Tervist, seltsimehed. Minu nimi on ruudi harakas? Jah, seesama ruudi harakas, kelle kohta räägitakse, et ta on unimüts, venivillem, saamatu ja hädavares. Ah et kes räägivad, koik räägivad mu oma naine kõigepealt. Lõpuks hakka või ise uskuma ka. Kuigi ma ei ole üldse usklik kohe mitte üks põrm. Ma pole isegi ristitud, mul ükspuha. Aga nüüd paneb naine isegi seda pahaks. Ei saa ahju kordova ristimata kurrat, ütleb ta alatasa. Just nagu need kaks asja teineteisest sõltuksid. Ega mina süüdi ei olnud, ahi lagunes ära. No ja mis siis? Sindrinahk pidigi lagunema, sest see ahi oli minu meelest tüki maad vanem kui maja, kus me elame. Ma seletasin küll naisele, et kõik ahjud lagunevad lõpuks, aga tema ei saanud asjast aru. Mul on kuri kahtlus, et ta ei tahtnudki aru saada. Muudkui ta venitas mu kallal senikaua, kui ma ära tüdinesin ja majavalitsusele helistasin. Sealt öeldi, et teeme korda kolmandas kvartalis. Mina muidugi olin nõus ootama, nendest tuleb ka aru saada. Kuid naine ähvardas ära minna. Mul ei aidanud, siis muudkui kirjutasin rajooni elamute valitsusele. Sealt lubati käsk anda ja lähemal ajal ära teha. Ei tehtud. Rajooni täitevkomitees öeldi, et kõik inimese heaks kõik inimese õnne nimel kohe homme on savikohal. Nähtavasti oli saviga siiski ajutisi raskusi ja ma pöördusin linna elamute valitsusse, kus lubati ebanormaalne olukord viivitamatult likvideerida. Kahe kuu pärast kirjutasin täitevkomitee esimehele, kes lahke vastuse saatis. Aga ahi oli ikkagi katki. Naise esitusel hakkasin siis ministrile kirjutama, ostsin kirja plokkija, istusin maha. Kallis seltsimees minister, kirjutasin, ma pöördun teie poole oma naise survel selle ahju pärast. Ta on nüüd kaks ja pool aastat katki, ajab suitsu sisse ja sooja välja. Ma tean muidugi, et teil isiklikult Pole võimalik riigi asjade pärast minu jupporandamad tulla. Aga võib-olla saate kuidagi aidata. Panin kirjaümbriku ja viisin postkontorisse, kuid ära ei saatnud. Ma hakkasin äkki mõtlema, et mis siis, kui ministril on ka ahi katki ja kuri naine kodus, kes muudkui Dainitab. Kelle poole see vaene mees pöördub. Mina pöördun tema poole, aga temal pole kuhugi minna. Muudkui muretseb, ise savi ja ahjupotte ja laob ahju üles. Loomulikult kurvastas tõsielu selline käik mind kui lojaalset kodanikku hingepõhjani. Ja ma otsustasin eeskuju võtta. Muretsesin materjali ning ladusin ise ahju üles. Ilus ta ei olnud ja suitsuajas sisse ka. Kuid sooja andis, mis koole? Tuletõrje käis kaks korda jahutamas ja lõpuks pitseeris ukse kinni. Mina olin loomulikult jälle ilma Juta. Nuias, siis mul see mõte tekkiski. Laenasin endale soliidse portfelli, panin lipsu kaela ja läksin majavalitsusse. Ma olen sealt ja sealt, ütlesin mina. Ma olen sööja see kuskohalt ja kes seda ma ei julge teile, lugupeetud raadiokuulajad öeldagi. Sest niisugusi isehakanud suurusi pidi seadus karistama. Aga kõrge koht ja kõrge amet, see oli küll seda võite uskuda. Ma tulin ruudi haraka ahju pärast. Annan teile kolm päeva aega, olgu tehtud. Ütlesin ma ja tulin tulema. Ja näe imet. Enne kui mina koju jõudsin, oli savikohal ning õhtuks ahi üleval andis isegi sooja ja suitsu sisse ei ajanud. Või kui ajas, siis vähe näed, Ruudi, ütles naine. Hea tahtmise juures on kõik võimalik. Kõik ei ole, vaidlesin mina, see on selge liialdus. Aga peaaegu kõik. Järgmisel päeval ei seisnud minu edev keel paigal ja ma rääkisin töökaaslastele ahjust defitsiitset savist portfellist ja enda teost. Mõned kiitsid minule iitlikust, teised laitsid. Kuid oli ka neid, kes ei uskunud. Asi jäi nagu lahtiseks. Peaks nagu inimestele tõestama, et sellised lood on siiski võimalikud meiega ainel ja karskel kaasajal. Parajasti oli mul käsil ühe järjekordse formulari, nagu neid sadade kaupa praegu igasse asutusse tuleb täitmine. Keegi tahtis teada, mitu küttekollet on meie bilansis, millised on nende ümbermõõdud ja muud sellesarnast. Samast formularist hakkaski mu peas idanema mõttetera, kuidas uskumatutele oma ahjulugu tõestada. Ma tõusin tasakesi üles ja läksin juhataja asetäitja kabinetti. Valisin meie sekretäri numbri ja Alo kommikontor kuuleb. Halloo. Siin Estin pommi peavalitsus, võtke vastu telefongramm. Valmis. Valmis Est-pin pommi peavalitsus palub teatada täna kella seitsmeteistkümnel nulli nulliks teie kontori kõigi ruumide, põrandate ja lagede pikkused ja laiused 0,1 millimeetrilise täpsusega. Tallinnas esimesel aprillil 1968. aastal kell 10 32 andis Est-pin pommi vanemreferent rähn kes võttis vastu, palun. Kartuli. Kui ma tuppa tagasi tulin, tormas sekretär mulle kallale. Noh jah, mis seal ärakas naudinguid igalt poolt tähti, Telefonogramm tuli. Siis jälle tahetakse, mul on niigi tööd küll, juhataja ütles, et jätke kõik sinnapaika ja asuge näete seda ülesannet täitma. Põrandate ja lagede pikkused ja laiused 0,1 millimeetrise täpsusega. Kuulge, see on ju mingi jama. Mina seda küll tegema ei hakka. Kuidas Tiiulged PA valitsuse telefone ka teiega ei täida ja mis? On kas nimetab Telefonogrammi Janax ja keeldub korraldust täitmast see siis tähendab kuidas tuleb aru saada, seltsimees harakas. Ma imestan araks, keelduda täitmast kõrgemalseisva organi korraga. Lubage, seltsimees juhataja, mis on SPIN pommi pea valitsusel meiega asja meie ju ei allu temale. Pealegi kuuluvad täitmisele ainult need formularid, mida väljastab statistikat. Luba. Luba, kas kuulete? Ja valitsus peavalitsus teatel pole siin targutada midagi ja mõõtke laed ja põrandad üle ning andke andmed ära. See on ju rumalus. Vaadake ise, põrandad ja laed on identsed, nende mõõtmed langevad ühte, tõesti arvad? Harakas? Teie arvates on see rumalus. Kust te üldse võtate põrandad ja laed identsed minu korteris põrand poolteist meetrit, plagin. Aga kuidas, kuidas ma neid mõõdan? Mul pole ju mõõdulintigi. Kas sinna lae alla pääseb, sellest saab redel olema. Majandusjota. Kutsuge majandusjuhataja siia. Mis on mingi silmapilk poodi ja tooge meile. Ja üks muidu olid just need. Aga missugune lint? Metallik muidugi, ärge mõelgegi Rätsepa linti tuua, need venivad ja eksimused on möödapääsmatult, kui küsida tohib, milleks seda vaja on, tuli telefonogramm, lagede, põrandate laiused ja pikkused üle mõõta 0,1 millimeetrise täpsusega see totrus. Kellele seda vaja läheb ja milleks, kui nõutakse, siis on vaja palju või mis vaja on. Kes seda meile On, hakkab, võib? Minu kuulge, pidage veel, vennad, see asi ei ole puhas. Täna ju esimene aprill, võib-olla keegi teeb meiega nalja. Mis nalja teie arvates tehakse peavalitsuses nalja? Kullo ega keegi võis tõepoolest nalja teha, et vaatab, kas on lihtsameelseid, kes kuulge lähevad. Ei tehta nalja, seda ütlen teile, mina olen ise peavalitsuses töötanud. Migrant poodi, selle asjaga on kiire. Muidu teen mina veel nalja, mis muutula? Riistapuud on nüüd siin, olge lahked ja mõõtke nii, te võtate lindi ühe otsa ja harakas teise. Mina märgin andmed üles, siis see on nüüd ilus küll, aga, aga meil puudub teine redel. Kus te varem olite? Minge tooge võrdeneredena, viimase tõin ärafond on läbi. Ütlevad, et alles järgmises kvartalis saavad. Aga võib-olla ei saa ka tehasel ei ole rentaabel, pidid hakkama redelit asemele vibusid tegema. Mis nüüd teha, jätame mõõtmata? Kui minule öeldakse, et siis oleks väärt seda, siis mina seda kati. Kui minule öeldakse, vähk, see oli eksitus, ära tee seda, siis ma just nii eksitud ja ei tee seda, vaid ootan uut käsku. Mis siis tea, täidame käsu õhk tulevikus või natuke hiljem juurteta jutt jätta, tuleb asuda ürituse läbiviimise täitmisele, entusiasmi ja loomingulise põlemisega. Igaüks peab andma pangad oma tööpostil, laotab nälg, rahvas. Mis te seal käisite nagu kompostihunnikule ma la ma gepal, ehk ulatub niiviisi lakk Ace, vaat see on juba kiiduvad. Siin ma näen tänapäeva inimese tahet ennast ületada. Üritama rohkem kui ta suudab, sest inimvõimetel pole tegelikult piire, nagu ütles teras, missugune ta elas. Nii kaugele oleme siis jõudnud, et tänapäeva noored ei tea enam kestvalt teras. Ja me töötame ka, ainult ennem peab teadma, kuhu me välja jõuame, eks igal ajal mõõtma. Mul tuli idee, minu naisel on ilmast ilma peaideesid täis, aga neid ei saa kasutada. Suurem osa neist on ühiskonnaohtlikud, aga minu oma saab kasutada, selles ongi vahe terve edasiviiva fantaasia ja tühjade õhulosside vahel. Mul pole olnud ühtegi ideed, mida saaks praktikas rakendada. Praktika on teooria kontroll, just nii nagu ütles teras. Seda ütles keegi teine ja, aga mis sellest enam rääkida asja juurde, asja juurde. Nii töötame kolm kirjutuslaud üksteise peale laulaatumegi laeni lahmi. Vaadake ülemuse käsk kuulub täitmisele. Kui see ei ole vastuolus kehtiva seadusandluse ja moraaliga, seadusevastast ei ole siin midagi häda murraa. Korral. Oh, ma tõstsin oma selja, ära ole pime. Veel natuke vedela Veller, oh, ära läks ja laulis, aga minul on selgroog sõlmes ja sinna üles ma enam ei roni. No mis siis ikka, mina raskus ei karda. Mina lähen sinna, kuhu kästakse. Tõsis Arakese redel, mina ronin lavale. ADO. Aitab naljast, mehed, mina saatsin selle telefon oksami juhataja asetäitja toast. See on lihtsalt aprilli naisi. Meil oli siin ennist väike mõtete lahkuminek ja siis ma tegingi selle tembu ära. Uskumatu, et asjad nii kaugele lähevad. See tähendab, kuidas Teie saatsite, mina. Kes lubas, et keegi ei lubanud Kui see võimalik oleks, oleks see vaenulik nali kõrgema ülemuse nime kurjasti pruukida ei ei tehta, helistage siis seltsimees rajanale, kui ta ei usumees. Mina peaksin helistama, seltsimees raha ei tule. Et nad hakkaksid arvama, aga ma kahtlesin kõrgemalt poolt tulevate korralduste õigsuses. Äi äi, tehke mis tahate, aga mina sinna üles ronima. Ei, Ron ei roni ja ma teen teile käskkirja. Alum. Vaadake kaks käskkirja, Alvar algu sekretär. Rahuleht, vormistage tärskeri, seltsimees haarakas keeldus kõrgemalt poolt antud korraldust täitmast. Vaata, ma ütlen otsaga põrgupõhja ja küll ma ronin üles. Nõndamoodi sain ma lõpuks teada kahte asja. Esiteks, et nali pole tõepoolest naljaasi. Naljaga ei naljata, kui tegemist on otsese ülemusega. Teiseks, et inimene võib küll olla lihtsameelne, kuid samal ajal ka hädaohtlik. Kogu järgneva nädala paagisin neid mõtteid ega suutnud hingelist tasakaalu taastada. Kõnnin muudkui mööda tänavat ja heietan omaette mõttelõnga. Ühel niisugusel käigul näen korraga silti satiiri ja huumoriühing. Seltsimees harakas, ütlen ma endale siia peatse sisse minema, siin saadakse sinust aru ja kasutatakse ära. Läheks singi kohe esimene uks paremat kätt kandis pealkirja satiirisektor. Koputasin. Tere, Evedele. Ega mul midagi erilist asja ei olnud. Nägin lihtsalt silti ja astusin mööda minnes sisse. Ma mõtlesin, et ehk te saate mind kuidagi kasutada. Ei, ärge näkkimiku pärast vaeva, ma lihtsalt teen vahetevahel nalja ja kuna teil niisugune ühing on, siis ma tulin vaatama, kas te ei saa mind tööle võtta. Teede vahetevahel nalja ja milleks noh, ja poe meie ühingusse tööle. Hooldemees kes ta selline üldse olete, mina, mina? Ma olen ütleme, et ma olen seltsimees Koovul esi Teie olete seltsi Veehaaval, Vena SAK. Tere, tere hea laeva. Äi siin ka igasuguseid, ega lase tööd teha. Üldse midagi. Ütlete, et ütleme, et ma olen seltsimees vool, kes te tegelikult olete? Ma ütlesin, et ütleme, et seltsimees cool ilma ütlemata astuma, noh, ma olen siis koogol. Olge siis edasi. Nägemist. Aga ma olen Nikolai Vassiljevi diskol, see, kes kirjutas revidendi revident leviljoni revidenti, salavene keeles, reviraar, hooval. Nikolai Vassiljevi ei ole seltsimees koogol, mine aja samagoogol. Nikolai Vassiljevitsh, seesama. Kuulge, mees, aga te olete solvanud, olin mõnevõrra. Kuna aga suured kirjanikud kunagi päriselt ei sure, siis võib öelda, et ma olen ka mõnevõrra Angel, minu naine ütleb, et hea tahtmise juures on kõik võimalik. Mina nii suur optimist ei ole. Mina ütlen, et peaaegu kõik on võimalik. Aga kust te siia saite? Lihtsalt tõusin surnust üles, tuli, teil pidi olema vaja voogu leidessed, rinne, ma siis tulingi. Või on nüüd ehk hilja? Seltsimees kool, hädasti on vaja see saadikul vaja. Nii et, et ei, oledki nagu Haywassidewitš koogol, nina kui ka sõltuaare. Äre tere, Nikolai Vassiljevitsh. Tere tulemas. Lubage lubage, ma surun. Tõusid surnuist üles ja vodka tulin, võtke seltsimees kaugeltki. Ei ei, mitte sinna FC jätugi tooli Paala tänava. Vabandage, vabandage mind, üheks hetkeks, ma pean korraks kõrvaltoas teleFaleerima tutvuge, palun, senikaua minu koostatud satiirieeskirjadega Varm. Need on küll pisut tõsised, aga tõsine saki all see õige satiir. Me seadsime endale eesmärgiks satiiri või relvade tule ka igandite välja paletamisel. Halla satiiri ja huumoriühingu esimees koole. No ta tuli ära, läheb jälle kõik lähevad. Ega meil pole hotelled, jääbki ööbima, inimene tuleb, inimene läheb. Nikolai Tshiili juhiks ool. Aga see on see koogol, kes revidendi kirjutas ja need teised asjad. Ta küsib, kas ei saaks teda kasutada. Ta teeb vahetevahel nalja. Kuulge, seltsimees säga, ärge rääkige rumalusi, see koogolon, surnud. Ei ole, ta tõusis surnust üles. Meie olla teda ja Henry nii väga vajanud ja ta tuli. Olete te selles kindel? Ta istub praegu minu kabinetis. Mis ma talle ütlen? Kas me saame teda kasutada? Põhimõtteliselt küll see oli isegi tore inimene, mis siin veel küsida, võtke seltsimees kogulco koosseisu alates tänasest päevast, las. Just nii, vaata. Tänan tähelepanu eest. Siiski siiski siiski siiski univest mõisniku päritoluga, kui ma ei eksi. Vot niisuguste meestega peab olema ettevaatlik. Kasutada võib aga silm pead, hoidke. Selge silm peal hoida, aga kasutada vahib. Kätt suruda tere tulemas. Tere tulemast. Võtame teid kohe koosseisustaati, nagu öeldakse, nii et ma võin tööle hakata. Ogo loomulikul alume algella. Kui see saladus pole, siis missugused on teie loomingulised plaanid? Plaane nagu polegi, mõtlesin kirjutada midagi kaasaegse Nuupovo ajalootaolist. No eks ta on veel pahesid ja igandeid, rumalust ja saamatust. Ainult kas just maksab sellest alustada, mis te võiksite võtta midagi konkreetsemat Mismõttes? Noh näiteks tikutoosi, etiketid, seal on veel allud armetut satiiritulega välja moletamiseks kuuseidutš välja naerda joodikuid ja välisVapace bürokraate üleüldse. Meil on palju Sandeeringute poolt sisse töötatud teemasid, vaadake, mina tahaksin siiski käsitleda midagi suuremat. Oh, ei, ei, üldistust ei, ka, peab olema ettevaatlik. Ja tooni suhtes kiitsin ta nõu piiri pidada Toompead jääma, siiski moositiivseks. Hoiduge üleliigsest tänavusest. Ma nüüd ei saa päris hästi aru, kas väljanaermine on lubatud. Terve elujaatava huumori vastu pole meil mitte midagi. Ainult tere, vaata väljanaermist võiks olla mõõdukalt nii-öelda satiir peab olema positiivne, miinus. Ei saa aru, mis siin aru saada. Kõigiga on edasiviiv jõud, aga satiir olgu siiski normi piirides. Mina soovitan teil Omalt poolt, võtke esialgu midagi konkreetsemat, hea küll. Eks ma siis püüan. Köitaare, kirjutage valmis, vaatame läbi, revideerime, anname nõu, abistame, aga edaspidi ma tahaksin siiski midagi kapitaalsemat käsile võtta, on meie vastu ei ole. Ainult mina küll ei soovita tädi isegi paberi fon ja polügraafia ajutised raskused. Või te sellest, et et olete pädil olult. Nad on või võib küll. Olgu-olgu isa debatt ei loe ta laste kätte, et kas te, kas te olete neid jõudnud selgusele, millise konkreetse teemade valite, et päris ei ole veel. Võtke näiteks majahoidja. Võiksite ise tänaval näha, kui lohakad töötanud. Ma rääkisin temaga, ta ütleb, et pole korralikku luuda. Muu meie pulbitseval täitsime penikoormasaabastega edasi tormaval ajastul. Luuaga oskab igaüks head tööd teha. Taansatiivi Velvad ole täielikult ära teeninud. Aga mis te arvate, kui ma hoopis kirjutaksin Teist? Kuidas minust lihtsalt teist kui kaasaegse bürokraadi musternäidist. Pealtnäha vastutulelik ja heasüdamlik sees pidi lobise ja kes mingeid tegusid ei tee ja teistel ka teha ei lase? Lugesin teie satiirieeskirju, see on ju suurepärane materjal satiivikule. Võiksin konkreetselt kirjutada ka ühingu esimehest. Sest kui ta teid ametis peal, on ta ise veel hullem. Selle peale pole ise tulnudki. Mingeid instruktsioone pole ka tulnud. Oodake palun, üks hetk. Ma pean korra helistama, ainult sinna wild üks moment. Hala hala, kas esimees siin säga koogolon tuleb välja kahtlane tüüp. Mis on siis, kas hoidsite silma peal? Hoidsin ma pakkusin talle konkreetset teemat, aga tema ei, ta langust ei taha, tikutoosietikett ei taha isegi meie kojamehe põletamisest. Kriitika tulles ütles ära. No mis ta siis tahab? Ta tahab üldistada, tahab kirjutada koondsatiivi pahedest, midagi kuluupov, ajalootaolist. See ei tule kõne allagi. Seda mina ütlesin, lõbuks, ta oli nõus ka konkreetsel teemal kirjutama. Siis kõik korrosioon, laskeseltsimees töötab laske, tema töötab. Kui tal on mingeid erisoove, täitke. Nad kirjutasid vanasti vist hanesulega tülli. Aga aga, aga ta tahab kirjutada konkreetselt minust ja teist ka, seltsimees esimees. Ja mitte lubada, mitte mingil tingimusel mitte lubada. Mina ei kuulu satiirirelvade tule piirkonda kategooriliselt ära öelda ja seltsi meile selgitada. Supporti natsijooni. Nüüd ta ei kuula ju taanium klassik. No siis teda kasutada ei saa, mittestaati võtta ja kõik. Kui teie korraldusel ma juba lubasin ta tööle võtta. See ei tähenda midagi. Nüüd uus olukord on, viga ei ole tehtud, ainult olukord on uus viisakalt keelduda jäära saata. Kahjuks seltsimeeskogul on olukord selline, et meil tekib teiega mõningaid raskusi, öisest ei ole midagi, ma olen raskustega harjunud, me ei saa teid kahjuks staati võtta vale makaidsi. Vena täiesti südamest kahju, aga me ei saa neid kasutada. Aga te ütlesite, et vakantsi on, elame, ei ole. Meil on nüüd uus olukord, java kalts sai otsa asutamanni, teine kolb läbi. Kuid ma võiks teist ja esimehest ka vabakutselisena kirjutada lepingu alusel või nii. Kahjuks ületab see meie vaimu PVId subordinatsioon, Elova ärvid, Eilova. Mul on tõesti väga kahju, kuid saate isegi aru. Pealegi tuleb mul lõpetada kiire töö meie satiiri õitsengule puhkemise killustamiseks. Hädaga seltsimees Kogol hädaga kõige head. No mis siis ikka, eks ma lähen tagasi. Senna henna ja vaat kui tore, kui inimesel on paik, kuhu minna. Soovin teile jõudu, ägemist jumalaga, jumalaga. Äi ei haara. Ja noh, see on, saate mind siiski kasutada. Kas temale on vakantsi? Kuidas te avaldate? Tervitage teda minu poolt. Öelge, et satiiri pote uus põlvkond suhtub temasse sügava austusega, abib temalt ja hoiab kargel tema tõrvikut. Hästi, ütlen. Öelge talle, etaan satiivis minu vaimne isa, geenius, juht ja õpetaja. Ja öelge, et vaatantsi ei ole. Soovin teile edu töös ja õnne isiklikus elus. Nii et naljaga mul ei vedanud, mis parata, ega see ei ole enda teha. Ja kes teab, milleks see hea oli, et mind staapi ei võetud. Pealegi, ega see võõra nime all esinemine kõige parem k ole. Mul üks sõber tegi keskmise skandaali valmis iseäranis avalikus kohas. Ja kui teda korrale kutsuti, ütles, et ta on rajooni rahvakohtunik see ja seepärast andis seesama kohtunik, kes minu sõber pidi olema minu sõbrale 15 päeva. Et saaks aega järele mõelda, kes on kes. Aga teinekord pannakse sind võõrast rolli mängima ilma oma isiklikku süüta ja kohe päris vastu tahtmist. Ausõna, minuga pidi peaaegu midagi niisugust juhtuma. See oli kohe natuke pärast seda, kui me juhatajaga lage mõõtsime. Eks juhatajal oli minu sõnakuulelikkuse eest nii hea meel, et ta hakkas mind kiitma kõige paremaks tööjõuks terves kontoris. Ja kui nüüd ajalehest käidi meie juures ees rindliku töötajat otsimas portree jaoks luuletas juhataja minu peale igasugust jama kokku. Tulen mina hommikul tööle täitsa heas meeleolus ja lähebki lahti. Mismoodi seda kuulata, kohe? Tere hommikust. Ilus ilm täna, mis kevad on käes? Tere hommikust, seltsimees harakas. Lubage teid õnnitleda. Soovin õnne kõigest südamest hägusis. Üks sünnipäev on ammu läbi, aga teine tulemata. Ohoh, minu arust on ennegi kirjutatud siis, kui ma ületasin kõnnitee vales kohas, seekord kirjutatakse dist positiivselt. Tehke lugege, palun. Meie ajastu inimene, esimene mulje, Ruudi, Harakastan petlik, pealtnäha silmapaistmatu, uje pisut nagu pedanuknegi. Kuid see on ainult väline vorm. Tegelikult kujutab seltsimees harakas endast meie aja tõelist kangelast. Kõige tähtsam on talle töö. Isegi kodus voodis laseb ta enne uinumist silme eest läbi Tänatehtu ja vaagib homseid plaane. Ilus lugu, aga unepuuduse üle ma küll kurta ei saa, lugege edasi lugeda. Seal on öeldud, kui õrna abi, kas te olete kunagi lähete koju ilma lilleõied ta oma elukaaslase jaoks. Sellest rääkisin mina ajakirjanikule. Sortmis südamlik, nii südamlik koht, nii romantiline. Kas teen ja leian, leian küll, aga see pole tõsi. Mu naine saab kolm närvivapustust, kui ta seda loeb. Ja peale selle kirjutatakse siin minustki töös, Ungarist, vihasest võitlejast, uute töömeetodite eest ja kurat teab, mida selle jama välja mõttes. Jalamaid lähen toimetusse ja avaldan protestis. See oli juhataja talvel sisse pandud. Ta ütles mulle, et selles asutuses on see esimene kord, kus ajakirjandus meile positiivset tähelepanu pöörad. Siis nüüd on õige aeg saada meile väljapaistev isiksus, töö, sangar, siis mis on asutusima töö, sangar, käiguda sohu? Mina enda arvel niisugust jama ei luba. Kangelasena sürr. Õnne, soovin õnne. Te olete tehtud, miilits, valitakse presiidium, kutsutakse kohtumistele. Kõrgemal pool hakatakse huvi tundma ja meeles pidama. Toote au ja kuulsust kogukole Kiievile, aga see on ju vale. Ma pole mitte mingisugune kangelane, täitsa harilik tüüp, noh, mis siis kohe sellised rasked sõnad ainult pisuke kunstiline liialdus, see on loomupik. Ega see pole mul esimene kord tublisid inimesi esile tõsta ja olid ajad, olid ajad, Mul on, ma olen nüüd ju terve maailma naerualune. Naine sööb mu elusalt ära, sõbrad hakkavad mõnitama ja töökaaslased pööravad selja. Häbi inimestele silma vaadata. Mina nõuan õienduse avaldamist, ühist Saaratmist. Vihjendusi avaldatakse siis, kui trükiviga on sees või kriitika viltu läks. Pea püsti, kõik on kõige paremas korras, mis te räägite? Mina olen nüüd omadega läbi. Meie veel, teeme teiega tegusid. Nüüd vaadatakse minugi peale, teise pilguga. Töötage Arakas, töötage, olge julge. 15 aastat olen ma siin ametis olnud ja nüüd tuleks siis lahkuda. Söö veel on, kas mõni on teil juba uut kohta pakkunud? Ärge minge ka, meil on ette nähtud teie edutamine. Loomulikult tuntud seltsimehed liiguvad, las liiguvad, aga mina lähen ära. Kohe praegu kirjutan avalduse ja lähe, miks Kullamäe selle pärast, mis te minuga tegite? Ma olen täitsa harilik inimene. Ei parem ega halvem kui enamik inimesi. Kui te nüüd teete tavalisest korralikust töötajast suure kangelase siis on meie kontorilood üsna halvad. Homme te kuulutate mõne loodri või käpardi kangelaseks, sest korralikud lasevad siit jalga. Aga siis pole revisjonikontrollid, kohus ja prokuratuur Ki enam mägede taga. S mull aitab. Meie teed lähevad lahku. Ja tulingi ära. Saatuse ja vurlede vastu ei saa keegi. Uues kohas hakkas elu minema päris kenasti. Isegi sealsesse näiteringi astusin. Mul on jah see nõrkus küljes. Kuigi naine ütleb, et ma näen laval välja nagu templielevant. Tal võib isegi õigus olla. Sest just üleeile õhtul läksime nimelt naisega restorani, et uue töökoha esimese palga puhul ühiskondlik, kui toitlustamist toetada. Ajame seal ilusasti juttu. See tähendab, et tema ajab ja mina kuulan nagu alati. Ma olen küll muidu omaette mees, aga tema on rohkem. Vestleme sedasi sõbralikult, kui naine ütleb, et kõrvallauas kaks meest jälgivad meid hoolega. Mina ütlen, et las jälgivad. Ei ole enam need ajad. Aga nemad jälgivad edasi. Liimaks tõuseb üks risti ja tuleb klaas käest meie lauda. Andke andeks. Kas teie olete meie isetegevusliku teatri parim näitleja pruudi harakas, kuidas seda? Ta noodiharakas on tõepoolest minu nimi. Kas ma tohin Teiega klaasid kokku lüüa? Alustage minu pealetükkivus, aga teie olete näitlejana lihtsalt minu ebajumal. Minu suurimad teatrielamused on pärit teie võrrastust mängust. Tee terviseks. Bee terviseks, ka Ma tänan. Veel kord. Andestust, ma lahkun. Nägid neid? Isegi võõrad inimesed saavad aru, kes ma olen. Kas sina räägid muudkui nagu puuduks mul näitleja. Ma mõtlesin, et mul on maailma kõige Johminnis, aga tuleb välja, et on hullemaid maa, palun 1000 korda. Vabandust. Kuid seltsimees harakas, ka mina tahaksid selle suure au osaliseks saada. Teie terviseks, klaasi, kas teie olete meie näitekunstis? Ma ütlen sulle, need tüübid on kas kuld lihtsalt ei taha ükski prohvet pole kuulus vabal maal fraasi minu närvisega ära kanni endalegi sealt ilma selletagi puhevil nagu paabulind. Miks ometi kuulevad tema sõna, kui ta mind kihlatule tulemas sinu ema, olin diaatrid, ime ja sina oled veel imega juba Stanislavski ütles, et publiku kasvatamine on rasked ööd. Seal, kui mees hulluks läheb, siis jäta põhjani. Andestage veel kord, kus me võiksime pool tunnikest seltskonnas viibida, saa ometi lasta mööduda kordumatut juhuselt, teiega vestelda, palun. Istuge. Asjatundjatega on meeldiv mõtteid vahetada. Kahjuks leidub tänapäevalgi veel inimesi, kes teatrikunstist aru ei saa, muidugi muidugi ka näiteks teie suuruse mõistmisele jõudnud väga vähesest. Minu arvates peaksite te olema ehteks meie kutselistele laval, aga mitte raiskama. Olete isetegevust, sest minul on minu isa, üks over aver ära. Üks margikonjak, palun. Kõige parem, mis teil on? Nii me vestlesime, targad mehed, nagu me olime. Ma tegin neile selgeks, mis asi on teater. Hommikuti ükskord sain ka mina rääkida ja naine pidid kuulama. Kahjuks tõusid nad varsti lauast, kui konjak oli lõpukorral, surusid mu kätt, vabandasid ja lahkusid. Väga asjatundlikud inimesed peab ütlema. Ma teadsin, et ma hea olen, aga ma olen veel barrel avaala meister või natuke rohkem frani aitab Riisolvuse peramini, kord sinuga restorani tiivad külge igasugused jäävad, su põdrapead eelne siis siin on ka mõistab, mida. Vaat sina, loomingulise inimese hinges, aga kui ei proovi ja see on peamine. Ütlen ma kunstajad aru, jää järele. Üksikkiller on kadunud juba minema, elas nüüd töölt lahti? Täitsa lahti, kui sa teada tahad, lähen teatrisse. Jah, palun arve avada, olen jah, ametnik, vaid inimesed, kõik juba vaatavad seitsekend ukse pealt ära, segas laadal. Mina tõstan eesti diaatritega tema sõja. Ära sega, ütlen Maran. Puna loen. Teie arve on 42 rubla seitse kopikat. Kuidas nii? Teie olete eksinud? Palun kontrollige, olge lahked. Üks margikonjak, 12 rubla, kolm kolme peal, mis kokku? 18 36. Šampus söögid-joogid kopika peale, aga meie pole seda kõike teinud. Õigus. Suurem osa tellisid teie sõbra. Nad ütlesid, et näitleja harakas maksab, ei tule kõne allagi. Meie maksame stendi ja sel juhul per administraatori kutsuma. Sain nüüd temagi silaskeid. Laval oled sa nagu templielevant, aga restoranid on isegi häbi öelda, kes sa oled. Anna andeks, kallis naine, uskus, mina võisin teada, kes on kes. Raadi juurleb, vaat ise räägivad veel pea. Seal parata, margikonjak tuli meil kinni maksta. Naine sõitis küll kui emalõvi aga laual laua õigus. Ega mul nüüd koduse jaole. Täielik võõrandamine. Söön muudkui piimatoite. Liha ei anta enam üldse, see pidi mehed metsikuks tegema. Minuga ei räägita ka enam. Magan põrandal, küljed tulitavad, nii, tikutoosi saad taskus hoida, läheb põlema. See pole enam elu ega midagi. Nojah, ega mul muud ei olnudki enam öelda. Nägemist. Ehk saame teinekord jälle kokku, kui siseolukord demo kratiseerub. Muidugi on temal ka õigus. Peab ikka vaatama ka, kes on kes? Sest kui, kes ei ole, kes oled sina vael ja ei aita sind enam mitte ühiskondlikud organisatsioonid, Ki. Nägemist ja soovin teile edu töös ning õnne isiklikus elus. Tänan tähelepanu eest.