Tere tulemast, head kuulajad. Tänase 25. juuli huvitaja seltsi esmakordselt teie ees on Rain kooli huvitaja saatejuhina. Räägime. Nii ei. Ole ja kui palju? Tule pärinevad. Ja töö ajal. Ei ole ja palju. Koledam. See nüüd kukkus küll hästi välja. Vikerraadio muusikatoimetaja oli valinud sellise sobiva jooksu saate sissejuhatava loo. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest rock hotelli esituses, aga meil on stuudios jooksutreeneri ja spordiklubi proua Rannar eestvedaja Viljar Vallimäe. Tervist. Tervist. Kas saab kõigest väest, püüdes üle igast mäest, ses mõttes, et Tallinna maratoni poolmaratoni ja 10 kilomeetri distantsil on siin kuus-seitse nädalat aega kui kellelgi praegu pahvatab pähe või veab kihla sõpradega või, või mingi selline? Võib-olla mitte kõige mõistlikum ajend jooksuharrastuse alustamiseks, et, et ma pean kas maratoni või vähemalt poor maratoni ära jooksma. Kas nüüd on lootusetult hilja, vähemalt sellise inimese jaoks, kes kunagi ei ole jooksmisega tegelenud? No kui kunagi jälle jooksmisega tegelenud, siis ilmselt natukene natukene hiljaks küll jäänud jah, sellest, et noh, siin mõnest saatsin ka, et kuus ja pool nädalat aega, et see on natukene nagu lühikene aeg, et aga samas jällegi sõltub, et kui jooksnud ei ole, aga muude spordialadega on tegeletud noh, vastupidavusaladega kas suusatatud või, või rattaga sõidetud, noh siis on ta ikkagi noh, isegi teoreetiliselt võimalik, aga aga ikkagi pigem natuke raske. Aga mul on tunne, et, et me ikkagi kusagilt sotsiaalmeediast aeg-ajalt näeme mingeid lugusid, kuidas keegi ütleb, et oma ei ole üldse trenni teinud ja läksin ja jooksin maratoni siiski ära, et kuidas see võimalik on? No vot, seal on jällegi niisugune asi, et noh, tavaliselt need, kes räägivad, et nad üldse trenni teinud, nad ikkagi natukene on, aga, aga võib muidugi juhtuda, et ässi inimene ei olegi teinud ja, ja tegelikult on hästi palju näiteid, kus tegelikult saabki selline spordiarmastus saabki alguse mõnest kihlveost või, või siis või siis nii-öelda või lubatakse, et vot nüüd ma lähen ja nüüd ma teen. Nii et see ei ole halb ajend? Ei, ma arvan suhteliselt mitte, et selles suhtes, et noh, kas kohe nii suurelt ette võtma, et et nüüd minna kohe poolmaratoni maratoni läbima, et noh, tegelikult on 10 kilomeetrit ka olemas ja võiks isegi alustada täitsa sellest, et kui, kui mõelda selle taina maratoni ürituse peale Aga kui nüüd mõelda nende inimeste peale, kes ei ole jooksmisega mitte kunagi kohe tegelenud siis milline on nagu selline üldine viga, mida, mida tehakse alustades jooksuharrastust, noh, suvi on tegelikult nagu meelitab jooksma, eks, et on suhteliselt soe ja ja pole libe väljas ja nii edasi, et põhimõtteliselt aeg oleks nagu hea. Ja tegelikult on kevadel on juba hästi, on tegelikult näha ju, kui ilmad lähevad natuke mõnusamaks, siis siis toimub kergliiklusteede peal, niisugune rahvasteränne on ju väga palju oli inimesi tuleb välja ja see on tegelikult hästi tore. Aga, aga suve jooksul ikkagi kuidagi muutub see natukene hõredamaks. No eks seal on mitu põhjust ka, et on, on inimestel puhkused ja sisule treenitakse vähem. Aga teise külje pealt noh, kui sa võtad selle nii-öelda mis, mis tehakse, mis, mis viga tehakse, on inimesed, et see ikkagi, et tahetakse liiga kiiresti liiga palju saavutada, et et siis või sisenes, joostakse oma kindlalt ringi, näiteks tahetakse yard olla kiirem, et ma pean ju arenema, et kui ma eile jooksin 50 minutiga, siis täna ma tahaksin vähemalt 49 minutiga seal ära jooksma, et siis ma olen nii-öelda edasi liikunud oma arengutrepil. No kuidas seda tegema peaks siis nagu tegelikult tegelikult võiks ikkagi niimoodi teha, et peaks kõigepealt aru saama, et mis treeningud, millist, milliste eesmärki nagu täidavad, et nii-öelda rahulikud treeningud peavad, on rahulikud millega sa siis parandavadki oma baasvastupidavust, põhivastupidavust ja, ja siis, kui sa oled edasijõudnud nii-öelda ja noh, need on tekkinud mingisugune põhivõi baas siis siis juba teha ka vahele nagu natuke kiiremaid treeninguid ehk siis kõrgema pulsiga treeninguid. Aga alustama peaks ikkagi rahulikest. Kas on mingeid kilometraaž ka nädalaselt, kui või, või kogu kilometraažilt, mis tuleks nagu ära koguda justkui seda baasvastupidavust, et, et, et sealt edasi minna? Seda on nagu natuke raske öelda, seepärast inimesed hästi erinevad, et ja noh, ütleme need arenevad ka ikkagi väga-väga-väga erinevad. Et mõni on sellise väga kiire arenguga ta, ta on juba siukene, sportliku sportlik geeni on iha, et natukene teeb ja tal tulemused tulevad hästi kiiresti. Et teine näeb vaeva mitu aastatega kuidagi nagu väga-väga palju, seda nii-öelda kiiremaks ei saa, onju. Aga, aga siin jah, selles suhtes, et. Et noh, niisugune kui sa võtad selle, et, et ma lähen rahulikult jooksma, on ju, siis pigem pigem alguses, tuleks isegi mõelda selle peale, et mitte isegi joosta kilomeetreid, vaid tegelikult aega, et näiteks, et ma lähen, lähen, jooksen 30 minutit, jooksen 40 minutit, et et mitte see, et võtta, võtta eesmärgiks, et nemad tahavad 10 kilomeetrit jooksma ja siis ükskõik kui raske mul ka ei hakkaks, ma ikkagi üritan selle lõpuni joosta, et pigem on see, et näiteks juhuslikku aega tähendaks, on 30 minutit ja kui vaja, siis teen vahele näiteks kõnnipause. Aga, aga noh, et esialgu isegi ajaliselt on, ma arvan on targem endale treeningute pikkuseid seada kui kilometraaži poolest. Ühesõnaga ei olegi oluline, et, et kõik need 30 või 40 minutit joosta vaid, vaid lihtsalt kogu aeg nagu liikumises. Absoluutselt, et kui ei jaksa siis kõndida. Kui tunned ikkagi, et et puistab kõrgeks hingamine läheb intensiivseks, et siis ikkagi teed selle kõnnipoisi vahele kaks kolm minutit näiteks ja siis juba jälle sirgeid edasi. Vaikselt. Nii et tänapäeva inimene on siis natukene nagu kannatamatu, et ta tahab nagu hästi kiiresti tulemusi kätte saada, et tuleks kuidagi ennast rahustada ja, ja natukene isegi võib-olla käsipidurit tõmmata. Noh, esialgu raske, esialgu on nii-öelda sinna diivanilt ukse juurde raske saada, aga siis kui juba nii-öelda saad juba ennast liikuma, siis on, siis on jah, tihtipeale tekib selline suur vaimustus ja tuhin tuleb sisse, et siis on siis on natukene natukene raske ennast tagasi hoida, et tihtipeale ikkagi peaks mõtlema selle peale, et et kõik kõik päevad nädalasi, pea treenima, et siukene puhkepäev vahele tuleb kindlasti tegelikult ka nagu tulemusele, ainult. Mida see puhkepäev endast sel juhul kujutama peab, kas see siis tähendab seda, et tuleks võimalikult vähe liikuda, lasta lihastel taastuda, olla diivani peal või, või siis pigem nagu tuleks kuidagi teistmoodi ennast liigutada? Ja, ja selles suhtes, et kindlasti noh, pigem teda võiks siis sellisel selles suhtes puhkepäev, et ta on nagu treeningutest on ta vaba aga, aga ütleme nii, et noh, muu selline aktiivne elu ikkagi võib-olla et sa ei pea olema niimoodi puhkepäev, et ma nüüd diivanilt püsti tõuseb. Et liikuda ikka võib, et seal seda aga jääd, noh isegi mõnes mõttes ma arvan, et et noh, üks päev võiks ikkagi olla täiesti selline päev ka, kus ei ole isegi muid treeninguid, et et noh, muidu tihtipeale on see, et ma täna täna jookse, tänava lähen teen hoopis kaks kuskil rühmatreeningud kuskil saalis on ju või noh, neid asju populaarsed praegu tänapäeval aga jätaks ikkagi täiesti nagu organismi ikkagi sihukse taastumiseks nädalaga. Tehingute vahele ma olen niimoodi aru saanud, et kusagil on vähemalt mingisugune grupp, võib-olla ta on väike grupp fundamentalistide, kes ütlevad, et pulsikell on nõrkadele, pulsikella järgi ei joosta, vaid tuleb kuulata keha ja, ja, ja pulsikella nagu treeningvahendina ei tunnistata, et kuidas on sellise inimesega, kes, kes alustab oma jooksuharrastust pulsikell, pigem on siis nagu ikkagi hea näitaja. Ta kindlasti selles suhtes on hea, et kui, kui nagu kiputakse natukene oma võimeid üle hindama ja liiga kiiresti jooksma, et siis siis ta ikkagi nagu võib-olla natukene toob maa peale tagasi, et noh, vaadati ikkagi pulsikella pealt neid numbreid, siis vaatasid natuke liiga kõrged on, et siis peaks nagu tempot maha võtma, aga teise külje pealt jällegi ei tahaks, et nagu päris selle pulsikella olemasolu tõttu nüüd või mitteolemasolu tõttu nüüd jääb nagu üldse jooksmine nagu siis noh, ma ei saa jooksul minna ega jooksuga tegeleda seepärast, et mul ei ole pulsikella. Et noh, kindlasti saab ka esialgu täiesti enda enda siis enesetunnet kuulates ka nagu treeningutega alustada, et lihtsalt mida, mida siis sellisel juhul jälgida ongi, et, et kui hingamine muutub liiga intensiivseks, siis lihtsalt võtavad natukene tempot maha. Pigem jätavad isegi esialgu võib-olla need kõrva klappidki koju, sest et tihtipeale sellisel juhul inimene ka ei kuule, kuidas ta hingab ja ei saa tast aru, kui, kui intensiivne see tema liikumine parasjagu on. Aga noh, ega pulsikell on ka selline, et et noh, ühe külje pealt võib ju võtta, et ta on ta nagu kasulik, aga teisest küljest, kui sa ei tea enda nii öelda noh, rahuliku jooksu, rahuliku jooksu pulssi, ega, ega siis ka Ladasid on ju aeroobset ja anaeroobset, siis see natukene raske on nagu, nagu seal seda, et võib võtta sellise keskmise näiteks, et noh, et rahulikult võiks vähemalt jääda siis 140 150 on ju kõikidel inimestel see sugugi nii ei ole, et noh, mõni inimene võib ka rahulikult joosta 160-ni pulsiga, et, et selles suhtes seal noh, väiksed erinevused on, et noh, sellisel juhul muidugi ta saaks mingil hetkel minna koormus testile, kus saad siis täpsetama positsioonid teada ja siis saad juba nii-öelda selles poisi kõlas ka rohkem kasu. Treening. Aga kui pulsikella ei ole, kas on mingi selline, noh, ma tean, et soomlastel on selline ütlemine, et selle rahuliku baasvastupidavuse arendamiseks tuleb joosta tempos millega ollakse suutelised veel rääkima niimoodi vabalt näiteks kellegagi koos koos joostes. Et sa suudad kõnet toota. Sest kui see liiga kiiresti hingad, siis seal tavaliselt ei suuda seda, eks ju. Et see on ka jällegi, et kuid kuidas siis rääkida, kas, kas niimoodi sujuvalt, ladusalt või siis või siis väga katkendlikult noh, mingi hetkeni suudavad kiire tempo ka, aga põhimõtteliselt on see õige ja seda tegelikult on, on öeldud päris palju ja et, et noh, kui sa koos kaaslasega juuksed, et kui te suudate omavahel rääkida, siis on nagunii-öelda, tempo on täiesti. Sobilik, ja ka see tempo võib olla väga erinev, sest oma kogemus läinud nädalavahetusest Harku metsast oli selline, et ülesmäge üks jooksja paar läks mööda must, nagu, nagu ma oleksin ühe koha peal seisnud ja omavahel arutasid järgmise nädalavahetuse plaane, et eks see sõltub treenituse tasemest ja selles, et kuule me vahepeal natukene muusikat ja siis räägime muuhulgas sellest, kui oluline on sellise väljatöötatud treeningkava olemasolu. Kirill rinna säpotaala. Jätkame huvitaja saadet, saatejuht on Rain kooli ja külaline on tänav, Viljar Vallimäejooksuklubist proual, Rannar Viljar on ise muidugi selle tasemega jooksjad. Taga on mitu Eesti meistritiitlit ja nii poolmaratonis maratonis, aga meie räägime siiski siin pigem nagu sellest vaatenurgast jooksmisest, et kui inimene nüüd otsustab ilusate suviste ilmadega või näiteks eelolevast Tallinna maratonist meelitatult jooksmisega enam-vähem esimest korda elus tegelema hakata. Kui oluline treeningkava olemasolu on, sest ma kahtlustan, et suuremal osal inimestel kes ei ole varem jooksmisega tegelenud, puudub selline süstemaatilisus, et lihtsalt tõmmatakse midagi jalga ja minnakse kuhugi suunas jooksma. Hea treeningkava ja süstemaatilisus kindlasti mudad natukene selle selle treeni treenimise üldse nagu ikkagi lihtsamaks, et siis on sul ikkagi konkreetselt on sul kava ees, mille, mille järgi treenida, et kui palju ma teen paigas puhkepäevad nii-öelda erinevaid treeninguid siis sisu poolest, onju, et kus on kiirem treening, rahulik treening jõutreening, et noh, nii-öelda no kindlasti natukene hõlbustab kogu seda protsessi, et noh, muidu muidu tihtipeale otsustatakse siis kas hommikul või siis vahetult enne treeningule minekut, et oh, täna ma teen nii ja siis võib-olla siis tunned, et hoopis Heima teen hoopis nii et muudad oma siis nii-öelda sellist esialgset plaani päris palju. Aga, aga noh, kindlasti saab ka ilma ilma kavata treenida, et et ega ei ole niimoodi, et kui mul nüüd kava ei ole, siis, siis põhimõtteliselt mina trenni teed. Aga, aga mis, mis nagu tavaliselt noh, tavaliselt on niimoodi, et okei, võtab võtab ühendust, et sooviks oma tulemust parandada. Ja siis siis ütlebki, et noh, et ma olen kaks aastat treeninud nädalas jooksen viiel korral, viiel korral käin jooksmas, jooksen 10 kilomeetrit sellise ajaga, et samamoodi on ta need tulemused ei parane. Et mis ma nagu siis nii-öelda valesti, teeme ju, kuidas ma siis nagu tegema peaksime? Tegelikult ongi see, kui sa jooksed kogu aeg sama tempoga, kaks aastat, kogu aeg sama ringi, sama palju siis treeningutes, sihukene variatiivsus puudub ja, ja ütleme nii, et organism on kaev, kaval ja mugav, et mingile mingi hetkeni ta areneb, aga siis edasi ta enam enam ei arene, sellepärast et saab ka niisama stiimulit ei ole enam, et mis, mis nii-öelda sunniks edasi arenenud. Et selles suhtes nii ta on, jah. Ja internetist on tegelikult võimalik saada ka selliseid, kas tasuta või poolmuidu valmis treeningkavasid. No ma tean, et populaarse liigutamis või spordikeskkonna Endomondo ka on võimalik, et saada endale valmis treeningkava, siis Garmin pakub oma oma erinevate tehniliste lahendustega valmis jooksukavasid. Kas need on kuidagi kehvemad kui, kui professionaalse treeneri kusagil klubis kokku pandud jooksuga. No see on jälle, sõltub vajadusest malet alguses tegelikult ju mõnes mõttes täidab kindlasti ka eesmärki see, kus tõesti ongi juba siis internetist leitavad mingisugune kava, aga miks ta võib-olla natukene natukene halb on müüde halb, vaid nõrgiaga nõrgemad küljed on ta selle poolest, et ta ilmselt ei arvesta alati kõiki sinu siis eripärasid ja niisugust hetkeseis, et ma saan aru küll, et et need tänapäeval on, need pulsikellad on väga sellised kõrgelt arenenud nii-öelda nad juba pakuvad nii-öelda treeningu põhjal ka võistlustulemusi ja nii edasi, aga noh, üldjoontes on tavaliselt need ikkagi natukene utoopilisemad, kui reaalsus on. On küll jah, võin oma kogemusest kinnitada. Ja et noh, et et noh, siis siis selle, selle põhjal võib arvata, et võib-olla see treening ka, mida see programm sulle koostab, võib-olla on, ei ole nagu päris päris see, mis nii-öelda olla võiks, onju aga, aga kindlasti nagu on võimalik treenida ka sellise selliste puhul ja näiteks osad inimesed, kes on ühendust võtnud, on öelnud, et nad on kasutanud sellist programmi näiteks või selliste sellise süsteemiga teinud, et seda sai sealt internetis, siis, siis noh, kui seda vaadata, siis ega see nagu täiesti nagu selline halb ka ei ole, et tõenäoliselt nende taga on ka mingid inimesed, kes teavad ikkagi jooksmist absoluutselt kindlasti, et lihtsalt ongi see, et, et kuidas, nagu neid teadmisi nagu, nagu niimoodi genereerida, et need kõigile sobiks jah, et kui sa miljardi inimese jaoks teed ühise kava, siis ta tõenäoliselt kõigile ei sobi ja et noh, et see, see pool seal on, aga üldjoontes on ikkagi see, et et pigem. Mul on nüüd viimastel aastatel ikkagi selline inimeste teadlikkus nagu treenimise suhtes isegi kõvasti tõusnud. Et ta on ikkagi noh, teatakse juba, kuidas peab tegema või mida peab tegema. Et, et selles suhtes on, on ikkagi asi oluliselt parem, kui koorem. Kui jooksmisega algust teha, kas platvorm, millel joostakse, on ka oluline, et noh, ega siin valida on tegelikult maastik, asfalt või staadion, eks, et need kolm jää See on niimoodi, et kui staadionil võistle, siis ega tegelikult väga staadioni treenima ei pea ka ja, ja noh, ta on natuke petlik. Tundub, et justkui see kate on seal mõnus pehme, aga tegelikult seal all on ikkagi tavaliselt betoon või mingi kõvem segu, et ega ta tegelikult jalgadele väga palju just parem ei ole kui asfalt. Aga, aga noh, pigem on jällegi see, et noh, tuleb mõelda selle peale, et mis, mis eesmärk on ka, et kas, kas eesmärk on lihtsalt käia rahulikult jooksmas või, või lõpuks ikkagi tahetakse ka minna võistlema ja noh, tihtipeale kui mina näiteks kuskile maratonis maraton, kui ta just ei maastikumaraton, on ta ikkagi tänavate peal kergliiklustee peal nii-öelda, et kui sa oled ainult jookseb pehme pinnase peal, siis on pärast asfaldi peal joostes on see natukene selline ebaloomulik ja nii-öelda ta lõhub ikkagi jala kohe ära. Et siis siis tasuks ikkagi treeningutel ka varieeruda, et tea, osad treeningud pehme pinnase peal, siis osad jällegi natuke kõvema pinnase peal ka. Noh, samas võib jälle ette kujutada, et, et maastikujooks, nagu mingite elementide poolest on, on kasulik ükskõik mis distantsile, sest maastik on lihtsalt nagu oma olemuselt raskem, et kui sa pead üles mäkke jooksma või või alla mäge kiirendusi tegema, et siis tasase pinna peal on, see tuleb nagu kasuks, et sul on see hea kõvem taustu ja kuidas siis varustusega on, noh nii mõnigi inimene kipub asustama seda ükskõik mis hobi liikumishobina, kui sellest otsast, et lähen poodi ja palun endale siis kõige kõige uhkemad kõige kõige viimasena peal varustuse nagu ette kanda ja, ja, ja siis ma panen ennast värvi kirjevalt riidesse ja, ja uued tossud jalga arvangi, et olengi tegija. Tegelikult jooksmise Polon, jooksmine hea lihtne, et väga palju varustust ei ole vaja, kõige olulisem on kindlasti jooksujalanõu, et kui, kui nagu jalanõu on olemas, siis ülevalpool võib-olla sul seljas mis iganes põhimõtteliselt, mis sulle parasjagu parasjagu meeldib. Aga, aga jah, et jalatsid on, on küll sellised asjad, mis noh, kui sa ikkagi ostad endale vale jalatsi ja hakkad treenima, siis võivad tekkida ka vigastused, et osadel on vaja toestusega osadel mitte, et selles suhtes selle saab kindlasti selgeks teha, siis kas spordipoes või, või, või siis mõne mõne teise asjatundja, kes vaatab jalad üle, saab aru, et kas, kas jalg vajub sissepoole mitte või kas toestust vaja või või mitte ja nii edasi. Et ühesõnaga, see on see koht, kus, kus ei peaks nagu sente lugema ja mõtlema, et oot, mul seal 20 aasta tagant on mingid vanad tennised kapis, et ma lähen nendega jooksma. No jällegi, kui see jääb just selle esimese sammu taha, et siis võiks need ikkagi tenniseid korraks jalga panna ja ja ikkagi seal väljas ära käia, et, et see ei ole selle taha, ei jääks, et ma ei saa, ma ei saa minna, sellepärast. Ma ei ole veel poodi jõudnud. Aga kui juba ikkagi tõsisem eesmärk plaan on ikkagi tegeleda alaga, siis siis kindlasti nagu jooksutossu on head vaja, et, et selle peale nagu ei saa kindlasti koonerdada, et peab, peab endale soetama korraliku janu. Üks võib öelda isegi teatud mõttes moenähtusi, on on ka paljajalu või, või minimalistlike jalanõudega jooksmine. Kuidas sa ise suhtud, kas, kas päris algajale või päris sellise jooksuharrastusega esimest korda tegelejale sellist stiili soovitada? Pigem mitte sellepärast, et tänapäeval on ikkagi noh, inimestel on jalad nagu nii-öelda nende tänapäevaste elanud, aga ikkagi väga nii-öelda mugavaks muutunud, et ega et niisuguseid püüa, püüa lihased on ikkagi üsna üsna nõrgad. Et kui võtta seesama see ikkagi minimalistlik jalanõu ja mine sellega jooksma, siis noh, ma arvan, et vigastusi nagu kaua ootama ei pea. Ja noh, teise külje pealt jällegi, kui, kui juba ollakse edasijõudnud, siis siis ta jällegi mingil määral kasulik, onju, et nii-öelda ikkagi arendada erinevaid pöialihaseid ja muutub tugevamaks. Aga seda tuleks ka teha niimoodi, sellisel juhul noh, selliselt, et sa teed mingi lühema treeningu näiteks tantsijad, minimalistlike jalatsite ega, ja ülejäänud ikkagi nii-öelda natukene toekamat, aga et mitte mitte nii, et sa vahetad päris välja ja teedki kõik treeningud nii-öelda siis nende minimalistlik elanud, aga. Kas sellel on ka vahet, kuidas jooksja algaja jooksja sellel treeninguvälisel ajal ringi käib, et mis jalatsit tal siis jalas on? Nathan, sina oled tulnud täitsa täitsa tossudega siia, aga et et kas siis on pigem nagu ka hea, kui on jalg toestatud ja, ja hoiab põrutuse eest või, või võib sisuliselt olematu tallaga pasteldega ringi käia? Ja siis siis võib ikkagi käia, nii nagu endale mugavam, kui, kui just ei ole kas ortopeed või keegi kindlaks määranud, et sul peaks olema see jalanõu või see sisetald seal sees, et siis võib isegi käia nii nagu nagu endale mugav või nii nagu meeldib. Vigastused on asi, mis kipuvad kummitama mida teha olukorras, kus, kus nagu inimene tunneb, et nüüd põlves on mingi valu või puusas, on mingi valu või sääres on mingi valu. Tasuks ikkagi paus teha, mitte hambad risti suruda ja mõelda, et ma olen karm viikingite järeltulija, et ma, ma siin igasugustele valudele vaatamata jätkan. Ja kõige, kõige paremini tegelikult see, kui, kui nagunii-öelda kohe teed ikkagi selle pausi mitte niimoodi, et ma proovin nädal aega veel ja siis vaatan veel pool nädalat, et et kuidas ta on, et kas olu läheb nagu väga suureks või väljakannatamatuks. Tegelikult tihtipeale, kui teha kohese paus, ära siis saldo vigastustest üsna kiiresti jagu ka, et ja noh, kui samas minna ja kas või siis füsioterapeudi juurde sellel ajal või siis saad kiiresti nendes kuskile arsti juurde, et, et noh, et ikkagi noh siis on nagu väga hästi, aga, aga noh, tihtipeale mida just pigem tehakse, on see, et et kui ta joostes tuli, siis ta küll ta joostes üle läheb. Et tavaliselt läheb pigem hullemaks, tavaliselt läheb, et noh, muidugi on erandeid ka juhtub tõesti, niiet et tekiks midagi läheb ise ära ka, aga, aga pigem nagu tasuks tehase siis esialgu kasvõi see nädal aega pausi ajal, proovida siis uuesti. Ja kui valu siis ka veel on, et siis siis ikkagi pausi pikendada. Et, et noh, et ma teen ikkagi edasi, et nui neljaks Üks teema, millest ka jooksjate foorumites ja, ja ka nendel lehekülgedel, kus siis jooksuhuvilised arutavad, et kuidas alustada räägitakse, on kanna või üle päkajooksmine, et kas algaja puhul on, on väga vahet, et, et kas, kas see samm peaks olema kohe korralik algusest peale või või võib ka üle kanna joosta? No ei saa otseselt öelda, et teokskile kanna, et tegelikult ta ikkagi põrutab rohkem ja, ja ta kasulik ei ole, aga, aga noh, teise külje pealt ongi see, et kui ikkagi inimene jooksmisega alustab, siis tihtipeale Ta lihtsalt lihaseid ei ole veel nii tugevad, et ta suudaks alustada siis nii-öelda siukse hea või õige tehnikaga jooksmist, et siis ka pigem jällegi, et et need ei saa võtta niimoodi, et nagu, et kuna ma nagu õigesti joosta ei oska ja siis ma üldse jooksma ei lähe. Et, et noh, et siis ikkagi jooksed nii nagu, nagu sa jooksed, aga, aga nii-öelda, kui juba lihased muutuvad tugevamaks, siis, siis võiks küll juba hakata proovima ikkagi üle pöia, nii et kõigepealt läheks nagu päkk maha ja siis kanda, onju et see tundub alguses, sest nagu päris harjumatu tegelikult sellele, kes ei ole niimoodi, jooks tundub harjumatu ja, ja noh, tihtipeale ongi see, et et noh, mida jälle tehakse, on see, et noh, nii-öelda jooksin üle kanna nüüd ma hakkan jooksma üle takka üle pöia, et siis siis tehakse seda hele nagu natukene liiga järsult, et tegelikult peaks olema, või võiks vähemalt olla niimoodi et mingit treeningut seal siis nii-öelda proovid nagu joosta, noh, nii-öelda õigema tehnikaga ja siis mingid treeningud nagu siis nii-öelda laset seda vanaviisi ka veel, et et nii-öelda lihased ja jalad saaksid sellega harjuda selle uuega, sest muidu tekivad ikkagi pinged just nendesse kohtadesse, mis varem pole töös olnud. Ja, ja siis on jällegi vigastuse oht on üsna suured, mina ise ka kunagi, kui ma hakkasin justkui õigema tehnikaga jooksma, siis ma näiteks kui oli kaheksa kilomeetrit vaja joosta, neli jooksin nii-öelda siis ilusti ja siis üle neli jooksin nii nagu nii nagu tunneli või noh, nii kuidas varem või. On inimesi, kes ei usu üldse jooksu ka seoses venitamised, et nüüd olen kuulnud isegi väidet, et, et venitamine kuidagi rikub selle jooksusammu ära ja, või võib võit nagu traumasid lisada, aga, aga samas kostab nagu esmapilgul üsna arulage väide, et pigem vist ikka tasukesed Nojah, et kloostrites ka, kui lihas tõmbub treeningu ajal kokku, siis ikkagi pärast peaks ta natukene uuesti pikemaks venitama. Aga teise külje pealt arvamusi on tõesti väga palju erinevaid ja no juba isegi selle venituse kestusest, et kui palju ta nii-öelda, kes seda asja et alla minuti mingit venitust staatilist asendit hoida pole üldse mõtetki. 20-st sekundist piisab, aga pigem on see, et et noh, kui, kui kellelgi kellelegi tõesti ei sobi ja Ta teab, et, et siis on tal lihased olemasolukorras siis ega ega keegi sunni õlitama, aga mina ikkagi pigem soovitaksin ikkagi venitada peale peale peale treeningut oma oma lihaseid, et teine äärmus on muidugi see, kui kui võib-olla tehakse nagu väga raske treening, et siis on lihase niigi natukene katki, et siis võib-olla kohe ei ole jah, tõesti vaja nagu venitada, aga, aga pigem sihuksed peale tavalist treeningut ikkagi tasuks nüüd olulised lihasrühmad nagu läbi venitada, mis on töös olnud. Suvi on spetsiifiline aegne talv on muidugi ka jooksmise jaoks spetsiifiline aeg, aga aga sellest umbes pool aastat tagasi siinsamas eetris oli juttu, aga, aga no suvi on muidugi nagu ainuüksi selle poolest, et temperatuur on lihtsalt kõrgem, et kuigi meil siin päris lõunamaist leitsakud ei ole nüüd sellel suvel olnud, kuigi nädala aja pärast pidi juba vaikselt tulema, siis millega suvisel ajal tuleks arvestada joostes? Jah, et noh, õnneks on meile tõesti nagu selline stabiilne niisugune suusailmu sobib jooksja seisukohalt väga hea, et need võivad vahet ei ole, kas on jaanuar vöön, juuniorid ilmuga sama, aga, aga noh, tegelikult ei, näed isegi suvel näiteks satuvad palavad ilmad siis pigem teha siis näiteks treening ka kas siis natukene varasematel tundidel hommikupoole või siis õhtul hiljem. Aga noh, samas teise külje pealt jällegi noh, ega kui on niisugune rahulik, lühem jooks plaanis, siis võib seda teha ka natuke palava ilmaga. Ja seda selle sellepärast, et kui, kui ees on ikkagi seismas mõni võistlus ka ja ja mis võib tulla nagu palava ilmaga, siis, siis on nagu organism natukene nagu harjunud sellega, et praegusel juhul ongi niisugune hästi halb suvi olnud, et just jooksuvõistlustel on ilmad palavad, aga muidu sajab vihma. Ja ilm on jahe, siis kui nii-öelda inimene sinna võistlusele satub, siis siis ta Orismi ole lihtsalt harjunud selle palavaga ja siis natukene natuke harjumatu on ja tulemusse pärsib. Kuidas joomisega on, olen jällegi kuulnud mõne inimese suust, et oi, tegin vea, et võtsin juua kaasa, mul hakkas tohutult paha, kui ma jooksmise ajal jõin. Samas ei ole ka nagu väga hea, ilmselt. Nii, et jooksed 15 kilomeetrit joomata ja siis kaanid endale poolteist liitrit järjest sisse. Jah, seda küll noh, seal on jällegi nagu mitu-mitu asjaolu, et kui on sihuke lühikene treening, siis tegelikult ei ole otseselt vaja võtta endale jooki kaasa, aga kui juba treening, treeningu vestlus läheb üle tunni aja, siis, siis võiks olla nagu jook olemas ja ikkagi siis panna endale enam-vähem paika iga 15 minuti sessioon. Umbes seal võib olla 100 100 150 millimeetrit, et mitte väga palju korra ja mitte väga palju korraga, et muidu ta jääb lihtsalt nagu makku loksuma ja ega ta ära ei imendu nagunii nii kiiresti, et selles suhtes pigem natukesehaaval, et mõistlikum. Endale vahepeal pähe valada, nagu tasub, palava ilmaga. Palav on, siis ikka tasub panna, et vastavalt 1000 vaja pähe valades tuleb valada. Selge ja rääkisime täna jooksmisest nii palju, et et peame teiste teemadega vaikselt edasi minema. Viljar Vallimäejooksuklubist pro Rannar oli meil külas. Kus sa ise võistled. Järgmisena. Järgmisena on tulemas tegelikult selline natukene teistsugune võistlused. Et ma lähen Lätti, lähen Rogeeni MM-ile, mis on siis 24 tunni Rogeene ja ja see on muidugi selline esmane kogemus. Lühematel olen küll käinud, aga nii pikal ei ole käinud, et, et see on nüüd augusti, augusti keskel. Ka professionaalsetel jooksjatele on esmakordseid momente elus, nii et ega muud, kui edu sulle. Aitäh. Nüüd aga läheme saatega edasi ja meile stuudiosse saabunud hea kolleeg ERRi teadusportaalist novaator Marju Himma, selle vastutav toimetaja. Tere hommikust. Ma pean ausalt ütlema, et ma olen mõned nädalad olnud puhkusel, ma pole lugenud ei uudiseid ega ka teadusuudiseid, nii et seetõttu ma ei ole ka väga kursis olnud sellega, mida novaator on viimastel nädalatel kirjutanud. Aga Ma nii palju juba ette tean, et sa kavatsed rääkida nüüd kahest uudisest, millest mõlemad on teatud mõttes positiivsed. Vähemalt võib positiivseks pidada seda, et väidetavalt üks Lõuna-Aafrika poiss on paranenud HIV'st kunagi mõnikümmend aastat tagasi veel peamiselt surmaga lõppenud haigusest. Ja, ja samal ajal siis tahad rääkida ka kiindumus vahetust nii elus kui ka Facebookis. Just alustame sellest õnnelikust poisist. Tegelikult neid teateid selle kohta, et keegi paranenud HIV või saanud sellest lahti on, on tulnud ka varem ja ütleme, viimase ütleme kaheksa aasta jooksul on, on ikka tulnud etet. Mõni teadlaste rühm nüüd väidab, et nende ravi on andnud tulemusi. Nagu me teame, kui inimene nakatub HI-viirusesse, siis see tähendab Ta on tõenäoliselt eluks ajaks ja see tähendab ka eluaegset ravimis on väga kallis ja, ja mis näiteks laste puhul tähendab sageli ka väga tõsiseid kõrvalnähte ja, ja mõni laps nendest õrna nähtudest ka ei toimu. Küll on aga üks liikumine maailmas, mis teadlaste juhtimisel on teinud selliseid, mõnes mõttes katseid ehk et alustanud seda antiretroviirusravi, mis on siis HIVi ravi jube hästi varakult, kas siis, kui laps on veel ema kõhus või siis, kui ta on tõesti mõnepäevane ja see ravi on nüüd siis aastate jooksul näidanud, et tõesti see aitab. Ja Lõuna-Aafrikas ongi üks poiss, kellel 2009. aastal, siis kui ta oli vaid 30 kahepäevane, tuvastati, et tema emal oli HIV ja sellel poisil oli ka. Ja nüüd, kus ta on saanud siis peaaegu üheksa aastaseks. Tuleb välja, et tema HIV tase peres on nii madal, et tavalised testid seda enam ei tuvasta. Ehk et see just nagu näitab Ta on saanud tänu sellele väga varajasele antiretroviirusravile sellest viirusest jagu. Erinevad uuringud on ka välja toonud, miks antiretroviirusravi sellises varases eas võib tulemusi anda, et see mõjutab meie immuunsüsteemi ja, ja tutvustad talle seda viirusti päästi varakult ja õpetamine immuunsüsteemi nii-öelda sellega võitlema. Ja, ja tõepoolest siis see Lõuna-Aafrika poiss ei ole hilisemas elus enam seda antiretroviirusravi saanud. Jumala 140 päevane varajane ravi võis mõjuda. Kas me nüüd saame kindlalt öelda, et see on nüüd tõesti see üks kolmest inimesest, kes on Hivist paranenud maailmas? Meil on teateid olnud ka varem, nendest mõni nendest ei ole ka nii optimistlikuks osutanud. Anase puisul. Ta on kaheksa pooleaastane. Nii et ravist viimasest ravist on juba päris kaua aega möödas. Et ta saigi ainult seda päris päris varajases eas, mõnekümne päevasena ravi. Kas varasemad kogemused on näidanud, et milline prognoos on, et kas see viirusetase jääbki nii madalaks, et teda võib põhimõtteliselt terveks pidada või võib see siis ikkagi nagu välja lüüa? Vot sellele ongi tegelikult ka Eesti teadlased hästi erineval seisukohal, et tegelikult võib see viirus ka hiljem välja lüüa, me ei tea neid põhjusi, see sõltub ka sellest, kuivast rase laps 100 ravi sai ja need, kes on saanud näiteks ütleme, mõneaastasena või mõni on ka teismelisena või hiljem saanud ravi, neil kipub see viirus ikkagi tagasi tulema ja selle tõttu on ka teadlased, eriarvamus on sellest, kas inimene, kes kunagi on HIVi nakatunud, saab ikkagi täielikult kunagi üldse lugeda, tähendab paranenuks ehk et selles osas ongi teadlased erineval seisukohal ka praegu. Läheme teise teema juurde, et suvi on aeg, millal inimesed tihtipeale püüavad kõiki võimalikke lahendusi oma elu muutmiseks ka praktikas rakendada. Üks nendest praktilistest lahendustest on tihtipeale selline sotsiaalmeediapaast ja samas on palju inimesi, kes suvel just vastupidi, jagavad kõiki oma puhkusepilte ja sõlmivad ka uusi tutvusi. Aga sina tood täiesti teaduslike sõnumit sellest, et kuidas siis, et uued tutvused, kiindumussuhted elus ja Facebookis erinevat tuleb välja, et vist väga ei erinegi. Tundub, et seal on teatud paralleel jahe. Värske Kansase ülikooli uuring toob välja siis selle, et see, millised on meie kiindumussuhted meie lähedastega näiteks nagu lastel on oma vanematega. Et need kiindumussuhted on küllalt sarnased ja neil oma seos sellega, kuidas me loome sõprussuhteid ja nad võtsid aluseks siis just sellise kiindumussuhet mustri, mis igalühel on veidi erinev ja siis sõprussuhted, et mida siis meil tänapäeval peaksid sotsiaalvõrgustikud näiteks Facebook hästi väljendama, et millised on meie sõprussuhted ja nad panid kõrvuti siis just sellega kiindumus, mustrid, sõprussuhted ja vaatasid kast teatud kiindumus tüüpi inimestel näiteks need, kes kiindumuslike suhteid või lähedasi suhteid väga kergekäeliselt ei loo või ei oska neid hoida, ei suuda neil hoida. Et kas nendel on sõprussuhetes mingisuguseid erinevusi. Tuli näiteks välja selline asi, et need inimesed, kellel on kiindumusega probleeme, nemad pigem väldivad sõprussuhteid ja, ja neil on keerulisem luua, seb sõprussuhteid, mis on ka teataval määral loogiline. Aga teadlased püstitasid hüpoteesi, et näiteks need inimesed, kellel on ärevushäired ja kes muretsevad teistega suhtlemise pärast et nemad võib-olla hoiavad sõprussuhteid rohkem. Aga siis tuli välja hoopis, et just kõrge ärevustase põhjustab inimestel vastupidist sellist lähisuhetest lahti laskmist ja muretsevad võib-olla nii palju üle nende sõprussuhete pärast, et mina ihkan sellest suhtest lahti lasta. Et sellised näited teadusuuringust, kus kõrvutatakse selliseid traditsioonilisemaid, psühholoogia meetodeid ja tänapäev ka sotsiaalmeediameetodeid hakkavad üha sagenema ja nagu näha, panustavad ka meie mõistmise meie just sellesse psühholoogia uurimisse. Et saame enda kohta üht-teist teada ka selle põhjal, kuidas me sotsiaalmeedias käituma. Aga sotsiaalmeedia kohta on tihtipeale väidetud seda, et sotsiaalmeedia on just nimelt nende inimeste lahendus sotsiaalsete kontaktide leidmiseks, kes võib olla tavaelus, on natukene häbelik omad ja, ja ei suuda võib-olla näost näkku kõike öelda niimoodi suhelda, nii vabalt suhelda, kui nad võib-olla tahaksid. Nüüd siis tuleb välja, et see teooria nüüd päris ei kinnita seda. Jah, sellise natuke laia üldistuse võib teha ka Rain, kas sa tead, mitu lähedast sõpra on sinul Facebooki sõprade hulgas? Lahendust? Ja see lähedal, see mõiste on erinev. Keeruline. Tegelikult on minu arust üleüldse väga keeruline öelda, et kes nendest sadadest inimestest kõik ikkagi sinu sõbrad on, et et eks seal on omad vead sellisel uuringu sees hakata näitab midagi suhete loomise kohta, ta näitab ka midagi nende hoidmise kohta, et kui palju on meil neid inimesi, kellega me üle aasta see aastakümnete hoiame sõprussuhteid ja kui palju on neid inimesi, kellega me ühel päeval tunneme sõprust ja järgmisel päeval enam hästi ei mäleta, millega ta tegeles? No igatahes suur tänu, Mario, et sa täna tulid novaatori tervisega seotud uudised meiega jagasid. Ega muudkui soovime siis kena suve jätku kõigile neile, kes üht, teist või kolmandat moodi on omavahel sõbrad-tuttavad vaid lihtsalt head kaasteelised. Ja ongi aeg käes tänase huvitaja saateotsade kokkutõmbamiseks, aitäh kõigile, kes te mittena kuulasite. Rääkisime jooksmisest, rääkisime muuhulgas sellest, mida peaks arvestama inimene, kes ei ole võib-olla mitte kunagi või väga pikka aega jooksmisega tegelenud, aga tahaks seda ikkagi tegema hakata. Meil oli külas spordiklubi Raul Rannel eestvedaja jooksutreener Viljar Vallimäe. Ja meie saade on järelkuulatav ka aadressil huvitaja punkt vikerraadio poee. Aitäh kõigile. Mina olen saatejuht Rain kooli.