Tere hommikust, head kuulajad. Aeg on taas sealmaal, et algamas on huvitaja saade ning täna huvitume Eesti moekunstist ning säästlikkust ja mõistlikust tarbimisest. Meie kohalik moelooming tõstab järjest enam pead ja jõuab üha sagedamini tarbijate riidega pidesse. Kuid samal ajal on disaineri naelast tulnud rõivad ka küllaltki kopsaka hinnaga. Teisalt on Eestist saamas tõeline kaubanduskeskuste meka, kus kiirmoe brändide kette trügib järjest juurde ja soodsaid trendikad teha. Varje on nii lihtne soetada, kuhu seda piiri tõmmata, kuidas tarbida rõivaid mõistlikult ja mis on üldse mõistlik? Sellest räägime täna nii moeblogijate kui iga Eesti disaineritega. Stuudios on külas minuga nendel teemadel vestlema stilisti origenterepson. Ja nagu ikka, kolmapäeviti jõuame tunni teises pooles juttu teha ka Eesti parima toiduaineteemadel ning täna tutvume parima Lääne-Eesti väikeettevõtte tootega milleks on farmaare forellifilee, Saaremaa soolavõiga. Mina olen saatejuht Kerttu Kaldoja, huvitavat kuulamist. Mida tähendab moodiastiivne rõivastumine, seda räägime täna stilisti järgen Terepsoniga, kes seal riidesse pannud tegelasi nii filmilinal, muusikavideotes kui ka ajakirjade veergudel. Tere, Jörgen. Räägi palun seda, et kuidas sinu jaoks mood ja trend erinevad, kas neil on mingid vahet ja kui palju sa oma töös pead järgima. Just kas Moody või viimaseid trendinippe? Pea on tegelikult jälginud, on päris palju et kui. Kedagi riietada end olema visuaalselt nagu mingisugune pilt või. Ning lisada pees olema, mille järgi teha ja sellepärast ma peangi tegelikult päris palju. Netist blogidest. Üksikust inspiratsiooni leidma, näiteks kui õnne pildistamised, siis ma pean ilmselt olema nagu inimesed riidesse panema, moekamalt reklaamides natukene jälle teistmoodi. Et see oleneb kõik täiesti, et aega, vaid ikka kogu aeg. Ikka kui ma väga palju ei ole, aga aga tegelikult teen, oleme, on hästi-hästi palju tegelikult jälgimas. Aga kui sa valid riideid, et kui palju sa näiteks kasutad disainerite loomingut, kui palju mingisugusest kiirmoest ja kas see on üldse oluline, et kust need riided pärit on? Reklaami välismaale, kus ma tegelikult kasutasin eesti disainerriideid, mis sobisid keskkonda kõige paremini. Et kiirmoega oleks saavutanud seda efekti lihtsalt. Aga kiirmoodi kasutajale teisiti hästi palju. Reklaamides, kus on suuremad massid või pigem kasuta neid kõiki, ei saa otseselt öelda, ma, ma kasutan kas eesti disainima kasutan ühes kohas ja kiiremaid kasutada läbisegi hästi paljuga. Aga kui disainitooted, siis sa eelistad eesti omi või ei ole seal ka sinu jaoks vahet? Ma eelistan eesti, on, mul on mõned lemmikud ja ma kasutan neid päris palju. Aga kuidas need Eesti disainirõivad jõuavad üldse filmidesse, ajakirjade veergudele, videotes, et kas Eesti disainerid hea meelega loovutavad ise oma riideid laenutada, neid, kuidas nad jõuavad? Jah, minul on õnneks vist hästi läinud, et ma saan enamusega väga hästi läbi ja siis need hea meelega laenanud, et alati, kui on midagi vaja, me saame kokkuleppele, ma räägin ära, mis on näiteks sisu või teema reklaamifilmimuusika, kuidas sina, et hea meelega aitavad ka, annavad enda tooteid või asja? Soovitavad ka, et mis, mis võiks minna, mis mitte, et sa nagu ühine koostöö meil on päris tore. Aga ilmselgelt kõik riided, mis jõuavad siis kuskile kas ajakirjade veergudele või televisiooni filmilinale, et ilmselgelt, et nad kõik ju ei ole laenutatud, osad on ka välja ostetud eriti suuremate projektide puhul. Mis nendest riietest edasi saab, kas nad viiakse kuskile, kas nad jäävad kuskile lattu seisma, võib-olla olevad prügikasti, mis nendega tehakse? Riided, mis väljastame, jäävad meile enda agentuuride lattu. Kuna ma töötan erinevate agentuuridega, siis need jäävad lihtsalt mölakad, et, et me saame kasutada neid tooteid, aga kuidas te kasutate neid järjekord? Selline taaskasutus on täiesti päevad on, eriti nendest jalanõude puhul, et jalanõusid me ei laenuta poodidest, kuna teatavasti need kandes rikutakse ära aga jäänud Mustamäe välja, need jäävad kõik lattu seisma ja me kasutame neid uuesti kogu aeg. Et viilid tegelikult samamoodi. Võib-olla isegi riideid natukene harvemini, kuna iga kord ei sa. Kõiki asju, kõik asjad ei sobi jälle antud konteksti, aga enamasti jääme taaskasutama ka. Ja laenutus asjad. Anname tagasi. Ja näiteks filmi puhule taheti isegi kõiki riideid, osaliselt tahtsin endale üldse saada. Näiteks hetke on ka, ostavad endale välja või filmi puhul me anname endale, et see on kõik. Et midagi kuskil raisku ei lähe. Raisku ei lähe, kas siis omavahel näiteks, kui agentuurile müüdav paja pole sünonüüme kaskine Telliskivi kirbu kcal, ma et sa lähed kütet taaskasutusse, kindlasti. Aga seesama taaskasutus ja need kirbukad, et kas sa ise vahel ka oma mingisugusteks võteteks otsid näiteks kuskilt taaskasutuseks rõivaid või mis sa arvad, kas on üldse võimalik selliseid kvaliteetseid riideid leida midagi, mis on moes ja tõeliselt head? Tegelikult päris palju kasutan just, et saad efekti. Natukene tuntumatest riietes poest võttesse on ikkagi aru saada, et sealt pakist võetud uhiuus aga et oleks loomulikum, siis? Jah, vahepeal, kas kirbukalt või kuskilt kaltsukatest. Praegu väga ägedaid. Aga oma igapäevaelus, kas kas pooldad samuti, et võiks poodide uue riiete vahele võtta vahepeal ka midagi taaskasutusest? Ja ja maksmise ise kandes näen, et ma tarbin külal tegelikult väga palju. Et ma lähen, ostan jälle uue T-särgiga T-särgi, kuigi ma ma ei tea, ma kasvõi ise natukene tulin oma riided vahepeal saapaid ägedamaks teha, muidugi ei pea üldse ostma endale asju juurde. Samamoodi reklaamidesse hästi palju kasutama igasuguseid. Taaskasutus. Väga hea, aga kuulame korraks siia vahele praegu, kuidas meie reporter Rutt Ernits ups käis ja tegi intervjuu Eesti tunnustatud moemaja Iirisson, veeri, peadisaineri kuldnõela võitja Eve Hansoni ka ja kuulame, mida tema arvab moekunstist, kiirmoest ja taaskasutusest. Irise Shan, Mary moemaja, peadisainer Eve Hanson. Kui tihe on suvi eesti moeloojatele, sest et ilmselt veebruar jaanuarini tihedamat kuud enne vabariigi aastapäeva siis on Tallinn Fashion Week, aga kuidas suvi on eesti moeloojatele? No selles mõttes nagu, nagu iga äri, sa pead olema kogu aeg. Kogu aeg pildil, sa pead kogu aeg tegutsema. Selles mõttes ei ole sellist, et suvi on puhkuse aeg. Et loomulikult on nagu kevade suvi ilmselt aktiivsemad ajad. Aga samas nagu moetarbimine suvel on täpselt samasugune inimesed kannavad täpselt samamoodi rõivaid, nii talvel kui suvel, talvel rohkem kaks kihti, suvel natuke vähem, kui on soe ilm. Aga selles mõttes, et tegutsema peab kogu aeg. Inimesel on ikka lihtsam minna kiirmoeketi, valida sealt mingi kleit, et et kuidas teie Kirmutis juhtida. Nii ja naa et nagu üldiselt eetiliselt see ei ole väga nagu positiivne külg, mis maailmas nagu toimub kui see noh, inimesi on maailmas nii palju rohkem see, et nad kõik saaksid nagu riidesse. Selleks lihtsalt kulub maailmas nii palju ressurssi ja mingis mõttes on see selline paratamatus. Samas on nagu hästi positiivne joon just mis, nagu viimased mõned aastad, et inimesed on hakanud otsima jälle natuke erilisemaid asju, et seda näitab praegu ka nagu Eesti disainiturg, et, et et palju on selliseid tegutsevaid väiksemaid brände, mis pakuvad nagu natuke põnevamaid lahendusi ja huvid, huvitavamat siis disaini olles samas ka hinna poolest siis natukene kallimad ikkagi. Aga no vähemalt on nagu inimestel nagu võimalus endale nagu otsida, soetada midagi odavamat, et nagu irduda sellest tohutust massimoest, mis, mis mis nagu, mis, mida, nagu hästi palju pakutakse. Aga no mingis mõttes seesama, et kuna inimesi on maailmas nii palju, inimkond kasvab, siis see on paratamatus, kõik need tahavad riides käia. Ma ei, ma ei poolda seda. Aga, aga noh, see on sama asjad on nagu toiduga kõigi asjadega meie elus. Et lihtsalt inimesed vajavad nii, tehakse rohkem ja järelikult on seal ka nagu äri. Kas teie kannate kiirmoeriideid? Aga ma täitsa ausalt ütlen jah, siis ma vahel ostan mingeid T-särke. Aga see on ka kõik. Siit ka järgmine küsimus, et kas helgi disainerid suudavad katta tegelikult inimeste vajadust, et kas tegelikult inimene saab ennast riidesse puhtalt Eesti disainerite loomingut kandes? Absoluutselt ei, see ei ole, see ei ole küll mingi probleem, et noh, Eestis on päris palju brände, väiksemaid moemaju, aga on ikkagi üks suur suurettevõte ja et noh, ma arvan, see ei ole probleem seal lihtsalt inimeste valikute küsimus, kus, kus sul on nagu mugavam taskukohasem neid asju toetada. Mida te soovitate nendele inimestele, kes võib-olla ei taha Kirmudi tarbida? Ma arvan, et see et rohkem on vaja nagu võib-olla natuke rohkem tõesti vaja vaeva näha. Et et loomulikult sul on lihtne minna kaubanduskeskusesse ja astuda sisse uksest, kus sul kõik need tooted vast vaatavad, mida seal on lihtne endale soetada. Aga kui sa ikkagi tahad midagi huvitavat, siis tänapäeval ei ole keeruline näha või noh, nagu leida neid üles neid huvitavamaid brände Instagram, Facebook kõik inimesed või noh, ühesõnaga need, kes pakuvad neid huvitavamaid tooteid, need on väga altid sinuga kohe suhtlusesse astuma. Et tegelikult see on väga lihtne, mis üldse on see, mis ühe kleidi juures maksab? Ütleme, disaineri seisukohalt? Maksab hädine disain. Aga disain, disain tähendab, ei tähenda käinud seda, et disainer joonistab selle paberi peal valmis. Disain tähendab kogu protsessi kus sa saad kanga. Kuidas sa selle asja valmis teed? Kõik viimistlused, tohutu tehniline pool seal taga see kõik maksabki. Et see ei ole ainult disaineri paberi peal kriitsaldus. Välgimisteni Aga disain hõlmab nagu kogu seda praktilist poolt seal taga. Ja see, see on see, mis maksab oma igatahes ideesse, kui tähtis on see, et need esimeste toodete oleks teadlikult toodetud. Meil on see väga tähtis see, et ma nagu enne mainisin, et ma ise võib-olla mingid T-särke, tarbin, kiir, praen, kiirmoebrändist ei noh, aga siin meie moemajas on väga tähtis teadlik tarbimine, et rõivad oleksid vastupidavad. Et nad sobivad inimesele ta. Kui ta selle endale soetab ette, siis järgmine päev ei avastad, et oh issand, nagu imegi halba muutan nagu järgmisi Ericsson eri ikkagi Eesti kontekstis tegelikult toodab. Üsna palju, et kas kõik nende riided tarbitakse ära. Ma arvan küll sellepärast, et et me teeme iga päev uusi uusi tooteid. Keemia tiraažid ei ole nagu mingi ilmatu suured. Aga me teeme iga päev uusi ja meil ei ole siin mingit tohutut ladu, kus seisavad vanad asjad. Et noh, selge see, et osad eelmiste hooaegade asjad on natuke odavamad. Ja need leiavad ka ikkagi inimesed. Iga riidetüki jaoks on maailmas inimene. Millises Eesti moe moeloojad on maailma mõistes? Ma arvan, päris heas seisus meil on võib-olla natuke vähe nagu sellist praktiseerimise võimalust nagu Eestis ma mõtlen, aga tänapäeval on nagu üliõpilastel juba väga palju nagu sellist vahetusprogramme nad käivad nagu erinevates üle maailma moemajades praktiseerimas. Et noh, see kindlasti tõstab nagu konkurentsivõimet. Et noh, neid näiteid on väga palju, kui tudengid on, on käinud kuskil mujal maailmas, moemajades ja tihti kahjuks nad jäävadki nagu kusagile maailma ringlema, loodetavasti ükspäev tulevad tagasi jälle. Teie kui Eesti disaineri sõnum. Moeteadlikule inimesele oleks. Tarbibeke vähem tarbige kvaliteetset. Tundke ennast hästi ja mugavalt, nii nagu teie soovite. See oli siis moebrändi Iirisson, veer, peadisainer Eve Hanson ja mida sina, Jürgen harivad sellest vaatenurgast, et eetiliselt kiir, muud ei ole tegelikult õige, et pigem on see vajadus, et kõik maailma inimesed tuleb riidesse panna, et see on omamoodi parata. Nähtamatus mõeldes teie poolt siinkohal küll. Arvad, et kiirmood tegelikult eetiliselt, et ei peaks ei peaks nii suurt osa meie ühiskonnast hõlmama. Ja inimesed hakkavad järjest järjest rohkem Tarjunud tänu sellele kogu aeg. Samas ma saan aru, jällegi, kui on disainerriideid, siis tõesti mõnikord ilmselt kas rahakott ei kannata või lihtsalt on asi nii kallis, jaks osta endale seda. Aga mulle endalegi meeldib. HMist saarest ostan T-särke, pükse. Aga kui ma tahan midagi erilist ainulaadset, siis ma tegelikult teen iseendale jakke või asju maheliseduunin ümber, natukene. Päris disainer asja ma ei. Jõua osta, sest vahepeal No just et ma arvan, et see küsimus ja mure painab väga paljusid inimesi, aga kui me mõtleme üldse seal Eesti disaini peale, et mis sa arvad, et kas meil on üldse võimalik ennast täiesti eesti disainist riidesse panna, kui me oleks nii palju raha, et sa ise ütlesid ka, et sa ostad poest T-särk, teksapükse, kas kas sa saaksid Eesti disainiloomingut kasutada, kui sa tahad tavalist lihtsat T-särki? Saan eks minu minu lemmik, Eesti disainer Antonio laid Baltmani peadisainer väga ägeda stiiliga üleness tegemis, karakteri riietes, kõik seal kokku. Ja ilmselt mustaksin. Ma arvan, et tema kollektsioonist makstakse väga palju asju, saaks ennast, ma arvan, üleni riidesse nagu täiesti. Et testi disain suudab katta ära Haapsalu muidugi. Aga kui sa mõtled üldse Eesti moekunsti ja disaini peale, et kas me oleme nagu maailmas ka konkurentsivõimelised, et siin Eestis ja me suudame ennast ise riidesse panna aga kas meil on ka maailmale midagi pakkuda oma toodanguga omaloomega? Ma usun küll, et on. Ma minule meeldib Tagel August mõrvad augustil august on äge trenn. Mis on minu jaoks, ta näebki välja Eesti välismaine, üldse mitte Eesti riik, täiesti puhas, neutraalne põhjaväila, juste põhjamaine et augusti toote ma olen kasutanud ka väga kaua aega erinevates projektides sest mulle väga meeldib need materjalid. Tõite on väga läbimõeldud. Aga teeme siin ühe väikese hüppe veel mujale, et alustuseks me kuulame natukene muusikat ja siis kuulame hoopis juba juttu teise nurga alt, kui Meie reporter Rutt Ernits ups käis juttu puhumas hoopis eesti moeblogijate Aljona Eesmaa ja Heleene vetikuga. Ja kuulame, kuidas siis selline uuema uuem maailm vaatab ja arvab Eesti disainist ja kiirmoest kuulama. Marlogijad Jana esmaHelene Hetike teie oma igapäevatöös blogijatena Puttide moega kokku. Mis on teie jaoks muud? See on hea küsimus, ma tean, see, kuidas ma siis läbi riiete väljendan oma tundeid, emotsioone. Võib-olla niimoodi võib mitmeti tõlgendada, sest et on olemas moodi On olemas trend, ehk siis stiil nagu sa ütlesid, et on stiilied rinde muudega paljude inimeste jaoks, ma usun, et mood on see, et kui nad lähevad kaubamajja, näevad vaateaknal mingisugust mannekeeni, et nende jaoks see ongi muud üldsuse jaoks. On täitsa võimalik, et see, kes ei tarbi maja kirju moeblogisid, siis Modongilist seal poes ripub seal paraku. Paraku miks, no hetkel nii-öelda hetkeseisuga moes. Miks moekas olla üldse? Jah, selles mõttes, et vaja on ainult seda, mille kastanitung ja kui on inimesel mingi soov kuidagimoodi välja näha, siis selle järgi on vist mingi isiklik vajadus, aga üldiselt neesi käske kellelegi oled sa pead moekas olema, seda ei ole tihtilugu säilise moes ei sobi ka paljudele kord ma ei tea juuksevärvi poolest kehaehituse poolest tuju poolest ehk siis käimasolevas kliima pole enam, ei saa väga paljusid asju moes. Siis selles kontekstis tõesti pole vaja. Trendide puhul on ju väga palju ka niimoodi, et see, mis on täna trendikas juba ülehomme, ei ole trendikas ja mulle tundub tänapäeval tegelikult ei ole nii, et asjad lähevad nii ruttu majast välja. Hetkel rehvid, mis on praegu olnud nagu Ma ei tea, kitsad teksapüksid kas või jokkeri juba kolm aastat järjest, kitsad teksapüksid juba 10 aastat järjest paljad õlad, suvel on jah, et päris paljud trendid on püsima jäänud, et hetkel on moest, tegelikult ongi selline ajastada assortii, kus keegi ei vaata pahasti, kui sa oled ahvenate pükstega, kitsaste pükstega shouckeriga mingi suure kaelaehte, aga väga laialt riides, liibuvamalt riides. Et hetkel on moes väga paljud ajastud korraga, ehk siis päris hea aeg nii-öelda vaadata, mis kapis niisama vedeleb, Eeesse selga panna. Meil ei ole sina stilist, et kui palju sina oma igapäevatöös kiirmoega kokkupuuted on ikka sellepärast, et sõltuvalt meie kaubandusvalikust siin, eks, et me tegelikult noh, vahepeal tundub, et kiirmoodi on rohkem kui disainer rände, Eesti brände. Et Me kajastame kõike ajakirjas ja siis paratamatut Maningi sealt läbi ja ma ka ise kallalgi moodi, et ikkagi osake. Ma arvan, et siin kõikide peaaegu kõikide eestlaste elus. Ja samas öeldakse, et kiirmood on keskkonnakatastroof mõnes mõttes, et kas on Kirmud midagi sellist, mille pärast on vaja häbi tunda. Ma arvan, et kuidagi väljend kiirmood jah, tal tal on niisugune halb maik küljes, eks, aga mina arvan, et see sässi sõltub inimesest, et mina tarbin kiirmoodi, aga näiteks mõni Haaemmi püksipaar, mis on aastaid vana, et kas ta siis ikka on nii kiire. Et kindlasti on inimesi, kes ostavad kiirmoe särgi ja siis kahe nädala pärast viskavad selle ära, see on väga halb kiirmoekäitlemise viis, et paraku neid inimesi on ka üsna palju ilmselt, et kui minna praegu soodustuste ajal poodi ja vaatan neid riidekuhila mingeid riideid üldse maha, siis on nagu hullumeelne, mis seal on. Et näha, kas see ongi tarbijakäitumine, eks, et vaat inimesed lähevad hulluks maha, nad ostavad kokku asju, mida neil tegelikult ei ole vaja. Et ma arvan, et pigem on tarbijatega vaja tööd teha, et õpetada neile või siis tuleb ajaga, et mina kunagi läksin teda hulluks väiksena nooremana poest osta mingi naljakaid asju kokku ja pärast ei kandnud näidet. Nüüd aastatega ma olen ise nii palju targemaks muutunud, mustad südamed on mul ikkagi päriselt ka vaja. Täpselt sedasama kiirmoodi, mis müüakse, müüakse ka Taanis, Rootsis, Soomes, kus siis palgad on ees veel kaks kuni neli korda kõrgemad ja, ja nende jaoks on sisse firmutki hirmud. Meie jaoks on paljude inimeste jaoks üleüldse ainuke võimalus osta endale valge t-särk, mida ei ole keegi varem kandnud, mis saabki nagu sinu täiesti tuttuueks riideesemeks. Et kuigi ma väga väga pooldan Eesti disaini ja just sedasama kanda ühte asja võimalikult kaua, siis kahjuks nii nagu tuttavate oma tausta pealt ja kui olin tudeng, sissetulek oligi õige 300 krooni, mida reaalselt siis vahel tahad vist endale midagi lubada, kuigi jah, see viis, kuidas hetkel kiirmoodi toodetakse, ei ole normaalne, siis ka siuksed palgad, mis me saame, ei ole ka päris normaalselt. Kui palju te mõtlete kiirmoodi soetades ise sellele, et see on kuskil arengumaas maal toodetud odava tööjõu poolt, seal on palju kemikaale, mis võib-olla kuskile vete pärast voolavat. Sa peadki vaatama uurima konkreetse nii-öelda, mis firma bränd Kuspida toodab, võib alati vaadata, kus see tehtud on. HM on eraldi kontserdi tegeleb ta arendamisega just nagu tehastena ja muude väga olla, et materjalide arendamisele näiteks toodavad polüestrit uuesti toodud polüestri ja siidi segu. Et kõigepealt annetatud riietest pannakse rikkur estri asjadesse, potti tehakse uus, põles ta sellest, kuidas kiirmoodi mõistlikult tarbida. Ma arvan, et võib-olla mitte minna täiesti hulluks allahindluste ajal, ma arvan, et lähtuda ikkagi sellest, et kui sul on vaja uut püksipaari, sest vana on juba nii lohu siis minna ja osta see asi, et kui tuleb Dalia eelmise aasta jope kohe üldse enam külma eest kaitset, siis astumiseks, et mõnikord midagi tehnikat ostnud on igati okei. Ma arvan, et lihtsalt kuhjata kokku siis vanad eestlastelt ära visata, et see ei ole võib-olla kõige parem variant. Ja minut rikkam tihtilugu sellega, et just kuidas mitte hulluks minna on see, et olen poodi, valin asjad välja metrood, kõik poodi ja siis mootoneeriduda, kas mul on seda vaja. Ja see ongi see, et on niisugune tore väljend nagu sopa enda garderoobis, ehk et mul ongi seal hästi palju asju ja võib-olla midagi, ma pole sealt hästi ammu kandnud kam kombineeri, seda kuidagi teistmoodi. See uus audseid hele enesele küüdlycord ütelda, et seal joped väga palju second hand poodides. Ma arvan, et Eestis on ikka veel palju inimesi, kes ei julgenud sisse astuda, et seal on mingid vanad riided ja nii edasi, millal sa neile ütled? Tead, ma arvan, see on okei, et ei ole ikka sellepärast, et ma saan aru sellest, et on mingid mälestused mingist lõhnast ja mingist repolsiivsusest ja nii edasi. Aga hetkel ma, ma ei saa öelda, et kuskil seaduses kirjas, aga me niivõrd Euroopas juba omadega, et üldiselt kõik need riided on keemilist puhastust läbi käinud ja neil ei ole mitte mingit erinevust. Uuderijatega võrreldes. Suvi on see aeg, kui on väga palju pidulikke sündmusi, pulmad kohe tuleb 20. august, et kas liialt second hand poest midagi, mis, mida, millega võid minna presidendi vastuvõtt või näiteks suvi Hiiumaa kaltsukas toa. Ostsin endale siidist ülikonna seeliku pintsaku kahe euroga, et Marwan, siidist ülikonnas või ükskõik kuhu minna, see on lihtsalt niivõrd teine tase, sihuke Kothrjutused, selts pole vahet, kas on kaltsukast või poest kas kiirmoekleidiga kõlbab minna presidendi vastuvõtule? Muidugi võib kanda. Tõesti Hiinas ja selles mõttes on ju ka see, et et ma arvan, et tänapäeval natuke hakkab ära kaduma ka see, et ma tahan tuhandeid eurosid selle presidendi vastuvõtukleidile kulutama ja kui seal on ka omamoodi väelastus, lihtsalt nagu muudkui õmmelda ja uusi asju selleks vastuvõtuks osta. Lihtsalt sellest, et oled lihtsalt väga šikk, viisakas ja miks mitte ka kolmandast järjest sama kleidiga sinna minna, kui see tõesti on nagu sinu stiil ja sinu sinu masti riietus. Need olid siis ajakirja mood moetoimetaja Aljona Eesmaa ja disainer Helene Vetik, kes oma arvamust trendide ja kiirmoe kohta jagasid. Aga mida sina, Jørgen harjuvad, kas see kiirmood on natuke nagu kiirtoit või minu poolest ka nagu tõsielu saated, et igaüks nagu tarbib, aga natukene salaja või kuidagi halb maik on juures ei taha öelda seda välja. Ma ei tea, minul endal seda pole, aga ilmselt võib-olla teistele ilmselt jääs ja Mike on nagu kiirtoidurestorani, et nagu ma ennem ütlesin ka sulle, et kui läheb poodi, tekib mõte, et ostan endale viie, viie euro eest T-särgi Sostrile 10 ääres püksiteemadel asju koguneb, et kaitsen vale sõbrand asju. Mõtlen just iseennast. Et. Aga kuidas seda kiirmoodi mõistlikult võiks tarbida, mida me peaksime muutma? Siin intervjuus minu meelest kõlas tegelikult praegu hästi huvitav väide, et see kiirmood iseenesest ei ole pooltki nii halb, kui need tarbijad ise oleksid teadlikumad kui muidu just et, et me teame, et see, need ressurssid, mis kiirmoetootmiseks kulutatakse, et need on täiesti meeletud, rääkimata igasugustest riivatud inimõigustest, looduse hävitamisest. Kas sa nagu arvad, et, et me tegelikult peaksime tegelema hoopis nende tarbijatega, kes hulluvad poodides ja, ja tekitavad neid suuri kaltsuhunnikuid sinna ja, ja metsikult toovadki endale seda koju, et pigem alustamas? Ja ilmselt on tarbijaid, on ka ju tarbijatele tehaksegi riideid ja kõike, mille pärast on see möll, aga jah, ma arvan, et tuleks alustada tarbijatest. Mingis mõttes ma ei tea, kuidas seda kuidas seda selgitada, sest kasvõi selgitatakse karusnaha ju karusnaha kahjulikkusest, kantakse neid karusnahariideid ja et seda ma ei tea, mismoodi seda selgeks teha, et see kiirmood ei kao, ma arvan kunagi ära, see tarbimine ei kao. Pigem ongi vist see, et kui näiteks praegu on kaubanduskeskustes on allahindluste perioodid ja kui me jalutame sisse, noh, pooled on ju täis kiirmoekette ja kui me vaatame just seda allahindluste aegsed käitumist, et mis nagu toimub, et millised hunnikud on poodides, kuidas inimesed loobivad neid riideid maha, nad määrivad, nad lõhuvad neid. Et see on hullumeelne. Ma teen kas oma tuttavate tuttavate seisukohast, kui minnakse poodi, kui on täishinnaga toode, vaadatakse seda asja ei kanna, mulle ei meeldi see. Kui allahindlus, siis kohe lasti, ostavad ära ja ja tarbivad küla kohe. Sest allahindlused on praegu nii nimetada. Aga oled sa iseenesest nõus tüdrukute väitega siin, et nii kiirmoest kui ka taaskasutusest võime me leida sobivaid rõivaid ka näiteks presidendi vastuvõtule või mõnele. Tõesti oled sa ise selliseid leida teinud ka kasvõi taaskasutusest? Pidulikeks sündmusteks inimesega riidesse panna. Et see ei ole üldse nagu midagi imelikku, halba minu arust, pigem nagu ägedam. Kõike taaskasutusriided on tegelikult selles mõttes ainulaadsed, et kiirmoest tõesti. Kas sa lähed vastu võtta laustajad endale ülikonna Fle jutul kaks samasugust lastele et aga kuskilt kaltsukast kilbukalt saada mingi äge ja stiilne, korralik asi? Siukest noh, niisugustele testijale. Maran. Aga kas meil on üldse vaja sedamoodi nii väga taga ajada, kas meil on vaja olla moekas, et kas noh, nagu me kuulsime, muud on see, mis pärast poes ripub. Kas me peame seda nii hullumeelselt järgima? Ei minule meeldivad inimesed, kellel on enda kindralist diileriga piiblist, nii nagu ise tahab. Nagu ta nagu tüdrukud ütlesid. Et väljendajad riietega enda, kas iseloomu, iseennast, tuju see päev, mis iganes. Et see on üks ägedam, kui lihtsalt ma võtan kas ajakirjad või neti lahti, siis jälgin sedamoodi, siis üritan käia nirides, et mina ise selles mõttes niimoodi jälgi, seda kõike. Pigem see võikski jääda võib-olla nende ajakirjade kaantele. See on ilus vaadata, aga tõesti, kui ma vaatan modelli seljas Melu kaasele modell kui ma vaatan tema seljas mingid riided ja see panna jälle kellelegi teisele tüdrukule selga, siis noh Ei sobi jälle või et ajakirja ajakirja ajakiri on teistmoodi. Seal on ilusad inimesed, ilusad riided, aga tavaelus mina ei kannaks ka, ma arvan, siuksesse välja, isegi, mis on moes. Aga mida sa soovitad siis nendele inimestele, kes tahaksid käia riides stiilselt moekalt siiski, aga ilma, et nad liigselt nii maailma kui isiklikke ressursse kuidagi raiskasid sellega, et mida nad peavad tegema? Ma lihtsalt nopin siit-sealt detaile, ma ei tea, ma kannan ka palju aksessuaare ta just palju detaile, rippuvaid rätikuid, aga lihtsalt kuidagi ajapikku tulnud, aga jäänud jäänud minu stiili juurde lihtsalt. Ma olen vist juba aastaid kannan samu ehtedes. Mõned põhilised asjad, mis sulle sobivad ja siis võib-olla kiirmoest midagi vahel. Jah, lisaks kas mingeid puhtaid T-särke lihtsalt mingiteks? Aga aitäh, Jörgen rämps on täna stuudiosse tulemast ja aitäh, et tutvustasid meile natuke neid moestiili maailma telgitaguseid ja kes soovib siin saates kõlanud intervjuusid veidi pikemalt kuulata ja vaadata, siis selleks on võimalus aadressil menu poee. Meie teeme siinkohal aga väikese muusikapausi ja jätkame siis hoopis moeka ja maitsva toidu teemal. Ükskõik, kas. Leitud. Pildid. Laava reas. Kas märkad minus igatsust? Sõber ratas oli iga päev. Kas märkad publikusse minust silmi, igatsust või. Teist teed mööda. Mannekeenile juures siirdume nüüd hoopis aga maitsva toidu juurde ja räägime kalast ja täpsemalt teenane juttu täna Eesti parima toiduaine konkursil parima Lääne-Eesti väike Te toote tiitliga pärjatud farmaare forellifileest, mida maitsestatud Saaremaa soolavõiga ja stuudios on selle võidu taga seisva kalakasvatajate ühistu Ecofarmi juhatuse liige Henri Ots. Tere ja palju õnne väärt toote ja võidu puhul. Aga ma just vaatasin, et meil on siinse forellifilee karp on praegu laual ja siis ma just kurtsin enne ka, et mina käisin seda eile poest otsimas suisa ja, ja mul ei õnnestunudki seda leida. On tõesti väärt toode. On ja, ja kui siis kinnitabki seda, et kui poes olnud, siis eraldi ei ela kaubapäev ja võib-olla ei olnud jõudnud veel välja panna, aga ei valitud poodides ikkagi on täitsa olemas, täna ise ka just käisin veel hommikul nagu läbi tekkimas, et kas on olemas ilusti, oli siin kesklinna poes. Mina ilmselt jätsin poodi. Juba olid kõik aplad kala sööd, selle ära viinud, aga see ongi tegelikult huvitav seepärast, et Eesti on meil küll mereriik, eks ole, aga nii palju, kui mina olen erinevaid uuringuid vaadanud, siis tegelikult öeldakse, et eestlane kipub pigem eelistama sealiha leiba et me sööme oma naabritest tunduvalt vähem kala. Ja kas selliste näitajate valguses on rõõm seda suurem kui kui selline tunnustus antakse just kalatootele? Muidugi väga tänulikud oleme toiduliidule, et kes on siis nagu üldse sellise nagu? Sellise kampaania või selleni üldse nagu ellu kutsunud, et selgitada välja alati parim eksperdid selgitavad selle välja, et see on väga-väga hea ja Est, eriti väikestele ettevõtetele, kes on uued ja kes nagu turule tulevad. Et siis see on nagu üks hea võimalus ennast nagu näidata, kui ei ole sul selliseid nagu suuri reklaamieelarveid ja neid on ju, et väga hea väljend, aga siis minnes selle juurde, et jah, et eestlane sööb sealiha, siis me olemegi selle farmaare brändiga nagu võtnudki ette kanda sellise nagu eesmärgi endale. Et äkki suudaks eestlasi nüüd järjest rohkem siis kalasöögiusku pöörata. Sellepärast kas tootearenduse, selle tootega minek sinna Toiduliidu konkursile, et tekkis idee, saime selle valmis, saime sellega poodides eelmise aasta lõpus ja siis oli see võimaluse sinna viia, et just nagu võib-olla et inimesed ei söö kala, et kindlasti on inimesi, kellel meeldib. Me oleme erinevalt hästi palju uurinud ka, et mida siis nagu tarbija tahab, on ju, et me oleme täitsa nagu vaadanud seda tasangi, täitsa selliseid, kes siis tahavad ise kalaga midagi teha, et ostavadki poest terve kala. Paraku see trend on ikkagi täna vähenemas ja, ja rahvas liigub ikkagi rohkem sinna suunda tahavad järjest kiiremini omale selle toidu, nii kui valmis saan, siis meil tekkis mõte, et okei, meil on kala olemas. Meil on ka sellised tingimused, et me saame seda pakendada sellisesse kaasaegs nagu pakendisse, et oleks võimalikult lihtne sellega nagu siis toimetada kodus siis me panimegi kokku, et okei, filee ilma roogu tõtta ühesõnaga kätega puutuma ei pea midagi koos Arviga karbiga vaid ahju panna ja siis nüüd panime sinna ka nagu Saaremaa soolaveid ka juurde sellel kalal endal ka nagu Saaremaa taustalt kasvatatakse nagu Saaremaal ja, ja tundub, et ta nagu vaikselt juba rajab oma teed ja, ja, ja eks iga ta on täiesti uus toode turul. Kuigi varem pole sellist teinud, mina vähemalt näinud ei ole, onju ja, ja eks ta siis nüüd juba areneb, meil on ka sellest samast sarjast juba tuleb järgi ka teisi tooteid, nii et erinevate just maitsev õide ja siis marinaadides juba nagu et oleks inimesi siis valikut. Aga kui me räägime natukene eco farmist endast ka siis tegelikult ju te paistate silma just oma selle kaasaegse töötlemiskompleksi ka ja, ja te lubate, et see värske kalatoode jõuab poodi juba tegelikult 48 tundi pärast seda, kui see eluskalatöötlemisse läinud, kas selles äkki ongi see omamoodi võlu siis eeldusel, et just seal, et inimene teab, et see on väga värske, mida ta saab? See on meie, see nagu eelis ka ja me ei kasuta, aga mitte mingisuguseid nagu säilitusaineid, ei neid, et see kala ongi siin sees reaalselt lihtsalt kala ja, või, ja ta on pakendatud toidugaasikeskkonda, kõik on ju, et selles suhtes lihtne. Aga kas see on eesti kala, kas ainult kodumaine kala, kui tore, kui te näete farmaare nagu brändi või selle kaubamärki, siis võite kindlad olla küll selles, et siin on kas siis kasvatusest tulnud kala eesti kalakasvatuses tulnud kalast tehtud toode sees või siis, kui meil on ka müüa räimetooteid, siis räim on ka püütud nagu Eesti ikkagi nagu kalurite poolt. Aga kui me räägime natuke ka sellest kalatöötlemiskeskusest, et siis ma saangi, arvates Ecofarmi kuulub viiele vesi viljelusega tegelevale kalakasvatajale, et mille poolest need meetodid teil siis nii erilised on? No meie meetodele näiteks selles, et see konkreetne kala tuleb näiteks sellisest farmist, mis on täiesti suletud farm than katusel ja ta suudab aastaringselt kasvatada kala ja anda igapäevaselt kalaga välja, ehk siis, et see ongi nagu siukse sellise kinnisekasvatuse eelis ja see on ka nagu uus suhteliselt uus mudel veel maailmas, praegusel hetkel on, et jube hästi palju igal pool mujal maailmas ehitatakse neid Eestis, on need nagu valmis ja, ja see on just see ka, et, et kui me läheme nagu partnerite juurde selle uudsusega, et siis ongi hea, et et me suudame tegelikkuses ja olemegi nüüd juba tõestanud juba pea kaks aastat, et suudame iga päev anda välja värsket kala ja see jõuab reaalselt jälle, on kaheksa tunniga, teinekord isegi kiiremini jõuab sinna poodi, et sellesse võib nagu alati kindel olla. Aga kas üksikul kalakasvatajal on keeruline Eestis hakkama saada, et te olete niimoodi ühinenud? Üksikul on ikkagi keeruline jah, et, et sa ei jõua nagu jaeketiga näiteks lepingusse, aga kui on ühistu näiteks nagu praegu on koondanud seda, siis loomulikult on nagu ühistut võetakse teistmoodi, sinuga tullakse nagu paremini kontakti, kui sa oled üksikainete seal üksikul ei ole seda mahtu, ühistu suudab anda siis selle mahu, ühesõnaga ja, ja, ja, ja eks iga algus on nagu tõestamine, kui sa suudad selle tõestamise faasi nagu ära teha, et sa tõesti saadki ja oled nendele väärikas partner ja tellimustega alt ei vea, siis hakatakse sind turul usaldama ja ehitada endale nagu turuosa üles. Kas ühistuna ei ole natuke keerulisem seda stabiilse kvaliteeti hoida või kuidas te seda säilitate? Noh, see on peavalu, aga me näeme vaeva ja tänasel päeval on meie kala kvaliteet olnud korras ja et, et meil ei ole nagu mingit probleemi olnud Aga siin on, meil hetkel on forell on see, mis selle tiitli võitis, aga teie valikus ilmselt peale forelli on veel kalu või mida? Ja neil on veel, meil on tuur, tuurastan, tooted on, siis on meil veel üks kasvataja, kasvatab veel karpkala, sellest on meil plaanis üks tootearendust teha, kindlasti, võib-olla ka mingisuguses sellises tarbijasõbralikkus versioonis on, et muidu kõik, võib-olla teavad karpkala näiteks sellisena, et ta on lihtsalt poeletis, ostad ja siis hakata midagi tegema. Et ka tema panna, võib-olla sellise ahjupakendisse, aga vaatame, liigume vaikselt edasi ja kogu aeg meil nagu mõtted liiguvad. Aga teie mõte, et ma saan aru, liiguvadki pigem selles suunas, et teha tarbijale jusse kala söömine hästi mugavaks, et tegelikult see ju vist ongi ka keeruline. Meil ongi nagu ka kaks niisugust tootesarja välja kujundada, et ainult üks ongi sihuke redituukeks valmis küpsetamiseks kohe vanad ahjud jäid õhtusööki, teine anud veidi do iit. Et seal on siis niuksed, suitsukalatooted, soolakalatooted on ju marinaadi. Et see on siis redid iitsari ehk siis valmis söömiseks ained, paned hommikul võileiva peale või salatisse või kus iganes on. Et sellist suunda me siis üles ehitame praegu, et Te, ütlesite, et eestlane ikkagi meist saaks meiega ala, siis me oleme valinud sellise tänu ühele uuele niisugusele noorele disainerile. Me oleme valinud ka välja sellise natuke erinevat stiili. Et me nagu siis poeletis paistaks välja, et inimesed märkaks seda natuke, sihuke nagu lõbus ja, ja inimestel on selline nagu noh, teistmoodi tunne, kui seda kala võib-olla ostab ja leiab sealt letis seal varem üles, eks. Noh, üritame nagu parimat. Väga vahva ja värviline teil ja siin on näha nii seda võid kui seda kala. Aga kui palju te ise kalasööta, et kas kohustuslik vähemalt kolm päeva nädalas tuleb täis ja seal iga päev iga päev? See on väga tore. Aga suur tänu teile. Siis meil oli siin kalakasvatajate ühistu Ecofarmi juhatuse liige Henri Ots ja tema tutvustas Eesti parimad forellifileed. Aga huvitaja lõpetajad tänaseks, homme oleme jälle tagasi. Tänase saate tõi teieni Marika Leetme ternid subse Kerttu Kaldoja ja sööge kala, see teeb ilusaks.