Vikerraadio. Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime õpetaja motivatsioonist ning lastevabariigist. Ehk siis oleme koolilainel ja kui möödunud nädalal tegime juttu sellest, mis lapsi motiveerib koolis käima, siis nüüd on kord õpetajate käes. Mis motiveerib õpetajat ja miks noored ei taha, õpetaja, aga kas siis saada või jääda ja kuidas saaks nii, et kõigile eesti lastele oleksid head õpetajad. Saates on meil külas Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse lektor Merilin Aruvee ning head kuulajad. Kui te teate vastust, siis on seotud juba praegu Melchior foorumisse. Ja veel elamustuur. Laste vabariik tuuritas maist septembrini üle Eesti. Nelja kuu jooksul sai sellest osa 16000 last ning saates on idee algataja, projekti üldjuht Triin Soone ning projektijuht Marju Kask ja räägime laste vabariigi eesmärkidest, õnnestumistest ning veel paljust muust. Niisugused on teemad, minu nimi, Kristo Rain, head kuulamist. Niimoodi, ja need on mul hea meel tervitada saates. Merilin Aruveed, kes on Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse lektor ja on ka Tallinna 21. kooli 11. klassi emakeeleõpetaja. Tere. Tere. Te olete olnud 12 aastat pedagoogilistele ametikohtadel õpetanud lapsi õpetanud, neid inimesi, kes tahavad saada õpetajateks, on mul õigus ja nii ja seega õige inimene, kelle käest võiks küsida, et öelge, mis asi motiveerib õpet ta iga päev üles tõusma ja oma tööd tegema, et ta püsiks koolised, hakkaks vaatama ringi, et võib-olla on kuskil kergem põli, võib-olla on kuskil midagi muud? No enamasti ikkagi õpetajaid motiveerib see, ta usub, et ta teeb head tööd ja ta tahab ta nagu pisikene maailma parandajad tahab teha midagi paremaks, ta näeb, et õpilastel on puudu mingisugustest oskustest, teadmistest ja tema teab, kuidas neid võiks saavutada. Ja siis ta läheb ja õpetab, et tal on, tal on mingi oma eesmärk, mida ta soovib nende õpilastega saavutada. Ideaal sen ideaal muidugi jah, loomulikult võib-olla kuskil ka selliseid õpetajaid, kes ei tahagi iga päev tööl käia ja sunnivad end sinna minema noh nagu igal pool igal ametikohal on ilmselt ka selliseid inimesi. Aga õpetajad ikkagi motiveerivad õpilased ja nende õpilaste vajadused ja usk, et nad oskavad midagi paremaks teha. Enamasti. Kas need, keda teie näete Tallinna Ülikoolis, kes tulevad mõttega õppida õpetajaks kas nendel on samasugused ideed ja ideaalid või mis inimesed need on, kes seda mõtet? Nojah, enamasti, need on tõesti sellised, kes tulevad ja ütlevad, et minu kooliajal oli niimoodi ja vot mina tahan, et oleks teistmoodi ja ma ei tea, kuidas seda teha, seda teistmoodi asja, aga, aga mõtlesin, et ülikoolist. Ma loodan seda saadet, ma tahan midagi uut. Ja, ja mõned tulevad näiteks kes juba töötavad õpetajatena, nemad leiavad, et nende erialased teadmised ja metoodilised oskused on kuidagi ajaga nagu koltunud, siis nad tahaksid neid värskendada. Ütlevad, et nad näevad, et on mingisugused uued viisid ja uued lahendused, lahendused, vahendid ja lahendused, aga vot ma ei tea, kuidas neid täpselt kasutada. Ma, ma ei, ma ei oska, ise, ma tahaksin seda õppida ja siis nad tulevad ja õpivad. On ka lapsevanemaid, kes näiteks muidu on ka võib-olla omandanud näiteks filoloogiaalase kõrghariduse ja siis, kui nad saavad lapsevanemaks ja näevad, et koolis, kuidas koolis asjad käivad, sinna tekib järsku selline missiooni missioonitunne, tärkab, mõtlevad, et oi. Et ma tahaks, et asjad oleks teistmoodi, ma, ma tulen, õpin. Kas siin ei või olla väike oht, ma hakkasin praegu mõtlema, et, et vaat soov midagi muuta, see võib olla ajendatud nagu sellest, et tahangi midagi muuta ja teine on, et, et soov pääseda võimule ja külma, siis keeran ja teen nendest alles inimesed. No vot sellist soovima ei ole veel kohanud, kus keegi ütleks, et seda ei ütle, see luule ütleme peegeldus kuskil kuskil üliõpilased tegevuses või mingisuguses ülesandes või tunnib kavas, mis ta mulle esitab, et enamasti nad ikkagi soovivad, et õpilasel oleks laialdased teadmised ja suurepärased oskused, noh, minu puhul siis eesti keeletundmisel ja kirjutamisel, kõnelemisega. Aga kas teie teadsite juba lapsena, et te tahate saada? Ei, aga kust see tekkis, see, see tekib igalühel täiesti erinevat moodi, et see on täiesti selline kummaline väärarusaam, et õpetaja juba sünnist saati hoiab kriidi käes ja tahab tahvlite minna, et see, see igalühel on täiesti individuaalne, minu puhul ma omandasin eesti filoloogia bakalaureuse kraadi, kui minu juurde tuli. Õppejõud õpetaja Helin, Puksand, kes on praegu ka õpikute autor, töötab Tartu Ülikoolis samal ametikohal, nagu mina emakeeleõpetuse Beuna siis Helin Puks on, tegi ettepaneku, et sina, mees, oled selline särav tüdruk tuleproovi koolis. Ja läksingi tema kooli sinna rääkima. Aga natukene hirmuäratav tundus seal kuskil kaugel õismäel käia ja natukese aja pärast tuli teine, pakume Tallinna Saksa gümnaasiumist, läksin õppele juhatajaga rääkima ja, ja ta vaatas mind, ütlesite. Sinus on potentsiaali, ma arvan, et sa saad hakkama, ära karda, tule, tööta meil ja ta oli ise nii positiivne suhtumine, nii innustav, et siis ma läksingi sinna. Ei, ma üldse ei olnud selle ajani mõelnud, et toot võiks olla. Ma olin täiesti valinud isegi juba bakalaureuses teised kõrvalerialad, et me oleme õppinud süvendatult peaainet nagu peaks. Ja kui ma siis magistrisse astusin, siis ma läksin õpetajakoolituse ja see oli ainuke minu valik. Pesin siis nüüd bakalaureuse aineid nagu tagantjärele maksin nende eest veel peale, et ma saaksin siis selle õpetajakutse. Aga ikkagi õpetajana täiskohaga ei tööta selles mõttes, et koolis lastega vaid hoopis täiskasvanutega ja miks nii selle võrdub nagu kergem vastupanu sellepärast, et olla ikka seitsmendas pees emakeeleõpetaja midagi muud kui täiskasvanutele rääkida. Ei ole kergem vastupanu, tegelikult on kergem vastupanu olla õpetaja, sest õpetajaametikohti on nii palju erinevaid, mille vahel valida, näiteks praegu võiks väga paljudesse väga kihvtidesse kooli koolidesse minna tööle ja kindlasti oleks seal väga huvitav õpikeskkond. Erinevad vahvad õpilased. Aga ülikoolis võib-olla juhtub nii, et näiteks ei astugi kedagi sisse ja, või astub vähe, siis ongi ainult üks üliõpilane või või näiteks eriala ei ole nii populaarne, et, et seda õppekava hoida, pannakse seal aineid kokku või tehakse, et ülikoolis on omad raskused näiteks. Ja samal ajal on ülikoolis on vähem õppejõud ja vähese spetsialiste, et õpetajakutset on väga paljudel, aga selliseid, kes on sellise oma eriala teadmistes mingi väga, väga sellise nüansseeritud kui see saavutanud, neid on üsna vähe leida ja kui mina nüüd sel kevadel kandideerisin oma töökohale, siis ma, ma ei, ma ei tea, et seal oleks väga palju teisi inimesi, on kes, kes ka tahaks seda teha. Õppejõu töö on kohuti isegi palju raskem, sest vastutus on suurem ja, ja kvaliteet tuleb tagada ja seda saab kontrollida väga lihtsasti. Üliõpilased annavad tagasisidet, neid vaadatakse, mis, mida üliõpilased kirjutavad. Ja see on ülikoolil väga tähtis. Ja noh, aga miks on nii, et õpetajaid valdav hulk on ikkagi naised, et see ei ole meeste hulgas väga populaarne, eks see on ühiskondlikult niimoodi kuidagi kujunenud selline tava, et noh, selline stereotüüp, õppeõpetaja on naine või lasteaiaõpetaja, on naine või aga samal ajal see ei pea nii olema, et mõni aeg tagasi ei olnud võimalik näha kassade taga ka poes meesteenindajaid ja nüüd me neid näeme. Aga kas teie juba näete istumas tudengite hulgas poisse, kellest saaksid emakeeleõpetajad juba laen, on juba esimesed näited olemas, et sellel aastal astus meile Tallinna Ülikooli kaks naisterahvast eesti keele kirjanduse õpetaja erialale, mida mina ei ole veel enne näinud. Et mul istuks seal loengus mõni noormees selle eriala valinuna? Jah, Lootust on, et see muutub ja meesterahvastel on muidugi võib-olla selline surve teha midagi noh, nii-öelda asjalikumalt või mehisemat, aga samal ajal on meesterahvastel ka palju lihtsam klassis saavutada selline poolehoid või autoriteet, sest nad on harvad nähud. Õpilane näeb, et keegi on teistsugune või millegi poolest selline. Tulin ometi üks mees, eks ole, siis õpilane ka tal tekib ka mingi tunne toot. Kuule kuulama jah, et mis ta siin räägib, miks ta on tulnud minu juurde siia minu ette ja seal on muidugi väga tervitatav. Aga kas te olete seda uurinud, et miks tegelikult nii vähesed, kes ka lõpetavad, jäävad kooli, et nad ikkagi aasta pärast lahkuvad või, või siis ei lähe üldse? No sellist tagasisidet on ikka tulnud, et kui oleks mingi kursus, kes on läinud, lõpetanud läinud kooli tööle, siis kuulen mõne aja pärast, et oi, et keegi, kes oli väga-väga tubli ja väga hea õpetaja, potentsiaaliga üliõpilane, vilistlane, lahkunud koolist, kui ma uurin, mis on juhtunud, siis ma enamasti saan teada selle, et talle anti näiteks väga keeruline klassikomplekt õpetada. Usuti, et Ooed tuleb noor ja entusiastlik inimene, ta on kindlasti nii energiline, küll tema suudab muuta selle klassi näiteks loomust või mingisuguseid käitumisraskusi. Et tal on entusiasmi ja energiat, aga samal ajal see inimene, kes tuleb, on üsna vähese kogemusega ei oska väga sellist kompleksset probleem olukorda lahendada, tal on, ta õpib niimoodi, et ta kõigepealt endale üks kiht, mida ta nagunii-öelda, millega ta jõuab tegeleda, siis ta märkab järgmist olukorda ja siis ta lõpuks hakkab neid kõiki kombineerima ja nägema neid üheaegselt. Ja noor õpetaja ta oskab tegeleda, esialgu tegeleb iseendaga iseenda õpetaja staatusega iseenda, sellise oma õpetaja, mina leidmisega, mis, mis sellised distsipliinivõtted minule sobivad. Okei, ma tean seal, et on 20 võtetega, mis mina tegelikult suudan rakendada ja alati järjepidevalt meelde tuletada, et tal läheb selleks natuke aega ja kui ta nüüd saab sellise klassi, kus on veel igasuguseid keerulisi õpilasi ja probleeme siis ta ei suuda lihtsalt püsida iseenda selle õppimina, õpetaja, mina ka, tegeledes nende klassiprobleemidega tegeledes, et tal oleks lihtsam, kui, kui esialgu oleks selline pehme maandumine ja väga sageli sellised värsked lõpetajad, nemad ei võta endale klassijuhatamist, et nad tunnevad, et nad ei jaksa. Et öelge, kas õpetaja töö on raske? Kõrvalt vaadates tundub, et no mis siin on, siis suvi on, vabavaheajad on ka vabad, annad tunnid ära, lähed kujud, aga mis teeb selle töö raskeks stressirohkeks ja kus tekivad need ohud, et võib inimene läbi põleda? No raskeks teeb see, et õpilasi on klassis üsna, enamasti on üsna palju, nad on kõik omanäolised ja et leida nüüd mingisugune selline üks nagu võluvits, millega kõiki neid niimoodi õpetada, selleks see, see on, see on keeruline. Ja me näeme, et näiteks, et klassil on väga palju selliseid vajadusi, et no näed kuula 11. Et me peame kujundama sellist head kultuuriklassis, et kuidas me 11 kuulama, see on üks probleem, nüüd ma näen juba, et nad kirjutavad siin natuke halvasti, ei mõista selle õige koha peale koma panna, ma näen, et meil on kehvad eneseväljendusoskused suuliselt, et nad ei oska esineda ja nüüd tekib neid selliseid probleeme nii palju ja õpetaja hakkab neid lahendama, mõtleb välja näiteks mingisuguse huvitava meetodi ja võtab mingi hea ülesande, vaatab õpikutest, kombineerib, mõtleb ise oma peaga juurde ja näiteks ebaõnnestub ja, ja õnnestub, ebaõnnestub uuesti ja siis õnnestub, ebaõnnestub kuskil teises klassis veel midagi ja veel juhtub midagi, siis tekib selline. Selline. Suurem selline probleemide summa ja vot see on see, mis tegelikult õpetaja läbi põletab, et ta ei jaksa korraga mitme probleemiga tegeleda, oleks, et tal on üks probleemide teabe siht selliselt sihipäraselt tegeleb sellega, et ta teab, et ahaa, Ma küll ma selle saavutan, et need mad proovisin seda, see natukene veel läheb aega, et ma pean siin natuke lihvima. Aga kui palju näiteks koolid, kooli juhtkond ja meeskond, õpetajad 11 toetavad ja hoiavad neks on kooliti kindlasti erinev. Aga mis tunne teil on jäänud või kui palju te olete kuulnud? No mul on väga palju endisi kolleege koolides töötavaid õpetajaid, kes on väga toetavad, kui me vahel mainin, et on rohkem õpetajaid tulnud teema, siis oi muidugi las nad tulevad meie juurde proovima ja on õpetajaid, kes on niisugused, kes kes väga tervitavad ja aitavad ja toetavad seda noort õpetajat igatepidi ja on ka neid, kes vaatavad kõrvalt. Ja, ja nende strateegia on siis vaadata, kuidas, kuidas ise hakkama saadakse, et nad tahavad kõrvaltvaatajana siis niimoodi tasakesi suunata, et et ei tekiks kohe sellist tunnet, et olen, siin tekkis õpitud abitus õpet noorele õpetajale, et ta saab igalt poolt kõike küsida ja alati on keegi olemas, et et osad osad juhendajad tahavad, et nende, see noor õpetaja ise lahendaks probleemi, et need, need, need on erinevad aitamisviisid on, ütleme aga enamasti ikkagi loomulikult, et kõik me teame ju, et noori õpetajaid on vaja ja kõik suhtuvad positiivselt. Ometi neid on ikka veel vähe ja ja neid võiks olla nagu rohkem, neid võiks olla väga palju rohkem. Ja noh, me siin oleme rääkinud väga palju õpetaja palgast. Ja see on, on siis muutumas, et palk läheb kõrgemaks, aga samal ajal töö on ju samasugune, eks ole. Et ja töö muutub mõneti raskemaks, sest praegu ühiskond muutub nii palju, et tekivad igasugused uued uued tuuled ja raske on kohe nende tuulte hoovuses püsida, et peame nägema kohe ära, et ahah, et mis siin nüüd teha tuleks teistmoodi. Ja õpetaja peab nagu lennult haarama oletusi ja suutma siis kohandada oma oma meetodeid vastavalt ja, ja see, see on keeruline, keeruline on ka see, et korraga on, on palju õpilasi klassis ja tegelikult selleks, et saavutada edu, on vaja neist igaühega tegeleda eraldi. Ja see nõuab väga-väga suurt pingutust ja väga palju aega. Nõus, me teeme siin ühe pausi, meil on saates külas Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse lektor Merilin Aruvee ja räägime sellest, mis võiks motiveerida õpetajat, et kuidas hoida noori õpetajaid koolis ja kuidas leida see oma töös töörõõm ja seda pikki aastaid, kui teil on hea lahendus, võite kirjutada meile foorumisse juba praegu, aga enne veel üks lugu muusikat ja siis jätkame juttu. Niimoodi ja läheme jutuga edasi. Saates on külas Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse lektor Merilin Oruvee. Räägime õpetajatööst. Õpetaja motivatsioonist. Öelge palun, kui kaua võtab või kui suure aja päevast võtab õpetaja tööaega, et nad on ju tunni andmine, kus sa pead kohal olema, aga kõik see ülejäänud aeg tundub. Kõrvalt vaadates, et on justkui vab. Ei, see nii ei ole, et see vaba aeg kulub siis järgmiste tundide ettevalmistamiseks ja õpilaste tööde parandamiseks uue materjali leidmiseks. Ja noh, tunni ettevalmistamine on tegelikult niimoodi, et selle võiks niimoodi. No ütleme, õpetajad kulub, ma arvan, et kaks kuni kolm tundi ühe tunni Nende valmistamiseks vihikute pärast parandamiseks, näiteks kui on selline õpetaja, kellel on noh, näiteks eesti keele õpetaja või ajalooõpetaja või kellel on palju tekstidega tööd. Kehalise õpetaja saab lihtsamalt. Seda ei oma öelda, ma ei saa nende rääkida, aga nad peavad kindlasti ka oma harjutused läbi mõtlema ja see võib olla tähendab trenni tegemist. Aga, aga näiteks eesti keele kirjanduse õpetajal on lihtsalt see, et temal on väga palju tekste parandada. Et ta tegelikult tunneb iga õpilase käekirja ja nende tööstiili, kuidas nad kirjutavad, tüüp eksimusi, et selles mõttes ta, ta nagu töötab nendega väga lähedaselt. Aga see aeg jah, kulub tõesti niimoodi ära, et kõigepealttund on lõppenud. Näiteks on mingit tööd antud õpetaja parandab need ära, iga töö peale kulub, ütleme, kirjandi parandamisele. Mis on poolteist lehekülge pikk, seal gümnaasiumis, selle peale kulub no tund aega, ütleme näiteks, kui hästi korralike põhjalik tagasiside kirjutada ka võime siis korrutada selle laste arvuga. Siis seda tõenäoliselt tehakse siis, kui õpetaja on veel noor ja entusiastlik. Et millal võib tekkida see hetk, et juba on selline rutiin, et parandan ära need vead, ma juba tean kõik, mis vead lasknud ja siis panen sinna lihtsalt hind alla või ütlen tubli või ütlen, et alla oma võimete või. Noh, mõtle veel, või plagiaat või noh, mis iganes pähe tuleb, et ma ei analüüsi enam sellepärast, et enam ei ole, on juba jah, muutunud üksluiseks ja töö on tekkinud selline harjumus. Nojah, eks ikkagi aastate möödudes tekib, kellel kiiremini, kellel vähem kiiremini ja kuidas selle vastu saada. Kas tuleb kihiga koolitusele, ütleb, et teate, ma olen nagu, väga nagu juba tüdinenud sellises rutiinis, et noh, elu ei paku mulle enam midagi, selle vastu aitab üksteisega rääkimine. Et ikkagi omavahel õpetajad võiksid rääkida mitte ainult oma muust tööst, vaid ikkagi sellest, kui neil on mingi tõsine tööalane mure. Meil ei ole koolis super viisoreid, tööalaseid nõustajaid, et tegelikult see oleks üks pääseda ja kui õpetaja saaks nagu aeg-ajalt rääkida lihtsalt oma raskustest, mõnikord on koolipsühholoogiga võimalik rääkida õppele juhatajaga. Võimalik, et on ka teisi tuttavaid ja mõnikord koolitustel on ka nii et on tekkinud selline oma töörutiin ja elama ei mõtlegi, miks ma selle hinda seal niimoodi kirjutasime, miks ma oma midagi just nii tegin, sest on tekkinud jah, selline tavaline rutiin, vist mingisugune tasane tööstress ja siis järsku tuleb mingisugune vahva koolitus, mingisugune, võib-olla mingi lahe artikkel, mida ma lugesin, mingi kihvt metoodikaraamat ja siis toimub selline selline järsku selline süttimine, õpetaja võtab ja hakkab seda asja muutma, et, et ikkagi see pidev enesetäiendamine on üks, üks lahendus siin, et käia pidevalt koolitusel, olla kursis, vahetada mõtteid kolleegidega koolides seal väga sageli. Õpetajad, kes tulevad meil ülikooliga koolitusel, hindavad seda, nad saavad seal teistega rääkida oma oma päris kõige olulisematest probleemidest. Ja see viib nagu edasi, see on edasiviiv jõud. Vahel ka sellist asja kuulata õpetajate puhul, et lapsed on lihtsalt muutunud mõtlemine staažika pedagoogi poolt muutunud, et enam need asjad ei tööta, mis mul kogu aeg siin 20 30 aastat. Töötasid nüüd on kõik, jah, olen seda kuulnud ja olen ka seda kuulnud, et et lapsed on ikka alati samad, et üldjoontes neil muutub see noh, ütleme nende harjumused, mis nad seal kasutavad oma nutitelefone või, või näiteks ma ei tea, mis on muutunalised, vaatavad seal arvutimänge rohkem, aga, aga üldjoontes nende loomus on ju sama, et lapse vajadused kasvamisel on enam-vähem samad. Seda muutma. Just ei ole, aga öelge mida me saaksime kõik teha, et noori õpetajaid tuleks kooli, jääks kooli ja mida on nagu vaja, et siin on juttu, sellest on välja kujunenud mingid asjad, et ei maksaks panna neid kohe proovile, taandame kõige raskema klassi vaatama, et kas ujub välja või siis või siis ei uju. Mida saab teha, kõige olulisem on pidevalt meeles hoida, et õpetaja on tippspetsialist, ta on eriala, spetsialiste on õppinud enamasti noh, peab olema nii, et õpetaja on viis aastat õppinud, ta on omandanud magistrikraadi ja tal on õpetaja kutse. Ja selline inimene ei ole noh, rumal ta teab, mida ta teeb tegelikult kuigi see tundub vanematele võib-olla vaheliseks mingi ülesanne, et miks see niisugune on või miks ta nii palju peab nüüd tegema, et sellele justkui ei ole mitte mingit sihti või põhjendus, siis enamasti õpetajal on mingi eesmärk ja mingi põhjendus, miks ta asju nii teeb. Ja seda võiks silmas pidada iga lapsevanem, et õpetaja ei tee asju niisama. Vaevalt et koolis on õpetajaid, kes tulevad ja ma ütlen, et ah suvaliselt annan siin neid ülesandeid ja ja las nii olla, vaid ärge olge nii kenad inimesed on. Ja nii edasi, aga enamasti õpetajal on oma mingisugune eesmärk, tal on kasvatuslik eesmärk nendele ülesannetele, mis talle annab ja ka erialased eesmärgid ja ta tahab nende poole pürgida. Ja õpetaja on ainuke inimene, kes näeb last selles kollektiivis. Ta näeb, seal klassis, on näiteks Jüri ja mari, kes omavahel läbi ei saa ja samal ajal see takistab õppetööd. Siis see on ka temal üks selline murekoht, mida ta peab lahendama. Võib-olla ta näeb, et klass hoiab väga ühte ja mingi teine klass näiteks üldse ei hoia ühte ja ta üritab siis anda need ülesanded ka tulevad paralleelklassi tollel täiesti erinevad võib-olla vanematele, kes omavahel suhtlevad, võib tunduda, et miks näiteks meie klass saab niisuguseid ülesandel teineteistsuguseid siis sellel on teine mõte, mõte on see pannane, see klass, kes seal omavahel hästi läbi ei saa koostööd tegema ja sellest tulenevalt aga kavandab oma õppetööd täiesti erinevalt ja võiks meeles hoida siis õpetajad saavad ka tänapäeval väga palju kirju vanematelt ja sageli on need ette heitvad ja põhiline murekoht on vanemate see, et õpilastega kas ei tegeleta individuaalselt, viinud mingi õpilasel õnneks mingi mure, mida õpetajale märganud siis siin tuleks ka silmas pidada, et õpilase õpetajana korraga neid lapsi seal palju ta tahes-tahtmata ei saagi kõike märgata ta, ta märkabki esialgu neid, kes ise tulevad ja on tema silme all, aga need, kes on kuskil mujal või vaiksemad, neid ta ei pruugigi märgata. Ja, ja siin ei ole midagi teha, vaid lihtsalt tulebki viisakalt öelda, et palun vaadake mitte ette heitavaid soovitada sõbralikult ja kenasti kirjutatud õpetajale, sest õpetaja ei ole. Enamasti ta ei ole pahatahtlik inimene, et kui ta midagi on jätnud märkamata, siis sellepärast ta lihtsalt ei ole inimvõimekusele piirideta, ei ole suutnud seda teha ja kui see vanem kirjutab niimoodi heatahtliku kirja, siis õpetaja kindlasti vaatab kohe aru, milles on asi ja siis ta hea meelega vastab vanema vanem, kes teeb etteheiteid. No mõelge ise, kui hea on, kui keegi teie töö suhtes teeb etteheiteid, et hakkan nüüd kohe suure entusiasmiga ennast parandama, pigem tekitab see sellist trotsi ja pahameelt ja, ja noh, just nimelt vastumeelsus selle olukorra lahendamisele, võib-olla tunnet, hoopis minul on õigus ja mina tean, kuidas on, et sellist vastuseisu võiks vältida, püüdunud koos ja sõbralikult, jäta alati ruumi. Selleks, et õpetaja on spetsialist, ta on tark inimene, enamasti, et miks ta midagi teeb? Ju tal on oma põhjus, kas teile, õpetajatele õpetatakse ka psühholoogiat, inimkäitumise, seda, et kuidas tõesti ära tunda mõned asjad ja kuidas vältida konflikte ja seda õpetatakse neile kohe esimesel semestril ülikoolis. Ja neile õpetatakse ka oma aja planeerimist ja isegi riiklikus õppekavas on kirjas kuidas õpetaja peab saavutama ka selle, et õpilane on õnnelik ja samamoodi on õpetaja standardis ka see, et ta oskab hoida oma tervist ja oma heaolu. Et see on ka üks väga oluline tahk ja igal õpetajal on siis oma oma sellised lahendused, mõni näiteks teeb oma töö kõik koolis ära, läheb koolist ära, viis kell viis-kuus, mõni jälle teenriks nädalavahetusel ja võtad need sellised, et asjad on, et näiteks ma ei hakka töötama öösiti mis tekitab stressi ja unepuudus, on. Olete võib näidata ka oma inimlikku poolt, selles suhteliselt läheb tund. Teate, mina ei jõudnud täna teie vihikuid parandada, sest mullilt külalised. Erandjuhtudel, kui õpetaja iga kord hakkab niimoodi rääkima, siis võib arvata, mis, mis juhtub. Aga kui mõnikord on, tõesti jättis mingi kriitiline olukord ja see on tõesti erandjuhus, siis jah. Aga ma ei tea, minul on küll juhtunud üks kord, nii et ma kogemata unustasin oma materjalid maha, mis mul olid ette valmistatud ja siis ma olin kimbatuses hetkeks, kuid suutsin samal hetkel mõelda välja hoopis midagi muud. Et enamasti kui inimesel on pedagoogiline haridus, siis ta suudab selle probleemi lahendada teistmoodi, et näiteks panna mingisugust loov kirjutist, kirjutama, arutleda, millegi üle teha ajurünnak, no igasuguseid võimalusi on ja mis tegelikult teenivad ka kasvatuslik või erialast eesmärki. Et ei pea kohe välja ka näitama seda, et olen, et hädas vaid mõnikord jah, mingi selline pööre ja ei läinud küll tund, nii nagu oli planeeritud, aga läks kuidagi teistmoodi ja seesama tundmis minul niiviisi läks, lõppes sellega, et õpilased, õpetaja, täna oli niisugune tunne, et nüüd ma sain aru, Aru päriselt, mida me siin tegelikult õppinud olema, sest ma palusin neil teha mingi ajatelje, kus nad pidid panema ajateljele 100 aasta jooksul elanud kirjanikud, keda me oleme käsitlenud viimase aja jooksul ja siis nad ei osanud panna. Kuigi me oleme kõigist rääkinud tekste lugenud nagu puudesse, aja pilt. Ja siis me hakkasime koostamise 45 minutit kulus selle peale ja oli tekisteeriks selline vau-efekt, et siiamaani need meenutavad need õpilased mulle vaheliselt tundi ütelda. Nii äge ja see on just see, et mis võib motiveerida vahel mõni ebaõnnestumine on hoopis ennast ja ja muidugi super Ma tänan, teete saatesse tulemast? Merilin Aruvee ja kõige lõpetatud. Telejätku tööle, seda motivatsiooni ja meelde jätkame. Aga siis õige, varsti räägime juba lastevabariigist. Seisan. Alguses. Olen ilma mode. Ja nüüd vahetame teemat ning hakkame rääkima elamustuur, laste vabariik, kes olid need need õnnelikud 30000 inimest või rohkem, kes käisid ja elamustuuri külastasid, siis need teavad, millest juttu on, kes aga jäid ilma siis teadmiseks, et Eesti vabariik sadan tähistamiseks üks suur elamustuur laste vabariik, mis siis käis 53. 53. Eesti erinevas paigas. Seal idiaatrid, mängualasid, töötubasid ja viie kuu jooksul maist septembrini, siis külastas seda 30000 inimest ja lastele kingiti 16000 Eesti vabariigi passi, mis annab järgmise aasta lõpuni sissepääsu soodsama kultuuriasutustesse. Nii et selline põnev tuur oli üle Eesti ning saates külas Eesti vabariik, laste vabariigi. Vabandust idee autor, Eesti lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone. Tere. Tere. Ja Eesti jällegi Eesti Eesti laste vabariigi produtsent, laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Caster. Tere. Öelge mulle palun, mis oli selle idee, kui te seda hakkasite plaanima, et maist septembrini tuuritate sellise nagu suure karu selline üle Eesti jõuate, küll testib piirdumine kolmesse erinevasse paika. Aga mis selle mõte oli, et miks te seda tegema hakkasite? See mõte tegelikult hakkas idanema juba paar aastat tagasi, see oli aastal 2015, kui olidki sellised üleskutsed, et mida võiks Eestile kinkida, kui 100 tiim hakkas otsima neid ideid Teid ehk siis kõik ikka oma valdkonnas ja alguses kitsamalt ja siis juba natukene laiemalt sai neid mõtteid mõlgutatud, mida võiks teha. Aga kuna 2007 aasta on laste ja noorte kultuuriaasta, kultuuriministeeriumil on selline tore tava juba palju aastaid järjest juba kuulutada üks aasta selliseks üheks valdkonna teema-aastaks, kus siis tõstetakse rohkem siis fookusesse sellest valdkonnast rohkem räägitakse. Ja kuna see 2017 laste ja noorte kultuuriaasta oli tulemas siis see mõte hakuskiga sinna kohe ja ega siis ei olnud veel seda otsust, kui see laste vabariigi idee tuli. Et see nüüd täpselt laste ja noorte kultuuriaasta selliseks suurprojektiks Casabeteks asjata kuidagi aja jooksul hakkavad kuidagi kokku saama ja kokku loksuma ja, ja koos arenema, et nii ka nendega läks. Ja, ja see mõte tegelikult sai alguse sellest, et olles ise ühe sellisele laste kultuurivaldkonnas tegutseva asutuse juhte, siis me teeme väga palju koostööd. Ta üksi ju midagi ei tee ja need asutused, kes lastele erinevaid programme ja, ja, ja ekspositsioone tegevusi pakkuvad, teevad väga palju koostööd omavahel, nii meiegi eriti Tallinna vanalinnas, kus iga natukese aja tagant on jälle üks maja, kuhu võib sisse astuda lastega või ainult täiskasvanud, et on muuseumid, keskused koos. Ja eks see, see oli üks selline alustala, mille peale tundus, et me võiks teha midagi ühiselt, võiks, alati on asjal vaja muidugi vedurit, kes seda vedama hakkab, aga meil on nii palju pakkuda Kuda mis mida viia justkui nendest majadest välja ja, ja Eestist kaugemale. Ja niimoodi kivi kivikesi peale, nagu seda laste vabariiki tegelikult ehitatud saigi. Kõik suuremad linnad sõitsite läbi. No see oli tegelikult üks üks meie missioonidest, pigem vältida suuri linnu, et kui nii lastele head kultuuri siis viia seda pigem väiksematesse kogukondadesse nende laste juurde, kes tõenäoliselt sellest vähem osa saavad. Et me küll tegime Tallinnas mõned päevad, osad suured linnad jäid meie teele, osade osad ei jäänud, et igas maakonnas me tegelikult natuke erinevalt ehitasin üles. Kuidas vastu võeti, kui palju tuli lapsi kohale ja kas oldi ka üllatunud, et mis nüüd siis, et laste vabariik, et mis juhtuma hakkab? See, ega me ka ei teadnud, kuidas see täpselt läheb, aga tegelikult kõik sõltub väga palju sellest eeltööst, mis aga teed ja ja me ehitasime kogu selle võrgustiku üle Eesti üles läbi avatud noortekeskuste ühenduse, ehk siis nende organisatsioonide, kes töötavad juba kohapeal laste ja noortega ja kes suvel puhkuse ei ole ka puhkusel, ei pane oma uksi kinni ja sealt sai see võrgustik nagu alguse ja igas maakonnas sai kohe valitud, et neid kohti on kuskil kolm, neli. Ida-Virumaa sattus ka nii, et me olime seal ka viies kohas, sest et eks see ära loetud need suvepäevad, kui palju suvepäevi on, sel aastal oli kaks suvepäeva. Et millal juba siis seal on veel liiga varakevadel juba liiga hilissügis ja, ja nii see tuur nagu paika sai. Ja meie üllatuseks kombel seal kohapeal olime siis, ega kohapealsed väga palju partnerid ei olnud ka nii suurt üritust korraldanud koha peal nimelt said ka väga paljud sellise esimese kogemuse. Aga seevastuvõtt oli juba tegelikult kohe sealt nende korraldajate poolt juba seal, et sealt oli selline soe vastu võtet, et meile üldse külla tullakse nii väikestesse kohtadesse nagu Me käisime, mõni näide, mis oli kõige väiksem koht, muu teadsite kindlasti näiteks Tabivere, Saverna ka viimane koht oli selline hästi hästi pisikene kohta kiimustis näiteks Me olime ühe lastekodu juures õue peal metsa veerel, niimoodi väga tore. Aga need kohtadega läks nagu selle võrra elama, et sinna tulid inimesed ka mujalt kokku, et Ta alati need korraldajad ise olin üllatunud, et oi et see laste arv oli nii suur, väga muretsed, sa, nad ütlesid, et kuna me panime ka mingi lae, ütlesime, et no Sadalast vähemalt võiks olla, et juba juba kuskile tulla. Aga siis, kui kokku tuli seal 500 last, nüüd ütles, et oi, see on nii palju tuldud, meie oma lapsed kõik ja veel mujalt ka, nii et eks ikkagi Eestimaal suvel sõidetakse palju ringi ja ma arvan, et nende suurlinnade lapsime tegelikult kohtusimegi hoopiski seal nendes väikestes maakohtades, kus ikkagi oma pere suvetuuriga jõutud. Ja mis eriti tore oli seal, et me tekki selle tuuri jooksul selliseid oma fännid või need, kes meiega kaasas käisid, ütlesid, et oi, me oleme juba seal käinud ja seal me tulime nüüd juba kolmandat korda või või me nägime seal ja täna nüüd me tuleme siinsete etendust vaatama, et tundub, et meid nagu jäljele Kätlin Vainola etendus ja, ja et tekkisid omad jah, sellised sellised sõbrad, kes siis suvel meiega nagu kaasa leidsid, ütles, et oi, me olime ennem Lõuna-Eestis, nüüd me oleme siin Hiiumaal ja kohtume teiega jälle panniga suure vastutuse, et kogu aeg peab olema programm, huvitav, et et fännid ära ei kukuks. No võib-olla hästi lühidalt, korralt kirjeldan, et missugune oli üks laste vabariigipäev, et need, kes sellest osa ei saanud, et me sõitsime mööda Eestit sellise ägeda suure rekkaautoga ringi, kuhu me pakkisime kõik oma oma maailma sisse ja ilm oli see, see koosnes kolmest osast, üks oligi siis see autostavanem lava, kus me mängisime, vaadati etendust kõige parem kingitus, mis oli spetsiaalselt selle tuuri jaoks kirjutatud. Kätlin Vainola Pault, Taavi Tõnisson lavastas ja meil olid siis kokku kaheksa näitlejad selle suve jooksul, kellest neli olid alati laval ja selline pool nukuetendus. Ja see lava oli alati ka võimalus kohalikul kogukonnal lasta lastel ja noortel esineda. Et see oli üks selline faktor, mis alati tagasi sellise väga eripalgelise ja just sellele kohalikule kogukonnale omase näo sellele päevale. Just see programm, mis, mis koha pealt veel lavale sündis, siis oli meil alati kaasas selline suur labürint mängualal, mis, mis on suur vineerist, ehitatud selline mängulinnak, kuhu panustasid hästi paljud partnerid, mitmed disainerid ja kolmas osa, mis meiega alati kaasas oli, töö, tuhanded samamoodi väga paljud muuseumid, elamuskeskused üle Eesti tulid meiega kaasa ja, ja tegutsesid koos lastega, et lastel oleks võimalikult palju erinevaid tegevusi. Ja see päev tavaliselt kestis, ütleme neli-viis tundi, meie ehitasime seda hommikuti koos kohalike vabatahtlikega umbes kaks tundi ülesse, siis oli see päevi, siis õhtul pakkisime kokku ja liikusime edasi, et selline hästi mobiilne. Ja see võimaldas meil ka valida hästi erinevaid kohti ka selle kogukonna sees, et olime mere ääres, olime metsa sees, olime linnaväljakul, olime pargis, et tihti üllatasime seda kohalikku kogukonda just võib-olla seal leidlikkusega, kus tegelikult annab teha, et, et lapsel oleks selline mõnus pikk päev ja tal oli kasti vabase tegevus, et ta võis etenduse ära vaadata, võis ise valida, kuidas ta oma aega selles päevas jagab. Ja nüüd kevadel, kui me alustasime 25.-st maist, nüüd lõpetades, oli meil siis rohkem selliseid lasteaiarühmasid ja kooli algklasse. Aga suve keskel oli just hästi palju sellist peret ja üksikkülastajate, et hästi tore oli ka näha seda orgaaniliste liikumist laps mängib ja kuidas ta liigub ja see mõte oli see, et lapsed kohapeal saaksid ühe ägeda päeva, et nad saaksid koos oma sõpradega tulla, et nad saaksid seal vabalt tegutseda, lustida, ise esineda, kui nad tahavad. Ja, ja, ja selle käigus nad õpivad ka tegelikult väga palju meie meie enda Eestist, meie kultuurist. Et väga tore oli, selles mõttes tekkisid püsifännid ja võib-olla üks detail veel, et kogu see mänguala oli ehitatud meil täiesti elektrivabalt üles. Meie laste vabariigis puudusid ekraanid, elektrilised süsteemid, nutiseadmed ja me olime ette väga nagu ootusärevuses, et kuidas täna laps keskendub, mängib, aga me läbi suve saime hästi palju kinnitust sellele selline päris mäng, selline, paned käed külge ja mängid, et see on nii universaalne ja mitte ainult lapsed ei mänginud vaid mängisite emad-isad, vanaemad-vanaisad õpetajad, et väga tore oli näha, kuidas perega mindi väga detailselt kogu sellest alast läbi ja aidati 11 ja vanaemad-vanaisad ise tahtsid lahendada ülesandeid, et selles mõttes väga-väga tore generatsioonide ühendamise ühendamise suvi olisega. Sest alustala ja tegelikult oligi meile võetud mänge, et kui me rääkisime siin Eesti sünnipäev, siis sai tegelikult algusesse lastega Stahli arutatud, et mis, mis on üks tore sünnipäev, missugune sünnipäev, mida, mida kõige rohkem te tahate teha sünnipäevatorti süüa ja, ja siis oligi suge sageli lihtsalt noh, et kõige rohkem tahaks olla koos sõpradega. Tahaks mängida, et oleks hästi palju erinevaid mängu ja torti söömine on ka selline abstraga tavaliselt eks me ise teame, võib-olla oma laste sünnipäevadest kaatsele süüakse ka, eriti aega ei jää, kui on väga palju huvitavaid tegevusi ja aineid, see märksõna jäigi sinna alla mäng ja tegelikult me sinna peale väga teadlikult selle programmi ehitasime ülesse. Et lapse on alati hästi vastuvõtlik siis, kui ta saab võrdlemisi kõik oma meeled nagu rakendada ja ja väga erinevate vaheldusrikkalt ja nii oligi tehtud seda teatrietendust, kus sa kuulad, mõtled kaasa mänguala, kus sa lähed ja tegutsed ise avastad ja, ja töötubade alla, kus sa siis teed, ise oled ise sealjuures looja, pluss siis veel see kontsert ei olnud ja kus sa lähed lavale esined ja näitad seda, mida sa oskad ja nagu teed. Ja see töötubade pool vahetuski meil peaaegu igas kohas olid jälle erinevate töötubade tegelikult meil oli kokku pea 100 asutust, kes tulid, tegid 252 töötuba lastega ja seal oli selliseid suuri tipptegijaid Eestis, keda me juba teame, kes on tuntud tegijaid, olgu siin Ahhaa keskus või ajaloomuuseum või Tallinna linnamuuseum või Eesti Rahva muuseum. Aga, aga väga vahvad olid näiteks jääaja keskus, pandipakend, kes tegi palju selliseid keskkonnateemalisi, hakake selliseid üksikuid väiksemaid tegijaid, et me otsime neid väga palju ja eestimaa paljust üle, kes oleksid lastega, tegi tegijad ja ja mis lastele nagu väga meeldiks. See töötubade osa oli ka hästi populaarne tõesti, terve selle pika päeva. Kuulge, aga nüüd on nagu kurb lugu see, et ainult 16000, et laste vabariigi passi on välja antud, aga lapsi on meil rohkem. Et bussiolete, need või rekka olete nüüd garaaži pannud, et kas ei peaks mitte jätkuma või sellest edasi saab, sest noh, kahju on nendest, kes isegi kuud ei jõudnud. Ja kui see on hea asi, siis väärikse jätkamisti. Esiteks, võib-olla seda, et tõesti seal Tallinna projektina mõeldud, tal oli algus ja ja kogu see tiim, ütleme, üks 20 inimest oli igapäevaselt aktiivselt selle asja ümber, et see laste vabariik elaks oma sellise neli kuud kestva elu ära ja tänaseks võib-olla see kiimist ka palju lähevad, igaüks oma teed ja uutele väljakutsetele õhkavad algas. Aga jaa, ja auto me anname tagasi, aga üks mis sealjuures on muidugi see, et praegu, et me ütleks, et kui see 16000 last, kes seal laste vabariigis ka läbi käis, siis ekse mänguala on meil tänaseks ka üsna ära mängitud ikkagi. Et, et ta on selline, mis vajab nagu tõsistelt putitamist ja võib-olla uuendamiste tegemist. Ja iseenesest ju see sisu ja, ja, ja see, see mõte on ju seal sees kõik alles, et etendust me tõesti ei ole plaaninud rohkem mängida. Aga mängualaga on see, et eks neid kirju hakkas tulema siit-sealt just ka koolidest, kes väga tahaksid, et see labrit mänguna, milles on tegelikult nii palju sees Eestit ja nii palju sellist ka harivat ja, ja just selliste õpetlik, aga läbi mängu ja, ja just sellelt nagu teda esitatud ja, ja me oma Eesti erinevaid nagu lugusid. Ja eks sellest koolid väga nüüd soovivad, et kas me seda ei tooks kuskile tuuritamise peale veel mööda mööda siis koole või lasteaedu ja ja selle peale me nüüd 100-ga koos veel siis mõtlema, et kas sellele mängualale anda veel nagu seda, seda elu edasi, sest seal on lihtsalt seda lugu nii palju sees ja, ja mänguala üks osa oli ka lasteluule, meil on lasteluulest meie eesti lasteluulest toodud pea 90 luuletust sinna, mis nagu teemasse viivad. Et see, mida siis lastekirjanduse keskus eelkõige just kannab ju üle Eesti, et lapsed ikka meie kirjandust loeksid ja armastaksid, et ka see pool sealjuures, et et me arvame, et me suudame sellele veel ikkagi elu sisse puhuda ja, ja kes teab kes, kust midagi veel võib-olla tuledeta, et mis sinna kaasneb, kooslusega, selle mängualaga ka kaitsemängu teema jääb kindlasti sisse kestma. Laste ja noorte kultuuriaasta kestab veel ja on nüüd plaane mingeid lastekirjanduskeskuses, et mis seal toimub? Teil on kogu aeg seal midagi, tegelikult toimub aga võib-olla ette vaadates, et q tasuks kuna laste ja noorte kultuuriaasta, kui see aasta nagu käivitus, eks me siis ju iseenda jaoks mõtestasime läbi nagu selle vundamendi võisele alustena, mille peale me selle aasta ehitame ja mis see sõnum on, mida me tahaksime siis siis ka selle aastaga nagu levitada, millele, mil siis nagu rohkem räägitakse, diskuteeritakse, arvutit võetakse ja sellel oli nagu kaks poolt, et üks oli see, et eelkõige mõtestada natuke seda kultuuriruumi, kus meie lapsed elavad. Et, et milline, see on oma oma sisult ka, kui kättesaadav ta meie lapsel on ja kui palju meil lapsed sellest osa saavad ja mis, mis kvaliteediga on teda, kui palju tehakse. Ja teine pool oli sealjuures siis kui palju lapsed siis ise saavad kuskil käed külge leiva teha, mis läheb siis rohkem võib-olla ka selle huvihariduse teemale, et kui palju meil on, lastel on võimalik üldse nagu ise olla looja selles valdkonnas, et olgu siis kirjutamise valdkonnas, musitseerimise valdkonnas, mis iganes kunstis ja nii edasi. Ja mõte oli nüüd meil ka see, et sügise poole me võtame veel ette, et korraldada üks foorum, kus sellel teemal siis rohkem arutada seda, et me ei olegi otseselt kitsamalt lastekultuurist nii väga rääkinud, ta jääb alati nagu mingiks osaks selles suuremas tegemises. Ja teisel novembril toimubki meil siis nüüd just meie laste ja noorte kultuuriaasta tiimi siis eestvõttel senine laste kultuurifoorum, kuhu me kutsume ka koos Põhjamaade siis nõukogu siis Eesti esindusega, külalised siit Põhjamaadest ja nendele on just nende kogemust ka kuulata, kus on väga palju ka riiklist pühendanud ennast ja süvitsi läinud selles laste kultuuriteemas. Jälgige sellega, et nagu siis kuidas, ütleme, sekkuda pidanud oma abikäsi sinna vahele, et kõik lapsed, mis iganes, kus riigi piirkonnas nad elavad ja kui palju siis Berezina panustab, et siis riik ise panustaks sinna juurde. Et lapsed oma oma kiires arenenud erinevas eluetapis saaksid osa võimalikult rikkalikest, siis kultuuriprogrammidest käsitest käiksid, muuseumis, käiksid teatris, oleksid näinud teatud vanuses kindlasti nendes balletis Te oleksite olnud sümfooniaorkestri kontserdil, näinud erinevaid näitusi mis on väga tore, ütleme niisugune strateegiline süvitsi lähenemine ja me tahaks sellest kogemusest väga nüüd kuulda, et sellest on juba aastaid tagasi, kui Põhjamaad selle rakendasid. Ja võib-olla meil on sealt endale üht-teist panna, kõrva taha ja õppida ja mõelda ja, ja samas natuke rääkida sellest, mida Eestis on tegelikult tehtud ja natukene võib-olla laiemalt ja oma spetsialistide, selle valdkonna inimeste vahel sellel teemal natukene arutada, et mida me siis veel saaksime teha selle jaoks. Aga praegu on olukord nii, et need, kes linnas elavad, on natukene paremas seisus, vist? Jah, paraku ta nii on, eks me seda nägime, seda pilk selle Eestiga, et et Eesti sai ju meile selle tuuri jooksul väga omaks ja väga palju sai suheldud kohalike kultuuritöötajad, et ka laste tegevuste juhendajatega kõigega. Ja, ja see on nii, et linnades on valikuid suurem võimalused võib-olla suuremad ja, ja väiksemates piirkondades ja väga palju sõltub, palju on kuskil ka juhendajaid, kes lastega tegelevad ja on aga seda, et meie teatrietendus oli paljudele lastele võib-olla seal maapiirkonnas ka esimene teatrielamus seda olija. Loodame, et see jääb viimaseks ja et asjad paranevad ning leiavad omavalitsused raha, et lapsi kasvõi linna balletietendustele tuua. Aitäh saatesse tulemast. Eesti lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone ja laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask. Tänaseks on huvitav saade läbi saanud minu nimi Krista taim. Tänan teid kuulamast ja kena päeva. Järgi mees läheb veel. Ei tea, räägime vee järgi.