Augustikuu viimasel päeval pühitses meie arvukate kuuldemängude autor Ardi Liives oma viiekümnendat sünnipäeva. Raadiorahva jaoks on ja jääb Ardi Liives eelkõige kuuldemängukirjanikuks. Kuigi oleme palju kordi elanud kaasa tema näidenditele teatrilaval ning teleekraanil veetud muhedaid hetki mulluta Mari Hütsi, Juliuse ja kes jorsi seltsis. Sellepärast riivab meie tänane jutt Ardi Liivesest ja Ardi Liives ega kanti pidi tema loomingu mitmeid tahke, kõige rohkem aga ikkagi kuuldemängu. Eesti algupärane kuuldemäng hakkas ajama võrseid juba enne sõda. Kindla koha raadiorepertuaaris liigis kuuldemängu iseseisev kunstiliik aga alles 50.-te aastate lõpus, kui kuuldemänge hakkasid kirjutama kolm meest. Rudolf Aller, Raimond Kauber ja Ardi Liives. Oleme oma plaanide ja tegemistega otsapidi kaheksakümnendates aastates. Uued kuuldemängu kirjutajad on saanud meie kuulajatele headeks tuttavateks. Kolmest toonasest mehest aga on jäänud kuuldemängužanrile truuks vaid Ardi Liives Pole, Rudolf Aller ja Raimond Kaug-Vergi kuuldemängule päriselt selga pööranud, aga sellist raudset rütmi, kuuldemäng või kaks aastas jätkab ainukesena Ardi Liives. Otsisin juubilari üles Saaremaal tema suvekodus sassi niidil. Seal meie jutuajamine teoks saigi. Hakatuseks aga katkenud Ardi Liives kuuldemängust. Sammud. Jäta sentimentaalsus teen kõik selleks, et saaksid ennast lõplikult tükkideks kihutada. Sa oled endiselt irooniline. Kas väljas on ilus ilm, harilik? Sina helistasid mina. Su palatiõde on oma mõtlemise viisi poolest kaugelt sugulane tigulistega. Tema käest oleksid seda uudist kuulnud umbes nädala pärast. Ma ei tea soso Velikije Lukis Narvani, kui me kõrvu käisime, savi ei tuisanud. Ta rääkis, rääkis, rääkis kui inimest solvatakse, miks ta peaks siis vaikima. Solvatakse meelt. Aga haigele sobivad Gabriisid, kõige vähe oleks kapriissed, põhimõtted, veendumused välja kujunenud seisukohad. Tütrest on saanud inimene, kohustused teiste vastu on täidetud. On aeg asuda täitma kohustusi enda vastu, tähendab seoses selle doktoriga ja seoses selle doktoriga. Asjad on keerulisemad, kui sina sellest aru saad, usun-usun nüüd parema kraadiga, sai usu mat heal. Aga ma olen leidnud selle, mida ma olen otsinud ja vajanud tõelise inimese suurepärase naise ja seltsimehed, see on kõige tähtsam. Kui tohib uudishimulik olla ja sa tead, et mul väga uudishimulik kuidas algas. See algas sammudest, millest sammudest har arvab maissoni. See algas päris tavalistest. Aga minu jaoks kogu edasist elu määravatest sammudest. See juhtus pärast Saariumadest santi. Ma olin kohanud oma naist, kes tahtis Saksamaale joosta. Paneksin lahingusse ja sain rinnaste pihta. Naine nägi mind Kuressaare haigla koridoris olukorras, mis ei pakkunud põrmugi rõõmustavat. Pilti. Ma ei näinud ja ma ei saanud rääkida. Aga ma kuulsin, kuidas talle tehti ettepanek mind lennukile saata. Ta ei sõitnud. Ta ei uskunud, et ma jään elama. Ta kartis oma elu pärast ja jooksis minema. Ma olin lootusetus olukorras. Korraga kuulsin enda kõrvalsaare häält. Kolk Zarendad, varsti lendab, tuleb kohe. Pole vapper, pea vastu. Me leidsime sulle saatja talu kõrval Tallinna tüterdaks. Ta kuulis, et me vajame abi ja pakkus ennast. Ta hoiab sind hästi. Pea vastu. Ja ma tahtsin vastu pidada kõigi kiuste indiviidi teise ruumi ning ma tundsin, et ta seisis mu kõrval. Ta ei rääkinud midagi, aga ma kuulsin tema hingamist. Ja ma kuulsin temas samme. Ta kõndis edasi-tagasi ja ootas nagu minagi, täis erutust, lennukit. Aeg venis. Korra või paar, kaotasin teadvusega. Alati olid need tema rahutud, närvilised, erilise rütmiga sammud mida mu kõrvad köie uuesti uuesti haarasid. Mida rohkem ma neid samme kuulsin, seda enam. Teie esimene kuuldemäng sammud kõlas eetris 1960. aastal niisiis ligi 20 aastat tagasi. Teame, et sellega astus Eesti algupärane kuuldemäng tubli sammu edasi. Mis köiteid? Ardi Liives kuulda zhanri juurde? Võiks öelda, et see algus oli üsna juhuslik kuigi tema juured ulatuvad märksa kaugemale veel kusagil üsna noorena, 15 16 aastasena sattus minu kätte üks algupärase kuuldemängu käsikiri. See oli nimelt Kärt Helve mäe kuuldemäng marja viiul mis 39. aastal sai võistlusel auhinna. Ja seda oli mul väga põnev lugeda. Ja see oli vastu võib-olla tõesti, kui esimene kokkupuude kuuldemängu käsikirjaga ette taotlusele varem ei ole hiljemgi kuuldud. Aga siis omal nagu veel õiget jus kuuldemängu tegemise mõtet pähe ei karanud. See mõte tuli päris juhuslikult seoses sellega, et hea tuttav Lennart Meri oli tööl raadios kuuldud lugude toimetuses. Ilusal päeval lihtsalt tegi ettepaneku mulle ja mulle karja teistele autoritele, et kui prooviks ja ma siis nii tükk aega mõtlesin ja mõtlesin ja ei osanud kuskilt otsast peale hakata. Aga siis kuidagiviisi huvi juba, nagu oli katsetada. Ja mind juhus viis ka ühe tõestisündinud loo juurde. Fantaasia läks enda arvates päris kenasti käima ja siis nii see esimene lookeana tuli. Teavete näidendeid kirjutasite hoopis varem. Mis vahe on kirjutada lava jaoks või siis raadiole? Ühest küljest on vahe, päris suur, ta isegi oli, võiks öelda, omal ajal veel suurem kui praegu sest omal ajal omaaegne teater, nõndanimetatud nimetame teda realistlik teater, demarrasta saag, lavapiltidena tuba ja õue ja, ja nii edasi ja nii edasi ja nagu ei kujutanud ette, et lavale saaks viia kujutleme kas taeva all viibimist või merepõhja seiklusi või autoga mööda maanteed, kihutamist ja nii edasi edasi ja neid kõiki ja veel tuhanded teisi võimalusi pakkus loomulikult raadio. Aga hiljem nüüd, kui see teater oma tinglikkusega on edasi läinud ja laval tehase vigased vigurid ja tehingud veel rohkemgi kui viimase aja mõnes kuuldemängus, mis pahatihti ka mõned minu omad kipuvad võib-olla isegi liiga näilinduslikud veel olema. Nüüd jah, võiks öelda, et see vahe võib-olla nii suur enam pole aga samal ajal on ka selge see, et raadiovõimalused lihtsalt mõtleme siin all, stereoraadiovõimalusi on küllaltki suured laialdased ja siis meie kui autorid peaksime natukene nii tublimad olema ja rohkem süvenema sellesse tehnilistes võimalustesse, et asjad ka nii-öelda asja edasi arendada. Teie kuuldame, koputus oli algselt kirjutatud kuuldemänguks ja hiljem te töötasite selle ümber näidendiks. Kas teil on ka teisi taolisi näiteid tuua või siis hoopis vastupidiseid? Jah, koputus sattus küll niimoodi, et ennem oli kuuldemäng ja päralt, materjale andele kangesti meeldis, tahtsin teda veel temasse süveneda, laiendada ja saigi temast kolmevaatluseks näidend. Ja see oli noore lavastaja tol ajal noore lavastaja Kaarin Raidi vist suhteliselt üks esimesi lavastuse Rakvere teatris. Hiljem on veel kuninganna moodi maa jõudnud lavale pealkirjaga hüvasti mereröövel samuti Rakvereteates. Aga peab ütlema, et ega see lava jaoks ümbertöötlemine alati nii-öelda häid tulemusi anna. Ehk siis võib olla viga endas või ta teist korda ei oskagi seda teise žanri ennast üle viia. Et omale tunduvad mõlemad kuulduma variandid, nagu olid kobedamad. Teie kuuldemängud on võitnud üleliidulistel kuuldemängude võistlustel korduvalt auhindu. Kas te nendest räägiksite natukene Jah, siin paar niisugust äramärkimist on toimunud küll. Näiteks. Neljalt lõpetamata portree pälvis tähelepanu Riias kuuldemängude festival, olin siis kuninganna moodi maale. Tee Leedu festivalil esimene preemia ja aasta hiljem jäljendaja varjule teine preemia. Missuguseid teie kuuldemänge on nõukogude liidus vast kõige rohkem lavastatud? Nii palju ei ole, kõige rohkem on neid asju läinud just Lätis ja Leedus. Oligi just jutt, needsamad jälge varikuninganna moodi maa, neljas lõpetamata portree. Viies OP on läinud Moskvas ja sammudest armeenlased, hulk aastaid tagasi tegid koguni telefilmi. Kuidas nendel välja tuli, ei tea. Oli juhustada näha, Nad käisid Tallinnas ja näitasin televisiooni majandusele ette ja ükskord isegi ütles vabandust ekraanil. Ja peab ütlema, et töö tehtud usinasti ja suure armastusega, aga muidugi küllaltki nii. Eestlasele põhjamaalasele oli küllaltki koomiline vaadata, kui armeenlased püüdsid meeleheitlikult eestlase mängida. Aga üldiselt tuli low kena kena tegemine. Teatavasti, kes Eesti raadio režissöör Härmo saar 1977. aastal Berliinis Saksa DV raadiokutsel lavastamas, teie kuuldemängu, kuninganna moodi maa. Kas teil on olnud juhust seda ise ka kuulata? Kahjuks ei ole, lihtsalt ei satun teadma seda õiget aega ja ei tea, kas raadio oleks seda osanud leida piraadist Berliini jaamades. Aga missugused teie kuuldemäng on veel välismaa lavastatud? Neid peaks olema hästi palju. Neid vist on jah, kui ütelda, et kokku on vist need kuuldemängude tehtud 16 siis vast üks, seitse või kaheksa on leidnud omale teekese kammujaler. Nagu näiteks nimetada sammud, see on läinud Poolas ja Ungaris viie Scubee Ungaris, samuti Berliini raadiomajaka kurvil on teinud üsna palju sõite Ungari-Soome Taani, Rootsi, Jugoslaavia vahet. Kaid on mängitud samuti Berliinis ja kuninganna Maudi maad, nagu äsja juttu oli. Ungari mänginud veel neljandat lõpetamata portreed. Viimast sõna poole on mänginud viimast sõna. Umbes kuu-poolteist tagasi oli raadios viimane kuuldemäng koer. Kuidas sünnivad teie kuuldemängud? Te olete öelnud, et teid ajendab kirjutama idee. Kujund nojah, ma kuskil on vist niimoodi kirja pannud küll, et kõigepealt sünnib kas mõte või võte draama puhul nagu kõigepealt nagu lähtud mõttest ja sageli komöödiakuul pean ma kõige tähtsamaks leidliku võtet, situatsiooni alget. Mõned kriitikud ütlevad küll, et kõigepealt peaks ikka autoril olema teada ja selge konflikt aga no eks jõuan selleni ka ja kuidas keegi, iga leib, see asjade edasiarendamine, läbimõtlemine oma omamoodi. Te olete korduvalt võtnud osa kuuldemängude võistluse žürii ist. Kuidas te iseloomustaksite käesolevale hetki algupärase kuuldemängutaset? Minu arvates on eesti algupärase kuuldemängutase küllaltki hea. Ja võiks vist ütelda, kuigi ma pole nende asjadega väga täpselt kursis vast meie liiduvabariikide hulgas. Ma usun, et võiks öelda, et esimesel kohal see on tore, et need autorite hellalt tuleb juurde, olles muidugi veel toredam, kui need autorid ainult ühelt võistluselt teise võistlused ei, ei tegeleks, vaid ka kahevõitluse vahel aktiivsemalt kuuldemänge teeks. Edasiminek on kahtlemata täiesti olemas. Kirjutatakse palju huvitavamalt leitakse huvitavamaid materjale ja huvitavamaid, vormilisi lahendusi. Ja need autorid on terve hulga, ma ei loe neid, mis ise kahe käe sõrmedel ülesse raadiokuulajaga kuulja kuuleb, on need juba nii-öelda kuulnud ja teab nüüd sama hästi kui minagi. Ja keda teie niimoodi loete, meie praegustest kuuldemängu kirjutajatest võimekamateks? Neid on terve hulk, võiks alustada siin näiteks kas või tuulikust. Nimetame Salurit rikkelit, Rauni Laansalu talvistet, Suuroja. Juba vanad kuuldemängu tegijad, kaugveri ja terve rida teisi. Kalle Kurg märkis kirjanike kongressil juba kolm aastat tagasi, et kuuldemängude kogumik viimase aja kuuldemängude paremikust ei ole teoks saanud üksnes kirjastajate ametkondliku inertsi tõttu. Missugune on teie arvamust? Nojah, üks kogumik, kunagi hulk aastaid tagasi ilmus võib-olla see kurb fakt, et siiamaani on, ma olen näinud raamatukauplustes seda pilt nähtamatusse veel müügil olevana, kas see on siis kirjastust ehmatanud või häirib teda, aga minu arvates loomulikult oleks ikka päris endastmõistetav, et üle paari aasta meie kuulda nagu paremikud ilmuksid kogumikus väljaspool Eestit on ju teada, üle maailma on endastmõistetavad igasugused suuremad ja väiksemad kuuldemängud valimikud. Juba seegi fakt, et Jüri Tuuliku kuuldemängud said Smuuli preemia, näitab, et kuuldemängulise oleks tõepoolest juba viimane aeg suhtuda kui kirjandus. 1976. aastal ilmus Eesti raamatu väljaandel teie esimene jutukogu nullpäev ja tormi püha. Nii lugejad kui ka arvustus võtsid selle väga soojalt vastu. Ka hiljem on delt jutte ilmunud, kas see tähendab, et proosa hakkab üles kaalumäki dramaturgiat? Loodame, et mitte. Juttude juurde viis mind samuti ühelt poolt juus ja teiselt poolt kauane huvi ja tahe proovida jõudu teises žanris. Ja kui need nüüd jutt on praegu neli tükki ilmunud, siis ei tohiks küll tähendada, et jätaksin draama žanri kui ka kuuldemängu kõrvale. Younad ehk sobivad parasjagu kõrvu jooksma. Juhan peegel ütles teie külajuttude kohta, et nendes passivad traagiline ja koomiline nii kenasti kokku epijää, õhu vahedki. Te olete raadiole kirjutanud põhiliselt draamasid. Mida teile meeldib rohkem kirjutada? Minule tegelikult meeldis kõige rohkem pilduda Tai komöödiaid. Imelikul kombel. Hoolimata näkiiendite hulgast, mis mul on, ei ole ma suutnud siiamaani ühki laigu müüdud kirjutada ja väga tore, et nüüd vähemalt proosa kaudu haavast olen lähenenud sellele plaadile. Teie külajuttudest Me oleme õppinud tundma toredaid mahlakaid, külataate ja memmesid. Kas te olete oma aine ja kujud ammutanud siit ilusas sassi niidi talu ümbruskonnas, Saaremaal? Ei saa muidugi salata, et see Saaremaale suvitama kui suveti elama sattumine aitas tublisti kaasa, et üks või teine nähtus või detail või inimtüüp kuidagiviisi stimuleeris tõukas tagant. Aga loomulikult on ka see, nagu kirjanduse puhul ikka on, et ega seal mingisugust elust mahakirjutamist ei ole ja konkreetselt prototüüpe loomulikud otsima ja maksa hakata. Aga nagu ikka öeldakse, et siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku. See koht siin ilusad suured puud vana talumaja ümber. Ilmselt on teie niisugune meeliskirjutamise koht, sest nagu tähelepanekud näitavad kuuldemängude toimetusele, olete juba mitu aastat üle andnud oma uue kuuldemängu käsikirja just nimelt sügise algul suve. Pull jah, viimasel ajal nüüd kuuldemängude küll sattunud niimoodi, eks tegelikult suvine Runika suvine luuja käivad, nagu öeldakse, külalised ja tuttavad ja ise liigud ka ringi siin ja seal mööda Saaremaad pikemat asja või suuremad nagu ette ei võta. Aga ütleme enamasti suvettedid kuuldemänguvalmis ja peab ütlema, et kõik need neli külajuttu on kas suveti või varasügisel tehtud Saaremaal või vähemalt siin alustatud. Hiljuti sai meie toimetus teie uue kuuldemängu käsikirja. Seekord oli see komöödia pealkirjaga hõbepaber. Omamoodi on see imelik küll et nagu juba sai öeldud, et kuuldemänge olen kirjutanud pika aja jooksul päris kena hulga, aga kõik nad on olnud tõsised. Kuigi mu näitemängud võib peaaegu jagada pooleks pooled komöödiad, draamad kuidagiviisi omalgi, tekkis niisugune mõte, et kui prooviks kirjutada raadiokomöödia raadiofarsi, kuidas ta tegime jaoks nimetada ja nii ma selle võtsin kätte juba kevadel ja seal jäi mul pooleli ja nüüd siinmaal ma lõpetasin ja üsna hilju sai alles raadiotoimetus ära saadetud. Komöödia nagu ikka, komöödia, kui hea või halb, eks seda otsustab kuulaja. Aga idee, kui seda nimetada ideeks, õigemine, võte, sündisid päris niuksed koomilisest, vahejuhtumist minu enda ja abikaasa ja meie kõrval istuva kinokülastaja ka, kus tõepoolest meie sõime seansi ajal šokolaadi ja hõbepaber krabi sees ja sellest tekkis päris Dakariumilias koomiline intsident. Mis täpselt ja kuidas seda fantaasiaga edasi arendatud. Mis lugu on, eks siis seda kunagi kuulaja. Mida on meie lugejatel ja teatrikülastajate pilt oodata lähemal ajal? Ühes teates sisalduva mõnda aega üks näidend, see on tõsine näidend, tahab jutustada ülikooli õppejõudude üliõpilaste suhetest siis Boris kõrvadega kirjutasime muusikalise näidendi või muusikali, kuidas öelda. Pakkusime Estoniale Estonia võttis ta kenasti vastu ja arvatavasti kuskil tuleva aasta mais on ta Estonia laval Gunnar tilgase külalislavastusena, mis pealkirjaga pealkiri on tal kuskil mund Barnassil ja tema tahab jutlustada 1910. aasta paiku noorte eesti kunstnike elust Pariisis. Seda materjali sai palju uuritud, omaaegsed memuaare ja jooksvad ajakirjandust muidugi, laval ei ole ei Konrad Mäge ega dublast või mõnda kolmandat, neljandat palliga liidetud välja mõeldud oma oma tüübid. Aga ma usun, et taolist niisuguse pildi tolaja nende arenevast järkavast eesti kunstielust, Pariisi katustel annad juttu juba oli kuuldemängust, mille raadiole loodame, et äkki jõuab see veel selle aasta lõpul eetrisse. Siis praegu püüan jõudumööda uue jutustusega tegeleda. Ja juba aasta lõpuks ootab televisioon Multele näidendit, nii et tegemist parasjagu jätkub. Aitäh soovime teile siis ka edaspidi, ma arvan, kõigi raadiokuulajate, nii kirjandussõprade kuuldemängu kuulajate nimel, palju õnne, veel kord tagantjärele paljaid uusi kuuldemänge ja loodame, et meie ühine koostöö jätkub edaspidi veel väga-väga kaugel. Lõpetuseks veel katkenud Ardi Liives kuuldemängust kuninganna modima. Ma ei teadnud, et siin võõrad on. Kus Liisan Mihkel Tallinnas Tallinnas kelle Liisa, võtsin ette selle arutult pika teekonna. Minu teada pole need vähemalt 10-l aastal siit kaugemale saanud valduses. Ja millal nad tulevad? Selge pilt. Teie soovitate silt? Mina ja mu vari, mis siis? Ma mõtlen, et kas maabus terve paaditäis rahvast. Pühapäeviti käiakse siin vahel täna pale, pühapäev tulevad ka teistel päevadel. See ei meeldi teile. Armastate suurt sära pärast üksindust? Ja erak tähendab väga huvitav. Tulite läbi vere ja miks te seda arvate? Kleidisaba märg? Kaziminalist. Jah, läbi merekülast. Ants, veel küsimusi. Oh ei. Kas tihkelt ei pakugi. Teie nägu tõesti teile ei meeldi mitte üks reas, et ma siin istun ja minema ei lähe. Oleks teie teha viskaksite mauhti välja. Ma sain aru, et tulite pererahvast otsima ja kuna neid pole kodus, siis loodate, et kepin kohe läbi mere Padinal tagasi. Dodgy. Muuseas, see on seitsmes aasta, kus ma esimesel juulil siin olen siin toas, siin saarel. Voi nii, nii, jah. Iga aasta esimesel juulil, esimesel, teisel ja kolmandal juulil Mihkel ja Liisa ei rääkinud sellest sõnagi. Ah, neeleid lihtsalt ei tulnud meelde. Omad mured, tehase käitusin suvitamas nende poole. Ei, neil pole sellega midagi pistmist või ainult niipalju, et võtan kaevust vett. Ehk Liisa kutsub, laud pakub paremat eemale, võimalus langeb paraku ära. Kas teie võiks külalislahke all? Mul pole selleks aega. Mida te siis teete? Võib-olla tulete siis, kui nad on tagasi ülehomme näiteks või ei tule kõne allagi, mõtlesin, need on kindlad kuupäevad. Esimene, teine ja kolmas juuli. Ahah, teile paistab üldse nagu ei meeldi, et ma siia jään. Aga midagi pole teha. Ma ei saa teiega arvestada, see on traditsioon ja traditsioone tuleb austada. Kõigil, mis traditsioon? Kui tohib küsida, tohib, tohib, Meie klassikokkutulek, klassikokkutulek ja kui lõpetasime kaheksanda klassi, organiseerisime siin esimest korda Kolmepäevase telklaagris ja tegime maha, et igal aastal kuni elu lõpuni esimesel, teisel ja kolmandal juulil siin. Kes vähegi saab tulla, tähendab. Terve klass. Kas just terve, on küsitav ja seda ei saa enam klassiks nimetada kõikuni laiali? Kes Tartus, kes Tallinnas, kes ülikoolis, kes tööposti otsas. Seda süütas närviliselt suitsumarkide tõmbate ekstrakt. Pakkuge mulle ka. Ahsoo, palun. Millal nad tulevad siis kell on 12 läbipäevale sees. Küllap varsti hakkavad voorima. Ma imestunud veel polegi mootorpaatide pudinad kuulda ja kõik esimeseks päevaks ei jõuagi, kus seda mõned tulevad alles homme ja miks te nii õnnetu näoga olete? Sünniviga ei usu. Kuuselaagrile süüakse koolka siiasamasse maja taha. Mujal tihedalt kadakaid täiskaev ligi ja lahke pererahvas, selge, kõige tähtsam ehk Peeter tuleks. Ta võtab akordioni kaasa, saame laulda ja tantsida. Nii et terve saar rõkkab käes. Nii et. Ja tõotavad loomulikult süüa, tähendab eks ma käin vahepeal väljas suplemas ja. Loodetavasti teil pole midagi selle vastu, kui ma nüüd oma kambrisse eraldub. Ärge laske ennast segada, olge täpselt nii, nagu siiani püüad. Muuseas, andke andeks. Uudishimu, mis kaunistavad naist.