Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kunagi ammu näidati televiisorist katset vihmaussidega, kes asusid labürinditaolises keskkonnas ja edasiliikumiseks oli valida, kas minna vasakule või paremale. Ühel poolel ootas ussikesi kerge elektrišokk. Pärast mõned korrad elektriga kohtumist õppisid need lihtsalt loomad järgmistel kordadel seda suunda vältima. Jätkasite edu jutus suunas. Ühtlasi muutus katseloomade liikumine aeglasemaks ja. USA-s raviti 2010. aastal haiglate traumaosakondades vähemalt 1500 kõndimise ajal tõsisemalt haiget saanud jalakäijad. Arvestades, et Ühendriikides võib lihtsa lõikehaava peale pandud plaastri eest küsida 629 dollarit on traumapunkti külastamist vältinutega juhtunud analoogsete traumade arv kindlasti oluliselt suurem. Sinikate ja kriimustuste kõrval kasvas 2016. aastal liiklusõnnetustes hukkunud jalakäijate arv 5987-ni, olles üheksa protsenti suurem varasema aasta kurvast statistikast. Rahumeelsete jalakäijate tervist kasvavalt ohustavad. Teguriks on telefoni kasutamine eriti kui kõndides sellesse teksti sisestatakse. Sega. On olemas tõendid, et ka inimesed saavad aeg-ajalt haiget ja nad peaksid vihmaussi sarnaselt midagi õppima. Kuna telefonist loobumine ei tule kõne alla ja samuti peab kõndima, siis hakkab volikute kitsikuses inimese käitumine. Nähtavalt sarnanema vihmaussi omale. Sel suvel avaldatud vastava uuringu tulemustest selgub, et telefoniga hõivatud inimesed kasutavad kõnnide kontrollimiseks harvemini silmavaadet. Tõenäoliselt on telefoniekraanil olulisem info. Lisaks Ellab eemale vaatamine silmade fookuse muutmist. Selle asemel kasutatakse perifeerse nägemisvälja ja muudetakse kõndimise tempot aeglasemaks. Olge ettevaatlikumaks näiteks muutust teksti sisestajatel samm umbes kolmandiku võrra lühemaks ja juhul, kui oli vaja ületada takistust tõstis teksti, sisestab indiviid jalga umbes viiendiku võrra kõrgemale ja aeglasemalt võrreldes sama olukorraga, kui ta ei kasutanud telefoni. Selle põhjaliku uuringu päästik sündmuseks. Oli töörühma ühe liikme, juhuslikul hommikul kogetud episood. Tavapäraselt kõndides jäi ta toppama kaasjalutaja selja taha, kes liikus märgatavalt aeglasemalt ja kergelt varudes. Meie peast käis läbi küsimus, kas argipäeva hommikul on juba keegi sedavõrd palju napsitanud. Vaarujast möödudes märkas ta oma üllatuseks, et küsimuse vastus polnud alkoholis, vaid telefonis. Kirjeldatud uuring vaatles lisaks veel telefoniga tavapäraselt kõnelejat. Kõndimise turvalisuse strateegiaid analoogselt teksti sisestamise uuringu etapile kasutati ka siin erilisi prille, millega registreeritakse, kuhu prillikandja parajasti vaatab. Normaalse kõndija silmad jälgivad vahetut ees olevat maapinda kaugemal liikumissuunas olevaid võimalikke takistusi ja ka seda, kas liikumine püsib soovitud rajal. Aga telefoniga kõnelemise ajal toimub siin oluline muutus ja silmad hakkavad jälgima asju, mis ei ole. Sündimise ootuse jaoks olulised. Seega muudab ka pelk telefonivestlus jalakäija elu natukene ohtlikumaks. Selle viimase osas lasub vastutuskõnelejal ja ükski teadaolev norm seda ei keela. Küll aga on hakatud erinevate meetmetega piirama kõndimise ajal telefonid teksti sisestamise aega ja kohta. Põhjus on ka mõistetav. Ühiskond peab ju hoolimanni, kodanike tervise kui ka tervishoiukulutuste liigse kasvu eest kõndides. Teksti sisestades kasvavad nii terviserisk kui pasterdamise kulud. Honolulu linn Havail kehtestaski suvel seaduse. Mis keelab telefoni teksti sisestamise teed ületades? Reegli rikkumise eest võidakse? Õigusrikkujat trahvida esmasel rikkumisel 35 ja kolmandal korral juba 99 dollari suuruse määraga. Suvel loodud seadus hakkas just sellel nädalal kehtima ja kindlasti saavutavad esimesed trahvid meedia tähelepanu. Honolulu pole kindlasti ainuke jalakäijatest hooliv linn. Ühendriikides on analoogsed seadused algatatud vähemalt 10. osariigis. Aga kas seadus on ikka õige meede? Seadusega mõistlikkusele ehmatamine 1000 mõtet taas kord vihmaussi juurde sest inimene peaks ju olema intelligentsem. Kui ei usu, vaata telefonist järele.