Juba neljandat korda antakse Eestis tänavu välja selge sõnumi auhindu. Selle auhinnaga tunnustatakse neid ettevõtteid ja organisatsioone, kelle avalik info lähtub eelkõige kasutaja vajadustest. Võitjatele antakse auhinnad üle selge sõnumi ka alal 13. oktoobril, siis kui tähistatakse rahvusvahelist selge keelepäeva. Aga täna on keelesaates 2016. aasta selge sõnumi edendaja, maksu- ja tolliameti esindaja filoloogilist arendusspetsialist Karin Aleksandrov, tere. Tere. Mina olen saatejuht Piret Kriivan. Igal kodanikul on suuremal või vähemal määral asja maksu- ja tolliametiga või vastupidi, sellele ametile on asja kodanikuga. Aga ega see rõõmusõnum tavaliselt ei ole, kui saad maksuametist kirja, siis mõtled kõigepealt kahet, mis nüüd ototot, mis lahti on? Et suhelda inimesel teiega ja teil inimesega tegelikult ei ole väga lihtne vist. No kahjuks see nii on jah, sest aegade jooksul on maksuamet kui selline ikkagi olnud pigem mihkli lausa vaenlase kuvandiga, aga kindlasti ka mitte mitte sõbra kuvandiga maksumaksja suhtes, et noh, praegugi me saame inimestelt tagasisidet, et vaadata, et maksuamet saatis meili, et mis sealt siis nüüd tuleb, et ega sealt midagi head loota ja oodata ei ole. Meie leiame, et tänapäeval tegelikult ei peaks see nii olema, et kodanik kui riigi või riigiametikirja saades võpatama peab või, või, või hirmu peaks tundma, et noh, tänapäeval peaks see suhe olema ikkagi kuidagi teistmoodi, et selline hirmufooniga suhtlemine pigem oli nõukogude ajal või aga et me nagu oma oma tööga püüamegi igati kaasa aidata sellele, et seda hirmufooni vähendada ja et noh, jätta inimestele muljet, et meid ei ole tarvis karta ja et noh, me oleme, me oleme pigem ikkagi ellu kutsutud selleks, et inimesi aidata ja toetada. Millal te hakkasite maksuametis mõtlema selle peale, et kuidas inimesega lihtsamini ja selgemini ja võib-olla ka rõõmsamini suhelda? Selline suhtluse või suhtlemise toonimuutus sai tegelikult alguse siis, kui maksu- ja tolliamet 2004. aastal ühendati ja moodustati selles ühendasutuses teenindusosakond, mida varem ei olnud ei tolliametis ega, ega maksuametis ja noh, kuna teenindusosakond nagu nimigi ütleb, et on ju igati teemaksumaksja teenistuses, sellel ajal me hakkasime, hakkasime juba nagu tähelepanu pöörama nii kliendikesksusele kui tekstide paremaks muutmisele arusaadavamaks muutmisele, sõnumite tooni muutmisele. Aga noh, eks me oleme arenenud koos oma ametiga ja ajas sellel aastal 2004 13 aastat tagasi, siis oli maksuameti kuvand ikkagi nagu, nagu selline rohkem kontrolliv viimastel aastatel me oleme püüdnud oma arengukavasse sisse kirjutada sellist nõustamise ja koostöö ja partnerluse sõnumeid rohkem. Ja seetõttu, et kuna me soovime olla koostööpartnerid inimestele ettevõtjatele et siis ei saa ka ju meie sõnumid või meie kirjad olla sellises üleolevas ülbes arrogantse skantseliitlikus toonis need käivad teineteisega kaasas, et see suhtumine ja siis suhtlemine nii kirjalikult kui suuliselt ja, ja sellega me alustasime, jõudsime siis oma oma arengus nii kaugele, et 2012 kirjutati või kirjutasime selle oma arengukavasse sisse. Et meie, meie sõnumid oleksid arusaadavad ja üheselt mõistetavad ja et inimene ei peaks Meilt kirja või sõnumit saades meie poole pöörduma ja sellele tõlget küsima. Umbes viis aastat tagasi hakkasime oma oma keelele oma sõnumitele teadlikult, et rohkem rõhku panema. Te nimetasite, et inimesed ei peaks tõlget küsima, et kui palju on seda ametis ette tulnud, et inimesed pöörduvad teie poole, ütlevad, et kuulge mida te, mida te. Tambeti jah, varasematel aegadel on seda seda olnud päris tihti, et kirja mõte on ju selles, et, et selle saaja saaks aru, mida temalt oodatakse ja oskaks ka selle selle kirja järgi tegutseda. Et varasematel aegadel see kindlasti nii ei olnud ja päris paljud ikkagi helistasid ja mõni tuli isegi teenindusleti kohale küsima, et ma sain teilt kirja, mis te nüüd soovite, mis te tahate, mis ma tegema pean? Ma arvan, et eks selliseid pöördumisi praegu, aga neid on ikkagi tunduvalt tunduvalt vähemaks jäänud. On teil mõni näide ka sellest, kuidas te oma keelt ja suhtlemist olete muutnud, et missugused need dokumendid alguses olid ja kuidas te, kuidas te neid nüüd vormistati? Suureks abiks meie töös on olnud klientide tagasiside tegelikult, et noh, kuidas me muidu teame, et ise kirjutame ilusa kirja valmis ja arvame, et noh, see ongi kõige ilusam ja, ja arusaadavam kiri maailmas. Aga klient kirjutab, kui klient pöördub või, või küsib selgitusi selle kohta, noh siis on selge, et see, see nagu ei ole kõige arusaadavam kiri maailmas. Kõige rohkem oleme me saanud pahast tagasisidet tegelikult meie haldusaktide peale. Ehk siis need on, need on sellised dokumendid, mida koostatakse sellistel juhtudel, kui ja tõepoolest on algatatud näiteks kontrollimenetlusettevõtjad, kontrollitakse ja siis on seaduse järgi meil kohustus välja saata ametlikke dokumente mitteametlikud dokumendid, millele ka seaduse järgi kehtivad oma suhteliselt ranged nõuded, mis osad selles dokumendis olema peavad. Vahelepõikena oma võiks küll öelda seda, et me tänapäeval praegu proovime ikkagi kõigepealt inimesega rääkida inimesele, helistada tema vigadele või puudustele tähelepanu juhtida ja selgitada, et, et sedasi on kõigile mugavam, lihtsam, vähem närvesööv, kui ta oma asjad ise korda ajab. Juhendame, räägime näiteks kui on maksu tasumisega tegemist. Kui ei ole näiteks hetkel võimalik seda teha, et siis pakume võimalust, et maksuvõlga saab ka ajatada. Et ühesõnaga, et me me igatepidi toetame seda, seda ettevõtjad praegu juba eelnevalt, ilma et me kohesele kurja kontrollitoimingu juurde asuksime. Aga mõningatel juhtudel seda, seda tuleb ikkagi teha. Ja haldusaktid või korraldused ja otsused on need siis näiteks korralduse saadame me välja näiteks sellisel juhul, kui ettevõtja või maksumaksja peab esitama meile mingid dokumendid, võidab tulema meile mingeid seletusi andma. Ja sellised sellised asjad, et noh, millised need siis varem välja nägid? Kindlasti enamik lausetest algas viitega seadusele, ehk siis, et vastavalt maksukorralduse seaduse paragrahvile see või too on selline asi ja selliseid lauseid ja lõike oli, oli ikka nagu noh, nagu ikka palju. Ja kui paragrahvi märk tuleb juba sealt Silmeti ja jah, ja ja see tekitabki nagu, et juba kui seadusele viitamine tekitab juba nagu natukene kõhedust, et selge see noh paragrahvidest me ei saa üle ega ümber, et me, me peame need paragrahvid, selles seadused ja paragrahvid selles dokumendis ära mainima. Õnneks ei ole seadus nii jäik ja ta ei kirjuta ette, et kus need paragrahvid selles dokumendis või lauses või lõigus olema peavad, et tegelikult see on ikkagi meie, meie enda otsustada. Miks me selle dokumendi või miks me kirja saadame, me saadame sellepärast, et me soovime inimeselt, inimene peab esitama meile dokumendid. Seda me siis esimeses lauses kohe öelda püüame ka, et palun esitage meile need või need dokumendid ja paragrahv, mille alusel me seda kõike nõuame. Keda huvitab, oleme asutanud teksti lõppu, et see õigus meil on. Ja veel, mis me seal nendes dokumentides muutnud oleme. Varem oli seal hästi palju sellist ebaolulist informatsiooni või ballasti või arvatakse, et noh, mida, mida pikem, seda ametlikum, seda, seda tähtsam noh, näiteks ühest korraldusest kustutasime maha või rookisime välja lihtsalt kolm suvalist seadusest kopeeritud lõikumis. Kirjeldasid maksu- ja tolliameti õigusi ja ülesandeid, mis tegelikult üldse ei lähe kokku selle, selle sõnumi teemaga, et noh, me, me soovime inimesed saada mingeid dokumente. Nonii, siis loomulikult on need või olid need dokumendid täis kantselei ehk siis noh, käesolevaga ja antud ja vastav ja nii nagu ikka siis olid need kirjad kirjutatud kolmandas isikus, ehk siis maksu ja tolliamet annab korralduse noh, ettevõttele see ja too, mitte et anname teile korralduse või palume teil esitada, et see, see suhtlus käis nagu kolmanda isiku kaudu, nii et noh, lõpuks nagu ei saanud aru see ilmselt see saaja nagu arugi, et kellest ta siis nagu räägitakse, et peaks nagu olema mulle adresseeritud, aga aga, aga noh, kuidagi nagu kuidagi nagu kummaline tundus see kolmandas isikus rääkimine noh, ja pluss siis see, et, et laused olid, et noh, sellised viis-kuus rida pikad ikkagi, et nüüd me püüame kuskil ikkagi hinge tõmmata ja kuskile punkti panna, et kirja saajal seda lihtsam lugeda oleks. Ja kindlasti ma ei saa öelda, et kõik meie kirjad ja kõik meie dokumendid nüüd perfektselt korras oleks, kaugeltki mitte, et eks me oleme tasapisi seda, seda, seda mõtteviisi juurutanud ja ise ka katsetades ja püüdes leida nagu õiguslikku tausta oma oma tegevusele, et et kui me nüüd midagi siit ära jätame, et kas see on ikka korrektne, et kas see on ikka õige, et kas me ikka võime niimoodi teha, et sedasi proovides ja katsetades me oleme jõudnud nii kaugele, kui me oleme. Aga kindlasti saab veel paremini. Nii et me kindlasti praegu joont alla ei saa tõmmata, et meil on kõik nüüd kõige paremas korras, kindlasti mitte. Te peate ju inimesega suhtlemisel vahendama talle tegelikult ka seadust, et missugused on need probleemid, mis teil ette tulevad, kui te olete otsustanud ühte või teist kirja lihtsamaks teha, mis räägib just näiteks seadusest. Noh, see on teine, teine suur probleem, et kõik me teame, et seadusetekstid on keerulised ja, ja iga spetsiifilise alaterminid on, on ju keerulised, on see elektroonika või on see meditsiin või, või on see maksundus, et seda enam ei saa eeldada, et noh, näiteks ma ei tea, meditsiiniharidusega inimene peaks peensusteni mõistma maksuseadust või vastupidi. Ja teine asi on see, et, et noh, seadustes on ka väga palju sellist noh, me rääkisime siin enne ka sõnumite toonist, mis on ka väga oluline. Otsisin siin just välja, et näiteks maksukorralduse seaduses on kasutatud sõna kohustatud 57 korda ja sõnakorraldus 79 korda. Nii et kuna seadus on meie töö aluseks, siis me ju lõppkokkuvõttes peame kasutama seda seaduse sõnastust ja peamegi ütlema inimesele, et nüüd oleme seaduse alusel kohustatud sulle saatma korralduse juba sealt algab see väikene väikene vastuolu, et ja noh, seadusetekstid jahise ise on, on loomulikult ka keerukad Kui palju tuleb tegeleda selle probleemiga, millega kõik keelevaldkonnad tegelevad inglise keele mõju? Mina nimelt see ei ole maksuameti teadaanne, aga sain ühe pisut lõbustava kirja tegelikult, kuna ma ostsin suure keti poe internetipoest ühe kapi ja vastus tuli siis teemareal. E-kirja teemareal oli vastus teie tellimus number see ja see on valmis pik appiks. Mina esimese hooga mõtlesin, et no mis mõttes siis panevat pikapi selle kapi ja toovad mulle koju kätte või. Aga tegelikult on see lihtsalt inglise keelest jälle taaskord teiekapp on valmis äraviimiseks üleskorjamiseks vastuvõtmiseks vastuvõtmiseks ja et kui palju see inglise keel teie töös probleemina ette tuleb? Eks ta tuleb maksupoolel võib-olla, võib-olla mitte nii nii palju, aga, aga kuna noh, tolliametiteemad on ju kõik meil ka ja tolliteemad on hästi nagu noh, sellise Euroopa Liidu ülesed. Et tolliteemades võib küll selliseid sõnu ette tulla, mis noh, mis tegelikult ongi tõlkimatud või või mida eesti keeles olemaski ei ole, et tollipoolel võib-olla seda tuleb ette ja. Sõnavara suhtlustoon suhtlemisstiil selge sõnumi konverentsil hiljutisel konverentsil oli esinejaid ka Skandinaavia riikidest ja seal mul hakkas kõrva et Soome esindaja, kes 15 oli ka maksu- ja tolliametist ja tema ütles, et selleks, et inimestega paremini suhelda. Nad on otsustanud oma kliente sinatada. Kui kaugele Eesti maksuamet kavatseb minna? Jah, meie ei ole otsustanud veel sinatada. See on nagu selline üldine otsus, et me, me kasutame suhtlemisel inimestega ikkagi viisakusvormelid, teie, võib-olla tuleb see kõne alla tõesti 10 aasta pärast jällegi areneme edasi ja, ja mõtleme ümber ja aga, aga praegu ei tundu see õige. Selle järgi, kuidas keeleruumis üldse areng läheb, just, sest te mainisite ka, et te olete saanud vastukaja inimestelt, kui nad tulevad küsima, et, et mis, mis ja kuidas siis nüüd selles teie sõnumis on täpselt, et kui palju teiega niimodi suheldakse. Noh, viimasel ajal tänu meie tööle suheldakse vähem, aga enne seda, kui me teadlikult oma tekstidesse hakkasime nagu suhtuma ja neid arusaadavamaks ja, ja kliendisõbralikumaks kirjutama. Et enne seda oli selliste tagasisidet ikka päris palju, et õnneks on inimesed varmad nagu andma teada, et kui neile miski ei meeldi või või kui nad millestki aru ei saa, et noh, loomulikult kõik tahavad ju, et kõik tahavad, et asjad oleksid korras. Ja siis sa ikka tuled ja pigem pigem küsid järgi, kui sa täpselt aru ei saa, kui jätad, noh, midagi õhku ja siis jääd ootama, järsku on kõik nüüd korras või, või hästi. Ja siis siis tundub, et ei ole ja tuleb mingisugune mingisugune sanktsioon, järgneb, järgneb sellele pigem inimesed ikkagi noh, on on huvitatud, et asjad korda saaksid ja see on nagu meie huvi ka, et, et see sõnum, mille nad saavad, et nad ei peaks tõesti raiskama aega selle peale, et telefonitoru haarata või veel vähem teenindussaali kohale tulla, et et see hoiab ju kokku nii nende aega või ka meie teenindajate aega, kes saaksid selle asemel, et tõesti nüüd seda, seda teksti tõlkida millegi muu mõistlikumaga tegeleda. Te olete mitu aastat nüüd kirjutanud selgemini kui varasemalt, kas on uuritud ka seda, et kui palju siis inimesed täidavad kiiremini ja paremini ja täpsemini korraldusi, mida maksuamet esitab? No me niimoodi ei ole päris mõõtnud või noh, kas seda niimoodi võimalik mõõtagi on, aga tagasiside on, on, on üks asi millest tõesti võib järeldada, et noh, et ei, ei küsita väga selgitust saadud kirjale või ei kurjustata väga sellepärast, et, et see kiri saadud kiri oli sellises kurjas või, või käskivas või nõudlikus toonis, et et sellist tagasisidet kui on, siis on nagu, nagu hästi vähe või, või näpuotsaga tegelikult maailmas on tehtud uuringuid, mis näitavad, et et sõnumi toon küll mõjutada inimeste maksukuulekust ja me oleme ise märganud ka, et et kui me oleme saatnud välja sellise leebe kena, normaalse inimese sõnumi siis vastandina mingisugusele paragrahvidega sõnumile ma ei räägi nüüd dokumentidest või haldusaktidest, vaid lihtsalt mingist meilisõnumist, näiteks meeldetuletus, et, et saabub maksu tasumise tähtaeg või, või, või palume maksuvõlg ära maksta. Et me oleme nüüd jälginud küll seda, et et kui see sõnum välja läheb, et siis inimesed, kes saavad ühes või teises toonis kirjutatud sõnumi, et nende käitumine suuresti ei erine, et nad maksavad ikkagi enam-vähem võrdselt selle selle maksu ära õigel ajal. Aga uurisime, kuivõrd rahule nad jäid selle sõnumiga ja kindla peale jäid rohkem saadud kirjaga rahul ja need inimesed, kes said sõbralikus toonis kirja, kus Me mainisime 99 protsenti inimestest on oma oma maksu juba tasunud, et nähtavasti on teil see kahe silma vahele jäänud, et palume teil ka võimalikult kiiresti maksu ära tasuda. Ja tagasiside oli sellele nagu selles mõttes üllatav, et inimesed ei noh, oodanud, et et üks riigiamet või eriti veel maksu- ja tolliamet võib sellises toonis kirjutada, et inimesed olid meeldivalt üllatunud, et tore ja viisakas ja ja sõbralik ja noh, tekitas kohe sellise tunde, et tahaks ära maksta, et kõik teised on nagu juba teinud, et näed, et mul on tõesti maksmata jäänud, et olen unustanud, et tagasiside selle tooniga sõnumile oli, oli ikkagi hoopis parem, kui nende inimeste poolt, kellele me saatsime siis paragrahviga meeldetuletuse. Maksuameti mainele on siis igal juhul kasulik ja, ja soodustab ja parandab suhtlemist inimestega. Igal juhul. Jah, ma arvan küll, sest et isegi kui see nagu praeguses hetkes tunda ei anna, aga, aga me oleme nagu arvame, et see inimene, kellega me oleme juba korra viisakalt suhelnud või see inimene, kes on meilt viisaka ja kena kirja saanud, tema kindlasti usaldab meid rohkem ja maksab või täidab oma maksukohustusi ka ehk meelsamini, noh, kuigi maksuamet on selline amet, mida väga ei armastata, nii et noh, me, me ei saagi nüüd nii väga eeldada, et et neid nii väga midagi teha pole, aga kindlasti aitab see usaldusväärsuse tõusule kaasa või, või vähemalt noh, jääda samale tasemele, et selles osas me oleme küll nagu hästi uhked. Et kes on usaldusväärsuses, riigiametitest esikohal, ikkagi päästeamet, ikkagi politsei ja piirivalveamet, aga me oleme seal olnud neljandal-viiendal kohal stabiilselt ikka pikka aega, nii et et ju see on ikkagi märk jah, inimeste inimeste usaldusest. Sellel samal konverentsil esinesid siis ka teiste ametite asutuste esindajad, kas sinatamad ei hakka õnneks ilmselt paljude kuulajate jaoks, aga, aga mis teile endale tundus, et mida tasuks kõrva taha panna, mida tasuks või peaks või oleks võimalik maksuametis veel ära kasutada? No tegelikult mulle hästi nagu meeldib see, et Põhjamaades on on selle selge keelega või selge sõnumi teemaga ja selle vedamisega jõutud või mindud riiklikule tasemele ehk et, et riiklikult ikkagi loetakse läbi ja vaadatakse seaduseelnõud enne, kui nad enne, kui nad jõuavad inimesteni erinevad keeletoimetajad, erinevad sisutoimetajad kaasatakse ka kliente teinekord et sõnum seaduses võimalikult arusaadav oleks, sest noh, kellele seadus on, seadus on ju inimestele, et meil meile kõikidele, et noh, sellest peaks ka kuuenda klassi laps aru saama, kui ta seadust loeb või vanaema, vanaisa see jäi meelde, et meil nagu minu teada sellist, et noh, sellist liikumist veel ei ole, et meie seadusi seadusi sedasi ümber kirjutataks või toimetataks. Aga mis jäi veel meelde, on, oli Margus Simsoni ettekannet, kes on uurinud pikalt inimeste käitumist internetis ja noh, tema põhisõnum oli ikkagi lihtsus on üle kõige nii elektroonilises teenustes kui ka selles sõnumis, et sõnumis, mille, mille me saadame või, või ükskõik teenuse loogikas või et noh, mul ei, mul ei peaks olema vaja mingit juhendit kõrvale, kui ma kasutan mingit elektroonilist teenust või, või loen mingisugust kirja. Et see lihtsus on minu meelest tänapäeval võtmesõna, et me kõik kõik eeldame ja ootame, et või soovime, et kiri, milles, mille me saame, me saame sellest ise aru, me saame, me oskame selle järgi tegutseda või, või süsteem, mida me kasutame, on nii intuitiivne ja arusaadav, et ma ei pea selle kasutamiseks abi küsima, sest noh, inimesed tegelikult tahavad ise hakkama saada ja nad väga ei, ei taha ju ise ka väga telefonitoru tõstavad ikka kõige, kõige viimase viimases järjekorras. Just nimelt jõudsingi praegu mõtlen, et inimesed tahavad ise hakkama saada, et, et klient või, või keelevastuvõtja või sõnumi vastuvõtja iga kord ei julgegi või tahagi küsida, et mis te nüüd öelda tahtsite, kas või ma ei tea arvutipoes või arvutiparanduses või autoparanduses mõtlesin, või ka arsti juures. Ma lähen koju ära ja mõtlen, mis ta ütles, et võib-olla ma saan aru, et võib-olla võiks julgemini k aru pärida, teinekord. Jah, kindlasti võiks julgemini aru pärida, aga kuigi see võib-olla näib sellisena, et noh, et ma olen nagu noh, kuidas ma siis nüüd ei saa aru. Ja häbenen seda oma rumalust, et kuidagi nagu hästi meil on nagu hästi-hästi reegel see, et et kui riik saadab mingi teate või sõnumeid riigiasutus või on see mingisugune mingisugune leping, mis ka tavaliselt on hästi-hästi keerulised ja ja terminite rohked, et, et noh, et ju see peabki olema, seda, seda keerulisest võetaksegi paratamatusena see on ka nagu aegadega ilmselt meisse sisse kodeeritud, et ametnik peab kirjutama keeruliselt ja kodanik saab selle keerulise asja kätte ja Harold jah, nii peabki olemas, aga kui ise hakkama täitsa saagu ise hakkama ja ta ei ootagi midagi enamat, sest ta ei oskagi midagi enamat oodata. Rohkem julgust selles vallas absoluutselt kindlasti. Mida tähendab maksuametile selge sõnumi auhind ja kuidas see protseduur käib, kes teid esitas, ise esitasite. Mida te esitama pidite? Selge sõnumi auhind meie jaoks tähendab tegelikult, et väga palju, sest et, sest et eks igaüks, kes midagi teeb, ootab ju tagasisidet, et kas ta teeb õiget asja või kas ta teeb õigesti või, või et kas see, mida ta teeb, on, on kellelegi oluline ja vajalik. Kindlasti on meie haldusaktide või korraldustega ka selline asi, et me ei ole nii naiivsed, et me arvame, et see, kes saab nagu meil dokumendi, et see kirjutab meile vastu, et oi, et oi, tänan teid väga, et väga hästi sõnastatud ilus dokument oli, et nii naiivselt me kindlasti ei ole. Ja noh, seda enam, et inimene, kes selle dokumendi saab, ei teagi, missugune missugune see dokument või varem oli, kui tal on varasema kolme lehekülje asemel nüüd üks ta ei tea seda ju, et mis, mis oli varem ja mis on nüüd. Ja, ja seetõttu on see märkamine nagu, nagu hästi oluline või hästi vajalik jah, et et me teeme õiget asja. Aga seekord me saime või eelmisel aastal me saime selge sõnumi edendaja auhinna. Just seetõttu, et et me oleme nagu selle teemaga, nagu ma ütlesin, juba viis aastat tegelenud, et et noh, meil on nagu, nagu märgatud ja et kindlasti me ei ole, me pole ainsad, et kindlasti on paljudes ametites inimesed tegelevad iga päev sellega tekste paremaks ja lihtsamaks ja arusaadavamaks muuta, et seekord õnnestus meil see auhind saada. Et me oleme selle üle väga rõõmsad ja kindlasti julgustame teisi ameteid ka, et, et see on võimalik küll Aitäh maksu- ja tolliameti arendusspetsialist Karin Aleksandrov ja jõudu tööle. Suur aitäh teile. Ja siis algaval nädalal, reedel, rahvusvahelisel selge keelepäeval saame teada, kes 2000 seitsmeteistkümnenda aasta võitjad on, kes on selgemad, eesti keelt pruugivad keele kasutajad. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja soovitan sel päeval kindlasti ja miks ka mitte teistel päevadel, kui saate mõne ebaselge sõnumi, siis enne vastamist pärige aru ja küsige selget keelt. Kõike head.