Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime sellest, kuidas efektiivselt võõrkeelt omandada. Üles on Innove keelekümbluse peaspetsialist Tatjana Baum-Valgma, kellega räägime keeleõppest 400 on aktiivõppe võtted näiteks eesti keele õpetamisel ja kuidas on kõige efektiivsem siis võõrkeelt omandada. Kuidas võiks toimuda keelekümblus näiteks kahel suunal, millised on maailma kogemused, millised on positiivsed näited? Kõike seda kuulete tänases saates ja kui teil on küsimusi, siis on need oodatud juba praegu meie foorumisse. Teise teemana räägime Aga lastest, raamatutest, nimelt sellest, mismoodi tuua lapsi raamatute maailma ja kuidas nautida koos nendega siis kvaliteetset aega, nii et kogu pere armastab raamatuid ja on õnnelik. Saatesse tuleb meil Irma Mets, Eesti lastekirjanduse keskuse huvitegevuse programmi juht. Niisugused teemad täna minu nimi, Krista taim ja head kuulamist. Oya jootil õige mõtled ja tuul laiali kõik taevas ja maa laiali köitma laiali ja mulli luua ei saa. Orelipoiss laulis meile, nüüd on aega ka minna teise teema juurde ja selleks on võõrkeele omandamine. Mul on hea meel tervitada tänases saates Innove keelekümbluse peaspetsialist Tatjana Baum-Valgma. Tere. Tere. Olete praegu innoves aasta olnud seal, aga samas on teil väga põnev karjäär selja taga või töökäik? 22 aastat olete te olnud venekeelses koolis eesti keele õpetaja ning keelekümblus ega millest täna rääkima hakanud kokku puutunud? 12 aastat. Öelge palun, milline on see seis praegu, tee silmade läbi, et kas lapsed tahavad? Ma küsisin seda, tahavad näiteks venekeelsed lapsed õppida eesti keelt ei, tundub sihuke tüütu keel milleks ja võib-olla ka vastupidi, vastupidi. Me jõuame aga võib-olla see jah, et tegelikult lapsed tahavad õppida keelt ja kui need Neile tehase keeleõppe huvitavaks näidata Ta võimalusi, mis toob nagu keeleoskus kaasa näidata, et kui kuivõrd rikastab see keeleoskus nende maailma, siis tegelikult nad on väga huvitatud sellest. Aga miks on nii, et paljudes vene koolides, kui laps lõpetab terve noor, siis ta nagu ei oska eesti keelt tegelikult väga paljud koolid ikka õpetavad keeli nii-öelda vana süsteemi järgi, kus on, ütleme põhirõhk pandud grammatikale leksikale ja tihtilugu seda õpetatakse seoste loomiseks. Ja kui neid seoseid ei looda, kui ei looda selliseid olukordi, kus laps on sunnitud keelt kasutama, siis tegelikult see keel jääb väga passiivseks. Et on väga tihti selliseid juhtumeid olnud, kus, kus inimene teab väga hästi grammatikat. Tal on väga rikas sõnavara, aga ta ei oska seda neid kokku panna lausetesse juttu ja, ja siis jääb keel selliseks kesiseks, et ta ei oska seda keelt. Ja kui ei tule ka eduelamust, et keegi sust aru saada, kohe naerukrampides pikali. Ja siis ongi kõik, absoluutselt nii ongi, et tegelikult võib-olla vene emakeelega inimestel ongi see kartus, et kui ta ütleb midagi valesti, et teda naeruvääristatakse, ei saada aru ja siis on halb tunne on selles No eks ta on ka eestlastel tõenäoliselt, aga võib-olla meie väikse rahvana meil ei ole varianti, siis me ikka räägime. Löön selja sirgu, ütlevad nii teadki. Jah, võib-olla nii on. Aga räägime keelekümbluses ka, milline on siis mõnus meetod, millega oleks võimalik keelt õpetada, nii et lapsed saaks ka sellega siis nüüd kõige kõrgemal tasemel selgeks, aga saaksid elus hakkama ja tunneksite, kellest. Et keelekümblus on selline meetod, kus lapsel ja luuakse või mitte ainult lapsele, ka täiskasvanule on võimalik luua selline olukord, kus või selline situatsioon, kus ta on, kus ta peab seda keelt kasutama. Et eelkõige on see keskkond, mille sees ta on, nõuab, nagu sa tahad, keeld ja keelekümblus, kes ju tegelikult ka 65. aastal Kanadas Quebeci provintsis, kus siis riigikeeleks oli prantsuse keel. Aga inglisekeelsed vanemad tundsid nagu muret selle pärast, et nende lapsed ühe keelega sellises keskkonnas ei ole konkurentsivõimelised. Ja siis nad hakkasidki otsima seda meetodit, kuidas keelt kõige efektiivsemalt. Ja nad lõidki nii-öelda selliseks keelekümbluse meetodil, kus hakatigi lastele õpetama ka aineid selles keeles, et nad pidid lihtsalt hakkama. Keel oli vahend selleks, et saada uusi teadmisi matemaatika. Vastavalt absoluutselt et tegelikult keelekümblusprogrammid ongi tegelikult väga erinevad, et kui me räägime Eestis kasutusel olevatest programmidest, siis meil on varajane keelekümblus, mis algab kas lasteaias või siis kooli esimesest klassist, kus siis kogu õppetöö toimub eesti keeles. Kui me räägime siis koolist, siis vene keel ainena tuleb alates teise klassi teisest poolaastast, kus siis laps nagu puutub kokku kokkuainena, siis oma emakeelega või vene keelega. Ja tegelikult uuringud näitavad seda, et see vene keele õppimine ei kannata. Et kuna Eesti vabariigis on tasemetööd iga kooliastme lõpus, siis ka kolmanda klassi lõpus ka keelekümbluslapsed teevad vene keele testi ja tulemused on sellised. Keelekümbluslapsed ei jää alla oma tavaklassides õppivate siis eakaaslaste eakaaslastest, vaid nende tulemused on kas samasugused või isegi natukene paremad. See on suurepärane. Miks seda igal pool ei tehta, kui need tulemused ja kõik seda kinnitab, et see toimiks ja keelekümblusprogramm on vabatahtlik. Et see on lapsevanema otsustada, kas tema lapsele sobib selline programm või mitte. Ja sellest tulenebki see, et mõned siis valivad seda oma lapsele. Aga need, kes ei vali, millega nad on nagu põhjendanud, need, kes valivad, ma saan aru, nad tahavad, et nende laps oleks konkurentsivõimeline, oskaks, mida rohkem keeli, seda parem. Ja noh, siin on tegelikult lapsevanema arvamus sellest, et aineid ei ole võimalik võõrkeeles õppida. Et et või raske võõrkeeles õppida. Aga see, et kui tegelikult koolides toimub selline õpetajate vaheline koostöö, kus arutatakse läbi, mida õpetatakse ja kuidas õpetatakse siis ja, ja last toetatakse nii keeleõpet, toetatakse aineõppes ja ainet, tegelikult toetatakse keeleõppes ja see koostöö nagu toimub, toimib õpetajate vahel, siis keele omandamine käib väga kiiresti. Et tegelikult uuringud näitavad teise aasta või teise klassi lõpuks varajased keele kümblejad juba valdavad suhtluskeelt. Aga hiline keelekümblus, milles see seisneb, kuidas hiline keelekümblus algab siis koolides, kas viiendast või kuuendast klassist? Siis erinevalt ja kõigepealt üks klass nagu käib sellist ettevalmistust, aega antakse, et hakatakse eestikeelsete ainete osakaalu suurendama ja siis näiteks kuuendas klassis lähevad kõik ained välja arvatud siis vene keel lähevad eestikeelseteks. Et selline programm ka toimib ja see annab, see on ka edukas. Kas seda edukust on samamoodi mõõdetud siis nagu testidega, et need lapsed ei kaota, hindas, et kui ennem oli näiteks füüsika Neli, et nüüd eesti keeles on see kolm ja no tegelikult kõige paremad kõige paremad, ütleme näitajad on, kui võrrelda põhikooli lõpus lõpueksamite tulemusi. Et kui me räägime siin ainetest, siis noh, põhikooli lõpus on kohustuslikud ja kaks eksamit, eesti keel kas siis teise keelena või emakeelena matemaatika siis õpilase valikul, kolmas eksam. Et kui vaadata neid eksamite tulemusi ja võrrelda, ütleme, tavaklasside õpilasi ja keele kümblejaid, siis nende tulemused jällegi ei ole sugugi halvemad võib-olla mõnedes ainetes isegi natukene paremad. Jälle hea teadmine, aga kui me nüüd natukene liiguksime edasi teises suunas, selles mõttes võtaks eesti koolid seal on lastel näiteks inglise keel on hea, sest seda tuleb igalt poolt, aga teise keelega võtame, et kus on näiteks vene keel või ka saksa keelt, kui ta saksa spetsiaalne Saksa Gümnaasiumi kool siis see on kehv, et kas seda saab ka rakendada? Teistes kooli ja absoluutselt, et keelekümblusprogrammidel ei ole vahet, mis keelde kümmeldakse. Peaasi on rakendada neid meetodeid, jälgida neid põhimõtteid, kuidas seda keeldub ta ja maailmas on ju väga palju näiteid, kus. Kasutataksegi seda meetodit, noh Hispaanias baski keeleõpe või Kataloonia keeleõpe, Ameerikas, hispaania keeleõpe meie naabritel, soomlastel rootsi keeleõpe, et tegelikult ei ole vahet, mis keelde kümmelda, peaasi et need põhimõtted on järgitud. Kas meil on Eestis koole, Eesti koole, kus seda tehakse? Tähendab, no meil on ju selliseid kuule, mis on juba väga pikka keeleõppetraditsiooniga. Et saksa gümnaasium, inglise kolledž, prantsuse lütseum, eks ole, kus õpetatakse juba aineid, võib-olla ka teisi koole, et kus õpetatakse keelt, nii et õpetatakse ka aineid selles keeles. Ütleme selline mittekallakuga kool, need koolid olid kõik juba teada, et selles aga tavalises koolis, kas see on võimalik, et ka sinna võiks jõuda kuidagimoodi? No tegelikult Eesti kooli tasapisi hakkab see keelekümblus Kaimbuma hakkab tulema seoses sellega noh, Eestis või vähemasti Tallinnas on vist vähe selliseid koole, kus ei ole ütleme, vene kodukeelega lapse Psy või mõne muu kodukeelega lapsi ja õpetajad tunnetavad seda vajadust õpetada natukene teistmoodi sest need lapsed, lapsed on lapsed, nad vajavad õpetamist ja kuidas jõuda siis keele hea tasemini on, on siis noh, see on üks metoodikast. Kuidas teie omal ajal õpetasite lapsi, nii et oleks tunnis huvitav et nad ka kuulaks, sest no tõesti, kui ma mõtlen nüüd enda aega tagasi, kui, kuidas meile vene keelt õpetati, seal ikka nagu väga igav ütleks sedasi ja ka praegu oma laste pealt ma olen kuulnud, et ei löö sil. No tegelikult tuleb leida need teemad, mis esiteks lapsi huvitavad mis on eakohased, mis on ka keeleliselt, võib-olla neile antud hetkel siis vastuvõetavad. Et ja samas keelekümblusmetoodika üks põhimõte on, et rühmapõhine õpe näiteks et me, see, et lapsed istuvad traditsiooniliselt üksteise üksteise taga nagu ja ei vaata üksteisele kuklasse, vaid nad istuvadki niimoodi, et nad näevad 11, nad saavad üksteisega vestelda, õpetajad loovad selliseid olukordi, kus lapsed saavad oma arvamust avaldada või siis rääkida antud teemal. Ja see loob sellise ka üksteise olemise tunde, et lapsed hakkavad 11 toetavad. Ja õpetaja ülesanne ongi tegelikult sellise turvalise õppimise keskkonna loomine. Kui me räägime veel võib-olla nendest põhimõtetest, mis mis keelekümbluses on siis hästi palju sellist näitlikku materjali on keelekümbluses. Et meil on selline põhimõte kui rääkivad seinad, et kui me käime, ütleme niimoodi tavakoolides ringi, siis seinad on üldiselt tühjad. Keelekümbluse seinad räägivad, see, mida lapsed õpivad, ilmub kohe ka seina peale ja lapsel on see turvaline ta vajadusel ta leiab selle vastuse. Ta näeb Esiteks, tal jääb nagu ka pildiliselt meeldiliselt meelde ja, ja isegi on selliseid näiteid olnud, et kui pilt ära võtta ja lapsel hetkeks ununeb ära see materjal, siis mõne hetke pärast ta tuleb tagasi see on nagu selline ja kui ta ikkagi see materjal on sealpool aastat näiteks seina peal ühes kohas laps näeb, seda oskab kasutada, siis see loob ka sellise sellise hea tunde, et. Ma leian selle vastuse, aga kuidas on lood tuupimisega, kui palju seda tuleb ikkagi? Üldiselt ei poolda seda tuupimist, keelt peab omandama ja keeld peab omandama seda tõdes et pigem tuleb luua selliseid situatsiooni või olukordi, kus laps peab näiteks no teatud teema piires sõnavara kasutama või või teatud siis grammatilisi vorme kasutama. Et pigem ta kasutabki ja õpibki seda keelt. Siis kasutades. Öelge kas seesama meetod, mida koolides praegu kasutatakse mõningates kas seda võiks ka näiteks Eestisse saabuv inimesigi, kes ei oska meie keelt, et mitte neid nagu sedasi laua taha Sundja, vaid ka seal, kas seal kasutatakse näiteks pagulaste või nende õpetamiseks? Kellelegi no ma ei oska öelda täiskasvanute puhul, kuidas need, kuidas õppimine toimub, aga, aga tegelikult keelekümbluskeskus toetab praegu neid koole, kuhu tulevad siis sisserändajad ja nende nende lapsed, siis tulevad kooli, et neid õpetaja, õpetajaid toetatakse, korraldamine endale koolitusi anname, nõustan, nõustame neid. Nii et selles mõttes me püüame nagu aidata õpetajat sellega. Me näitame talle neid häid, Häid tulemusi, toovaid, metoodikaid, Öelge, kahesuunaline keelekümblus, mis see on ja kuidas see võiks toimida? Kahesuunaline keelekümblus on meil praegu lapsekingades, toimib see mõnedes lasteaedades ja praegugi on selline ettevalmistusetapp koolidesse minekuks. Kahesuunaline keelekümblus on selline viis, kus ühes rühmas ühes klassis õpib võrdne arv ühe kodukeelega lapselapsi ja teise kodukeelega lapsi, et meie kontekstis siis Eesti lapsi ja vene lapsi. Ja õpe toimub kahes keeles. Tavaliselt sellise või tähendab noh, õpetatakse siis üks keelekümbluse põhimõte, et üks, üks keel ja üks õpetaja, et siis selliseid lapsi õpetab kaks õpetajat, üks siis koduema venekeelset emakeelega õpetaja, teine siis eestikeelse kodukeelega õpetaja ja lapsed õpivadki keeld nii tundides kui ka omavahel suheldes, et nad ongi pandud sellisesse olukorda, kus nad peavad noh, lasteaias mänguhoos siis leidma selle viisi, kuidas nad üksteisega suhtlevad. Aga kas see tegi kaks leerijate, venelased räägivad omakeskis eesti lapsed omakeskis. See on õpetaja professionaalsus, mis, milliseid meetodeid ta kasutab, et lapsed, lapsed suhtlevad mõlemas keeles. Nii et lõpuks oskavad eesti lapsed vene keelt. See ongi, see ongi kaugem eesmärk, et lapsed oskavad võrdsel tasemel eesti keelt ja vene keel. Aga kuidas maailmas on sellega lood, kuidas suhtutakse sellesse või, või kuidas seda aidatakse järgi ütleme näiteks suurriikides, et inimesed oleksid. Mägelsed no tegelikult, et selline mitmekeelsus on ju elitaarne programm, et mida rohkem keeli inimene teab, seda rohkem võimalusi tal on. Ja praegu Tallinnas käib kahesuunalise keelekümblusprogrammi seminar, kus Ameerikast tulnud koolitajad räägivad sellest, kuidas see programm on või kuidas programm toimib Ameerikas. Ja see on edukas programm. Ameerikas hakati ka mõtlema kaks keelsusele. Üldjuhul on ju Ameerikas kasutusel inglise keel ja, ja rahvas on väga Monaceelne. Kuid see kakskeelsus loob suuremad võimalused inimestele ja, ja see programm on nagu uuri väga palju ja see toob tulemusi. No meil on siin foorumisse tulnud üks kohe üks kommentaare, küsimus kuidas seda kommenteerida, ja inimene on hirmul Elle, et kui Eestis hakkab toimuma kahesuunaline keelekümblus, milles üheks keeleks on vene keel, kaob eesti keel varsti kaardilt. Tegelikult esiteks see programm on vabatahtlik ja see on tegelikult inimese valik, kas ta tahab siis oma lapsele või ise seda teist keelt sellisel tasemel, et, et et see, seda oleks võimalik ka tööturul näiteks kasutada. Ja samas me tegelikult, et oleme väga selle poolt, et inimese emakeel ka jääb ja eestlaste emakeelt. Me väärtustame, kultuuri väärtustame ja, ja see on nagu see olulisus tegelikult, et eesti keel ei tohiks kusagil ära kaduda ja see on ka eesmärk, et eesti keel peab olema omandatud väga kõrgele. Tasemel selge, kuulame vahepeale soomekeelset muusikat, sest eks soome keel on ka üks selline asi, mis kipub eestlastel vähemalt siin, kes elavad ära kaduma. Et kui vanasti oli see lugu, et põhjaeestlased kuidagi omandasid lendlevad soome keele, siis praegu on sellega lood natuke keerulised. Anno puu laulab ning seejärel on avatud telefon 611 40 40. Meie teemaks on täna keelekümbluskeeleõpe. Kui teil on küsimusi, et helistage külas, on meil Innove keelekümbluse peaspetsialist Tatjana Baum-Valgma, kes on olnud ka aastaid-aastaid õpetaja, nii et tead, tunned teemad, jätke number meelde siis 611 40 40 ja samas võite ka helistada siis, kui teil on mõni põnev lugu, kuidas teie ise olete läbi mõne huvitava kümbluse omandanud võõrkeele, millest on teil kasu olnud? Xiii näoga, kardan midagi. Una. Farmi. Niimoodi ja 611 40 40 on telefon, on meil ta nüüd avatud? Ootame teie kõnesid. Saates on meil külas Innove keelekümbluse peaspetsialist Tatjana Baum-Valgma ning võtamegi esimese eeliste. Hallo, kuuleme teid? Kuuleme teavad, olen Rein Tallinnast suurepärane ja toetan kahe käega seda kümblus, sest võin öelda, et lapsena oli mul niisugune tahtmatu võimalus, konnanaabrid olid, olid venelased ja venelastega tihedalt suheldud siis kooli minnes esimesse klassi ma lugesin ja kirjutasin vabalt mõlemat keelt. Ja omandasin selle keele sellisel tasemel, et hiljem olen tõelus seda pidanud väga palju kasutama ja isegi sünkroontõlkeid teinud. Aga muidugi tahaks öelda ka seda, et keskkoolis oli meil väga hea vene keele õpetaja, õpetaja Jevgenia, Pavlov-na Taalberg. Ja minu klassikaaslased kõik väga kiidavad ja ütlesid, et nad said väga hästi vene keele tema õpetuse järgi selgeks. Aga veel kord ikkagi keelekümblus tingimata vajalik. Aitäh teile. Ja võtame järgmise helistaja. Hallo, kuuleme teid. Olles eetris. Nonii proovige uuesti, 611 40 40 on telefoninumber, millele helistades saate siis öelda sõna sekka teemal keelekümblus ja kui teil on omal mõni hea näide, mismoodi olete teie keele selgeks saanud siis jagage, aga mina olin, oman pooltada Diana teile ühe väikese sellise loo rääkida, et kui ma olin kaheksandas klassis pärast seda ema pani mind malevad, olid siis õpilasmaleva koos Tallinna kuuenda keskkooli lastega ühte malevasse seal nendel teine lapsed ja ütleme nii, et esimene nädal ma olin vait, kuigi ma olen vene keelt õppinud, aga need olid luuletused ja, ja sellised asjad, et noh, mida ekraanilt ja siis seal oli põnevaid tegelasi, kellega ma tahtsin tuttavaks saada või rääkida, et oli ka neid, kes oskasid eesti keelt, aga nemad ei tundunud nii põnevad. Ja siis kuulates, kuulates teisel nädala lõpus ma juba hakkan nendega rääkima ja kui malev läbi sai, siis ma rääkisin nendega vabalt. Tõsi, mu sõnavara ei olnud teab mis suur, aga pärast seda mul ei ole selle keeles hirmu, et ma võin seda lugeda, mulle meeldib see keel, ma saan sellega hakkama tõenäoliselt valesti. Grammatiliselt jah, kas, kas see on nii oluline just nimelt suhtlemisel, et selliseid asju on, et vähemalt toetamaks teie juttu, et tõesti alguses ollakse vait ja tõenäoliselt toimub see ka siis venelaste puhul, kui nad. Täpselt tegelikult keele omandamisel keelekümbluses me eraldame, ütleme niimoodi neli faasi. Et ei saa nagu kohe alguses oodata neid kõrgeid tulemusi selles mõttes, et laps kõigepealt kogub, vaikib, et selleks võib väga erinevalt aega kuluda. No ütleme ka aasta aega võib laps koguda seda informatsiooniga, see ei tähenda, et ta ei saa millestki aru. Ja ta ei õpi sellel ajal. Et hiljem hakkavad tulema tasapisi juba sõnad võib olla lauseühendid, väljendid tõsi küll, võib-olla segamini oma emakeelega, aga ka see etapp möödub ja tekivad laused arvamuse avaldamised ja keel tasapisi areneb sedasi, et ei tohi nagu ehmuda, sellepärast et et kohe ei tule, et lapsevanemad väga ootan väga kiiresti ootavat tulemusteta, et peale septembri septembrikuu lõpus juba küsivad, et et kuidas läheb, ega kodus ei räägi üldse absoluutselt. Et jah, tuleb kannatlikkust varuda ja natukene oodata. Ja meil on järgmine helistaja liinil, kuuleme teid. Suurepärane aitäh selle loo eest. Tõenäoliselt paljud vene sõjaväes käinud on oma keeles edasi saanud selgeks, aga võtame järgmise helistaja, kes on meil praegu kahjuks ära kadunud. 611 40 40 jaa. Hallo. Kuuleme teid. Olete eetris? Tere, tere. Mina tahan seda rääkida, et mina õppisin vene keelt, läksin eestikeelsesse tehnikumi teises kursusel. Tulid venelased õpetama ei osanud eesti keelt, eestikeelsed venelased, venelased, keelest aru saadega, õpetaja, meist. Aga stipendium tõsteti. 40 protsenti, keegi ära ei läinud. Ja kolme aasta pärast tantsime riigieksamiks. Buum on nii ja naa. Siis mina hakkasin, ütleme, see oli Eesti vabariigi alguses, hakkasin õpetama vene lapsi ilma rahata selliselt, nii nagu mina ise õppisin. Vene ajal vene keelt ja teate, need lapsed räägivad kõik ilma aktsendita. Ja mängides said need selgeks räägitud, et ühesõnaga, see on vajalik laps peab teadma seda, et ilma selleta ei ole võimalik läbi saada. Ja, ja siis, kui üleüldse need keele asjad olid vene õpilasi võetud eesti koolidesse, mina hakkasin lihtsalt haridusministeeriumis ka seda asja ajama, et tehke ometi vähemalt need segagrupiti. Aga sellega ka rahul ei oldud, et ei, meie ei taha venestada ja kõik nii edasi ja nii edasi. Aga nüüd me oleme jõudnud, Ma praegu kuulan neid Künglused ja kõiki neid asju, see oli kõik see, mida mina sõdisin lihtsalt ilma õpetaja hariduseta sellest, et lapsed saaksid. Aitäh teile, selge aitäh teile selle eest ja. Ja kõige toredam asi oli veel seal tihtipeale vanemat trumpi siit jalaga vastu maad mina ei oska ja minu lapsel ka ei ole tarvis seda eesti keelt. Ja teate mis, noh, praegu on selle viljad olemas, kus arst ei võeta, vene inimest ei võeta tööle, sellepärast ta räägib aktsendita eesti keelt. Aktsendi ka siis te mõtlete. Ja sellepärast, et kui ja veel, mis asi on, ütleme, räägitakse, et Ida-Virumaal ei ole õpetajaid. Teate, meil on õpetajaid tohutult palju, ütleme eestikeelsed lapsed lõpetavad keskkooli, anda neile võimalus, ütleme, kaks aastat töötada, õpetada eesti keelt ja selle saada. Peale selle on tal ilma eksamiteta võimalik saada. Ülikooli suurepärane aitäh nende just nii palju, kui, kui üldse oli, et õpetajaid on kõik kohad täis. Olen nõus? Jah, aitäh. Kindlasti on ka see võimalus, et kui meil on omal tuttavaid vene rahvusest või teisest rahvusest, rääkida eesti keelt ja julgustada neid rääkima. Täpselt, et luua selline keelekeskkond, kus on võimalik teid huvitaval teemal siis rääkida ja suhelda. Ja võtame veel viimase helistaja, Hallo, kuuleme teid? Aitäh teile, täiesti nõus, mina ajan ka segamini, vahel mõned tähed, see on nii loomulik ja oli tore ja kindlasti inimesed seal ka töötavad ja, ja neid metoodikaid välja mõeldakse, kuidas seda kergem ja lihtsam on teha. Tatjana Baum-Valgma, viimane küsimus veel, et kui palju võib kaotada oma keel selle läbi, et ma hakkan nüüd teist keelt väga? Intensiivselt uuringud näitavad tegelikult, et keelt ei kaota. Emakeelde ei kaota, sest tegelikult vähemalt koolis nende programmide ulatuses emakeelt toetatakse väga tugevalt. Aga need keeled, mida ma õpin, kui kiiresti nad võivad Unuda, kui ma ei kasuta, kui ma olen kümbluse läbi teinud, oskan, aga vat aastaid ei kasutata. Noh jah, et nagu nagu iga asjaga, mis võib tegelikult meelest minna, nii on ka keelega, et kui seda aktiivselt mitte kasutada, siis nähtavasti ta ta mingil määral ka, aga ma arvan seda, et et kui te jälle hakata aktiivselt seda kasutama, et ta tuleb tunduvalt kiiremini ja kergemini kui seda siis esmakordselt õppides. Ma olen täiesti nõus teiega. Ma väga tänan, et tulite saatesse saates rääkisime keelekümbluses. Ja Meie järgmine teema on kohe ukse ees ootamas, selleks on siis juba kirjandus ja raamatud, sest eks see on ka üks selline asi, et kui sulle meeldivad raamatut, küll sa jõuad siis läbi raamatutega keelteni ja nii edasi. Absoluutselt, et meiega väga propagandeerime lastel lugemist ja toome need ka raamatuni. Tore aitäh veel kord ja kõike head, aitäh. Head aega. Ja teeme juttu nüüd raamatute raamatutest. Eesti lastekirjanduse keskus on üks põnev ja tore koht, kuhu on lastel alati asja, aga kas võiks olla sinna põhjust minna, aga näiteks perega täna saates külas Eesti lastekirjanduse keskuse huvitegevuse programmi juht Irma Mets, tere. Tere. Kuidas on lood sellega, et lapsed käivad lastekirjanduskeskus, seal toimub palju õhtuid, päevi, teemasid, kas on põhjust tulla kogu perega? Kui väiksem ja et kogu perega on kindlasti põhjust tulla, näiteks meil toimuvad mudilastunnid sellistele kahe kolme aastastele lastele, et siis saab perega tulla ja mudilastunnis siis teemegi tutvust raamatutega, mis ongi mõeldud sellistele pisematele lugejatele. Ja seal mängime mõned mängud. Proovime ka midagi meisterdada, mis on siis vastava raamatu raamatuga seotud, et see siis tõmbub meil keskuses kaks korda nädalas esmaspäeviti ja neljapäeviti kella 11-st 12-st, kui väiksed võivad tulla sinna, seal on ka mõnikord päris tillukesed sellised aastased aastased lapsed, kes, kes teevad tutvust lihtsalt selle selle keskkonnaga tegelikult. Aga noh, eksam. Ta on mõeldud ikkagi kahe kolme aastastele lastele, aga, aga sinna võib meie keskusesse võib uudistama tulla ka päris pisikeste lastega. Sellepärast et, et, et tekitada seda huvi lastel saamatute vastu siis ma arvan, et, et esmatähtis ongi luua see keskkond, kodune keskkond oleks soosiv, seal oleks näha raamatuid, et lapsevanemad ise loeksid. Ja, ja kui lapsed on juba natukene suuremad, et nad oleks nad nad harjuks käima raamatukogudes, et sest meie keskuses on ju raamatukoguga. Aga mismoodi te tutvustate last raamatuga? Ma mõtlen, et kodudeski, noh ma nagu väga-väga meil kodudes enam ei kipu raamatuid olema, mul on tunne, kui on veel jäänud mingist ajast. Et ma arvan, et kõige olulisem võib-olla on valida selline sobiv ja kohane raamat lapsele kõigepealt et need mudilastele mõeldud raamatud on sellised lühema tekstiga ja nad on väga põnevate illustratsioonidega, et lapsel on võimalusse lavastada, avastada põnevaid tegelasi. Ja, ja kindlasti on ka oluline see, et, et see tekst oleks seal selline lühem. Aga et see kuidagi seostuks lapse igapäevategemistega, et laps tunneks sealt raamatust näiteks iseennast ära või ta tunneks mingi oma igapäevategevuse ära. Ja, ja oluline on ka see, et, et lapsevanem siis arutleb selle raamatu sisu üle lapsega, aga seal ju tavaliselt sisu ei olegi. Loik on sisu, et kasvõi mõnes mõnes lihtsas lasteluulesalmis võiet, et et kus või näiteks ma hiljuti lugesin mudilas tunnisete sellist toredat raamatut Aino Perviku raamatut, sinivant läheb lasteaeda, siis on väga lühike raamatuga, see räägibki sellest, kuidas, kuidas üks väike sinivant peab minema lasteaeda sellepärast, et ema-isa käivad tööl ja, ja, ja kuidas ta alguses ikka väga kardab seda lasteaeda. Aga, aga pärast selgub, et seal on väga toredad teised lapsed või väikesed loomakesed ja tegelikult on lasteaias tore, et see, see aitab rääkida sellest lasteaiahirmust ja ja hajutab võib-olla neid hirme. Kuidas lastele lugeda, ma praegu panin ka tähele, kui te hakkasite rääkima, sest need on natukene nagu hakkasite seda tegelast tegema nagu, nagu minnes sinna sisse, et oleks nagu põnev. Aga kas see on lastele, on oluline, kas sedasi saab nende tähelepanu just see, et kui ma hakkan monotoonselt sõltuda, vanti lugema, ta ei kuulagi mind, et ma pean ta tähelepanu kuidagi haarama, et see on ka vist võti vanematele, kuidas last raamatu juurde tuua, et sa pead tegema selle asja põnev. Kas just, aga tihtipeale need tekstid ongi sellised hästi lühikesed ja aitab ka see, et, et kui näidata Ta neid illustratsioone vahepeal, et kui näidata neid tegelasi, et, et seal on nii palju avastamist, kasvõi sellesama raamatu puhul ka triinse rippan sellele illustratsioonid teinud ja seal on nii palju selliseid põnevaid detaile, mida avastada näiteks saab tutvustada samal ajal raamatust erinevaid värve või, või selliseid tegelasi, nad saavad ise otsida mõnda tegelast või nimetada. Et see lastele väga meeldib selline mänguline pool just et et kuidagi siduda see see raamatu lugemine mõne mänguga. Ja samal ajal õpetades näiteks võib-olla esimesi täishäälikuid sealt nägema või, või värve või kujundeid. Aga kui on natukene suurem Mõned lapsed juba ei ole olnud seda esimest mudilasi, kokkupuudet sellist või on olnud aga jäänud natukene pealiskaudseks millal on nagu siis, milliste võtetega on siis võimalik last tuua raamatute juurde ja pannud, et tekitada huvi millegi vastu? Ma arvan, siis oleneb, kui vana see laps on, aga, aga eks ta kindlasti juba siis võib-olla käib lasteaias ja juba juba teeb tutvust erinevate häälikutega ja hälli, võib-olla mõne sõna juba kokku ka. Et siis oleks võib-olla mõistlik uurida, et mis teda tegelikult huvitab, et, et neid lasteraamatuid on ju nii palju. Et kindlasti on mõni teema või mõni raamat, mis käib kokku tema huvidega ja selleks on näiteks mõistlika, astuda raamatukokku ja pidada nõu raamatukogutöötajaga, küsida seal soovitusi just uurides enne, et, et mis siis lapsele huvi pakub. Ja ma usun, et on. Kindlasti leiab sellise põneva raamatu lapsele. Kas on ka neile siis nagu selliseid pereõhtuid või hommikuid vanematele? Venelastele, ja et meie keskuses on igal laupäeval toimunud sellised perehommikud kuu saavadki natuke vanemad lapsed ka tulla oma oma vanematega need toimuvad siis igal lau päeval kella 12-st poole kaheni ja nende teema varieerub, et me peamisel kutsume sinna lastekirjanikke või lasteraamatute illustraatorid. Kes siis räägivad oma uutest raamatutest, võime meisterdada me koos midagi või siis näiteks hoopis näiteks seitsmendal oktoobril, meil toimub lugemisjooga, see on selline põnev, põnev. Et olete Ivoga põhjus või kuidas see käib niimoodi, et mina ise seda läbi ei vii, seda viib läbi üks eripedagoog, kelle nimi on Maili Liinamäe, et tema, tema siis teeb erinevaid Harretusi selle jaoks, et lapsed saaksid lõõgastuda, et nad õpiksid keskenduma ja siis mängitakse selliseid tähemänge, tuuritakse tähti, õpitakse erinevaid häälikuid ja proovid, proovitakse siis nendest häälikutest sõnu kokku häälda. Aga see kõik on sellise mängu taustale, et, et see on võimlemine ja siis tähtede uurimine, et see oleks nagu mõnusalt mänguline ja samal ajal, et laps keskenduks, et see loob sellise soosiva keskkonna, et see on ikkagi väga-väga oluline, et laps saaks keskenduda. Aga mismoodi te selle lootes kodudes on probleeme sellega, et laps ei taha keskenduda, kas teil teil televiisorid seal ei ole segavaid sellist, aga mis veel aitaks, kas siis tõesti vaikus või vastupidi, peaks olema mingi mingi muusika? Ka mingi taust, ma arvan, et ma pigem ütleks, et, et vaikus soosib hästi ja just selline võib-olla mõni harjutus, mis, mis köidab tähelepanu selle jaoks ta näiteks maili teebki seal selliseid selliseid võimlemisharjutusi. Ja, ja just sellised harjutused, mis, mis soosivad sellist nagu täpset kuulamist ja täpselt tähelepanu. Oskad sa öelda, mis raamatud meeldivad lastele, millest nad võiks olla või peaks olema pildid? Pildid võiksid olla sellised mängulised, sellised värvikirevad, võib-olla oleks kindlasti huvitav näha sellist erinevat tehnikat, kollaažitehnikat võib-olla. Aga, aga eks lastele meeldivad ikka sellised raamatut, kus nad tunnevad ära isendid, abstraktsed asjad. Abstraktsed asjad. Oleneb, millised, et näiteks Kertu Sillaste on üks väga, väga tore raamat, et kuidas see, kuidas, kus ta selgitab siis lastele erinevaid kunstivorme, aga teeb seda väga lihtsal viisil, et et see läheb väga hästi lastele peale. Aga, aga ma arvan, et lastele ikka meeldivad sellised sellised raamatut, kus nad kus nad tunnevad ära isendid endid, tegevusi, võib-olla mingid seiku, mis on sarnased nende elule mingit põnevust. Mõnele meeldivad sellised hirmsad jutud õudusjutud, mõnel jälle sellised armsad. See oleneb täiesti lapsest samamoodi nagu täiskasvanutele meeldivad erinevad erinevad rannad. No tekst oligi natukene trikiga küsimus, et me peame teadma oma lastetamistele Just nimelt, et ma arvan, et see on hästi oluline, et et lapsevanem selgitab ka välja või uurib, et mis, mis, mis tema lapsele meeldib, et sealt see saab alguse ja siis sealt edasi suunata. Tema last saaks, aga kui ise. Endal nagu noh, ütleme, kas aega või midagi napib või aega küll on, aga tahaks, et keegi veel aitakse, võib-olla koos seltsis oleks segasem, siis lastekirjanduskeskuses need perehommik Just igal laupäeval, siis olete oodatud. Aitäh saatesse tulemast. Irma Mets on lastekirjanduse keskuse huvitegevuse programmi juht. Aitäh. Vaikses. Savoblad kuulavee lõputult. Emmdeeba vaeva. Meile siis või laulis sai laul läbi, ühtlasi sai ka huvitav saade minu poolt läbi Kristadaim nimi, tänan teid kuulamast, soovin kõike head ja mina kohtun teiega juba järgmisel nädalal.