Vikerraadio. Tervist head kuulajad, kell on 10 ja viis minutit, et täna on teisipäev ja me räägime tervisest lähemalt küll narkootikumidest ja alkoholist. Kõigepealt võtame narkootikumide teema ja räägime siis olukorrast nii Tallinnas kui ka üldse Eestis laiemalt. Mida on võimalik teha selleks, et narkokahjusid vähendada, missuguseid teenuseid peaks arendama, missugused on probleemid sellega seoses, kuidas on inimeste suhtumine, milline see on ja kas seda annab muuta? Mismoodi narkomaanid ennast üleval peavad, kas nende käitumist on võimalik kuidagimoodi mõjutada? Teema on keeruline, aga, aga sellest saame siis tänases saates pikemalt rääkida ja ja meil on stuudios külas Nelli Kalikova, kes on tuntud selle ala ekspert, aga siis tunni teises pooles räägime ka alkoholist, nimelt on käimas kampaania septembris ei joo. Selle üks eestvedajatest on lauljat Karl-Erik Taukar ja tema räägibki sellest, miks ta siis septembris ei joo. Ja mina olen saatejuht Meelis Süld. Head kuulamist ja kaasa mõtlemist rääkimist. Räägime siis narkomaaniast tingitud kahjude vähendamise võimalustest Eestis ja meil on stuudios MTÜ AIDS-i tugikeskuse ja osaühingu tervisekeskuse Elulootus juhatuse liige ja konsultant Nelli Kalikova. Tervist. Me räägime sellest teemast sellepärast, et viimasel ajal me oleme kuulnud ka läbi ajakirjanduse et mitmed inimesed on jälle saanud üledoosi siin hiljuti oli just Kose vallast, mismoodi kaks noort inimest jättis oma elu aga kui üldse vaadata tervikut, siis esimese augusti seisuga on Eestis uusi HIV-nakatunud registreeritud 151 inimest ja seda on 25 protsenti rohkem kui eelmise aasta seitsme esimese kuu jooksul. Ja suurenenud on ka siis narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv. Kui mullu oli siis esimese viie kuu jooksul, kui statistikat tehti 39 inimest, tänavu on sama periood olnud siis 54 inimest nüüd numbrid on ilmselt juba tänaseks päevaks sellega suuremad, eks ole? Jah, praegu on 60 800. Aga millest see suurenemine on tingitud, mis siis on juhtunud? Teate, midagi erilist pole juhtunud. Asi on selles, et ma olen eluaeg tegelenud nakkushaigustega ja nakkushaigused on näiteks selline asi mis alati maksab, et kui sa seda ignoreerid, see oli nõukogude ajal, kui püüti varjata seal epideemiaid või mingid puhanguid ja ja, ja see on iga režiimi. Ja, ja praegu see on selle tulemused juba aasta otsa Tallinna linnas käib üks kemplemine, näiteks süstlavahetusega, ametnikud tähendab, vaidlevad üksteisega, elanikud vaidlevad kõigiga, kõik, kõik on vihased, aga asi seisab. Ja kui asi seisab, see tähendab, et protsess, see niisugune halb asi, mis on narkomaaniast tingitud, see kestab edasi ja, ja suureneb, kui ei ole vastupanu. Ja see on täpselt nii, et miks see niimoodi on, kui näiteks seesama süstlavahetuspunkt, see ei ole ainult selline, et vahetan süstla, kõik selleks võiks torgata iga nurga peale süstlavahetusautomaadid ja arvaks, et asi on tehtud. Aga võtmeküsimus on, et narkomaan esimest korda kohtub inimesega, kes tahab teda aidata noh, konsultandiga ja siis konsultant vaatab mis staadiumisse narkomaan on, kas ta on praegu alles algas ja alustas ja tal on nii-öelda veel narkootikum, mis armumise periood, millal kõik sõnad on sellised asjatud sellepärast et, et nagu ma olen vahest öelnud, et proovige roomiale selgeks teha, et tema, Juulia on näiteks rumal ja inetu ja nii ta ei usu. Ja täpselt nii on ka algaja narkomaan. Aga kui see protsess on inimesel kestnud juba piisavalt kaua, kui ta on saanud juba üsna palju valusaid lööke Siuke perekonnas jäänud tööst ilma või, või õpingust ja tervis hakkab üles ütlema ja siinsamas on inimene, kes teda võib aidata, et siis siis see toimubki ja, ja mida lähemal on see teistmoodi abi, seda parem sellepärast et praegu võideldakse selle eest, et, et üks üksik süstlavahetuspunkti ja sedagi ei saa üles pandud. Tegelikult see üksik ei, ei mõju hästi sellepärast et see on nagu üks protsessist. Sest kui näiteks sealsamas punktis öeldi narkomaanid, tead, sul on aeg juba minna ravile. Aga selleks, et ta jõuaks ravile, kuigi öeldakse talle aadress ja kellaajad ja kõik, aga ta peab sinna jõudma, aga tee peal on tal diiler, tee peal on tal vajadus süstida ja siis ikkagi lükkub see homseks ja ülehomseks jääbki tegemata, et kui see on ühes kohas, siis on palju mugavam, sellepärast et, et või tähendab tulemusliku ma ütleks, et ikka võtad selle inimese käest kinni ja spetsialisti juurde, siis temaga räägitakse, siis ta nõustub, et jah, tõesti ikka kriitiline olukord on ja ma pean midagi tegema, eks ole, ja siis tuleb kohe abi ja ja, ja kõik, need ravimeetmed on selle poolest head, et kui inimene saab näiteks kas või asendusravi, siis faktiliselt esimesest päevast peale hakkab olema varas. Sest narkomaan ei lähe söögi jaoks raha otsima või riiete jaoks ainult narkootikumi jaoks ja kui tal seda ei ole vaja, kui ta saab aseainet, mis, mis viib ta organismi, noh, enam-vähem tasakaalu, ta ei lähe varastama ja sellepärast näiteks nii palju, kui on Tallinna linnas neid asendusravikohti. Nii, noh, üle 300. Nii palju on vähem vargaid Tallinna linnas, muide. Kui rääkida üldse, kes on need inimesed, kes siis käivad? Kas, kas asendusravil, kes on jõudnud selleni välja või kes käivad ka süstlavahetuspunktides, et kes need inimesed No vot, arvestades seda, kui palju praegu on igasuguseid artikleid narkomaaniast, no iga päev tuleb igasuguseid siis no ma ütleks, et 90 protsenti on selliseid, kus inimesed kirjutavad asjast, mida, millest nad üldse ei tea. Ja väga tihti. Näidatakse seda nagu analoogiana alkohoolikuga, et, et noh, et kui on ikkagi asotsiaalne pere ja kõik on joodikud, eks ole, siis üsna tõenäoline on, et sealt ka tuleb ka alkohoolik, eks ole, narkomaania ka niimoodi ei ole, meie oleme noh, nii-öelda see narkomaaniaprotsess on meil mitte väga vana kuskil 90.-te keskelt ma mõtlen seda süstivad narkomaanid peatse sõltuvust ja Need on täiesti normaalsed pered. Kusjuures sellised pered, kus raha ei kuku taevast, kus nad on heal majanduslikul järjel, olid enne seda, kui laps hakkas ta narkootikumide, ütleme aga see raha on tulnud raske tööga, inimesed on töötanud kahes kolmes kohas ja ja võib-olla pannud valesti rõhku, et lapsel peab kõik olema kõik muusikakeskused ja, ja, ja igasugused need elektronvidinad ja nii edasi. Aga lapsel vahest võib-olla tähtis temaga rääkida, temaga võib-olla koos süüa teha või väljas käia või jalgrattaga sõita. Ja vot see jääb puudu. Ja, ja kuna narkootikum on tunginud Eestisse väga jõudsalt 90.-te keskelt, ma mõtlen Objaadid siis ei ole kaugel see tee, et laps ja teismeline saab seda sisuliselt täiesti võõras inimene, kahe maksimum kolme telefonikõnega saab selle kätte. Me räägime ikkagi noortest inimestest. Absoluutselt noortest ja sest kui näiteks küsida, millal nad alustasid siis reeglina on seal 13 14 ja see on minu vastuväide nendele, kes armastavad kirjutada kommentaaridesse igal pool, et see on tema vaba valik. Kui ta valis surma, siis las las sureb ja ja kõik, no kellel on olnud lapsed, siis ma küsiks teie käest, et 13 aastasel, kui suur on tema vastutustunne, kui suur on tema mõtlemine tulevikust, kui kui suur on tema uudishimu, mida ta peab rahuldama kohe ja praegu. Ja, ja siis. Ma ootaks seda vastust, et kas ikka on vaba valik see, seda enam, et pakkumine on ju ületab isegi nõudluse, sellepärast et kõik sõbrad ja tuttavad võivad soovitada Lasnamäe suurtes majades väga sageli trepikojas on inimene, kes, kes müüb seda ja kõik seda teavad. Nii et narkootikumi kättesaadavus on üks asi ja teine asi, et, et noorte uudishimu ja, ja nad ei kujuta ette missugusesse lõksu. Mida annab teha ikkagi kahjude vähendamiseks ära, mis on need kindlad asjad, mis on maailmas toiminud ja millest me võiksime ka? Õppustatu teate õnneks noh, ma ei tea, teiste õnnetuseks meie õnneks kõik asjad, mis puudutavad narkomaaniat, gif ennetamist, kõik on maailmas juba tehtud, kõikjal jalgrattad on juba leiutatud ja meil on vaja ainult, et valida see enam-vähem meile sobiv mudel ja kohandada meie tingimustele. Sest päris mitu korda on juhtunud niimoodi, et meie ilusad noored ametnikud käivad kuskil Hollandis ära või, või, või, või kuskil mujal. Šveitsis näiteks ja siis vaatad, oi, seal on vot nii ja naa, tulevad siia ja hakkavad tegema täpselt sama mudelit ja panevad puusse. Sellepärast et noh, narkomaani ateist noh, teistmoodi need inimesed, kes tarvitavad narkootikume, on teistmoodi, tuleb igat asja tuleb rakendada mõistusega ja, ja kahju ja kahjude vähendamise meetmed on väga kindlalt paika pandud. Ja miks see termin tähendab, mõnele see tundub niisugune imelik, et mis tähendab kahjude vähendamine või niimoodi? No see on ingliskeeles, harmrid, action on tema ingliskeelne termin ja niimoodi ta on tõlgitud ja niimoodi ta nüüd juba inimesed hakkavad harjuma, et no hea küll. See tähendab, et tegelikult narkomaani, igal tema allakäiguastmel on võimalik anda talle abi, millega saab tema ja ümber ümbritsevate inimeste elukvaliteeti parandada. Kui ta on algaja, siis on ühed meetmed, kui ta on juba kaua aega sõltuvuses, siis on teised, kui ta on päris juba peaaegu rentslis ka siis kapp saab aidata ja teha ta elu enam-vähem niisuguseks. Väärtuslikuks ja ja et ta ei kahjustaks ühiskonna tähendab tundeid ja, ja materiaalset heaolu. Nii et ja algab see sellest, et kõigepealt narkomaan tuleb üles otsida. Vot siin on vaja teada, mis, mis on narkomannil kõige tähtsam, primaarne, primaarne narkootikum, normaalne inimene, kui tal midagi valutab, siis ta kohe läheb arsti juurde ja siis kurdab järjekorrad pikad ei saa spetsialistile niimoodi narkomaan ei lähe. Tähendab, ta istub oma mustas augus nii kaua, kui ta ükskord haigeks jääb ja ära sureb, ise ta ei lähe. Ja isegi kui sa lood mingisuguse keskuse või punkti või niimoodi, siis sa võid sinna teha ilusti seinad üle võõbata, kõik lauad, toolid kõik panna ja istuda ja oodata ja teatada näiteks ma ei tea, kas raadios või lehtedes. Et vot niisugune asi on tehtud. Sa võid istuda ja oodata, keegi ei tule sellepärast lehti, nad ei loe raadiot, ei kuula. Nii et siin on hoopis teised sellised infokanalid. Ja selleks, et narkomaan harjutada näiteks sellega, et vot siin saab süstlaid vahetada, selleks kulub aastaid. Me teame seda, sest me töötasime. Noh, meie oleme seda alustanud 97. aastal. Ja kulus aastaid, enne kui meil oli selline deviis, et, et noh, me ei tea, tead ma Tallinnas iga koer ja see tähendab, et ka iga narkomaan ja siis nad ise otsisid selle koha ülesse. Aga lõhkuda oli väga kerge kemplemine, lõhkus möödunud aasta juulist kuni tänaseni selle meie väga hästi toimiva süstlavahetuse ja kõik. Ja nüüd isegi kui juhtuks ime, no ma ei tea, kui, kui kõik lepiks ära ametnikud ja elanikud ja, või leiaks hoopiski mingi alternatiivse koha siis selleks, et harjutada sõltlased selle kohaga, kulub mitu-mitu kuud rasket tööd, enne kui nad sinna tulevad. Vot see on niisugune, see on sõltlasi ideoloogia ja seda tuleb arvestada, seda ei saa muuta, sellepärast et siin domineerib narkootikum, mitte terve mõistus. Aga miks sa süstlavahetus nii oluline on? See on oluline sellepärast, et, et see on esimene samm, kus me kohtume, narkomaan, ega meie ei ole ju diilerid, me ei ole ju ise tarvitajaid, eksole. Õnneks, ja meil ei ole ka sellist tutvusringkonda, kus, kus võid öelda, et vot nüüd hakkame koostööd tegema või niimoodi. Aga, aga selleks, et seda narkomaani üles leida, vot selleks on vaja teada, kus nad on, kuidas neid kätte saab, kuidas neid meelitada, näiteks ma võin küsida, miks narkomaan ikkagi tuleb selle pika töö peale süstlavahetuspunkti vahetama süstalt, mis maksab alla krooni alla euri. Ale Jüri ja ja tekib küsimus, et ta samal ajal kulutas päevas näiteks 100 euri narkootikumi peale, mis üks eur nüüd nii väga on. Aga kõik sõltub sellest, mis kohastasele saab, sellepärast et kui ta läheb apteeki, siis apteegitädi vaatab kurjalt. Siis need järjekorras seisvad inimesed saavad aru, et pole õige inimene ja hoiavad oma koit, on vihased ja kõik. Ja kui ta tuleb süstlavahetuse punkti talle öeldakse, kui tore, et sa tulid, Sa oled nii tubli. Vaata nüüd räägime sellest ja sellest ja me oleme võib-olla esimesed inimesed, kes ütlevad, et ta on tubli, kõike sõimavad kõik perekonnast kuni politseini kuni meedikute niikuinii kõik, kes narkomanniga muutuvad ja see on ilmselt see kuldvõtmeke, mis, mis noh, nii-öelda avab nende südamed ja ta tuleb järgmine kord, sest iga inimene tahab, et talle kas või kord päevas või paar korda nädalas öeldakse, et ta on tubli, et ta tuli ja, ja ta on hea. Aga see elanike suhtumine, mis on noh, mõnes mõttes ka arusaadav, eks ole, et et ei taheta, et nende elumajas või kusagil seal elamupiirkonnas oleks süstlavahetus. Kas on võimalik ka narkomaaniat ja ka selles mõttes läbi rääkida, et kuulge, te saite süstlad kätte, ärge siinsamas koridoris nüüd kohe seda süsti hakata. Absoluutselt, kusjuures nad kuulavad meie sõna sest noh, tundub, et nad on sellised süüdimatud ja mitte miski neile ei mõju. Aga kui nendega inimese moodi rääkida ja kui nad on kuulnud ka, et missuguse näiteks raskusega on see projekt siiani näiteks jalad alla saanud, siis nad tõesti ei tee seda. Ja isegi see ei ole tähtis, on olemas väga palju selliseid teaduslikke uuringuid, kus on leitud, et vot selliste kohtade ümbre ümber esiteks kuritegevus ei tõuse ja isegi väheneb. Sellepärast et noh, kuritegevuseks on teised kohad, tähendab kaubanduskeskused ja kus ikka raha saab, sellepärast et süstlavahetusest ei saa ei raha ega midagi seal ümberringi mõtet nagu ei ole ja, ja teiseks kas see süstimine, muidugi, kui tingimused on sellised soodsad, et selle isegi mitte siit on elumajas, aga näiteks kui kõrval on mingisugused sellised väiksed Pid nurgatagused, väiksed põõsad või kus saab ennast niimoodi ära peita ja süstida, see nagu see nagu võiks soodustada, aga kui näiteks kõiki võitlesid, võitlesid meie selle süstlavahetuse vastu, mis pidi olema Paldiski maantee 36 a. Nüüd me töötame seal jõuludest tänaseni ja ma võin öelda, et seal on niisugune liiklus, et see pühib nii narkomaanid, kõik, teised paremale, vasakule pole ühtegi inimest, pole neil, pole mitte kuskil kohta, isegi nii, et see kõik oli niisugune asjatu vaev ja, ja kõik need kohtud ja, ja värgid, Need olid hirmul, suured silmad, mitte mitte midagi muud. Ja ühesõnaga, see süstlavahetus on esiteks muidugi puhas süstal ja talle selgitatakse, miks ta peab seda tegema, miks mitte visata must süstal kuskile sellepärast et mitte sellepärast, et ta muutub korraarmastaja, eks, aga sellepärast, et kui ta toob näiteks piisavalt palju musti süstlaid, ta saab puhti süstlaid vastu ja veel rohkem, nii et see on niisugune noh, vahetus nii-öelda jaa, ja ühesõnaga siis meil tekib selline kontakt, aga järgmine ka kahjude vähendamise väga tähtis osa, mida meil kahjuks ei ole kombeks nimetada kahjude vähendamiseks, aga tegelikult see on, on asendusravi, mis puudutab muidugi ainult peatselt, sellepärast et jaadi tidega. On olemas varad, mis nagu asendab seda illegaalset narkootilist ainet ja teeb enesetunde normaalseks, aga kais ei anna. Nii et ta on nagu meditsiiniline noh, päris hea preparaat, see on asendusravi meta toniga. Ja, ja, ja sellel on ka väga erinevad nende kahjude vähendamise etapid. Kui on algaja, siis võib-olla on võimalik ka kolme kahe-kolme-nelja kuuga päriselt alandades doosi päris sellest lahti saada. Kui on juba sõltuvus pikemat aega, siis võib-olla aasta-kaks ja siis hakkab noh, siis võib seda doosi alandada. Võib-olla, kes on juba 10 15 20 aastat tarvitanud, see jääbki selle peale, aga ta on spetsialiseerunud, tähendab, ta ei varasta, ta läheb tööle, tal perekond võtab ta tagasi, ühesõnaga ta ei, ta ei ole enam ühiskonna puuk, aga ta on noh, niisugune. No mitte võib-olla kõige täisväärtuslikum liige, aga ikkagi parem kui mingisugune noh, nii-öelda täit. Me teeme siinkohal väikese pausi, kuulame muusikat. Meil on stuudios külas MTÜ AIDS-i tugikeskuse ja osaühingu tervisekeskus, Elulootus, juhatuse liige ja konsultant Nelli Kalikova ja pärast muusikapala head kuulajad. Ootame teie tagasisidet ja küsimusi just nimelt narkomaaniast tingitud kahjude vähendamise teemal. Räägime siis tänasest saates narkomaaniast tingitud kahjude vähendamise võimalustest ja meil on stuudios Nelli Kalikova, kes on juhatuse liige ja konsultant MTÜ AIDS-i tugikeskus ja osaühingus tervisekeskus, elu lootus. Meie stuudionumber on kuus, üks, üks, 40 46, üks, üks, 40 40 kui selle valdkonna kohta on küsimusi, kommentaare, siis kõik kõned on teretulnud. Aga, aga rääkides ikkagi sellest HIV tõusust, et nüüd jällegi on, on nähtud seda, et 25 protsenti on HIV-i rohkem. Siin muidugi on erinevaid põhjuseid ja võib öelda, et inimesed testivad rohkem, aga kuidas see võib olla ka seotud selle süstlavahetuspunkti teemaga? No see tehtivat rohkem võib-olla omab mingit tähtsust, aga see on noh, paar-kolm protsenti eriti võib-olla. Tõuseb sellepärast, et kui ikkagi korralikku sellist süstlavahetust ei ole siis suur osa narkomaan, eriti neid, kes on uuesti tulnud või uued nii-öelda siis nad ei saa lihtsalt seda nõustamist korralikult. Ja täpselt sama on ka selle surmad üle doosidest. Võib-olla te mäletate, kui siin mõni aasta tagasi meilile 170 surma aastas ja me olime Euroopas esimesed, me praegu oleme ka esimesed, aga aastast 13 Me alustasime Naluksoni programmiga, see tähendab, et Nalogson on selline imerohi, mis päästab, kui narkomaan, ületoosis ja suremas kaotab teadvuse ja ja niimoodi ja seda võib süstida. Ja mitte ainult arst või kiirabi, aga seda võib süstida narkomaan ise, sest ta päästab ennalt ja võib-olla ka oma kaaslast. Ja kui ja süsteem oli selline, et kui narkosõltlane tuleb, siis talle tehakse koolitus, antakse kätte see süstal spetsiaalne, niisuguse kollane ja, ja, ja, ja siis, kui ta on kedagi päästnud, siis toob meile selle süstla tagasi ja, ja neid juhtumeid oli ikkagi mitu-mitu-mitukümmend. Ja kui see lakkas olemast sellepärast et kui narkomaani ikkagi kätte ei saa, nii kergelt, eks ole, siis ei saa ka seda nõustuda. Siis juhtus ka selline õnnetused. Nalogsoni tarned, Delts oli, oli suur ja, ja, ja tulemus on käes täpselt nii nagu nakkushaigustega nad maksavad kätte üleoleku ignoreerimise ükskõiksuse, alati maksavad kätte. Number on meil stuudios kuus, üks üks, 40 40 ja Vaike Kunda lähistelt helistab. Hallo, kuuleme teid? Tere hommikust, tervist. Mul oleks niisugune küsimus, miks poputatakse narkomaane, kui nemad on ise süüdi ja ajavad suust sisse igasugust solki ja süstivad endale sama kui rasked? Mitte et ma mõtlen vähihaiged, kelle rohuhinda tõstetakse veel kogu aeg ja mitte mingisugust abi, nad ei leia narkomaanide Laantakse miljon neid, kuhu need miljonite tegelikult kaovad ja mismoodi neid narkomaane siis nüüd kiigutataks ja poputatakse peal? Midagi otsast peale midagi ei alustata. Lõpptulemus ainult võtab raha neelab riigi rahasid. Kas see on õiglane? No kõigepealt tekib küsimus, kus see esimene ots on, millest alustada, võib-olla see, et narkootikum pääseb ikkagi riiki üsna kergelt, sellepärast et sedasama fentanüüli meil siin Eestis ei toodeta, see tuleb ikkagi üle piiri. See on üks asi, teine asi, vot see kas narkomaanid poputatakse või mitte ja, ja kuidas on selle vähihaigega või diabeedihaigega või nendega, kes nagu nagu paistaks, et ei ole oma haigustes süüdi. Siin. Ja noh, see võib-olla kõlab väga küüniliselt, aga siin on tähtis ühiskonna egoism, sellepärast et kui näiteks narkomaani lasta lihtsalt joosta, mööda tänavaid, varastada, röövida, tarvitada narkootikume, siis lõpuks ära surra siis see kahju, mida ta teeb, on kümneid ja isegi sadu korda suurem, kui teda saada. Et viia talle kõik need abistavad meetmed suure vaevaga saada teda rehabiliteeritud sedda oleks normaalne, ta läheks tööle ja läheks perre tagasi ja niimoodi see kõik on väga raske ja suhteliselt kulukas, aga see on, ma ütlen 100 korda sadu kordi odavam kui lasta teda lihtsalt tänavale. Ja kui me neid rahad kokku hoiame, siis kuulajad Need, kokkuhoitud rahad loomulikult nõrgematele tähendab haigetele haigetele lastele, puuetega inimestele ja ja, ja vot vot sellistele, nii et nii et siin on vaja nagu vaadata natukene laiemalt sellepärast et ühiskonna egoism sunnib seda tegema. Valeri ja Tartust on valinud numbri kuus, üks üks, 40 40. Ja Hallo, olete eetris? Ja tere, mina olen hoopis Snelli kaarikuavale väga tänulik selle info eest. Viimastel päevadel on hästi palju olnud raadios tõesti teemal sellel teemal arutelusid ja artikleid lehtedes. Et küll on koledad need narkomaanid, nad rikuvad meie rahulik, kui elu, meie lapsed on ohus, on väga suur kuritegevus, kui nad on kuskil läheduses, narkomaanid natukene, arvasin isa sarnaselt küll on hea, mille me Tartus me ei näe neid. Meil ei ole neid süstlavahetuspunkte. See nüüd kuulen Trouallelligaadikaati, mõtlen aitäh selle info eest, palun selgitage seda rohkem see, et paljud inimesed saavad päästetud. Inimeste teadlikkus saab tõstetud. Et minul ei ole lähiringis selliseid sitsivaid narkomaani, aga, aga kui mul oleks, siis ma mõistaks, palju paremini. Üritaks leid kuidagi omalt poolt aidata. Aitäh. Aitäh helistamast, aitäh heade sõnade eest ja ma tooks sellise näite. No kui te mainisite, et praegu on palju artikleid, siis üks oli see kose juhtum, kus kaks noort pereisa suri üledoosi ja ja suur selline pahameelelaine tuli, et kuidas nii, et meie noored eesti mehed nüüd ja, ja kõik ja meie koses, kus on kõik ideaalne, ilus, ilus kohakene ja alles mõni päev hiljem tuli üks niisugune, ma ütleks väga aus artit kell, mis, mis seletas, et ega seal kosel nii väga kõik roosiline ei ole, on seal narkootikume olnud, juba tükk aega on Tallinnast toodud, on kohapeal müüdud on peale igasuguseid pidusid ja pidude ajal tarvitatud, niiet see lihtsalt juhtus, et see surm tuli nüüd noh, nagu alarmine inimestele, aga olukord oli seal juba tükk aega halb ja keegi seda kas ei näinud või ei tahtnud, et näha või näiteks sugulased, kes tegelikult ju näevad ja tunnevad, nad ei julge rääkida. Jaa, tere. Tere. Ma tahan öelda seda, et Nelli Kalikova vaieldamatult väga vajalikku tööd. Jah, see, see on kindlasti vajalik sinnamaani, kuni toimub nende narkomaanide õpetamine ja peab igatepidi selline. Aga ma ütleksin, kui ta on juba teinud omale selle surmava süsti, vot siis tõesti teda äratada ei ole mõtet. Sest ta on ise selle valinud, las ta siis läheb kõigil heade. Ja kui niimoodi nad lähevad järjepanu, küllap siis võib-olla natukenegi mõni, kellel on midagigi peas, hakkab arvestama sellega, et mis teda ootab. Ja mis puutub sellesse kose juhtumisse, kuna ma olen isekotta inimene. Ja tegelikult ma tean ja ma tean ka seda, et katel ja kokaravilas on palju narkomaane on, aga üks lihtinimene ei saa sinna midagi teha, aga nende kohta ütlen ma seda, et neid oli kasvatatud, neid oli koolitatud, teid oli õpetatud, teid oli päästetud, neid oli võõrutatud. Aitäh helistamast. No kõigepealt ma tuleks teie selle kõne algusesse, et noh, kui ta juba süstis ennast, siis mis teda päästa ja, ja niimoodi. Aga hiljem te ütlesite, et seda inimest on ju koolitatud, kasvatatud, neetud kattetud, eks ole, ja ja nüüd me viskame ta lihtsalt prügikasti, kui ta ära sureb, siis enam midagi teha ei saa, ei ravida, ei rehabiliteerida, ta on maha kantud ja see on illusioon, et ootame ära, millal nad kõik ära surevad, siis on meil ühiskond kergem puht. Ta elu on roosiline. Me ei jõua seda ära oodata. Tähendab, kui me laseme lihtsalt asja nii, nagu ta on siis nad jõuavad meie ühiskonna laastada, enne kui me jõuame viimse narkomaani surmani oodata. Ja üleüldse, kui me mõtleme ka meditsiinipersonali nende kutse-eetikat, siis lasta inimesel lihtsalt surra. See ei tule ju kõne alla absoluutselt. Teate, siin on väga noh, ma ütleks, tragikoomiline niisugune situatsioon, meedikud on alati suure südamega ja isegi meedikul karga ping täis, vahest elustades narkomaani, küsige kiirabiarstidel. Sellepärast et esimene, mis, mis toimub narkomaani, kui ta saab selle päästva süst süstla või selle narkoNalogsoni süsti, siis temal kaob kõik see kaitsmist alles kalli raha eest teinud. Ja esimene, mis ta teeb, kui ta silmad lahti teeb, ta sõimab kõik läbi. Et noh, kõik raha läks asjata tähendab normaalse inimese jaoks absoluutselt mõeldamatu käitumine, aga see on niimoodi ja isegi väga heasüdamlik meedik võib, võib selle peale vihastada, aga midagi pole teha. On olemas kukupaid, patsiendid on olemas rasked patsiendid, me peame sellega arvestama, aga see, mis tihti kommentaarides öeldakse, kui omanistid ütlevad, et kõik saate asustamata saarele ja sellised radikaalsemad ütlevad kõik maha lasta või, või teha neile Sist ära see vinte kuskile. Rivo Tallinnast helistanud meile ja lühidalt, palun, meil on väga vähe aega. Kuhugi nurka muudeti. Kuidas valida selliste asjade vahel? Ja aitäh helistamast ja kuulame veel järgmist helistajat veljo Lääne-Virumaalt, teie kommentaar. Aitäh selle kommentaari eest, see oli see sama võrdluses asustamata saarele, eks ole. No me ei saa selle ehku peale minna niimoodi, et äkki äkki paraneb või niimoodi. Kes on elanud nõukogude ajal, need mäletavad, võib-olla vene keeles oli seeltebee, ma ei tea, mis lühenduse eesti keeles oli see ravi profilaktooriumidioodikutele ja nad olid seal aasta kaks. Ja tulemus on, oli ainult see, et naine sai kaks aastat puhata ja mitte midagi muud. Joodik, nii kui ta oli, nii, ta tuli välja, kukkus jälle jooma. Kui inimene ise ei ole valinud selle paranemise tee siis tee, mis tahad, temast ei saa jagu Samantha narkootikumidega. Meie saateaeg selle teema käsitlemiseks saab ühele poole, me räägime hetke pärast edasi hoopis kampaaniast, septembris ei joo. Ma ei tea, kas on võimalik teha narkonarkomaania teleka kampaania, septembris ei süsti. See oleks väga tore ja väga lihtne, aga absoluutselt ulmeline ettepanek. Aga see ei ole nii lihtne. Aitäh tulemast stuudiosse, MTÜ AIDS-i tugikeskuse ja osaühingu Tervisekeskus Elulootus juhatuse liige ja konsultant Nelli Kalikova. Aitäh teile ka. Vikerraadio stuudios on nüüd külas laulja Karl-Erik Taukar. Tervist, tervist. Räägime sellisest kampaaniast nagu septembris ei joo ja sa oled üks nendest eestvedajatest koos Kristel Aaslaiuga just. No miks siis septembris ei joo? Ja üldse mitte juua absoluutselt, tegelikult, ega ma arvan, et ega kõik on ju nõus, et kui ikkagi üldse alkoholi ei taha tarbida, siis ega ju kohustust pole. Ja moodi võiks seda teha septembrist alustades ja kuni järgmise septembrini välja ehk siis mitte üldse juua, aga aga, aga noh, võib-olla kampaania tegijate mõte oli see ja mis mulle tundub ka loogiline, on see, et alustada võib-olla niimoodi väiksemast ajaperioodist ja siis vaadata, kui hakke hakkab ikkagi rahvale meeldima. Ja paistab, et ikkagi selge meel ja, ja ja nii-öelda kasu lõigatud tervise arvelt on nii suur, et, et et võib-olla see nii-öelda nakatab. Ma usun seal asja lootus, mismoodi sa ise haakusid selle kampaaniaga? No tegelikult ega selles mõttes mina esitan väljakutse sisuliselt kõikidele inimestele ja mulle esitas väljakutse siis tervise arengu instituut, kes tegi ettepaneku, et kuule, Karl-Erik, et mis sa arvad, kui sa nüüd võtaksid kätte ja võtaksid osa septembris, ei joo aktsioonist ja ma olin sellega üsnagi kohe nõus. Nii et nii et sellepärast ma olin nõus, et üsnagi üsnagi selline loogiline q, millel just proovida võib-olla seda kahtlust, et selline suvi võib-olla siin ringi reisimine, grillihooaeg ja võib-olla paljude jaoks ka selline õllehooaeg on, on läbi saanud ja nüüd on aeg ja hea moment, selline uus lehekülg võib-olla pöörata korraks. Kas see on sinu jaoks suur väljakutse endale? No üldiselt ma ei peaks seda enda jaoks väga suureks väljakutseks, sest sest ma olen selliseid alkoholivabasid perioode teinud ka viimaste aastate jooksul varem. Et, et ma arvan, selline isegi kaks, kolm kuud ma olen olnud täiesti nii-öelda ilma alkoholi tarbimata ja, ja siiamaani ei ole see mitte mingisugust probleemi tekitanud, seega ma arvan, et september on käkitegu. Aga. Lauljakarjääri peale ja ja sellele, et publik oleks lõbus, tunneks ennast vabalt. Me teame ju, et noh, alkoholil on teatud selline mõju, et inimesed tunnevad ennast vabalt. Kas sinu jaoks on tähtis, see publik oleks kuidagimoodi elav ja, ja oled sa valmis sellega, et septembris on täiesti kaine publik, kes üldse ennast ei liiguta? Ei, tegelikult ma mulle väga meeldib esiteks, kainena esineda ja teisalt mulle meeldib väga selline erksate meeltega publik, kes, kes nii-öelda igast ikkagi sõnast, mis mikrofonist lausud või laulad ka aru saab ja ega see neile ilusti ilma filtrita kohale jõuab. Et seda on väga tunda. Kas, kas sa, vahe on väga suur, kas esineda öösel ööklubis, kus on ikkagi juba lubatud mõned aparatiivid ilmselgelt ja teine variant on see, kui esineda näiteks õhtupoolikul kusagil, kus on, on õhkkond on selline, kus noh, vähemalt liigselt Napsuta, mis kindlasti ei ole, et seda nagu publiku reaktsioonidest kohe aru saada, kui, kui seal on mingi filter vahel mõnda mõndasid asju tuleb, tuleb noh, selles mõttes rõhutada. Kui sul on mõni mõte, mis sa tahad näiteks ööklubi seltskonnale öelda, siis sa pead nagu, ütleme era erakordselt articulaarsel niimoodi ja väga niimoodi silma eraldi vaadates ja toonitades niimoodi lausuma, et et selles mõttes palju lihtsam on tegelikult publikuga ikkagi saada selline vahetu kontakt, kui kõigil on meeled ärksad. Nii et sa oled kaine, publiku poolt. Kindlasti publikut nüüd karsklusele nagu ei keevitajat. Et selles mõttes ma arvan, et vähemalt täiskasvanule osale publikust, kellele ju üldse alkohol noh, seaduse järgi lubatud on, et alaealistele ju ei ole siis noh, täiskasvanu eas võiks juba olla selline teatav enesekontroll, et kui tulla kontserdile, siis siis oli mõõdukalt doseerida enda meeleolu ja juba erukogemusel ajalt siis leida õige kogus alkoholi, mis aitab nautida kontserti, mitte ei muutu tülikaks siis endale ja teistele. Kui rääkida septembris ei joo kampaaniast, siis tagasiside, mida sa oled saanud, kas siis ütleme sõpradelt-tuttavatelt või läbi Facebooki ja kuidas te sellesse suhtute, et ma vaatan, et eks seal on ka selliseid kriitilisi kommentaare, et mis rumalus nüüd on näiteks ja ja ma vaatasin, et kolleeg Mart Sander öelnud, et ta liitub siis, kui, kui sina omakorda liitud tema planeeritava kampaaniaga septembris ei pese söega hingad, kuidas sa suhtud sellistesse noh, kohati natukene naeruvääristavat? Targlasse no üldiselt ma arvan, et ei ole võimalik teha nii suurt kampaaniat ilma et sellel poleks vastaseid ja, ja selliseid naeru vääristajaid, aga aga noh, võib-olla need inimesed ei ole. Ühest küljest võib-olla nende suhtumine alkoholist on teine ja võib-olla nad peavad seda elu vajalikuks kuu aega, ilma selleta olemist, tundub igavene kurbus ja ikaldus, aga, aga, aga teisalt jällegi noh, mina olen mõtestanud enda jaoks ikkagi selle asja nagu selgeks, et see kampaania ei propageeri karsklust vaid pigem see kampaania, selle kampaania eesmärk on hästi selgelt ära piiritleda üks periood ja sellises nagu väljakutsuvas toonis, eks ole, et inimesed, sõbrad omavahel kutsuvad siis 11 välja, et kuule näed, et tere, kas teed ära või ei tee aumeeste mäng ja, ja üks, üks periood ära piiritletud, millal siis nii-öelda harjumust murda. Jaa jaa, sest just sellist harjumuslikku võib olla alkoholi tarbimist kuidagi kuidagi nagu ümber mõtestada, et, et kas on see õhtune õlu nüüd või see peaaegu igaõhtune õlu näiteks mõne inimese jaoks on see tegelikult kehale vajalik või on see pigem ikkagi harjumus ja on, on nii-öelda lihtsalt, et keha või januneb just just selle harjumuse selle mõnusa, selle külma õlle maitse järgi õhtul näiteks, eks ole. Ja, ja ma arvan, et see ei ole suunatud ka nendele inimestele, kel tingimata peab alkoholiga mingisugune probleem olema või kuritarvitamisega kuidagi patustanud, et ma arvan, see on, see on, see on kõikidele inimestele tavalistele inimestele meie ümber, kes, kes võib-olla mõnikord tarvitavad alkoholi ainult näiteks sellepärast, et kuidagi peab või on kuidagi harjumus. Ma arvan, et see on, see on võib-olla selle asja võti, et seda harjumust murda. Karl-Erik Taukar sa ilmselt tajud ka seda vastutust nüüd, et olles eeskujuks ja kampaania selliseks võtmekujuks koos Kristel Aaslaiu ka siis kui sa nüüd vahele jääd või kui peaksid tulema libastumine, et siis siis on päris ränk see eksimus. Jah, kahtlemata see oleks küll väga nadi lugu jah, kui, kui, kui kuskil nüüd kuskil keegi šampanjaklaasiga või kuskil mind pildistaks, aga noh, selles mõttes seda on, ütleme selleks, et, et seda ei juhtuks, ei pea midagi tegema, vaid lihtsalt tegemata jätma. Et selles mõttes, ega mul isegi midagi keerulist ei ole. Mismoodi sa suhtud Ossinovski alkoholipoliitikasse? Üldiselt ma suhtun üldiselt pigem positiivselt sellesse, kui, kui alkoholiaktsiis tõuseb tegelikult ja, ja noh, kui ei tõuse just täiesti ebaproportsionaalselt ühe korraga, nüüd ma ei tea, viiekordseks või kümnekordseks. Aga, aga ma olen tõesti sellel seisukohal, et kui kui, kui elus on selles mõttes kõik paigas kõik nii-öelda töö ja pereasjad sujuvad siis ma arvan, et see mõnikümmend senti nüüd õllepudeli hinnale ei tohiks nagu kellelegi otseselt probleemi tekitada, et kui ikkagi nii-öelda asjad sujuvad ja ja on põhjust tähistada, et see puder kätte võtta, siis, siis ma tõesti minu loogika ütleb, et see mõnikümmend senti ei tohiks nüüd kedagi vihaseks ajada sai, see ei ole Lätis alkoholi järel käinud. Vot mine sa tea, kui ma elaks Lõuna-Eestis, ma võib-olla teeks seda, aga, aga, aga tõesti Tallinnast on ikka natuke pikk-pikk tee ja ma arvan juba noh, see kuidagi vist ei tasu ära. Nonii, aga rääkides ikkagi sellest kampaaniast septembris ei joo, siis mismoodi liituda? Asi on lihtne, kõigepealt tuleb muidugi võtta vastu otsus, et septembris mitte juua ja sellest teada anda sotsiaalmeedias on see siis Instagram või Facebook või, või mis iganes. Ja postitada pilt sellest, kuidas sa oled pööranud tühja klaasi laual tagurpidi postitada see pilt ja kirjutada sinna juurde kolme oma sõbra nimed, kellele sa siis omakorda selle väljakutse edasi annad. Ja nii lihtne ongi. Teil on, kas teil on väike võistlus ka koos Kristeliga, et ma vaatasin, et sinu selles kampaania grupis oli kuskil 2000 inimest koos huvitanutega temal oli 1300, et, et siin on ka väike võistlusmoment või? Ei, see on, selles mõttes on see ikkagi kampaania tegijatel väga kaval, et kui tahad, et kui tahad inimesi pingutama panna, siis pane nad omavahel konkureerima ja, ja ja tõesti, selline olukord meil, Kristjaniga praegu siin omavahel on ja, ja mulle tundub, et, et see kindlasti meid mõlemaid natuke tagant utsitab niimoodi. Aitäh tulemast vikerraadiosse, Karl-Erik Taukar ja septembris ei joo. Nii on jah, septembris ei joo, septembris ei süsti, rääkisime tänases saates nii narkomaaniast kui ka alkohol lismist. Ja aeg on sealmaal, et hetke pärast on eetris uudised mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja kaasa rääkimast. Linn ei tulnud isegi kui tuule öelda armeele. Mees. On olnud. Kui see ideaalne, et ma proovin, ava peaseeri jõuda lihtsa asja harjuda. Vallavaatus. On uskumatud. Alen köhi käätman.