidi aski töötakse. Sobi. Aga kes on teid peamiselt õpetanud, olete te kogu elu osanud? Me täna rääkisime vanavanematest pikalt, et, et kas sealt see tuli, tellis, oskus nende kaudu? Jajah, ja ma lapsena tegime vennaga lehma eel alati või kahe lehmaheinast. Lapsena sai juba selgeks, ema õpetas meile, isa suri varakult, aga see on imelik, kuidas ma nüüd saan teada viimastel aastatel, et paari asja ka ema õpetas mulle valesti, mida tema ei teadnud. Sellised imelikud trikid, mida ma eluaeg tegin veidi valesti. Siis et näiteks, kuidas rikkalt peab otsas olema, kas täisnõukogude veidi teravnurga all tema õpetajaid täisnurga all ja see tuli ilmselt sellest, et ta oli vahepeal Saaremaal elanud ja Saaremaal oled seto pikalt, mis vanasti sepise tegi, see pandi täisnurga all otsa, teisi väiksemaid polnudki kõverisse. Aga nüüd vabriku vikalt ja hilisem, kui hakati tegema kõveraid vikati, see peab juba väikse terava nurga all oleme otsas. Külge, aga millal on kõige parem aeg niita, kas hommikul vara, õhtul hilja, või siis keskpäeval, et võtad päikest ka ja pea hakkab ringi käima. Vanuselt. No seda, et jäävad küll kõike keskelt, hommikul vara on kõige parem, seda üldiselt peavad, sest kastega rohi väga pehme, ka vihmaga. Rohi, aga see hommikune niitmine on ikka kõige mõnusam muidugi alati. Aga mina niidan ka, kes päeval tõesti võtangi päikest, aga see on siis, kui mul on vaja järjest viita. Et teisiti ei saa, aga muidu mõistlik on kestval loogu võtta suvekoolis, seda olemegi püüdnud ka nii rakendada, aga meie aeg on lühikene, eriti loogu võtta ei saa, me saame põhiliselt niita. Kui kaua jõuab korraga niita, kui peal peab vahepeal puhkama? Eks see oleneb ka kindlasti meisterlikkusest. Aga. Kaks-kolm jah, et aga kui on niisugune nääpsuke Tütarlaps nagu Piret Reinsalu mul kõrval nagu kaua tema jõuaks. Pigem pigem on ikka see, et inimesed ei taha ära tulla, saavad hoo sisse ja siis aeg on läbi, et meil on kaks tundi ette nähtud niitmiseks, et tuleb programm, et meil tuleb loe loengud peale ja inimestel on nii suur hoog sees, et äkki niidame natuke veel, et pigem on asi vastupidi, et jõuaks niita küll. Väga põnev, aitäh teile nii Avo Rosenvald kui ka Piret Reinsalu ka meie aeg saab siin läbi ja tuletan kõigile meelde, et suurepärane võimalus 20. 23. juulil on aega veeta looduses Alam-Pedja looduskaitsealal, kus toimub Eestimaa looduse fondi suvekool. Ja siis ka meile hooandjas hoogu anda, et kellele tundub see üritus väärt, et me teeme õiget asja, siis kindlasti toetage meid hooandjas. Minul tekkis juba täiesti huvisele vikati ja niitmise vastu, et et see on see, tundub, et see on lahe. Ja kindlasti on ja üks oskus, mida läheb elus vaja, et kui sul ei ole ka elektrit või bensiin on otsas, siis vikatiga oskad ikka ümber käia? Ei tasu ära unustada ei tasu. Tänaseks on saade läbi, meedia jääb meie saadet, jääb lõpetama seatavatra looga heinalised minu nime Krista taim. Soovin teile kena päeva ja kohtume uuel nädalal.