Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 23.-st oktoobrist. Stuudios on Kai Vare. Eesti üritab lepitada ida ja Lääne-Euroopa, kes pole seni suutnud kokku leppida lähetatud töötajate direktiivi uuendamises. Kodumaal näevad tööandjad ja ametiühingud olukorda samuti erinevalt. Analüütikud väga optimistlikud ei ole, et pärast selle direktiivi uuendamist hakkaks Euroopa liidus valitsema suur sotsiaalne õiglus. Vähemalt sümboolselt oleks tegu kindlasti Eesti eesistumise kõige kaalukama kokkuleppega. Kui sa peaks täna õnnestuma Tartus valimised võitnud reformierakondlased hakkavad võimukõnelusi pidama Keskerakonnaga valimistel teiseks jäänud sotsiaaldemokraate partidele sai muuhulgas saatuslikuks lubadus jagada tudengitoetust. Paides allkirjastati koalitsioonileping. Pärnus lähevad koalitsioonikõnelused üle kivide ja kändude. Rahvusringhäälingule teadaolevalt kandideerivad Eesti Rahva muuseumi direktoriks tänane muuseumi juht Tõnis Lukas, riigikontrolör Alar Karis, peaministri nõunik Egge Kulbok-Lattik ja Eesti kaevandusmuuseumi juht Andres Kraas. Me oleme valikud teinud, see on ennast õigustanud praegu muuseum teenib tulu, aga alati, kui on lisaettepanekuid hea meelega võtan ma külge ja aruta. Moskva raadiojaama ehho Moskvõ ei tunginud, kurjategija haavas ajakirjanik Tatjana selgem kauarit noaga kaela. Felgencovery seisund on raske, kuid tema elu kohus ei ole. Kuriteo motiiv pole teada. Eesti teatri agentuuri näidendivõistluse žürii andis esikoha ott killuski kirvetööle, mis räägib loo 90.-te alguse Setumaalt. Rahad ja varad on koondunud ainult ühe mehe kätte ja kõik ümbritsev maailm on talle võlgu ja kuidas siis laheneb ja kuidas sellest välja tullakse. Spordist rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA valib täna Londonis aasta parimad mängijad ja treenerid. Ilm on öösel ja homme sajuta, öösel on õhutemperatuur miinus ühest miinus kuue saartel miinus kahest pluss nelja kraadini. Päeval on pluss üks kuni pluss viis kraadi. Luxembourgis arutavad Euroopa Liidu ministrid lähetatud töötajatele kehtestatud tingimusi. Laiemas plaanis üritatakse reformide enam kui 20 aasta vanust direktiivi, mis on Lääne-Euroopa riikide sõnul neid kehvemasse olukorda seadnud. Indrek Lepik jätkab. Ministrid üritavad lahendada probleeme, mis on saatnud Euroopa liitu juba aastakümneid. Nimelt sätestab direktiiv, et lähetatud töötajale tuleb lähetusriigis maksta vähemalt kehtiva töötasu alammäära kuid samal ajal makstakse talle ka koduriigis edasi sotsiaalkindlustust. Lühidalt tähendab see seda, et mõnest odavama tööjõuga riigist kallima tööjõuga riiki lähetatud tööd ja on tööandja jaoks kulu mõttes eelisseisundis ehk teisipidi kallima tööjõuga riigis on kohalik tööjõud kehvemas seisus. Prantslased ongi seda praktikat nimetanud tööjõu tampinguks ehk nähtuseks, mida majandusteoorias kirjeldatakse turu odava tootega üle uputamisena. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütleb, et tegelikult on see teema veidi mitmetahulisem Ki. Ei ole mingisugune saladus, et on Euroopast paraku tekkinud praktikaid, kus selliste riiulifirmade kaudu lähetatakse suhteliselt fiktiivselt töötajaid teistesse riikidesse, selleks et, et tagada neile vähem sotsiaalset kaitset et maksta neile vähem palka. Skeemidest hoolimata leiab aga ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson, et kui töötajad loovad sama väärtust, peavad nad saama ka samaväärset palka kohalike inimestega. Tööandjad on olnud Eestis teisel seisukohal ja suutnud ka valitsusest omal ajal veenda, et öeldud, et muidu meelti tellid, muidu meid ei kutsuta, kui me ei tee midagi odavamalt, et see on see noh, Ida-Euroopas hästi levinud arusaam Direktiivi uuendamisel on eelkõige olnud vastu Ida-Euroopa riigid, kelle hinnangul on tegu pigem lääneeurooplaste, eelkõige prantslaste tööturu protektsionismi. Ka Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar usub, et Eesti jaoks oleks direktiiv kahjulik. Selle direktiivi taga on palju kõlavaid loosungeid, solidaarsusest tegelik sisu on üsna lihtne. Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi ja mitmete teiste riikide ilmselt ametiühingute mõjul on need riigid väga selgelt kaitsmas oma tööjõuturgu. Nad teevad kõik selleks, et, et Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Ida-Euroopast tulnud ettevõtjatega töötajatel oleks võimalikult keeruline sinna riiki tulla, teenuseid pakkuma. Peep Peterson leiab aga, et just seesama vahe lääne ja idaeurooplaste vahel on ka see, mis viimastel aastatel sellise populismi laine Euroopas on tekitanud. On see Brexit, on see mingid hääletused Hollandis või Prantsusmaal, et need tegelikult räägivad sellest samast asjast. Et odav tööjõud idast justkui langetab palku sealsetel töötajatel nad juba massiliselt hääletavad ooperis vastu. Enne Eestit on püüdnud seda probleemi lahendada ka mitu eelmist eesistujariiki ning kui suve alguses tundus, et kokkulepe on juba lähedal, siis tänaseks on lisandunud küsimus veoautojuhtidest neist puudutavast regulatsioonist. Teine suur vaidlusküsimus on endiselt lähetuse kestus, mis pole praegu kindlaks määratud. Komisjoni ettepaneku järgi võiks lähetus kesta 24 kuud, peale mida langeb töötaja sihtriigi tööseaduste alla. Prantslased on aga nõuded, et see oleks 12 kuud ning mõned riigid soovivad koguni kuut kuud. Kõneluste esimene voor lõppes täna tulemusteta vaidlused Luxemburgis kestavad, kolleeg Johannes Tralla on kohal, kuhu praeguseks on jõutud. Tõepoolest, viimased sõnumid ministrite koosolek ruumist räägivad sellest, et eesistuja ehk siis Eesti on esitanud kompromissettepaneku, kus komisjoni välja pakutud 24 kuulist maksimaalselt lubatud lähetusperioodi on siis kärbitud 20 kuu peale ja see on vastutulek Prantsusmaale ja tema liitlastele, sest Emmanuel Macron, Prantsusmaa president on teadagi väga jõuliselt nõudnud, et töötajaid ei tohiks lähetada pikemaks perioodiks kui 12 kuud. Samuti lubab see Eesti kompromiss mulle teadaolevalt direktiivist välja jätta poliitiliselt väga tundlikud transpordisektori, mida peaks siis hakata reguleerima eraldi transpordipaketiga ehk et seni, kuni pole kokkulepet transpordipaketis veokijuhtide lähetusreegleid ei muudetaks ja see on punkt, mille puhul diplomaadid loodavad, et äkki õnnestub nii pardale meelitada Ta ta Hispaania, kes on seni just kaugsõidujuhtide küsimuses olnud väga tundlik kogu selle teema puhul tegelikult ongi ida ja lääne vastanduse asemel võib-olla täpsem rääkida tsentri ja perifeeria lõhest, sest et nagu öeldud, sedasama kaugsõiduveokijuhtide lähetustingimuste küsimus on siis nii-öelda Ida-Euroopa või Visegradi riikide paati kutsunud ka lisaks Hispaaniale Portugali ja Iirimaa kõik riigid, kes Kesk-Euroopast asuvad üsna kaugel ja teisel pool lauda on siis kõige häälekamad Prantsusmaa ja tema liitlased selles küsimuses Saksamaa, Austria ja Beneluxi riigid ehk sisuliselt Kesk-Euroopa. Kuna nüüd see veokijuhtide teema pannakse ootele, võibki juhtuda, et siis Hispaania nõus direktiivi muutmist toetama, mis minu andmetel peaks tähendama seda, et vajalik häälte hulk selle läbisurumiseks on koos, aga eks seda näitab nüüd tänane õhtu, et kuigi see teema on poliitiliselt sümboolselt ülitundlik, on mitmed eksperdid siin tähelepanu juhtinud, et sisuliselt puudutab lähetatud töötaja, olete seadusandluse uuendamine üsna väheseid, ega need vaidlused selle üle, kas läheduses võib-olla 12 kuud või 24 kuud ei ole tööjõu reaalse liikumise põhjal kuigi olulised, sest statistika järgi üle 90 protsendi töötajatest on niikuinii lähetatud alla 12 kuu keskmine lähetuse pikkus on seal poolteist kuud 44 päeva ja kuigi lähetatud töötajate hulk on iseenesest stsin aastatel 2010 kuni 2015 hüppeliselt kasvanud üle 40 protsendi on sellised töötajad, keda see seadusandlus ikkagi puudutab Euroopa liidus. No seal alla 0,7 protsendi tööturust kõlav loosung, mida me oleme kuulnud alates Jean-Claude Junckerit lõpetades Emmanuel Macroniga, ET euroop, pass peab olema sama töö eest, mis on tehtud samas kohas võrdne tasu, et see ei pruugi tegelikult selle direktiivi uuendamisega tõeks saada. Ainus muutus, mis selle seadusandluse uuendamisega kaasneb, puudutab mitmesuguste preemiate maksmist. Et kui see kokkulepe sünnib, siis võivad lähetatud töötajad hakata saama sihtriigis. Ma ei tea ette nähtud kolmeteistkümnendat palka ka või mingit jõulupreemiat, kas see nüüd iseenesest tähendab, et aasta lõikes nende palk suureneb, nii et kokkuvõttes võikski öelda, et analüütikud väga optimistlikud ei ole, et pärast selle direktiivi uuendamist hakkaks opeliidus valitsema suur sotsiaalne õiglus, aga poliitikud loomulikult püüavad sellist pilti maalida, mistõttu need kirglikud vaidlused siin tööhõivega tegelevate ministrite vahel võivadki kesta hommikutundideni välja. Ja vähemalt sümboolselt oleks tegu kindlasti Eesti eesistumise kõige kaalukama kokkuleppega. Kui sa peaks täna õnnestuma, nii et ootame huviga, mis saab. Aitäh Johannes. Riigikogu valis aseesimeesteks Enn Eesmaa ja Hanno Pevkuri, Keskerakonna juhatuse liige. Eesmaa sai valimistel 52 häält ja Reformierakonna esimees Pevkur kogus 33 häält, mis tähendab, et eesmaa on riigikogu esimene ja Pevkur teine aseesimees. Valimistel kandideeris ka vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru, kelle toetuseks anti üheksa häält. Üks sedel oli kehtetu. Riigikogu esimehena jätkab sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Tartus valimised võitnud reformierakondlased hakkavad võimukõnelusi pidama Keskerakonnaga, Keskerakonna esinumber Aadu Must plaanib riigikogu töö kõrvalt hakata ka Tartu linnavolikogu juhtima. Madis Hindre räägib lähemalt. Täna ennelõunal kogunesid Tartus Reformierakonna fraktsioon piirkonna juhatus, pärast nädal aega kestnud konsultatsioone langes liisk Keskerakonna kasuks, räägib Reformierakonna Tartu piirkonna esimees Urmas Klaas. Keskerakonnaga on meile kõige suurem ühisosa ja ka hea koostöö kogemus varasematest aegadest. Samas Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide heast koostööst on kõik osapooled rääkinud juba aastaid, Missis sotsidele ikkagi saatuslikuks sai. Sotsiaaldemokraatidega oli üheks põhiliseks vaidluse küsimuseks tudengitoetuse rakendamine ümmarguselt 300 eurot aastas. Tartu linnas on sotsiaalseid, tundlikke elanikke, rühmi teisi. Sotsiaaldemokraat Jarno Laur lisab sellele veel huvihariduse toetuse, aga oma rolli võis mängida ega sotsiaaldemokraatide nimekirjas kõige rohkem hääli saanud Marju Lauristini isik, muuhulgas see, et pärast kolmapäeval Tartus lahvatanud korruptsiooniskandaali viitas Lauristin sellele, et linnapea võiks võtta poliitilise vastutuse. Urmas klaasi sõnul see siiski oluline pole ja tähtis on ikkagi erakondade ühisosa. Jarno Laur ei saa väita, et me ei oleks kordagi sellest rääkinud konsultatsioonidel, ilmselt mõne inimese jaoks tundub Marju opositsioonis ohutuma na kui koalitsioonis. Ma üldiselt arvan, et nad eksivad opositsiooni. Jarno Laur lubab tugevat ja samas konstruktiivset tööd. Üks esimesi eesmärk on tema sõnul linnavalitsuses sisekontrolli ümberkorraldamine. See tähendaks seda, et sisekontroll oleks nii-öelda topelt alluvuses, et tema kõige suurem juht oleks revisjonikomisjon ehk volikogu, mitte pelgalt linnapea. Teiseks sisekontrolöri ametisse nimetamisel auditiplaanide koostamisel oleks volikogul väga selge roll, läbirääkimised seisavad ees ja see, mis koalitsioonilepingusse kirja saab, on veel lahtine. Uurisin Keskerakonna esinumbrilt Aadu mustalt, kas tasuta kooli ja lasteaiatoit tasuta bussisõitu ning sotsiaalmajade programmi julgeb ta oma valijatele lubada. Mul ei ole ju rääkida hetkel kokkulepetest nendest teemadest, me ei lähe ju vaikides mööda ja need on need osad, kus me loodame tulevase koalitsioonipartneri mõistmist, eks me loodame ära tõestada, miks need olulised lubadused on Tartu linna kui terviku arengule hästi oluline. Ühtlasi ei soovi Urmas Klaasiga Aadu Must rääkida veel võimalikest abilinnapeakohtadest, küll aga soovib must ise tulla Tartusse linnavolikogu juhtima ja seda riigikogu töö kõrvalt. Situatsioon on muutunud varasemate aastatega, nüüd on see kahe tooli seadus, milles on nii head kui halba ja nähtavasti pean ma endale veel planeerima nii-öelda sideohvitseri rolli, kes peab hoidma pilku peal sellel, mis tehakse samade teemade osas linna tasemel ja mis tehakse riigi tasemel. Tööd tuleb ilmselt juurde ja töö läheb veel ka keerulisemalt, aga esialgu ma loodan, et ma saan sellega. Pärnus koalitsioonikõnelused veel jätkuvad, paides on aga kokkulepe saavutatud. Koalitsioonileppe allkirjastasid valimised võitnud IRL ning sotsiaaldemokraatlik erakond ja Keskerakond ehk senine võimuliit ei muutu. IRL-i linnapeakandidaat Priit Värk nimetas tab kõige olulisemaks, et Roosna-Alliku vallast, Paide vallast ja Paide linnast moodustatud uus omavalitsus hakkaks võimalikult efektiivselt tööle. Oluline koolivõrgu korrastamine ja paidesse riigigümnaasiumi loomine ning Paide linna teede ja tänavate korrastamine. Samuti on plaanis linna palgale võtta kaks piirkonna juhti. Keskerakonna poolt hakkab Roosna-Alliku piirkonnas tööle praegune sealne vallavanem Peeter Saldre. Teise piirkonna juhi, praegusele Paide valla territooriumile nimetab sotsiaaldemokraatlik erakond. Küsisime tulevaselt linnalt Priit värgilt, kas tegemist on nõndanimetatud kuldse käepigistusega peenikatele, munitsipaalpoliitikutele. On otsustatud, et jah, tegemist on poliitiliste kohtadega, tõenäoliselt ühes kohas, jätkab siis praegune vallavanem Peeter Kaldre, kes ma arvan, et on väga hea kandidaat ja teine tuleb sotsiaaldemokraatide ridadest, kes seal selleks on, oskavad nad paremini kommenteerida. Ja ma arvan, et tegemist pole niivõrd kuldse käepigistusega, vaid et nad peavad päriselt ka tööle hakkama. Ja loomulikult nad sõltuvad ka sellest, kuidas tänane koalitsioon hakkab tööle, et kui koalitsioon peaks lagunema, siis saab ka nende ametiaeg läbi. Välissõnumid võtab kokku Erle loonurm. Tundmatu isik tungis võimude suhtes. Sellise vene raadiojaama ehho Moskvõ toimetusse ja haavas saatejuhti noaga. Arsti sõnul on noaga kaela haavata saanud saatejuhi Tatjana selgem kaueri seisund raskem. Tunnistajate ütlustest selgub, et kurjategija tegutses hästi läbimõeldud plaani kohaselt. Praeguseks on avaldatud ka kurjategija nimi, poriscrit, tema kodakondsust ning seotust haavatud ajakirjanikuga avaldatud ei ole. Vene ajakirjanike liit nimetas ajakirjaniku ründamist rünnakuks sõnavabadusele täitjana selgem kaueron, üks ehho Moskvõ peatoimetaja asetäitjatest ja pikaaegne hommikuprogrammi juht. Kataloonia separatistid ähvardasid ulatusliku kodanikuallumatusega Hispaania valitsuse vastu, kui viimane täidab oma lubaduse kukutada regiooni iseseisvusmeelne liider. Kodanikuallumatuse üleskutse järel on streik protestidega hoiatanud teiste seast tuletõrjujad, õpetajad ja tudengid. Kataloonia separatistliku Teid teatasid, et kutsuvad neljapäevaks kokku parlamendi plenaaristungi, et arutada vastust Madriidi hoiatusele peatada regiooni autonoomia. Hispaania senat peaks autonoomia peatama reedel. Hispaania asepeaministri sõnul tagandatakse Kataloonia president Carlos puistemon juba nädalavahetusel Poola president Andrzej Duda allkirjastada seaduse, mis suurendab riigikaitsekulutusi vähemalt kahele koma viiele protsendile sisemajanduse kogutoodangust ehk oluliselt enam kui nato nõutav kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust poole. Konservatiivne valitsus on asunud tõstma riigi kaitsevõimet vastusena Venemaa sõjalise aktiivsuse kasvule regioonis. Ühtlasi suurendab Poola relvajõudude isikkoosseisu praeguselt 100-lt 1000-lt mehelt 200-le 1000-le. Rahvusringhäälingule teadaolevalt kandideerivad Eesti Rahva muuseumi direktoriks praegune muuseumi juht Tõnis Lukas, riigikontrolör Alar Karis, peaministri nõunik Egge Kulbok-Lattik ja Eesti kaevandusmuuseumi juht Andres Kraas. ERMi praegune direktor Tõnis Lukas ütleb, et oma võimalusi konkurssi võita. Ta hindama ta ei hakka. Millest aga võivad saada konkursi jututeemad ehk kus on muuseumi juhtimises küsimus, et kas minna üht või teistpidi, Tõnis Lukas. Loomulikult saab arutada näiteks selle üle ka see muuseumi vara oleks rahvale avalikult kättesaadav Interneti vahendusel. Kas nad oleks kasutatavad igasuguseks tegevuseks, teine suund võiks olla juriidiline staatus. Ma arvan, et diskussioonid, kas Eesti Rahva muuseum jätkab praeguses vormis või võiks juriidiline staatus muutuda näiteks avalik-õiguslikuks aga muuseumi majandamisel on mitmesuguseid valikukohti. Me oleme valikud teinud, see on ennast õigustanud. Praegu muuseum teenib tulu ja saab oma sisu tegevusi ka teenitud tulust toetada. Suurel määral, aga alati, kui on lisaettepanekuid, mis värskendavad meie tegevus hea meelega, võtan ma neid külge ja arutleda. Vestlusvoorud kandidaatidega toimuvad reedel ning samal päeval loodab komisjon ka muuseumi uue juhi välja valida. Täna selgusid Eesti teatri agentuuri näidendivõistluse parimad. Esimese koha vääriliseks tunnistati Ott Kiluske kirvetöö. Lugu 90.-te alguse Setumaalt Kristi Sobak jätkab. No ütle küll, on kena ja omavolilise traktorikummi läbi lõiganud mehaanüüti kuulmulaatrile olema, nüüd olevat kõrgest miini pehmest meeles pagassist surra. Domendriko traktor, naine, jorvalvaid, võlur, Mazda, kõikum. Pootsmanil perse palkile. Katkendi näidendist kirvetöö esitas Andero Ermel autor Ott Kiluske ütleb, et lugu räägib raskest elust algavas Eesti vabariigi Saaremaal. Kõik rahad ja varad on koondunud ainult ühe mehe kätte ja kõik ümbritsev maailm on talle võlgu ja kuidas siis laheneb ja kuidas sellest välja tullakse. Kuidas te ise žanri määratlus annaksite sellele näidendile? Komöödia ta ei ole ja õuduslugude natukene natukene triller aga minu nagu püüdolil noppida üles seda maagilist realismi, mis nagu elus naguniikuinii kogu aeg meid ümbritseb just hästi realistlikult seda esitada. Näidendi konkursile laekus kokku 65 teatriteksti, teise kohaga tunnustati Piret Jaksi näidendit sireenid ja kolmandat kohta jäid jagama Maimu Bergi salong ning Johan Elmi vask. Tänavustest võistlustöödest räägib zhürii liige, dramaturg Annelisuva Mis mulle silma torkas, oli see, et sellel aastal oli päris palju näidendeid, mis tegelesid näiteks luu ja, ja tema loomingu ja siis ka näiteks inimliku vastutuse teemadega ehk siis looja ja tema vastutus inimesena oma loodu või muusade puhul siis väga huvitavalt jäi, nagu selles hulgas kõlama muusika kas siis teemana või tõukepunktina ka mitte ainult muusika, vaid ka näiteks helid ja hästi teeb mulle rõõmu, et ühel või teisel moel on meie näidenditesse hakanud jõudma ka virtuaalmaailm. Ehk siis see inimese ja tehnoloogiavaheline suhe või vastuolu. Ja endiselt tegelevad meie autorid meie minevikuga ühel või teisel moel meie ajaloopärandiga, meie skulptuuri või ajaloo suurkujudega, nende elulugudega või siis ka sellega, et vaadeldakse mingisuguseid isikuid või perioode natukene teise nurga alt. Kinos Artis esilinastub režissöör Sulev Keeduse uus dokumentaalfilm sõda. Linateos räägib loo rahuvalvajast, kes missioonilt tulles ei kohanenud enam tavaeluga ja lõpetab oma elu. Rongirataste allfilm on jutustatud tagasivaatavalt läbi leinavad tüdruksõbra silmades Kristi Sobak rääkis režissööri Sulev Keedusega. Nagu niimoodi kokkuvõtlikult öelda, siis selles filmis ongi minu mingisugune tagasihoidlike isiklik maailmavaade mida siis püüab lahti rääkida. Üks noor eesti naine, kes elab Austraalias ja kelle elukaaslane käis kaks korda Afganistanis ja keda siis nüüd juba kaks aastat ei ole enam. Teemad on nagu enesetapp või üleüldse sõdurite siis posttraumaatiline stress ei taheta tegelikult väga rääkida, et inimesed ei ole väga altid. Ma tean ka ajakirjanikuna, ei, sellistest asjadest ei taheta rääkida. Mitte ainult ei taheta, aga Meile millegipärast on nagu selgeks tehtud, et sellest on tervislik üldse mitte rääkida. Et see on teema, mida puudutades, justkui võib juhtuda, et inimesed, kes on suitsiidi aldid või kellel suitsiid, on probleem, et kui seda teemat niimoodi avalikult puudutatakse, et see võib nendes käivitada veel mingisuguse tagasipöördumatu jõu, ma ei tea. Ma ise ei usu sellesse, kellele see film võiks olla. Kindlasti see ei ole koguperefilm, aga mulle tundub, et seda filmi võiks vaadata need inimesed, kes vaat nagu mingisugust või vähemalt otsivad mingisugust oma maailmanägemist, et ei ole selles peavoolus mõtlevad nähtustele, mis meie ümber toimuvad. Ilmast räägib Merike Merilain. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Mõte on udu. Sisemaal puhub idakaare põhjarannikul kagu ja lõunatuul üks kuni kuus, saartel ida ja kagutuul viis kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest miinus kuueni saartel miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni üheksa, saartel ja läänerannikul kuni 11, õhtul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutempera tuur on pluss ühest pluss viie kraadini. Karl Mihkel Eller võtab nüüd kokku spordisõnumid. Hiinas toimuval Guangzhou velotuuril on Rein Taaramäe enne viimast etappi esikümnes. Tänase Iretud eelviimase etapi lõpetas Taaramäe peagrupis ning kaotab liidrile tiim väljentsile lotomeeskonnast 29 sekundiga. Taaramäe jaoks on tegemist viimase võistlusega Katjuša Albessaaenny ridades. Järgmisest aastast kuulub ta Prantsusmaa klubi Direct Energy ridadesse. Guangzhou velotuuri viimane, 168 kilomeetri pikk etapp sõidetakse homme. Kalev Cramo korvpallimeeskond võõrustab täna VTB ühisliigas eelmise hooaja autsaider Permi Parmad. Mõlemad meeskonnad on käimasoleval hooajal pidanud kaks kohtumist, mõlemad kaotanud. Kalev on liigas 12. ja Parma 13. kohal. Eelmisel hooajal suutis Kalev permi klubi võita mõlemas peetud kohtumises. Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA valib täna aasta parimad, Londonis toimuval galaõhtul kuulutatakse välja aasta parim mees- ja naismängija ning aasta treenerid ja ilusaim värav. Ülekannet sündmusest näeb ka kell 21 35 ETV kahest parima meesmängija auhinna finalisti Nixon, Neymar, Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo. Parima treeneri auhinnale kandideerivad Massimiliano, Allegri, Torino Juventus, Est, Antonio Conte Londonit Jeltsist ja Zinedine Zidane Madridi realist. Alles teist korda toimuv FIFA parimate auhinnatseremoonial võitis mullu parima meespallur Augina Cristiano Ronaldo ning parimaks treeneriks sai Lesteri Inglismaa meistriks tüürinud itaallane Claudio Ranieri. Margus hundi tööandja Indianapolis Coltsi Ameerika jalgpalli profiliigas NFL järjekordse kaotuse, kui Jackson vil Chagorzile jäädi alla null. 27. Hunt suutis korra vastase läbimurdja peatada, ent suures plaanis polnud sellest vähimatki abi, kirjutab Postimees. Koltson saanud seitsmest mängust kaks võitu oma divisjonis ollakse viimased. Fännid nõuavad juba Coltsi peatreenerit Jacques pagano ametist lahkumist. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.