Tervist, head kuulajad, kell on 10 ja viis minutit, algab huvitaja saade, mina olen Meelis Süld ja teemad on järgmised. Räägime alkoholi tarvitamisest raseduse ajal ja vaatame just nimelt uuemaid uuringuid, mis on siis toonud Meile esile selle olukorra, missugune see situatsioon on, kuivõrd on rasedusaegne alkohol ka põhjustanud sünnikahjustusi ja mida me teame selles valdkonnas ka Eesti kohta, sellest kuuleme siis algavas saates. Meil on külas karskusliidu esimees Lauri Beekman, aga räägime ka veidi alkoholist, poliitikapöördest, leedus, arengutes Soomes. Ja tunni teises pooles tuleb meile külla järgmine külaline Marju Himma portaalist novaator. Et rääkida siis Nobeli meditsiinipreemiast. Ja ta vahendab meile ka ühte novaatori lugu. Mis puudutab viiruste leviku hooaega ja, ja siis peremeditsiinidotsendi Marje Oona soovitust. Näiteks ametlikel kohtumistel ei peaks ehk üldse kätlema maid hoopis tervitussuudluse edasi andma. Et nõnda vähendada siis viiruste levikut. Aga lähemalt alanud saates ja helipuldis aitab Marika Leetme head kuulamist. Nõnda siis tänases saates on meil külas karskusliidu esimees Lauri Beekman tervist. Tere hommikust ja head viinakuud. Nii on selle kohta ikka kosta, lihtsalt mainin ära, et inimeste jaoks ka ajaloos on see viinakuu ikka üks eesti rahvaike kuu, et siis kui põllutööd said otsa, siis talupojad saadeti viinakööki, nii et see on meie üks orjuse märk olnud alati. Aga viinakuu teisel kuupäeval, ehk siis eile oli ülemaailmne alkoholivaba päev. Ma ei tea, mismoodi seda tähistatud. Tegelikult seda tähistatakse üsna vähe, et see oli juba 2008. aastal, kui India oli see riik, kes tegi maailma terviseassambleel ettepaneku siis sellise nii-öelda tubakavaba päeva eeskujul rakendada ka Mahatma kandi sünnipäevale, mis on teine, teine oktoober siis alkoholivaba päev ja seal sealse piirkonna riigid kõik seda toetasid, aga tundub, et läänemaailm sellega väga nagu kaasa ei ole läinud, eks alkohol ja tubakas, see erinevus on ikkagi meie kultuuriruumis üsna erinev ja, ja võib-olla ei taheta siis selliseid märke nagu väga vastu võtta, aga jah, nii nii ta on, et just atmokandi sünnipäeval sellist noh, tema oli ju karske mees loomulikult ja, ja eeskujuks igasuguse igasugust eluviiside poolest, et sellist sellist päeva mingil määral tähistatakse. Mismoodi sa suhtud kõikidesse nendesse kampaaniasse, et joome poole vähem ja septembris ei joo ja neid tehakse ikka aeg-ajalt kõiksuguseid, selliseid kampaania korras? Võõrutus. Programme ma arvan, et igal, igal kampaanial igal üleskutsel on oma koht kindlasti oma sihtrühm. Jaa jaa, parim, vast nii-öelda tulemus võib olla ühe poole pealt, on, on see, et ühiskonnas teemast hakatakse rääkima, eks ole, ja, ja võib-olla ka selle poole pealt siis, et kas asjal on mõtet või mitte ja kuidas seda probleemi üldse lahendada, et selles mõttes ma arvan kindlasti väga tervitatav ja selliseid selliseid kuu vaba alkoholivabasid neid, neid on põhimõtteliselt igal kuul kuskil maailma maailma mingis riigis, et oktoobris näiteks alustati minu meelest Austraalias ja ja noh, iga igal igal pool selle selle teemaga sellisel moel ka tegeletakse. Millal sina viimati alkoholi tarvitasid? No polegi põhimõtteliselt kunagi tarvitanud ühe korra elus olen proovinud, ei meeldinud, ei tarvita. Aga sinusugused vist väga palju ei ole. Noh, tervise arengu instituudi uuringute andmetel on Eestis kuskil seal mingisugune 13 15 protsenti, kes ei tarvita, tõenäoliselt on neist suurus olk ikkagi neid, kes võib-olla tervislikel põhjustel on loobunud tarvitamisest, on seda varem teinud, aga aga selliseid eluaegseid, mitte tarvitajaid ju ikka on minu peres päris mitu. Mulle tundub, et meie, Eesti ühiskonnas on tarvis väga head ettekäänet, miks ta, miks inimene alkoholi ei joo, et ta on siis noh, näiteks kas rase või siis võib välja vabandada ka selle teemaga, et ma võtan mingisuguseid ravimeid ja on siis ei sobi kokku alkohol või siis et olen usklik ja, ja võib-olla on veel mõni põhjus, aga, aga tegelikult on ikkagi vaja ennast välja vabandada, et selles mõttes öelda, et tema, joo see lihtsalt ei lähe läbi. No see on ju kahetsusväärne, ma arvan seda nagu igaüks mõistab, et, et kui see nii on, et inimene teab mingisuguse surve all nagu ennast selgitama ja, ja tõepoolest, et mitte siis vastupidine, et ei, ei tule oma võib-olla mõnikord siis üle piiri minevat joomisharjumust selgitada, vaid seda peetakse normaalseks sellise vaba aja veetmise väljenduseks, et et ma loodan, ühesõnaga et seda nagu mõistavad, mõistavad kõik, aga ma väga loodan ka samas, et meie ühiskond areneb tasapisi ikka selle poole, et et aktsepteeritakse taimetoitlust, aktsepteeritakse paljusid muid selliseid elu, elustiili, valikuid ja ikkagi nüüd minu vaatenurgast loomulikult karsklus. Karskena püsimine ei ole mitte mingisugune äärmuslus ega mitte mingisugune tegelikult nii-öelda eriline kõrvalnähe, vaid vaid inimese normaalne olek. Esiteks ka mitte tarbijad enamuse ajast on alkoholivabad. Ma mõtlen enamuse ajast päevast, kas või, eks ole. Ja me sünnime kõik ju ja, ja loodetavasti seadusekuulekalt oleme ikkagi kogu oma noorpõlve eks ole alkoholivabad ja siis ühel hetkel inimene teeb selle otsuse ja vot nüüd kuidas ta selle teeb, kui meie ühiskonnas ma arvan, teevad seda inimesed väga sageli teatud surve all võib-olla siis oma eakaaslaste surve all või, või ka sellise meedia ja ja mingisuguse, mingisuguse sellise alkoholitootjate tekitatud surve tõttu. Jätsin mainimata ühe ühe legaalse vabanduse veel, et miks ei tarvitata alkoholi, olen roolis. Tooge need kõik on tegelikult siis positiivselt selles mõttes, et, et kui inimesed oskavad, eks ole, sa mainisid rasedust ja teatud medikamentide koos tarvitamist. See on tore, kui see teadlikkus on olemas ja inimesed, kes võib-olla siis ka muidu tarbivad etnot oskaksid nendel aegadel alkoholist hoiduda. Noh, kahjuks paraku arvatavasti roolis olemise puhul nii nagu ikka statistika välja toob väga paljud inimesed seda linki ei oska luua, et, et kui midagi sellist teen, siis peaksin alkoholist hoiduma. Me räägime sellest, et, et rasedus ja alkohol on omavahel no ütleme niimoodi, et nad ei tohiks olla seotud, aga, aga tihtipeale nad on seotud ja ja enne saadet, et sa mainisid, et on tulnud välja ka uuringuid, mis, mis näitavad siis seda, missugused on tagajärjed ja, ja kuidas me ka Eestis peaksime sellesse teemasse suhtuma või missugune see olukord meil siin Eestis. Meie organisatsioon on tõesti nüüd juba peaaegu 10 aastat püüdnud seda teemat pildis hoida ja ametlikud andmed ja siis meie meie riigi olukorrast on, on üsna olematu ja nii me ütleksime, et, et meil ei ole sellega siiski nagu süstemaatiliselt üldse tegeletud. Et nüüd 2000 seitsmeteistkümnendasse aastasse jääb tõesti kaks väga suurt, et olulist metaanalüüsi, mis on, mis on siis hinnanud globaalset olukorda. Jaanuaris avaldatud uurimus talancetis, mis, mis hindas seda kuidasmoodi raseduse ajal, kui, kui paljud naised tarvitavad alkoholi mille kohaselt siis tuli välja, et Eestis 36 protsenti naistest jätkab ka raseduse ajal alkoholi tarvitamist ehk põhimõtteliselt, et iga kolmas naine ja uskuda ei tahaks uskuda, eks ole, kui sellel teemal on nagu räägitud ja olen minagi osalenud kuskil mingisugustes diskussioonides, siis inimesed ikka kipuvad ütlema, et noh, kõike teavad seda kõike teavad niikuinii, et alkoholist tuleb hoiduda. No siin on teatud võib-olla sellised loogilised selgitused on olemas teadaolevat, et ju läänemaailmas ikkagi umbes 50 protsenti rasedustest planeerima. Ehk teisisõnu, naine saab teada oma rasedusest võib-olla alles neljandal kuni kuuendal nädalal ja see, mis toimub enne. On toimunud tegelikult teadmatuses ehk see 36 protsenti ei tähenda kindlasti mitte seda, et, et kõik need naised joovad nüüd rohkelt ja joovad terve raseduse ajal. Tõenäoliselt on, on osad nendest ainult ikkagi võib-olla just täpselt kas seda teinud teadmatusest või, või, või, või on ikkagi ka levinud teatud arusaamine, et väikesed kogused ei ole ohtlikud. Kuigi teadus ütleb selles küsimuses selgelt, et raseduse ajal ei ole ohutut kogust. Ja nüüd teine uurimas, mis tuli välja augustikuus alles missis hindas, kui suur see probleem võib-olla, ja ma pean ära rõhutama, et need mõlemad uurimused rajanevad teadlaste hinnangul on modelleeritud siis erinevaid olemasolevaid andmeid erinevate riikide näidetel ja nende numbriteni jõudnud jõutud, et mõlemad numbrid Eesti puhul need, need statistika ei ole tulnud Eestimaalt, et Eestimaal ei ole tehtud küsitlusi vastavaid ja, ja seega on, on see loomulikult nii-öelda mingil määral küsitav, aga ma arvan, et Eesti jaoks ikkagi väga olulised esmakordselt sellised numbrid, mis peaksid meid mõtlema panema ja selle augustikuise uurimuse tulemusel siis on, on jõutud järeldusele, et et umbes 28 last 1000-st on ühel või teisel moel siis kahjustatud rasedusaegse alkoholi tarvitamise tõttu võib jääda justkui mulje, et üsna väike arv ja 28 Ameerika ühendriikides CDC sealne suur terviseamet on siis tulnud välja arvudega et Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopa riikides kaks kuni viis protsenti kõigist lastest on on kahjustatud raseduse Śaksa alkoholi tarvitamise poolt. Et kui me võtame selle 20 8000 kohta, siis Eestimaal möödunud aastal sündis 14000 last siis see peaks tegema umbes 400 last, kes on, kes on kahjustatud raseduseaegse alkoholi tarvitamise poolt, kui me räägime sellest viiest protsendist, mis on siis nii-öelda maksimum justkui nende teadlaste hinnangute põhjal, siis see on umbes 700 last ja see on ju tegelikult ikkagi päris alarmeeriv kogus, siis on kahju, mis on 100 protsenti ennetatav ühelt poolt Ta seisab kinni nii-öelda teadlikkuses inimeste teadlikkuses ja otsuses, et, et need üheksa kuud peavad olema alkoholivabad. Aga teise poole pealt kindlasti teatud ka sellistes poliitilistes otsustes. Ehk teisisõnu, see on üks lisateema, millega me alkoholi valdkonnas justkui tegelikult ei ole veel hakanud tegelema, et kui inimestel võib olla osaliselt on juba teatud väsimus sellest alkoholist ja alkoholipoliitikast, siis selle näite ma saaks lihtsalt öelda, et tegelikult, et noh, on on neid valdkondi, mis, mis on jäänud Praeguseni täiesti veel varju. Aga samas peaks olema ikkagi ju ka vahe selles, et tõesti, kas kas ema kogu raseduse vältel lubab endale klaasikese või mitu klaasikest või siis tõesti see, see juhtub seal alguses. Kui inimene veel pole teadlik sellest, et ta on, ta on siis lapseootel. Ja kindlasti on vahe selles mõttes, et alati on, on muidugi kõige ohtlikum ikkagi liigtarvitamine, purju joomine, rohked alkoholi kogused ja seda nii-öelda regulaarselt ja pikalt, eks ole. Aga samas teadlased selgelt rõhutavad, ei ole olemas alkoholi kogust ei ole olemas raseduse mingit perioodi, mis oleks tõendatult ohutu loote arengule. Et see kogus, mis on võib-olla täiskasvanud inimese jaoks täiesti ohutu ja ei tekita temas mitte mingisugust füüsilist ega, ega meeleolude siis sellele arenevale lootele, kellel ei ole ju veel neid teatud kaitsemehhanismi üldse tekkinud, võib see kogus, millest ta saab kõigest osa, alkohol läbib platsenta ja, ja see laps saab sellest kõigest täpselt samamoodi osa võib-olla selgelt ohtlik, aga noh, loomulikult nii nagu alkoholi puhul alati suuremad kogused, rohkem joomine, see loomulikult tõstab riski. Kuidas suhtuda kõiksugustesse hoiatavatesse, märgistused tubaka pakenditel on näha ju see, et seal on päris jubedad pildid ja hoiatused alkoholipudelitele. Ma olen küll näinud tõepoolest suure kõhuga naisterahvast, ehk siis hoiatatakse ja just nimelt rasedusaegse alkoholi tarvitamise eest aga mitte sugugi kõikidele pudelitele poole, seda hoiatussilti peal ja rääkimata sellest, et need hoiatussildid on imeväiksed. Kui me teeme siin võrdluse nüüd tubakaga ja. Aga sellest räägitakse aina rohkem ja üldse selline alkoholimärgistamine lisaks siis ka kõik see, mida, mida alkohol sisaldab ja kui palju tegelikult alkoholiühinguid, ühikuid ühes konkreetses alkohoolsed tooted näiteks on. Et ka Euroopa komisjon sellega tõsisemalt just praegusel ajal nagu tegeleb ja järgmise aasta sees peaks tulema nii-öelda üks suurem otsus selles küsimuses. Et, et kui nüüd mõelda nendele samadele numbritele ja protsentidele, et kui paljud naised ikkagi joovad ja näiteks Iirimaal see see protsent oli koguni 60 protsenti Iirimaa on maailmas kõige kõige esimene selles küsimuses, siis see viitab sellele, et inimeste teadlikkus on ikkagi väike. Ja, ja ka meie seisukohalt ikkagi alkoholitootjate vastutus seda informatsiooni jagada kõikvõimalikul moel ja kindlasti ka sellise sellise hoiatuse kaudu on, on iseenesest mõistetav, Euroopa liidus on, on olnud pikka aega ainult üks riik, kus see on seadusega reguleeritud, see on Prantsusmaa. Ja nüüd siin hiljuti lisandus sellele Leedu, kes samamoodi pani selle nii-öelda piktogrammi kohustuse kõikidele tootjatele. Aga on jah, mõned mõned alkoholitootjad, kes ka eneseregulatsiooni vormis seda ise on teinud. Aga noh, nagu sa ütled, on see on see üsna väike ja märkamatu, et et meie näeme, et see on, see on tarbijakaitse poole pealt, see on üks neid iseenesestmõistetavus, mis peaks meie hinnangul olema. Aga kuna tõepoolest seda ei tehta, siis, siis me arvame ja samamoodi, et ikkagi riiklik regulatsioon peaks selle asja paika panema. Praegune olukord Eestis, kas tundub, et on piisavalt palju ära tehtud selleks, et vähendada alkoholist põhjustatud kahjusid? Piiratud on ju müügiaega? Reklaamipiirangud on olemas? Tundub, et, et on ju selle teemaga tegeletud küll. Ma arvan, et kuulajal võib tekkida ka üks teatud selline vale arusaamine, et kuna see teema on ikka tulnud ja tulnud ja teatud selliste Hoodega, siis ärme unustame, et see 2015. aastal välja käidud tervise terviseminister Ossinovski poolt välja käidud alkoholi eelnõud siiamaani vastu võtma. Ehk ta on läbinud alles esimese lugemise Parlamendis ja ootab oma teist lugemist. Nii et kui need mõned hääled, kes on öelnud, et, et Eestis alkoholipoliitikaga hirmsasti kiirustatakse, siis ikkagi me veel ei ole neid tähtsaid tähtsaid asju, millest on räägitud nagu jõudnud vastu võtta. Ja, ja see diskussioon nüüd suurel määral kindlasti ka Parlamendis alles alles ootab. Kui see eelnõu võetakse vastu, siis, siis tõepoolest seal on need väga olulised regulatsioonid, mis nüüd piiravad alkoholireklaami vähendavad ka kättesaamist. Et seal on need punktid olemas, aga jah, mina hetkel hoian ka pöidlaid pihus, et valitsus peab vähemalt nii kaua vastu. Mujal riikides, missuguseid samme on astutud, mainisid siin korra juba Leedut. Jah, meie ikkagi noh, Baltikum on olnud pikka aega alkoholi tarvitamise kõige teravamas tipus ja Leedu on praegu maailma terviseorganisatsiooni andmetel del kõige rohkem alkoholi tarvitab riik maailmas ja, ja seal on nüüd tõesti väga hiljuti võetud juba parlamendi poolt heaks kiidetud presidendi poolt kinnitatud, et ikkagi võib öelda lausa revolutsiooniline alkoholipoliitika eelnõu, mis on täielikult keelanud alkoholireklaami 2018. aasta esimesest jaanuarist jõustub see siis lauskeeld ja sellega on leedu esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kus on täielik alkoholireklaami keeld, ükski ükski riik ei ole seda siiamaani veel teinud. Ja teiseks võib-olla selline üks suuremaid regulatsioone seal seal on, tarbimise vanusepiirang on 18-lt eluaastalt tõstetud 20-le. Põhjala Põhjamaades on teadaolevalt ju kange alkoholi tarbimisel piirang samamoodi 20 eluaastat, aga seal on siis kogu alkoholile selline päris päris suur muutus ja lisaks on ka kättesaadavust reguleeritud sel moel, et alkoholi müük jaekaubanduses on, on vähendatud neid tunde, ehk ehk tavapäevadel kella kaheksani on seal nüüd ainult võimalik. Kõik see jõustub esimesest jaanuarist ja pühapäeval ainult kella kolmeni, nii et nii et ka ütleme niimoodi läinud rohkem nagu põhjamaa põhjamaa näitab suunas ikkagi seda seda müüki ja turustamist nii-öelda kokku tõmbavale suunale. Huvitav, kas seal ei kardeta seda, et minnakse alkoholi järgi ja ja Poola jah, ei, need teemad on loomulikult pildil ja Läti ju meie kahe riigi vahel praegu paraku on natukene läinud justkui seda teed, et võetakse seda majanduslikku kasu, mida siis mida siis nii põhjast, kui kui lõunast noh, ollakse valmis nagu tootma, et, et et ka nemad Leedus, siis on alkoholiaktsiise päris märkimisväärselt tõstetud, nii nagu meiegi puhul ja ja see piirikaubandus toimub, noh, nii nagu ka meie president ühel hetkel selle kohta ütles, et me elame Euroopa Liidus ja piirikaubandus nähtamatus teatud mõttes on see, see kõik paratamatus, loomulikult ka meie näitel selle teemaga tuleb tegeleda ja, ja, ja olen suhelnud ka maksu- ja tolliameti inimestega, nemad on ju kehtestanud, võib pannud üles teatud kaamerad näiteks. Ehk teisisõnu selliseid mingil määral innovaatilisi meetmeid tulebki rakendusele võtta, et jälgitakse neid maanteed ja jälgitakse neid autosid, kes, kes hakkavad nagu liiga sagedaseks muutuma, et seda kontrolli nagu suurendada, seda kõike peab tegema. Aga täielikult elimineerida Euroopa liidus piirikaubandust, seda pole lihtsalt võimalik. Eesti on olnud ka ju ise nii-öelda kasusaaja rollis, kui soome turistid. Absoluutselt loomulikult pikki aastaid ja me oleme üsna häbematult ja varjamata nagu sellega arvestanud ja nüüd ka diskussioonis on kogu aeg läbi käinud, et et kui meie liiga palju tõsta amet, siis see kasumis kui väheneb, aga Soome on olnud sellega kimpus kogu aeg. Ja on kimpus ka praegu, et ikkagi seal on väga tugev surve pidevalt, et alkoholipoliitikale liberaal liberaliseerimise suunas just selle Eesti nii-öelda piirikaubanduse argumendi tõttu ja ja, ja ma pean nüüd siin ära ütlema. Kahjuks rahvusringhääling eelmisel nädalal läks minu meelest ühe teatud negatiivse sellise konksu otsa, et sealsed alkoholitootjad tulid välja ühe uuringuga, mis näitasid seda, et kõik need inimesed, kes või noh, tähendab suur osa nendest inimestest, kes nüüd loobusid Eestimaal alkoholi järel käimast läksid, kõik läksid. Tegelikult sellelsamal nädalal, Soome terviseameti statistika põhjal tuli välja info hoopiski, et 13 protsenti tuuakse viimase aasta näitel tuuakse nüüd välismaalt Soome alkoholi vähem seda uudist kui kajastatud kajastati nagu pidevalt nii aktuaalses kaameras kui ka onlain meedias seda, et, et alkoholitootjad oma tegelikult lobitöövahendina sellist informatsiooni või statistikat levitasid, mille kohta küll tuleb tunnistada, et Marje Josingu nii-öelda tasakaalustav kommentaare lisatud, et need andmed tõenäoliselt ikkagi on üsna küsitavad. Me teeme siinkohal väikese pausi. Meil on stuudios külas Lauri Beekman, kes on karskusliidu esimees ja pärast muusikapala ootame ka teie kõnesid, head kuulajad. Ja tahame teada, mismoodi teie suhtute alkoholipoliitika sellisesse karmistumisse Eestis, kuivõrd see on vajalik ja ja teisipidi, kui me siin saates rääkisime ka alkoholile ei ütlemisest, siis millised on teie kogemused sellega seoses, kas kas on võimalik seltskonnas viisakalt, et öelda lihtsalt ei ja saamata sealjuures mingisugust kriitikat või, või veenmist, et ikka tuleks alkoholi tarvitada. Meele laulab Silvi Vrait ja, ja pärast seda jätkame. Meil on siis stuudios karskusliidu esimees Lauri Beekman, räägime alkoholipoliitikast. Siin ka muutustest Leedus, veidi ka Soomes ja, ja teema, mida me jõudsime käsitleda, oli ka rasedus ja alkohol. Ning stuudios on ka avatud telefoninumber kuus, üks üks 40 40. Meie kuulajad saaksid kaasa rääkida alla'l Harjumaalt on meil liinil, kuuleme teid. Tervist terve jõulutarvis poliitik on poliitik ana. Olen Ossinovskiga täitsa nõus. Muidugi, selle piirikaubanduse suhtes seda takistada ei saa, aga aga eks mul on omaluse raske teiega läbitud. On nagu seda eluküünalt pööratud natukene siuke, ma ei tea, kes sellele kaasa aitas. Aga ega siis kätt ette panna ei saa, olgugi et olen. Ma ei tea, ma ei oska teile seda ütelda, ma ei oska seda ütelda, mis töisele pöörle ükskord läksin arsti juurde ja oligi. Ma ei tea seda. Kui keegi minu käest on ka küsitud seda, aga ma ei oska seletada seda. Tuttavad, ja kõik, kes on õppinud ega, ega noh, see on haigus. See on haigus. Ja seda peab ravima ja kui sa ise ei taha, et sind ravitakse või sa ise ei ta ennast aidata, siis ei ole midagi teha. Ja aitäh helistamast, aitäh, Allan, palun, palun, palun. Õnneks on see muidugi ennetata vaigust täielikult, eks ole, ja, ja kuulajast ütles, et ega inimesele kätt ette panna ei saa. Riik saab käente panna küll näiteks just nendele samadele alkoholitootjatele teatud vastutustundetu võta tegevuste ja praktikate nii-öelda teostamise eest, et, et olgu seesama reklaam, mis ju täielikult noh, ütleme otseselt ikkagi valelikult, eks ole, ja ja informatsiooni et justkui noh, ahvatleb inimesi teatud eluviisi suunas, et seda saab ikkagi riik pidurdada. Jaanus Raplast helistab meile, Hallo, kuuleme. Tere, tere päevast kergust. Ja mina tahan selle kohta öelda niimoodi, et need keelud ja käsud, et need on tegelikult täpselt kahe otsaga asjad, et mina seda absoluutselt ei poolda, sest elu on näidanud küll seal nõukogude aeg kella kahest hakatud müüma. Mina ise ei tarbi alkoholi, võib-olla siin ja pitsi lehini, võib-olla shampust, maitsen aga ei tarbi igapäevaselt ja noh, absoluutselt minu jaoks on see viinapudel võiks umbes 20 30 40 euriga maksta. Aga see, et nüüd keelama-käskima hakata, see on tegelikult vaadake, kui range on Soome alkopoliitika ja minge Soome, ma olen nii palju Helsingis, käin kui meeletult, kus need soomlased ikkagi joovad, olenemata sellest, et nende kange alkohol on kallis, on raske, kõige raskemini kättesaadav, kui meil meil igal poekene müüb, et see nagu ei olegi, see peaks inimeste seent nagu kinni olema ja ja noh, see et kes tahab juua, see leiab alati põhjuse, see joob, ei aita need kellaajad. Me võime ta üldse siin teatud päevadel kinni panna nagu Leedu läheb selle poliitika peale ja seesama asi ka olen ka ise siin, käisin Krimmis kümmekond aastat tagasi, seal ka tegelikult venelased on komme, et no kuidas sa solvad perenaist tuleb perenaise auks vett, aga alati saab ju ära öelda, mina näiteks seal ütlesingi, venelastel mul on neerud, haiged ei tohi võtta lihtsalt noh lihtsalt ei solva neid ja sa ei võta ilusti ja kõik saavad sellest aru, keegi sulle vägisi sisse ei kalla. Et, et noh, siin nagu diskuteeriksime, mina selles mõttes just, et ei ole vajalik elus, täiesti normaalne inimene, kes oskab piiri pidada, see võtab võib-olla tõesti saunas oma õllekese seltskonnas, võtab mõne hea napsu, ei ole see, aga see, kes tahab juua ennast kapsaks neid, ütleme, sopajoodikud, neid on igas ühiskonnas, igas riigis, selle vastu me tõesti ei saa. Ei aita Tase keelamine poomine. See on minu arvamus, nii et ma ei tea, mida te ise arvate, kes tahab, see jõuab ja kes ei taha, see ju nagunii. Aitäh, ma läheks nüüd selle teed, et hakkaksin kellelegi arvamust ümber lükkama, aga, aga ma arvan, et me kõik tahame, et riigi poliitika oleks tõenduspõhine, mitte arvamuspõhine ja, ja kõik nii-öelda ikkagi tõendid viitavad sellele, et need teatud regulatsioonid toetavad alkoholi tarvitamise vähendamist. Teiseks muidugi kui me vaatame meie oma regulatsioone ja ka praegu kõne all olevaid meetmeid, siis tegelikult keeldusid ja käskusid siin ei ole, et ainukesed keelud on, on vanusepiiranguid ja ma arvan, et sellega toetavad, et alaealised ei tohiks tarbida, et neil ei tohiks müüa. Ja teiseks nii-öelda rooli rooli joodikusse teema, kus jällegi piirang on, et ei tohi sõita ebakaines olekus. Aga kõik need teised meetmed on, on regulatsioonid, siin ei keelata midagi. Kui me vähendame tunde, siis ega alkoholi müük ära ei kao, lihtsalt seda on vähendatud mingil määral. Ja teha põlvest on helistanud meile, Hallo, olete eetris? Halloo ja kuuleme? Ma arvan seda asja niimoodi, et hakkab kõik noorusest peale põhimõtteliselt meie riigiisad nii kui noh, ütleme vaatavad väga lühinägelikud täpselt samuti nagu siin eelmine, noh, ütleme, alkoholi inimene räägib ühesõnaga, arvestatakse seda momendi kasumit, sellepärast et tegelikult ütleme, põhige õlle hinda peaks tõstma, ütleme üldse nende igasuguste nende lahjad alkoholide hinda, sellepärast et meievanused, inimesed, nemad on, tarbivad nii, nagu nad tarbivad vastavalt oma tervisele oma nägemusele. Aga just Moostest hakkab see peale ja no ütleme niimoodi, et õllepurk maksab seal noh no praktiliselt olematut raha, ütleme et õlle hind ja Värska n on peaaegu ühed hinnad, noh, ütleme okei, et seal võib-olla natukese selle nitraadi vahe, aga põhimõte on selles. Ma vaatan oma Lohtagi pealset, ühesõnaga jätsin natuke õllekampaaniad käivad, ühesõnaga ostetakse plokk õlut või siin, noh ütleme isegi vanemad inimesed, ütleme, et ta ostab selle ploki. Noh, see ei maksa midagi, aga ma arvan niimoodi, et. Päris õige poliitika peale, lahja alkohol on väga kallis, ütleme mõtlemise nurgas on praktiliselt alla kuskil seal 30 nokki on kuskil kolme poole nelja euro ümber lase olenemata siis õlled igasugune tiigrid, noh minu meelest on veel kõige hullem, sellepärast et just sealt hakkavad nagu naisterahvad, sellepärast võidakse rääkida küll, et noh, et kui seda lahjat jooda, et ühes mõttes läheb, kallitatatakse seda kanget alkoholi jooma ei hakata, ma olen üles kasvanud, ma tean seda asja. Ei ükski naine, ta võib seal teha mingi väikse kokteiliga, noor tüdruk, ta põhimõtteliselt on niimoodi, et kõik nad on seal peadpidi päratlejad teatud kohas ja, ja siis noh, sealt jääb järgi võib-olla 10 15 protsenti nagu ühiskonnas üldse on, kes hakkavad tarbima alkoholipastad paraku on niimoodi, et mõni inimene võib teda eluaeg tarbida ja probleeme ei ole. Aga paraku noh seal on väga suur protsent, on inimesi, kes, kes ei saa seda teha, noh, ma võin oma tutvusringkonnast öelda, kus noored inimesed 50 aastaselt põhimõtteliselt olevat surnuks joonud, ühesõnaga, et noh, need on tegelikult väga suur probleem ja, ja see õllemüüjate lobi tähendab, mis tehakse tegelikult, noh, see on väga. Ma ütlen ausalt, et sotsidel on see ainukene minu meelest õige idee, mis nad üldse seal riigikogus on välja toonud, ühesõnaga et just tuleb kange alkoholi või tähendab lahja alkoholi aktsiisi tõsta väga-väga märkimisväärselt ja see jutt, et ostetakse niikuinii, ei osta fenool midagi, kui tal ikate õlle maksab neli, viis eurot, ei hakata teda ostma täpselt samuti lahjad alkoholi ühesõnaga tegelikult lahja alkohol on kõige petlikum, ta on niisugune mõnus loobioot, keda ta joob takistada ühe sõnad suurtes kogustes ja, ja ütleme niimoodi, õlu tegelikult siin kõik räägivad üle kasulik ja talviseks siis õlu tegelikult ei ole üldse organismile kasulik, rääkimata sellest, et ta tõstab kehakaalu, inimeste ja igasugused muud probleemid seal tekivad sellepärast et vaadake, teise maailmasõjaaegne, mismoodi kasutati ju milleks õlut kasutajaid ütleme, põletikke väljatoomiseks ja see on isegi nõukogude aeg oli ju põhiline, ütleme, et kui sa tahtsid teada, kas Kipperandis Sa jõid ära Vöödi kaks pudelit õlut ja peale seda oli see protsess näha, mis seal ei tulnud, nii et ühesõnaga ma tahaks öelda seda, et et selles suhtes on valitsus väga lühinägelik ja siinsamas, et olgugi, et elektrion, mõned väga nisukesed toredad asjad, mis ta pakub välja, aga see alkoholipoliitika ja sealsamases, ütleme, Ekre põhimõtteliselt seal juhti erakonnast öeldakse, et me käime Lätis ostmas, et see on kasulik ja ma tahtsin ühe asja veel lisada. See öeldakse, et, et nüüd me toidame läte, tegelikult on niimoodi, kui me tõstame alkoholismile lahja alkoholi kõrgele, siis okei, juuakse vähem, riik saab ikka selle raha kätte ja selle kohta ma ütlen piirikaubanduse kohta ka. Et see on jälle tühi jutt, ütleme, võtame nüüd ausalt selleks, et minna Lätti, okei, võib-olla siin piiri ääres küll, aga ütleme ma kuskilt Kesk-Eestist sõidan Lätti. Et tuua endale alkoholi, selle jooks, et see sõit tasuks ära, ma pean tegema vähemalt nelja-viiesaja eurose ostu. Olen nüüd ausalt, palju on Eestis inimesi, kes on seda endale lubavad jah, riigikogu liikmed võib-olla tõesti lubavad, aga kui me keskmine palk on, ütleme seal 1000 euro juures ja siin öeldakse mingi ütleme kuskil 40 protsenti inimesi teenid üldse seal võib-olla viie 600 euro juures on tema sissetulek ja olge nüüd, kuidas ta siis saab sealt alkoholi tuua sealt? Okei, ma saan aru, et seal tekivad mingid inimesed, kes selle pealt teenivad, aga see oli juba riigi probleem, see on siis mingi muu probleem sealsest täiesti rumal jutt. Aitäh helistamast, väga-väga asjalikud tähelepanekud, aga, aga saateaeg on piiratud. Ma arvan, et jah, see keskendumine sellisele alko või maksupoliitikale on, on, see on jällegi tõenduspõhine. Me oleme hinnatundlikud, noored noored, eriti nii, et seda ei saa mingil juhul eitada. Millal Eesti karskusliit on rahulolukorraga Eestis ja võib panna oma pillid? Noh, selles mõttes paraku alkohol on psühhoaktiivne aine, mis, mis tekitab sõltuvust üle 200 erineva erineva haiguse ja, ja kõiki neid sotsiaalseid kahjusid, mida me näeme, et, et ega siin ei ole sellist noh, selles mõttes aktsepteeritavat taset, et nii kaua kui inimesed alkoholi tarbivad või siis ükskõik millist muut meelt, meeli muundavat ainet, et siis need kahjud on, on ka olemas, etakse tase lihtsalt ja kahjude nii-öelda kahjude rohkus on see küsimus, aga ma arvan, et paraku puudulikud, nagu me kõik oleme, et, et see teema on, on ja jääb üles. Aga nüüd see teine pool, just mis puudutab ravi ja võimalust, siis nagu lahti öelda alkoholisõltuvusest kuidas tundub, et mismoodi selles suunas tuleks edasi liikuda, sest et noh, me räägime siin rohkem keelamisest, piiramisest noortest inimestest, aga kuivõrd tegelikult Eestis üldse tähelepanu pööratakse, siis sellele, et sellest ringist välja tulla. Ka ikkagi positiivsed on võib-olla et aina rohkem, et tervise arengu instituudi juhtimisel käib siin juba pikemat aega projekt, mis, mis seda ravisüsteemi nii-öelda üles ehitab perearstide tasandil ja nii edasi nõustamine ja kõik see, et et loomulikult ütleme ikkagi pikk maa käia ja, ja see, et tõsiselt sõltuvuses olevad inimesed, et saaksid nii-öelda päeva voodiravil või, või sellisel moel olla, et, et siin on ka täna ju õieti öeldud, et tegemist on haigusega sellisel kujul juba ja ja nii peaks seda ka menetlema, aga, aga õnneks ka ütleme sellised Lootuse küla sarnased projektid, mis on siis kodanikuühiskonna baasil tehtavate, noh, neid on olemas ja loodetavasti ka kaina lisandub. Aitäh tulemast täna saatesse karskusliidu esimees Lauri Beekman ja kainet viinakuud siis kõigile. Ja jah, soovin minagi teistele. Äkki tuli nii nuia maid kiirustades? Ka pära kui. Tappa ära. Meile laulis Hedvig Hanson, aga jätkame huvitaja saadet ja, ja meil on nüüd stuudios portaalist novaator toimetaja Marju Himma, tervist. Tere hommikust. Sinu suhe alkoholi. Aeg-ajalt võtan, mina keelduti alkoholi täiesti. Aga mis puudutab kõiksuguseid piiranguid keelde, tegelikult ka portaal on sellega tegelenud, natukene vaadanud ja uurinud, et kuivõrd need on tõenduspõhised, need, et sellised need meetmed nagu neid öeldakse ja strateegiad, et alkoholikahjusid vähendada. Jah, me oleme vaadanud erinevaid teadusuuringuid sellel teemal ja on tulnud välja, et eks need piirangud toimivad, aga võib-olla väga pika aja peale. Me nägime 10. 15-st aastast küll, aga nagu me teame teadusuuringutest, et paljud inimesed räägivad, et pokaal veini päevas on ka ikkagi väga hea südamele või või õlu sisaldab B-vitamiine, et võib-olla see on nagu see õige saade koht nüüd öelda ära, kuidas nende asjadega siis ikkagi on, et et sellesama pokaal veini sisaldab südamele kasulikke aineid, aga täpselt sama samu aineid sisaldab ka näiteks jõhvikaid, meie oma head jõhvikad, väga kasulikud, tume šokolaad teeb seesama töö ära, ei ole vaja sinust alkoholi, mis tegelikult tervist kahjustab, et ja, ja seda, seda nii-öelda kasulikku ainet tegelikult sisaldab kui viinamarjamahl. See kasulik aine on selles viinamarjakestades ja ta, see ei pea olema veini kujul. Ja samamoodi on B-vitamiiniga, mida õlles sisalduvad, mida siis õlu tõesti sisaldab, öeldakse, et näed, et D-vitamiini on meil väga vaja, joon õlut, on B-vitamiini. Aga siinjuures on väga oluline B-vitamiine imendub koos alkoholiga, mis tähendab seda, et kui te joote alkoholiga õlut, siis te seda B-vitamiini sealt ei saa. Et kaks müüti, mida teaduses vist teaduses levivat ja mis, mida ka inimesed väga sageli toovad. Nende põhjenduseks, miks juua veini või õlut, siis ma loodan, et see sai nüüd meelde jäetud, et tegelikult ei ole vaja juua veini või õlut selle jaoks, et neid kasulikke aineid kätte saada. Jõhvikamahl võib-olla ka siis mitte jõhvikaveini kujul. Kõige parem on tegelikult väike peotäis jõhvikaid ja iga päev see aitab väga väga paljude haiguste vastu. Aga räägime nendest teemadest, mis on novaatori portaalis päris põnev lugu on üleval mille, mille on siis vahendanud või kuidas on küsitletud peremeditsiini dotsent Marje hoonat ja just räägitud sellest, miks, ehkki peaks ametlikel tseremooniatel üldse kätlemagi? Jah, ja tegelikult mitte ainult ametlikel tseremooniatel, vaid meiega igapäevaelus meil hakkab jälle tulema see külmetushaiguste viirusperiood peale ja me levitame nohu ja erinevaid külmetushaigusi mikroobe just sellega, et me kätlema inimestega, aga ka see, et me katsume erinevaid pindu ja Marje Oona soovitab, et tegelikult, eks selline lõunamaades lihtsana levinud tervitus, põsesuudlus võiks olla palju vähem haigusi levitada. Ja ta selgitab sellega väga hästi selles loos ära, et kui me näiteks räägime nohust, siis nohu on selline asi, mis levib selle kliimaga, mis meil ninas on. Nii et kui me kätlema, siis seal limasolevad mikroobid liiguvad edasi, eriti kui puudutame näiteks oma nina nägu liiguvad edasi meie limaskestadele ja sealt me siis on õhusaamegi. Aga kui me inimesega kätleiame, katsu neid pindu ja me katsu enda nägu pärast Nende pindade erinevate pindade katsumist, siis seda väiksem tõenäosus on neid haigusi saada. Muidugi gripiviiruse puhul tuleb öelda, gripiviirus levib sageli, mitte siis kontaktset Kadist läbi õhu ja selle vastu ikkagi kõige paremini aitab jätkuvalt vaktsineerimine siis kätepesu ja, ja kõik, kõik need muud nii-öelda gripi vältimisest teegiad, ehk et lühike moraal, vähem kätlemist, vähem erinevate pindade katsumist järgi katsuda igasuguseid käsipuid ja võimalikult. Ärge katsuge asju, ärge katsuge pärast seda ennast. No ma ei tea, kas nii päris saab elada, ma praegu vaatan, ma näpin oma nina oma oma nina siis ja nägu ei peaks näppima, vähemasti mitte mitte enne seda, kui käed on puhtad ja pestud, eriti näiteks ühistranspordis olles, eks ole, pärast koju tulles peaks igal juhul käed ära pesema. No sellest on räägitud, aga nojah, ju ta siis aitab, eks ole. Ja ma pean ütlema, et mina isiklikult kasutan ühistranspordis sellist taktikat, püüan istuda, et noh, võimalikult vähe katsuks neid torusid, kus inimesed kinni hoiavad ja samamoodi igasuguste ukselinkide asjade kadumisega see on, need on paratamatult kohad, mis, millest me ikka kinni võtame. Aga näiteks kui ma lähen kuhugi polikliinikusse, siis mina ei võta sealt sest käsipuudest asjadest kinni, sest olgem ausad, seal käivad sageli just need inimesed, kes on nakatunud. Nad viivad oma mikroobid siin, mikroobid võivad ööpäeva püsida selle ukselingi või käsipuu peal. Ja ma hea meelega ei tahaks neid oma kätele. Aga selle põsesuudlusega on ka omaette küsimused, võib-olla läheb natukene ka suu peale, no siis siis juba võib nakatada. Ja siin on välja toodud üks huvitav uuring 2014. aastal, et vaadati, kui on selline väga intiimne suudlus, mis kestab 10 sekundit, siis selle suudlusega liigub ühest suust teise umbes 80 miljonit bakterit. Aga põsemusi ei ole intiimne suudlus siiski ma ütleksin. Ma ei tea võiks elada normaalset elu ja mitte liiga palju mõelda, sellele, ma arvan. Aga veel üks teema, millest, millest võiks rääkida Nobeli meditsiinipreemia. Ja mis eile siis välja anti, anti kella geenide eest või kella geeni eest, et tegelikult on see grupp geene, mis siis meie keha tegelikult ka taimi ja, ja erinevaid väiksemaid putukaid annab meie keharakkudele siis informatsiooni, kas on parasjagu öö või päev, ehk paneb meie rütmi paika ja noh, me teame, et on olemas inimesed, kes on nii-öelda hommikuinimesed, kes on õhtuinimesed ja ja sedasama siis organiseeribki meie kehas needsamad grupp geene ja, ja need geenid kodeerivad teatud valku, päevase valgu hulk kasvab, vabandust, öösel see valgu hulk rakkudes kasvab, siis päeval laguneb ära ja selle järgi meie keha siis teab, kas on öö või päev kuigi päris palju nendest kind aktiveerumises sõltub ka sellest, kas, kas ja kui palju meil on valgust ehk et kas on parasjagu ööpäev, aga üks huvitav asi, mis selle uuringu käigus Siis ka on hiljem välja tulnud, et need geenid toimivad ka siis, kui me tegelikult ei ole parasjagu, ei näegi päevavalgust või, või kui me maga, meie kehas, jätkub see ööpäevarütmi nende geenide abil ka siis, kui, kui me enam ei saa aru, kas on öö või päev eriti meie kliimas, kus mõnikord päeval väga valgeks talvisel ajal ei lähegi, siis meie keha ikkagi jätkuvalt teab, et nüüd on öö, nüüd on päev ja geenid on väga olulised just meie normaalse unerütmi määramisel ja ja miks ta selle meditsiinipreemia Nobeli meditsiinipreemia sai. Osaliselt on põhjuseks ka see, et see rõhutab seda, kui oluline on tervislik uni ja magamine ja see, et meil on ööpäevane rütm ehk et mingil hetkel päevast või ööpäevast tuleb puhata ja mingil hetkel siis olla ärkvel. Et need rütmid peaksid olema ka siis muus osas paigas kui ainult geenide abil. Aga ilma seda geeni testi tegemata, kas sa ise oled hommiku- või õhtuinimene? Ma vist olen rohkem kindlasti hommikuinimene. Jah, kui ma mõtlen selle peale, kui palju mu töövõime langeb õhtusel ajal, siis kindlasti hommikuinimene. Mina vastupidi, tunnen, et mina olen see öökull, kes hea meelega võiks teha keskeprogrammi. Aga väga palju sõltub ka sellest, et harjutame ennast, eks ju. Et kui, kui sa harjutad ennast mitu päeva järjest nädal aega järjest arvatud vara tõusma, siis järgmisel nädalal enam ei ole nii raske vale tõsta. Eks ta nii on, aga teisipidi on muidugi hea teada, et, et geenid on, on, on meil ette määranud teist ja, ja siis, kui me otsime vastust, miks mulle hommikul nii varakult ei meeldi ärgata ja miks hommikul on raske käima saada ja tuleb see geeni testi vastus, siis on see mõnes mõttes nagu kergendus, et jah, ma ei ole mitte laisk inimene, vaid ma olen natuke teistsugune inimene. Jah, seda ta on ju need inimesed, kes on väga ekstreemsed, kes hommikuti näiteks üldse ei suuda töötada või vastupidi, pigem nagu minagi absurdset õhtuti ei suuda töötada, et siis tegelikult on ju hea teada enda kohta üht-teist ja leida ka just nimelt seda, et ma ei ole laisk. Aitäh tulemast stuudiosse, Marju Himma portaalist novaator. Aga tänaseks huvitav saade lõpetab, muide, homses saates tuleb juttu kartulist. Milliseid kartulisorte eestlased eelistavad, kuidas on sordid muutunud, mis on kõige tuntumad, kuidas ka poes kartulit valida. Sellest kõigest homses saates, kui saatejuht on Krista taim. Aga tänaseks mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja kaasa mõtlemast. Soovin teile kaunist päeva jätku. Ja tund jääb lõpetama, Vaids neik indislav. Kõike head.