Vikerraadio kell on taas jõudnud sinnamaale, et eetrisse läheb selle nädala viimane huvitav saade, kus tuleb juttu nii isesõitvate autode isejuhtivatest autodest kui ka Tallinnasse jõudnud ise juhtivatest bussidest. Asja seaduslikust poolest tuleb meile täna rääkima isejuhtivate sõidukite ekspertrühma juht Pirko Konsa ning tänavatel vuravad bussidest Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise digilahenduste nõunik Valdek Laur. Saate viimases osas annab Jakob Rosin üle viimastest tehnoloogiatest nüüd sündmustest ja uudistest. Saatejuht Angregorzi vald. Stuudios on nüüd koha sisse võtnud isejuhtivate sõidukite ekspertrühma juht Pirko Konsa, tere Pirko. Tere hommikust. Ekspertrühma nimes on sõna isejuhtiv, kuigi rahvakeeli kutsutakse selliseid autosid, mis ennast ise juhivad isesõitvate, kas neil sõnadel on mingisuguste tähenduslikku vahet või on selline stiili asi rohkem? No meie tahame ikka rohkem kasutada sõna isejuhti, sest autod juba sõidavad ise. Et tegelikult ju auto mobile ongi isesõitev. Et selles mõttes isejuhtival Õigerses õigem, sest siis autoga juhib, pea liigub, liigub liikluses ise ja siis ise juhtu tähendab seda, et kui auto suudab ju enam-vähem ise mõelda, kuhu ta minna tahab, mida ta seal teha tahab, siis ta on isejuhtiva, kui ta suudab oma mootori abil sõita, siis ta on isesõitev just nii. Mida siis õige nimega ekspertrühm, mis on, tegeleb isejuhtivate autodega, Eestis, teeb, mis teie eesmärk on? Ma arvan, et kui me vaatame, kas või mis uudised maailmast tulevad siis selliseid isejuhtivaid autosid testitakse, juba. Autotootjad ütlevad juba selliseid aastaarve, mis ei paistagi nii kaugel, näiteks nagu 2021 2022. Et kus nad on lubanud, et nendel on siis seeriatootmises juba isejuhtivad autod ja mis meie ülesanne ongi see, et tegelikult riik, kes ju peavad tagama selle, et liiklus oleks turvaline ja toimiks et siis olla siis selleks valmis. Kuidas meil Eestis hetkel lood on, kas meil tohivad isejuhtivad autod tänaval sõita? Neid tohib katsetada, aga katsetamise käigus peab neil olema juht, kes saab siis selle auto juhtimise alati üle võtta, kui kui, siis seda vaja on ja nende katsetamiseks annab enne siis maanteeamet loa, et seesama buss, millest ta hiljem räägite, et seda hetkel siis maanteeamet testib ja kontrollib, et kas see buss vastab nõuetele, kas ta on piisavalt ohutu, et meie liiklusesse tulla, ehk siis need autod ei tohiks ringi sõita sellistel juhtudel, kui seal mitte kedagi sees ei oleks, näiteks telliksin takso, mulle tuleb, sõidab ta takso, kus ei ole sees inimest, siis hetkel sellist asja ei tohiks olla veel. Ütleme niimoodi, et seal seaduses on omad pügalad, tegelikult juht ei pea istuma juhiistmel. Ehk siis see tähendab, et mul võib taksojuht istuda näiteks tagaistmel või istuda taga olevas autos hoopis või kuskil kontroll keskuses, just nimelt väga huvitav mõte. Paljud autod on juba sellised, pooleldi isejuhtivad ka näiteks nagu meil on Teslad, mis oskavad ise rooli keerata, tulevad ka teised rõhutad, kas neid reguleeritakse kuidagi mingi teise seaduse all või nad on ikkagi samasugused, et juht peab lihtsalt olema võimeline auto üle kontrolli haarama sellel hetkel, kui vaja läheb, kui midagi läheb halvasti, kui mingisugune probleem tekib järsku? No praegu nii-öelda kehtiv seadus ütleb, et juht vastutab ja see nii ka jääb. Et kui me kasvatame parkimisabi või, või siis kiiruse, püsikiiruse hoidjat või pikk tee siis pikivahehoidjad või siis sõidureahoidjad, mis on kõikidel juba päris mitmetel autodel on olemas siis tegelikult ikkagi juht vastutab selle eest. Ja on küll jah, ütleme juba siin esimesed autod, näiteks, mis liiklusohu vältimatu mingi kokkupõrke ohu korral püüavad siis pidurdada ilma nii-öelda seda, et juht saab seda takistada. Et siis sellisel juhul tegelikult jah, ei saa öelda, et juht nagu selle eest vastutab, siis on nagu see nii-öelda autotootja, kes vastutab, et seal on piisavalt turvaline ja töökorras. Kas meil on olnud ka reaalses praktikas mingi mingisuguseid olukordades Eestis, kus auto on juba nii nutikas, et ta teeb midagi ära? Aga oletame, et ongi äkitselt pidurdanud sellega Anda põhjustanud hoopis teise liiklusõnnetuse juht selles ise süüdi ei ole, ma peaks nagu autotootja süüdi olema, aga autotootjad kuskilt ei leia. Ma ei julge teile täna seda öelda, aga ma pigem nagu kipun arvama seda, et kui nüüd keegi äkki pidurdab ja ja olite inimene, see juhitud auto talle tagant sisse sõidab, siis on keegi valinud valesti sõidukiiruse või hoia pikivahet. Aga põhimõtteliselt minu teada veel ei ole, aga küll nad ükskord tulevad, et ega nad ilmselt tulemata jää. Isejuhtivate autode puhul on hästi palju räägitud erinevatest eetika probleemidest, mis ongi see, et kui auto peab valima, kas ohverdada juhi elu või ohverdada näiteks jalakäija elu, kui tal on vaja otsustada, kas ta teeb avarii või keerab kõnniteele, siis palju räägitud, et erinevad autotootjad teevad seal erinevaid lahendusi. Erinevad otsused, kas see on asi, mis on lõpuks autotootja kätes, et kas nemad võtavad oma hingele need ohvrid, mis sealt tulla võivad, või on see midagi, mida peab seadus otsustama? No ma arvan, et siin isegi Eesti üksi ei saa otsustada, et siin on ilmselt riikide vahel, tuleb midagi kokku leppida koos autotootjatega. Aga ma siin kohe parandaks selle ära, et tegelikult isejuhtivad autod suure tõenäosusega on palju palju turvalisemad, et neid hetki on väga vähe, kus auto peab tegelikult selle valiku tegema ja võib-olla mis on selle tehnoloogia puhul, ongi selline paradoksaalne või kurbloolises on see, et et meil inimestena ilmselt me ei suuda nii kiirelt teha seda, meil ei teki seda nii-öelda ajaakent, kus me saame valida. Et me pigem nagu noh, nii-öelda inimlikult siis teeme mingi otsuse või me ei jõuagi otsustada. Aga autol tegelikult tekivad need millisekundid, kus tegelikult arvutil on siis võimalik nagu tekitada see otsustuskoht kas sõita paremale või vasakule või nakas sõita otsa siis ühele või teisele. Ja võib-olla neid selliseid hetki on, võib-olla ma ei tea, üks miljardist. Aga ma arvan, et lihtsalt inimeste jaoks on, psühholoogiliselt on see nagu väga valus koht, et kuidas, kuidas me siis selle valiku teeme? Praegu ollakse seisukohal, nii naljakas kui või tragikoomiline see ei ole, et et tegelikult tuleb anda siin teha juhuslik valik. Et me ei saa nagu öelda, et üks inimene on parem kui teine. Ehk siis nende millisekundite jooksul, mis autol on aega mõelda, seda enam-vähem viskab minte, vaatab, et kas keeran paremale või, või lähen otse ära. Jah, praegu on nagu teoreetikud on jõudnud selleni, et see oleks ilmselt kõige õiglasem lahendus. Aga noh, õnneks meil on veel aega natukene selle üle nagu mõelda, et mis see kõige parem oleks. Ma loodan, et kui see üks juhus miljardist tuleb, siis need autod teevad kindlasti kõige otsesem. Kuid mida meil Eesti seadusandlusest võime veel lähiajal oodata, millal me jõuame selle hetkeni, kus meil võivaki autod ise niimoodi ringi sõita, et keegi nende üle kontrolli oma, keegi ei vaata, mis nad teevad, keegi aktiivselt ei jälgi neid, eks sinna on veel, ma arvan, mõned aastad aega, aga miks me sellega nii kaua juba täna tegeleme, on see Need, ei ole need otsused, mida saab noh, nii-öelda täna teha ja, ja ülehomme juba siis nagu seadustesse raiuda, et seal on väga palju põhimõttelisi otsuseid ja on hea, kui me ühiskonnas need asjad selgeks vaidleks. Ja seda me oma ekspertrühmaga teha tahame, sest kui me nagu võib-olla natuke räägime, et mida siis tegelikult sisejuhtivus meile nagu toob ühiskonnale siis esimene asi, millele ma tahaks öelda, on, on see, et tegelikult, et nii-öelda liikluses osalemine tohutult demokratiseerub. Et meil ei ole vaja enam juhiluba selleks, et sõita ühest kohast teise autoga. Ehk siis me tulevikus jõuda olukorda, kus igaüks võib endale osta auto sellega ringi sõita, ta tegelikult ei oma mitte ühtegi luba seda autot juhtida just nimelt. Et auto võib piltlikult olla ka kuue kuusel, lapsel on ju, et kes või, või siis ütleme näiteks kolmeaastasel lapsel kes jõuab siis nagu juba uksest sisse istuda. Aga mis on nagu asja iva, on see, et tegelikult kõik need inimesed, kes täna nagu on pidanud paluma kellegi teise abi selleks, et autoga sõita. Nüüd enam seda ei pea. Ja teine pool, millele, millest ma nagu natuke rääkisime, on see, et tegelikult liiklus muutub tohutult turvalisemaks, et tegelikult üle 90 protsendi liiklusõnnetustest on põhjustatud ühel või teisel põhjusel inimliku vea või eksimuse tõttu. See üldine protsent ikkagi ilmselt hakkab vist langema ikkagi siis, kui nagu isejuhtivad autod jõuavad sellisesse selline massturule, et kui meil on ainult mõned protsendid isejuhtivad, mis suudavad õnnetusi vältida, siis võib eeldada, et see protsent, mis on inimvea poolt tehtud, ikkagi väga palju ei langeb. Millal võib see hetk olla, kui meil isejuhtivad autod hakkavad maailma võtma? Noh, see on niisugune väga raske mul sihukest kristallkuuli ei ole, kus see kirjas on. Aga noh, kui me näeme seda, et sisuliselt juba täname, katsetame ühte bussi Tallinnas. Ma loodan, et järgmine aasta on vähemalt kahes, võib-olla kolmes linnas selliseid katsetusi veel. Siis tegelikult on see tehnoloogia samm-sammult tulemas. Et me võiksime siin mõned päevad tagasi lugeda sellest, kuidas Eesti Post paneb siis väiksed pakirobotid vurama. Et kui me mõtleme selle peale, et noh, et siin ei tasu mõelda nagu isegi, kui palju me võib-olla juba hakkame sõitudest asendama selle robottehnoloogiaga, et kui ma ei sõida autoga enam poodi, vaid boot tuleb mulle koju või, või, või, või näiteks ma olen, ma lähen. Nojah, ütleme, et see on niisugune hea näide või Laanet näiteks siin hiljuti Viljandis räägiti sellest, kuidas trooniga katsetatakse, kuidas pudelivett üle järve tuua. Et kui kõik sellised autosõidud ära jäävad, et siis tegelikult võib-olla mõistlikum isegi rääkida protsent Nendest kilomeetritest, mida me iga päev sõidame. Ja mis tegelikult siis asendatakse robottehnoloogiaga. Ja siin on kindlasti tuleb selles mõttes ka üleminekus arvutite abil meil on. Kuna meil on järjest rohkem infot, siis tegelikult, et meil on ka võimalik igasuguseid asjatud sõite vähemaks jätta. Ma tean juba täna nagu peetakse väga tõsiseid plaane sellest, et näiteks kui me räägime nendest maakondlikes bussiliinidest või sellest, et üks buss sõidab ühe korra päeva jooksul kuskile maale siis tegelikult on võimalik ka selle lahendada nii-öelda nõudluspõhise transpordiga juba täna kus siis arvutite abil on võimalik tellida buss sinna, kus seda vaja on, selleks kuupäevaks, kus seda vaja on ja tegelikult, et seal juba nagu ühtepidi hakata valmistuma selleks, et Meil ei olegi nagu selline bussiliin, mis käib näiteks alati pühapäeval kell kolm vaid ma kuskil siis mingi arvuti kaudu tellin endale valin oma sõiduaja selle järgi, kuna see buss parasjagu siis sinna on tulemas või, või siis ma ütlen, et ma tahan sõita ja tellin selle endale sinna ehk siis veidikene nagu taksoga linnaliin, samas või maakonnalinn, jah, selle, selle nimi on nagu nõudluspõhine transport ja ma arvan, et maapiirkondades noh, ütleme, et ühel hetkel nad kindlasti on ilma juhita. Aga, aga see annab nagu tohutu võimaluse või ma usun, et see parandab tohutult elukvaliteeti just ka nendes piirkondades mitte ainult linnas, vaid ka maal. Ja kui me siia juurde liidame selle, et ka võib-olla mõnele vanaemale toob pakirobot poest ära piima ja leiva siis ma usun, et nii-öelda noh, see demokratiseerimine või see elukvaliteedi kasv peaks nagu selle kaudu olema tohutult suurem. No loodame, see kasv tuleb, aga tihtipeale juhtub olema niimoodi, et inimesed ei ole uutel asjadel alguses eriti vastuvõtlik, ollakse sellised reserveeritud, kardetakse veidikene neid, kuidas on lugu isejuhtivate sõidukitega nii seadusandlikul tasemel kui ka siis ühiskonna tasemel, kas inimesed on nende jaoks valmis, kas inimesed tahavad neid? No ma arvan, et siin on jälle see, et eks see, miks me neid pilootprojekte teeme, ongi see, et näidata, mismoodi tehnoloogia töötab ise õppida, sama baas, väga palju. Tehnikaülikool ju alustas see kevad siis ka isejuhtiva bussiehitamist. Et nad lubasid järgmise aasta sügiseks sellega valmis saada. Et noh, ma arvan, et isegi kõige olulisem on selle juures see, et seal on terve hulk tudengeid, kes tegelikult aasta jooksul saavad kogemuse sellest, kuidas see tehnoloogia töötab. Millised on need küsimused, mida tuleb ära lahendada kuidas panna teenusena toimima? Hetkel küll ta hakkab, on plaanitud deta, hakkab seal campuses edasi-tagasi liikuma, aga on võimalik need kõik need asjad läbi proovida, kogeda, kuidas see tehnoloogia töötab ja ma usun, et seda lihtsam on seda ka siis nii-öelda laiadesse massidesse viia. Mailis, asjad tuleb ära mõelda, mis on need asjad, mis tuleb läbi mõelda, enne kui saab kirjutada isejuhtivad autod täielikult seadusesse. Noh, tegelikult me juba mõtleme seda, et mis asjad need sinna seadusesse tuleb kirjutada ja meil on selle kohta selleks ka eraldi veel niisugune väiksem töögrupp, kes seda teeb. Et meil oli alles eile oli väga põnev vaidlus sellel teemal ja me püüame nagu seda noh, ütleme, et kui me räägime nendest robotitest natuke laiemalt või nagu nagu me ise tahame öelda, et noh, tegelikult võib-olla peaks kasutama eestikeelset sõnakestki mis, nagu võib-olla palju paremini meie jaoks iseloomustab seda, et kes või mis see on, et niisugune niisugune, kes teeb inimese heaks mingit mingit tööd või tegevust. Et kui me mõtleme selle peale. Et noh, tegelikult on selliseid roboteid, et need ei ole ainult autod, kes on need robotid, need robotid võivad olla meil niidavad juba täna muru. Aga nad võib-olla käivad meie eest poes nad võib-olla pesevad põrandaid, püsivaid tänavaid. Et me peame nagu mõtlema natuke laiemalt, et ka külmkapi sisse saab panna roboti, kes meie eest ühel hetkel hakkab siis poest tellima kaupu. Et kõik need asjad tuleb läbi mõelda. Ja ma arvan, et kuna me Eestis väikse riigina meil on päris palju juba kogemust sellel suunal siis siis me oleme selles osas üsna üsna eesrinnas, et ma usun, et nii-öelda optimistina, et meil on isegi siin nagu koht, kus me suudame maailma üllatada. Maailma üllatamast rääkides on palju räägitud ka sellest. Eesti tahab saada selliste isejuhtivate sõidukite testkrundiks pisikeseks, teist alaks, kuhu kõik tulevadki, suured tulevad, Teslad, tulevad BMWd, tulevad Mercedesed kokku panevad oma isejuhtivad autod meie tänavatele sõitma ning siis selle põhjal arendavad neid. Mis on meie sellised eelised, miks me peaksime sedasama, kas meil on ja kindlasti on kõrval ka mõni puudus, mis meil, mis meil kindlasti on, no mõnes mõttes on see eelis, mõnes mõttes on puudus, on halb ilm. Et tänase tehnoloogia on selline, et halva ilmaga ikkagi tal on, tekivad nägemisraskused ja tekivad nagu siis keskkonna tajumise raskused. Noh, ma ei tea, talvel on lumehanged, et tänav, mis võib-olla eile oli ühesugune nõmme teistsugune. Aga teisipidi on see jälle hea, sellepärast et et tehnoloogia arendajad tahavadki kindlad olla, et see tehnoloogia sõidab iga ilmaga. Mis ma tahaksin siinkohal veel kuulajatele nagu kindlasti ära öelda on see, et tehnoloogiat tänavale ei lasta ennem kui ta on ikka kontrollitud, et ta on piisavalt turvaline. Et saab valida sõidukiirust, saab valida selle sõiduki suurust. Et seda, et meil kuskil 40 tonni tonni kaaluv rekka näiteks hakkaks kihutama 100 kilomeetrit tunnis ja me katsetame nagu, ilma et me oleme kindlad, et see on piisavalt turvaline, et seda kindlasti ei juhtu. Aga mis ma arvan, autotootjaid palju rohkem, huvitav ja kus Eestil on ka väga suur eelis, on see, et me suudame neid teenuseid mis võiksid sellel isejuhtival tehnoloogial nagu põhineda, väga kiiresti üles ehitada, neid katsetada, et noh, meil on ka näiteks võimalik kas ühes või teises linnas väga kiiresti näiteks tekitada olukord, kus, nagu seda vanateenust enam ei ole ütleme näiteks kolmeks neljaks kuuks tekitamegi sellel isejuhtival tehnoloogial põhineva teenuse, olgu see kasvõi näiteks pakirobotite täitmine või ehk siis lihtsalt mingi bussiliin asendatakse näiteks ühel hetkel suure isejuhtiva bussiga ja see kõik käib lihtsalt hetkega? Jah, mitte isegi suure, võib-olla paljude väikestega ja me saame näiteks proovida sedasama, et et ma vaatan äppist, et noh, ma ei telli endale otseselt taksot, aga ma näen, et üks isejuhtiv buss, mingi kell on tulemas, et ma saan selle järgi planeerida. Ahah. Et ma soovin ka peale minna, et ma ütlen, et ole hea, et jää seal seisma, et ma tulen ise sinna nurga peale, et ehk siis tee ääres käädvustamis asendab mobiilirakendus, kus sa vajutad, ütleme sa tahad ja, ja selleks tuleb see mobiilirakendus ka valmis programmeerida. Kindlasti saavad hästi palju kasu sellest autotootjad, kes saavad oma asju testida, mis kasu Eesti ja mis kasu Eesti inimesest saab? Vot siin ongi minu arust see hästi oluline on see, et mida me näiteks täna e-riigi pealt näeme, on ju see, et et meil on täna kohutavalt mugav deklareerida makse ja nii edasi, et see mugavuse kasv, mis peaks tulema sellest kokkuhoid võib-olla isegi SKP numbrit, ei saa meil peaminister väga rõõmuga näidata, et kohe hakkab hüppeliselt kasvama. Aga see elukvaliteedihüpe, mis peaks tekkima selle isejuhtiva tehnoloogia, kujutage ette, et noh, meil on täna keskmisel perel, kes elab Tallinnas kuskil äärelinnas peab olema kaks autot. Ja kuna ema peab isa peavad hoolima, hoolitsema selle eest, et ka lapsed saaks trenni või kooli või, ja nii edasi, et kujutage ette, et nüüd meil on nagu isejuhtiv tehnoloogia, kus sellel perel ei olegi vaja autot osta. Tema näiteks kuu autole kulutav eelarve väheneb näiteks 203 korda. No loodame, et see kõik need mõtted saavad ükskord kariaalseks palju edu isejuhtivate sõidukite ekspertrühmale, aitäh rühmajuht. Pirko Konsa. Täna hommikul meiega rääkima tulite ja palun. Tallinnasse nüüd kohale jõudnud esimesed isejuhtivad bussid, millega saavad peagi hakata sõitma ka kõik soovijad. Hea meel on stuudios tervitada Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise digilahenduste nõuniku Valdek Lauri, kes puistas jõdu aitustele. Valdek. Tere, tere, poisid on nüüd siin, miks nad siin on? Nad on siin kahel põhjusel, esiteks selleks, et reaalselt tuuegi need isejuhtivad bussid hästi tänavatele ja neid inimestele tutvustada, et näidata, millega tegu on, et tutvustada inimestele mitte ainult bussi endid, vaid ka, et, et oleks võimalik rääkida sellest, et mis on selle tehnoloogia, praegused võimalused, puudused, kui kaugele on ta praeguseks arenenud ning millal võiks loota, et nüüd päris isejuhtivat nad ringi hakkavad sõitma. Aga teine tähtsam küll kindlasti on ka see, et kogu see protseduuriline pool läbi käia, ehk siis, et uurida välja, mis lubasid, on vaja saada, kelle käest täpselt, millised on autotootjate tingimused, nõudmised, millised on riigipoolsed nõudmised, millised on linnapoolsed nõudmised, kõik need osapooled kokku viia ühe laua taha ning et kogu see protsess läbi käia, et järgmistel, kes need sama samu analoogseid protsesse ja projekte tegema hakkavad, et neil oleks juba lihtsam, et nad juba teaksid, mida teha. Te olete nüüd seda mõnevõrra mõnda aega läbi käinud, milline see seis paistab olevat, kui keeruline on erinevaid lubase, saad erinevaid kooskõlastusi saada ja lihtsalt kõik asjaga nõusse saada? Ütleme niimoodi, et kõik osapooled on olnud väga abivalmid ja väga asjast huvitatud, et need asjad korda saaksid, et selles suhtes mul ei ole praegu siin ühelegi riigiametile linnaametile mingisuguseid etteheiteid, et kõik on, kõik on väga abivalmid olnud, aga et et neid lubasid, loomulikult on olnud palju ja protsess on olnud pikk, et me oleme seda ikkagi siin tänaseks natukene vähem kui aasta aega ütleme niimoodi ajanud, et kõik, kogu see kogu see pool selgeks teha. Ehk siis see on ikkagi väga pikk protsess, et saada kaks isejuhtivat bussilõpux tänavatele. Järgmistel on kindlasti see juba lihtsalt sellepärast, et kõik see pikk tee on tegelikult juba läbi käidud. Kuidas need bussid meile siia lõpuks jõudsid, mäletan, et algselt kulutati seal nende jaoks välja hange, mis just kõige paremini läinud siis tehti, tehti maagiat ja nüüd meil on bussid olemas. Kuidas nüüd lõpuks? Tegu polnud maagiaga, vaid me jätkasime lihtsalt põhimõtteliselt otseläbirääkimistega ja, ja panime siis lõpptulemusena me saime kokku siis väga taas väga mitmest erinevast osapoolest koosneva projekti, et seal väga suur roll on ka ikkagi erainvestoritel olnud, et meil on seal Tallink, meil on seal Milrem, kes aitab neid asju opereerida. Meil on seal DSV, kes aitas need bussid siia tuua, üldsegi Carthaim Microsoft, et neid, kes tegelikult oma õla alla panid, sellele, et üldse see projekt teoks saada, neid on ikkagi olnud väga palju ja neid ma nagu ka hea meelega siin tänaksin. Ilma nendeta oleks meil olnud ka samuti väga-väga raske selleks, see oleks võinud ka riigile päris kalliks maksma. Hiljuti võis näha numbreid ringlemas, kui palju umbes need bussid maksma klassiku mõistlik. Mäletan, need läksid kuskil 100000 euro juurde. Jah, kuskil 100000 eurot, millest siis umbes kaks kolmandikku ongi era, erasektori rahastuse ja nende rahade eest me ei ostnud buss, vaid me tõime need siia. Lihtsalt jah, Me rentisime, et nende rahade eest siis saab põhimõtteliselt busside rent ja ühtlasi siis ka tootjate poolne koolitus, inimeste väljaõpe, trassi kaardistamine, et kogu see tehniline pool samuti. Need bussi pealtnäha näevad selliseid väikseid väga armsad välja, aga loodan uskuda, et seal sees on ikkagi väga palju vinget tehnoloogiat, mis need tiksuma paneb. Mida need bussid teha oskavad, millised nad on? Ma võib-olla alustaksin sellest, et kuidas need bussid täpsemalt sõidavad ja, ja mida nad näevad ja kuidas, kuidas see bussisõit nagu välja näeb, et asi algab sellest, et pust kaardistab trassi ära, ta teeb seda GPS-tehnoloogia abil, aga tegu ei ole siis tavapärase GPSiga, vaid see on natukene natukene peenem, reaalajas toimiv GPS ehk siis ennessdeegaa teenus ja selle abil siis karistatakse ära ning selle abil siis buss oskab enda trajektoori jälgida sealt järgmine etapp on siis bussi nii-öelda silmad, milleks on siis laserid Idar tehnoloogia ja need silmad siis näevad võimalikke takistusi seal tee peal ja niimoodi tegelikult toimubki, et GPSiga tuleb nii-öelda trammirada mõtteliselt, et ta on tegelikult asfaldil liikuv tramm kui nii võtta. Ja siis need laserid näevad, kui midagi peaks ette tulema, siis nad peavad reageerida, võtavad kas kiiruse alla või panevad bussis suisa kinni seisma. Bussika seest tunduvad üsna pisikesed, kui palju inimesi sinna sisse mahub, sinna tegelikult tootja lubab, kuni 12 inimest, aga meil siiski on B-kategooria lubadega juhid ehk siis maksimaalselt seal kaheksa inimest. Sääraseid busse on olnud näha ka mujal maailmas, kui ma ei eksi, siis Soomes sõitsid samasugused ringi on ka mujal maailmas sõitnud poisid vist ise pärinevad Prantsusmaalt. Pärinevad Prantsusmaalt, tootjaks on, õigemini tarkvaratootjaks on nii siinmail, Pussy enda tootja on prantsuse autotootja šheer ja nende kahe koostöös on siis need bussid valminud. Bussid iseenesest sõidavad jah, nad neil on mitmes kohas pilootprojektid Euroopas on olnud Soomes ning tegelikult nüüd ka jätkuvad Soome sel projektid erinevad. Kõige sellisem, stabiilsem püsivam operatsioon on meil tegelikult Singapuris, kus neil ongi nüüd reaalne bussiliin, mis sõidab edasi-tagasi. Ja ühtlasi on neil Lähis-Idas erinevad pilootprojektid, need on üle maailma ja neil on seal mõnikümmend bussi, mis on tegelikult peaaegu kõik kogu aeg välja renditud. Neil. Miks just selle bussitootja bussid nii eelistatud on riikide seas, mis soovivad isejuhtivaid sõidukeid proovida, võib ka eeldada, et ilmselt on kuskil välja mõeldud sellised nagu suured liinibussid, mis suudavad täitsa ise ringi sõita. Vaat tegelikult päris selliseid suuri liinibussi, mis suudaksid ise välja sõita veel turu peal ei olegi, et me ikkagi tekkinud päris põhjalikku eeltööd ka selleks, et leida see õige partner kes, nagu suudaksime busse pakkuda. Väga palju on ikkagi veel prototüübi tasemel, tulevad uudised, et selline tootja nüüd teeb, aga see on tegu, tegu ei ole ikkagi päris tootega, tegu on ikkagi prototüübiga. Neil prantslastel on päris toode olemas, mida saab päriselt kasutada, mida on päriselt kasutatud. Et see on praegu nende eeliseks ja loomulikult nad kogu aeg arendavad seda teenust. Kogu aeg arendavad seda tarkvara, mis seal, mis seal bussi sees on, et nii nagu mina olen kuulnud, et siis meil siin aastale buss peaksid järgmised tarkvara uuendused tulema, mis annavad bussile veel tarkust ja võimekust juurde, et et see areng on kogu aeg pidev seal. Kui inimene sinna pussi sisse istub, siis mida ta seal näeb nagu aru saanud, päris üksi seal ei ole, sellepärast et seal on ka olemas juht, kes kellelegil rooli vist ei ole, aga, aga keegi on seal olemas, mida ta näeb, mida kogeb seal sees? Ta näeb jah, nimelt seda esitlejate siis kuute istet, kus saab istuda ja ta võib ka püsti seista, juhul kui kõik istmed on kinni, siis ta saab seal torudest kinni võtta. Ja, ja tõepoolest, et seal nii-öelda esitleja juht on olemas, tegelikult on tal pult olemas, aga see on seal istmete taga, sel ajal, kui, kui kui tal seda vaja ei ole, sellepärast et ta sinna trassi peale ikkagi tuleb käsijuhtimisega ja pärast trossikalt ära tuleb samuti käsijuhtimisega. Et juhil peab ikkagi olema kontrollmasinaid olemas, et päris päris niisama ei saa. Kas see juhtum seal rohkem sellepärast, et seadus hetkel seda nõuab või on lihtsalt veel veidikene sellist skepsist üleval, et kas see buss saab ikka iseendaga hakkama? Ei, ei, seal ei ole nüüd küsimus selles, et buss iseendaga trassi peal hakkama ei saaks, et küsimus on tegelikult ennekõike erinevates lisaks seadusele erinevates sellistes väikestes asjades nagu näiteks, et kuidas otsustada, millal uksed kinni panna bussil, kuidas otsustada, et inimesi liiga palju neid sisse ei tuleks, et kuidas seda nüüd piirata, et sellised väikesed asjad on need kõik, mis, mistõttu see, see operaator on veel vajalik ja see on tegelikult mitte ainult meie seadus ei nõua, vaid see on ka isi maili tootjapoolne nõudmine, et oleks inimene seal olemas. Kui inimene seal sees on, ta parasjagu juhtpulti käes ei hoia bussijuhi, mida ta teeb. Seal sellisel juhul ta tutvustab seda bussi, seda tehnoloogiat inimestele, kes selle vastu huvi tunnevad. Kas pigem eeldame, et huvi hakkavad tundma Eesti inimesed või on see rohkem suunatud sellisele turistidele, kes tulevad ja tahavad midagi huvitavat meie seas näha? No me siinkohal piiranguid ette ei paneks, et kõik, kes nagu on huvitatud pussi sisse astumast, need on sinna teretulnud sisse astuma, et ikkagi esitlejate puhul me oleme siin vaadanud, et nad oskaksid nii eesti, inglise kui ka vene keelt, hetkedki kõigile küsimusi. Talle vastused saada, ehk siis kõik soovivad ikkagi saavad kogeda seda huvitav tunnet, mida mitmel pool maailma, selle ei ole lihtsalt võimalik kuidagi. Kuidas täpselt, kui kellelgi tekib soov bussiga sõitma minna, siis kus seda teha saab? Buss hakkab sõitma nüüd sellisel trassil, et see algab Viru ringist, lõpeb kultuurikatla juures seal Paksu Margareeta juures või siis vastupidi Kultuurikatlast Viru ringini. Talongi kaks peatustes on lõpp-peatus ja teine on teispool lõpp-peatus. Ja me proovime ikkagi siin juulikuu jooksul bussidele esimesel avalikud sõidud ära teha. Miks just sellise trassi kasuks otsustati ilmselt Tallinnas on veel kohti, kus võiksid isejuhtivad bussid ringi sõita. Siin oli mitu asjaolu mängus, et ühest küljest see etapp kannaks mingisugust reaalset transpordiväärtust, et ta ikkagi tal oleks mingisugune mõte kanda inimestest punktist A punkti B. Ja teine asi oli see, et trammi töötleid remondis, ehk siis tegelikult sellel bussil on inimesi, keda viia ühest kohast teise ja teiseks me saame seda trammide ära kasutada selleks, et seda bussi seal peal sõita, et see võimalikult vähe ülejäänud liiklust häiriks. Kindlasti inimesed seda trammi asemel kasutada, aga kuna te poisid on üsna pisikeses, juhib Indrek eeldada sellega, et kui tahtjaid on palju, siis tuleb ka ikkagi üksjagu oodata, et saada oma oma kord kätte, et selle bussiga sõita. Noh, seal sõidab paralleelselt kaks bussi, nad sõidavad koos nii-öelda tandemine ja kui nad jõuavad nüüd teise punkti, see reis ei ole väga pikk, tegelikult nendel inimestel ei ole nüüd ülemäära palju sul vaja oodata selles ühes peatuses, et kuningad, bussid uuesti tagasi jõuavad. Et kindlasti seal tegelikult võib halvata, et algselt on huvi suurem kui, siis natukene hiljem, aga et seda proovib siis kuidagi manageerida küll küll sellega need esitlejad hakkama saavad. Vahel ei ole Pikaga bussid ei sõida kuigi kiiresti. Sõidavad üsna aeglased, kui kiiresti sõitsid. Nad sõidavad kuskil 10 kilomeetrit tunnis, et praegu on need veel see aeg, kus kus tehnikut seal seda trassi kaardistavad, samal ajal, kui nad nüüd seal neid operaatorid välja õpetavad. Ja see trassi kaardistamise tulemusena nad siis otsustavad, kui kiiresti see buss sõitma hakkab, aga et praegu on rääkinud trammidel, sõidab natuke aeglasemalt, võib-olla natukene alla 10 kilomeetri tunnis ja kui ta jõuab trammidel sinna Mere puiesteel, siis ta hakkab natukene kiiremini sõitma, võib-olla seal paar kilomeetrit üle 10 kilomeetri tunnis. Tundub, et see on ka selline paras kiirus, millega ei teki liiklusohtlikku olukorda. Jah, just täpselt arvestades seda, et nõudlust on palju, kas on paika pandud ka mingisugune graafik, mille alusel nad sõidavad või nad lihtsalt tiirutavad edasi-tagasi päev otsa? Nad sõidavad edasi-tagasi, päev otsa, aga see aeg, millal nad sõidavad, on siiski hommikul umbes kaheksa 30-st kuni õhtul kuskil neli, 30-ni. Ja millal bussid Tallinnast ära lähevad, kui pikalt saab seda võimalust nautides nendega sõita? Nad lähevad ära augusti lõpus, et siis, kui hakkavad päris trammid sõitma, siis peab trammidega. Puhas olema ehk siis kõik, kellel tekkis soov minna isejuhtiva bussiga sõitma, siis seda saab õige varsti teha. Ilmselt ta juba juuli lõpus. Aitäh Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise digilahenduste nõunik Valdek lauret meiega täna hommikul veidike rääkisite, aitäh teile. Viimase nädala kõige huvitavamatest tehnoloogiauudistest tuli ülevaadet nüüd andma tehnoloogiaajakirjanik Jakob Rosin, tere, Jacob, teine Gregor. Viimane nädal on Eesti jaoks olnud igati hea, me oleme saanud maailmakaardile nii-öelda, et üks suurfirma on otsustanud, et Eesti. Eesti keel on piisavalt huvitavad, et nende kallal tööd alustada ja lõpuks ometi on üks firma otsustanud siis eesti keelt hakata ka suuresti enda teenustesse integreerima, vähemalt selline see hetkepilt näib. Kuna noh, praegu hästi paljud seadmed muutuvad järjest ütleme siis ütlen interaktiivsemaks selles mõttes, et sa mitte ei suhtleb nendega, vaid ekraani vahendusel, ei kasuta visuaalselt kasutajaliides tõesti paljude seadmetega nüüd ka ju räägitakse, olgu see sinu nutitelefon või, või on isegi spetsiaalsed juba seadmed, millel ongi ainukene võimalus nendega töötamiseks ongi kõnelemine siis Google otsustas asuda ka eesti keelele säärast teenust looma. Nii et alates esmaspäevast on võimalik kõigil soovijatel panustada siis eestikeelse kõnetuvastuse arendamisse, mida siis millega tegeleb Google. Ja ega ta väga keeruline ei ole, siin on olemas internetis, on olemas selline veebilehekülg, kus saab ennast registreerida, ennast kirja panna ja mingil hetkel võetakse sinuga ühendust ja siis sa pead sisse lugema umbes 630 lauset ja need laused on hästi erinevad, need on võetud kusagilt Uudisartiklitest, seadustest ja nii edasi ja nii edasi. Ehk siis tõenäoliselt nad katavad suhteliselt laialt eesti keelt, erinevaid sõnu ja otsitakse siis tuhandet inimest, kes kõik need lauset sisse pahaks. Ja, ja selle tulemusena teoreetiliselt peaksid valmima Google'i kõnetuvastus, ehk siis mingi hetk me võime saata oma telefoniga eesti keeles rääkida 600 lauset sisse lugeda ühel inimesel tundub, kui selline monumentaalne ülesanne, mis võtab kindlasti ka väga kaua aega, see on päris mitu tundi, ma kujutan ette isegi mitu päeva võib-olla sellel inimesel võib olla, kes ei ole ka harjunud pikalt rääkima, hääl teda koormat päris palju, et kui sa ikkagi pead neid lauset sisse lugema, aga miks see on nagu oluline hästi paljude inimeste puulselt loomulikult meil on erinevaid inimesi, erinevaid nii-öelda intonatsioone noh, aktsent, eks ole, ja nii edasi, et, et see on hästi oluline, et see võimalikult lai noh, sina ala saaks väga suured erinevused, võimalikud paljude inimeste kõnet osatakse hiljem tuvastada. On sul ka endal olnud juba võimalik need lauset sisse lugeda? Minule ei ole veel saadetud seda kirjama küll registreerisin ennast ja näitasin, et olen valmis aitama panustada panustama siis kõnetuvastus arendamisse, aga mind ei ole veel sisse lastud. No loodame, et neil ei ole veel need 1000 inimest täis saanud, et kõik soovijad saavad ise leida, üles minna, ka proovida need lause sisse lugeda. Aga siis, kui kõik laused on sisse loetud, võib juba nutitelefon muutuda niivõrd heaks, et seda ei taha enam üldse käest panna. Kuna sa saad seda häälega juhtida, saad paluda tal igasuguseid vahvaid. Trikke teha ja sellega ongi see, et kui sa teda häälega juhtida saad, siis sa ei peagi kätte võtma, laudistan, laulab seal laua peal olla ja sa ütleski talle ja noh, näiteks minul on kodus on seesama, mida ma korra mainisin Google'i nutikõlar, eks ole, mis ongi ainult kõlar, tal ei ole mitte ühtegi ekraani, seal on ainult paar LED tulukest peal, see ongi jaa jaa, teda juhitakse ainult häälega ja praegu ma pean küsima ta käest inglisekeelset voodiste vader, eks ole, et noh, milline on ilm. Võib-olla ühel hommikul ma saan, ühesõnaga jaa, hõigatagi teisest toast, et kuule, Google, ütle, mis ilm on või mitu kraadi juures on, et see oleks nagu tegelikult hästi suurepärane. Ma loodan, et ta vastab ka siis eesti keeles ikkagi ja see on ka teine osa, siin on kaks erinevat osa, eks ole, üks on eesti keele kõne tuvastusest arvuti saab aru, mis keeles või mis sa talle ütled, aga teine site oskaks nüüd sulle vastata ka eesti keeles. Meie järgmine trikk ilmselt Google'i nutikõlari jaoks ei tööta, küll aga nende telefonide jaoks töötab, kuna inimesed katsuvad liiga palju oma telefone, see on nende elu üle võtnud, siis on Eestis tehtud midagi, mis nüüd peaks seda kõike hakkama takistama, peaks tegema inimeste elu jälle selliseks, nagu ta oli mõned aastad tagasi, kui nutitelefonid veel nõnda levinud ja nõnda populaarsed ei olnud. Hea, ma sattusin muide kusjuures mõni päev tagasi kuulama intervjuud vist aastast 2012 ja seal lihtsalt jutu sees mainiti siis, et mida tänapäeva noored teevad, et, et noh, et selliseid koolinoored on ju nad seal tulevad koolist koju ja, ja võib-olla seal käivad kuskil sõprade juures ja siis õhtul istuvad arvutis, eks ole, tänav 2017 et väga ei ütleks, et noored istuvad nii palju arvutis, pigem nad istuvad telefonis võib-olla mõistvalt tahvelarvutis. Aga probleem ongi ju see, et kõik istuvad telefonis, mitte ainult kodus ja mitte ainult siis, kui neil selleks aega on, vaid ka siis, kui nad on. Kui nad on kusagil seltskonnas või, või, või linnatänaval või, või ma ei tea, sõidavad, et, aga et noh, ma ei tea, minul näiteks oli olukord ükskord, kui ma sattusin ühe inimesega kokku, läksime kohvikusse. Mina räägin temaga juttu ja tema mulle ei vasta. Ta üldse ei vasta ja siis umbes viie minuti pärast ütleb, et hoia, sorry, et mul tuli siia Facebookist tuli see video, et ma pidin selle praegu ära vaatama, et et ma muidu neid videosid üldse ei vaata aga, aga, aga noh, ta tuli enne ja mina isiklikult natukene solvusin, et noh, videosid saab alati vaadata, aga nüüd on eestlased valmis saanud sellise rakenduse. Mis aitab sul äkki veidikene sellest nutiseadmest eemal olla? See rakendus on väga lihtne. Sa määrad ära ajaperioodi, mille kestel telefon lihtsalt sind internetti ei lase, ehk siis sul ei olegi võimalust minna Instagrami või Snapchati või Facebooki või kuhu iganes sa tahaksid minna? Sul ei olegi seda võimalust selle ajaperioodi jooksul internet täiesti välja lülitatud ja seda nii-öelda ei anna ka kuidagi trikitada, sa võid telefoni sisse või välja lülitada, endiselt internetti ei pääse, et see on nagu, kui inimene tõesti ei suuda ise ennast kontrollida, nii palju siis tuleb võtta rakendused kasutusele. Nii palju, kui ma silmadega seal üle jõudsin vaadata, seal oli vist ka veel see aspekt juures, et ka kõned ei tule läbi ja kõne kõneseisu välja teha? Jah, kõnedega on, mina vähemalt isiklikult leian seda, et kõned, mina laseksin läbi, sellepärast selleks ka natukene kehv olukord, et et sul on nüüd nutisõltuvusest irdumise see programm käimas, eks ole, ja sa ei saa telefoni kasutada, aga nüüd on vaja järsku kiirabisse helistada, eks ole. Et, et selliseid olukordasid ka ikkagi tahaks vältida, aga, aga selles mõttes ma olen nõus, et on ju ka neid inimesi, kes ei suuda telefoniga rääkimist lõpetada, et et sellel juhul võib see rakendus tõesti abiks osutada. Kindlasti on palju inimesi, kellele see rakendunud, kus kasuks suhtub, aga kui sa oled oma telefoni lukku pannud, siis sa ei saa teha seda, mida saavad teha nüüd Viljandi inimesed ja Viljandi inimestel on pidu ja pillerkaar, kuna lubatakse ju ilmateates, õieti läheb suvi aina ilusamaks, soojemaks ja päikest on rohkem. Ja kui Te asute nüüd kusagil Viljandi järve kaldal siis on teil võimalus sellisest Eesti idufirma sellise Eesti idufirma nagu Cleveron endale sinnasamasse järve äärde limonaadi tellida. Cleveron sai nimelt valmis siis teenuse ja tehnoloogia, kus sul on võimalik toimetada pakk kohale, drooni abil. Tuleb kohale, lendab kohale pisikene droon, toob sulle limonaadi ja päev on, kelle mõnusam janu saab kustutatud. Siin on muidugi hetkel on see, see on niisugune testperiood, aga see tehnoloogia ise on hästi hästi põnev. See testperiood näeb välja siis niimoodi, et inimene saab, kes on järve ääres, saab siis saata sõnumi. Ja mõne aja pärast saabub kohale droon. Kes siis toob Talle limonaadi, limonaadi nüüd muidugi visata alla hästi kõrgelt, nii et inimene võib sellega pihta saada. See pannakse poolele meid trid kõrguselt. Stan pole jah. Kukutatakse spetsiaalsesse sellisesse postkasti, mis seal rannas olemas on, aga sellegipoolest. Idee on hästi hea, see on tulevikuperspektiivis hästi mõistlik, et näiteks mina mõtlesin seda, et et seda tehnoloogiat edasi arendades võiks olla tulevikus niimoodi, et kui ma tellin endale kusagilt pakki, siis mul ei olegi vaja postkasti näiteks kortermaja puhul mul ei pea olema seal all postkastid, eks ole, vaid mul võibki olla postkast näiteks oma rõdul ja, ja nüüd tulebki näiteks mulle mulle pakk ja troon tuleb ja viskab selle paki sinna postkasti ja ongi hästi. Ja loomulikult selline limonaadi variant on ka muidugi ideaalne. Ma tahaks juba puht selle pärast Viljandisse minna, et järve kaldal mõnusasti päevitades telliks sõnumi teel väikse limonaadi ja oleks selle toredam. Muidugi ta ideel see drooniga on, hetkel on muidugi see, et ta ei lenda iga ilmaga. Ilm peab olema ka soodus ja teine probleem on, mis, mida, mida nagu näidata, näha olnud Facebookis erinevates Stroomi kasutajatega seotud sellistesse ütles, et, et troon hetkel ei oska näiteks ka teiste droonide eest ära, et ära ära põigelda. Ta lendab oma kindlat teed pidi, aga, aga õnneks meil täna on drooni liiklust õhus veel nii vähe, kuigi võib-olla 10 aasta pärast võib osutuda probleemiks ja me püüame hakkama drooni liiklus ummikutega tegelema metrooniga kindlasti osutuda ka probleemiks siis kui tehakse seda, mida on räägitud, et need drooni postkastid võiks panna üldse näiteks viiekorruseliste kortermajade katusele terve maja peal olles koos parasjagu süüa, vastab, et sool on otsast saab kiiresti tellida endale kuskilt soola siis peaks kindlasti droonid arvestama ka sellega, et taevasest lennata teisi droone, justkui Kakumäe kandis võib nüüd näha Maaslykvaid droone, kuna ka seal hakkavad pakid automaatselt robotite abil koju jõudma inimestele ja ka Starship on ju Eesti selline täht tähelaev, mis mis, mis on päris edukas olnud välismaal ja nüüd on siis leidumaska Eestis veel üks teenus. Nimelt, kui te elate kakumäel tellite endale mõne paki või teie saadab keegi paki, siis kui tavaliselt tuli teile postkasti selline kiri, et tee pakkijad, tulge olge head järgi siis nüüd sahtede sõnumi, et teie pakid kohale robot ja mis juhtub Starship-il on siis olemas sellised autod nagu sisse pannakse hulk roboteid. Sõidetakse selle autoga kuhugi piirkonda ja siis lastakse robotid lahti, need robotid sõidavad siis inimeste juurde, viivad pakid kohale. Et võibki olla niimoodi, et, et sinu pakki toob kohale robot, kes jääb sinu maja ees seisma ja sa saad selle roboti kõhustama paki kätte ja ja robot sõidab ise ära, et see on ka üks väga-väga tervitatav minu meelest selline uuendus, et võimalusi siin arenguks erinevateks vahvateks lahendusteks on palju. Muidugi see võib-olla mõnevõrra veider, kui sul vurab maja ette järsku väikene robot, kui sa ikkagi soovid inimesega suhelda, kui sulle ei meeldi selline uus tehnoloogia, on sul võimalus ka see, et et sa tahad robotit, palun saatke mulle päris inimja, sul on võimalik, sellepärast saadaksegi sulle sõnum enne seda, kui see robot tulema hakkab, et teile dokud toob paki kohalerobot kuller. Ja teil on võimalik sellest keelduda, aga mina leian, et kui võimalik, siis mitte keelduda. Sellepärast et, et on ju see uue ja modernse tehnoloogia toetamine samamoodi ja ja tegelikult ju võimalust arenguks on siin samamoodi, aga me ei saa areneda, kui me ei saa neid teenuseid ja tooteid testida. No loodame, et kui need robot hakkavad tänavatel meil ringi vurama, siis ei juhtu seda, et keegi üritab need ära varastada, kuid õnnestunud ambist varustada eraldajad. Nad on kaamerate ja turvaseadmetega varustatud ja nii palju, kui mina tean, suhteliselt rasked ka, et sa päris ei saa robotid kaenlasse haaranud ja ja ära joosta ja, ja noh, ta tõepoolest on pidevalt ühenduses nii-öelda erinevate serveritega, kust on näha, kus kohas robot asub ja mis tema ümber toimub. Et sellist robotit ära röövida oleks suhteliselt rumal tegu. Olen ka näinud kuskilt videvikus, robotil hakkas harjuma signalisatsioon, kui keegi üritas seda püsti kätte võtta, see tähendab omakorda seda, et on üpriski võimatu. Et keegi võtab roboti, kus sees on sinu Hiinast tellitud pakk, mis on piisavalt väike, et oleks muidu mahtunud postkontorisse. Täpselt aitäh tehnoloogiaajakirjanik Jakob Rosin, et täna tulid meiega veidikene uudiseid jagama huvitaja sellega ka tänaseks suuresti lõpetab meiega lõpetama jääb üks tore laul, mille nimi on üks imeline masin. Kõike head.