Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 27.-st oktoobrist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Parlament hääletas iseseisvuse väljakuulutamise poolt. Hispaania senat kiitis heaks valitsuse ettepaneku Kataloonia autonoomia peatamiseks. Eesti Rahva muuseumi uueks direktoriks valiti praegune riigikontrolör Alar Karis. Eesti Rahva muuseum on ikka piiratud arv teadlasi ja mul ei ole plaan suurendada ja teha suuremaks, kui on kõrval asuv Tartu ülikonda. Järgmistel riigikogu valimistel saavad Tallinna valimisringkonnad juurde kaks mandaati, millest üks võetakse ära Kagu-Eesti valimisringkonnale ning teine Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkonnad. Valimisteenistuse juht Priit Vinkel ütleb, et 2023.-ks aastaks on ees ulatuslikum reform, milleks kaalutakse mitmeid variante. Olukord Kaagveres asuvas erikoolis on kuu ajaga oluliselt paranenud, kinnitavad nii koolijuht, haridus ja teadusministeerium kui ka külaelanikud. Ülemaailmset audiovisuaalne pärandipäeva tähistatakse täna rahvusarhiivi filmiarhiivis. Üritus algas Jaan Roosikogust filmiarhiivi jõudnud tummfilmide mustaemad ja vanaema kingitus materjalide esitlemisega. Öösel on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund ja lörtsi, rannikul vihma. Õhutemperatuur on nullist miinus viie kraadini, saartel rannikul kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on pilves ilm, Lääne-Eestis sajab vihma, Ida-Eestis enamasti lörtsi. Õhutemperatuur on nullist pluss viie kraadini, saartel kuni pluss kaheksa kraadi. Kataloonia parlament hääletas iseseisvuse väljakuulutamise poolt. Hispaania sõnad kiitis heaks valitsuse ettepanekud Kataloonia autonoomia peatamiseks. Ühtlasi anti valitsusele volitused kehtestada Kataloonia üle otsevõim, jätkab Mall Mälberg. Et Kataloonia iseseisvuse vastased boikoteeriksid parlamendi istungid, kuna pidasid hääletamist ebaseaduslikuks, siis hääletanud Parlamendi saadikutest toetas iseseisvust 70, vastu oli 10, kaks jäid erapooletuks. Kataloonia parlamendis on 135 saadikut, seega iseseisvuse väljakuulutamiseks oli vaja 68 häält. Barcelona tänavatel algas juubeldamine, tuhanded inimesed avaldasid toetust iseseisvale Kataloonia-le. Kohe pärast hääletamist Kataloonia parlamendis kutsus Hispaania peaminister Mariano Rajoy hispaanlasi üles jääma rahulikuks ja lubas Kataloonias seaduslikkuse taastada. Sel hetkel pidi Hispaania senat veel hääletama tama, kas käivitada esimest korda riigi ajaloos põhiseaduslikkuse artikkel 155 mis lubab valitsusel kriisi korral tarvitusele võtta kõik vajalikud meetmed ja tund aega tagasi sõnadele taski. Häältega 214 poolt 47, vastu üks erapooletu otsustas Madriid kehtestada Kataloonia üle otsevalitsemise. Ka võimaldab semad reidil vallandada Kataloonia juhid, võtta oma kontrolli alla rahanduse, politsei ja avalik-õigusliku meedia. Hispaania peaminister Mariano Rajoy ütles enne lõunat senatis, et ta nõuab erakorralisi meetmeid ja uute valimiste korraldamist Kataloonias seetõttu, et tal ei ole teist valikut ning et Katalooniast tuleb taastada seadust demokraatia ja stabiilsus. OSCE liiala res postanguval kirpaiil demonstrant tor, rahu ju ütles ka, et tahab võimult eemaldada katalaani liidri Carlos Potsemanni, tema asepresidendid ja kõik piirkonna ministrid. Mis täpselt nüüd juhtuma hakkab, Pole päris selge. Hispaania valitsus peaks kokku tulema, et alustada artikkel 155 ellurakendamist. Kuna seda artiklit pole kunagi varem kasutatud, siis ei tea keegi, kuidas katalaani institutsioone õieti laiali saata. Küsitav on ka, kuivõrd valmis on katalaani politsei Madridi korraldusi vastu võtma. Mõistagi küsitakse jälle, kui realistlikud on Kataloonia iseseisvuse väljavaated. Rahvusvahelise tunnustamise eest tuleb pidada ääretult rasket võitlust ning leides end väljaspool Euroopa liitu, tuleb tegeleda hoobi saanud majandusega. Üle 1500 kompanii on juba ebakindlust oma peakorterid Katalooniast välja viinud. Kataloonia eraldumist Hispaaniast on peetud isegi keerulisemaks, kui Brexitit. Eesti Rahva muuseumi uueks direktoriks saab praegune riigikontrolör Alar Karis. Konkursi viimasesse vooru jõudis ka muuseumi praegune juht Tõnis Lukas, jätkab Kristi Sobak. Eesti Rahva Muuseumi direktori valimise komisjoni juht, Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene ütles, et valida tuli kahe väga tugeva kandidaadi vahel, kuid otsus Alar Karise kasuks sündis konsensuslikult. Alar Karis, vaade oli pikem, tõstatus ainult küsimusi, kus peaks olema Eesti Rahva muuseum viie 10 aasta pärast, need on küsimused, millega peaks täna tegelema. Nii et ei saa öelda, et Tõnis Lukase visioon oleks olnud halvem? Kindlasti mitte. Tõnis Lukasel oli väga hea visioon. Aga nagu ma ütlesin, konkursikomisjonil on tänamatu ülesanne teha keerulises olukorras valik. Samuti komisjoni kuulunud kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme põhjendas, miks tema isiklikult Karise poolt hääletas. Suurte muuseumide direktorid on olnud küllaltki pikad, oma kohtadel näeme äärmiselt oma erialakesksed oma muuseumikeskselt. Me peame endast vägal kul armastava muuseumi võlg tuleb selline tippjuht tähistamise pärast. Kahekordne ülikooli rektor, no mina arvan küll seda, et see saab ainult lisaväärtust tuua. Eesti Rahva muuseumi uueks juhiks valitud Alar Karis lubas, et esimese asjana kuulata muuseumitöötajate mõtteid. Kannapööret tal plaanis ei ole. No ma ei näe põhjust praegu minna ja öelda, et, et nüüd on kõik teistmoodi ei sellepärast et arengukava, mis on välja töötatud, see on välja töötatud ju ometigi ERMi töötajate poolt. See ei ole ühe direktori kodutöö. Nii et see jätkub kindlasti arengu kaadri elab, selles mõttes nad ikka ajas muutuvad ja nad peavadki olema paindlikud. Muuseumi praegune direktor Tõnis Lukas ütles, et tänane vestlusvoor komisjoniga oli meeldiv, kuid kokkuvõttes oli tegu etendusega. Lõpuks kultuuriministeerium ongi ju osaliselt ka teatriministeerium, eks see valmidus mind karistada selle eest, et ma Paavo Nõgene olen ka mitmes asjas vastu olnud või ütleme siis eriarvamusele jäänud mitmetes olulistes asjades. Olijate teada. Tõnis Lukase ametiaeg Eesti Rahva muuseumi juhina lõppeb jaanuari keskel. Alar Karise ametiaeg riigikontrolli juhina Aga aprillis, Karise täpne uuele tööle asumise aeg ja palganumber selgub töölepingu läbirääkimiste käigus. Järgmistel riigikogu valimistel saavad Tallinna valimisringkonnad juurde kaks mandaati, millest üks võetakse ära Kagu-Eesti valimisringkonnale ning teine Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkonnad. Enne 2023. aasta valimisi kavatsetakse läbi viia ka ringkonnasüsteemi reform, jätkab Uku Toom. Vastavalt riigikogu valimise, seadusele ja rahvastiku arvu muutumisele jaotab vabariigi valimiskomisjon riigikogu valimiste eel alati mõne mandaadi ümber. Järgmine kord saavad kaks mandaati juurde Tallinna ringkonnad Lõuna-Eesti arvelt. Valimisteenistuse juht Priit Vinkel ütleb, et 2023.-ks aastaks on ees ulatuslikum reform, milleks kaalutakse mitmeid variante. Me vaatleme kindlasti äärmuslikke juhtumeid nagu väga väikesed ringkonnad viis kuus seitse mandaati ühe ringkonna kohta ja vaatame teiste armust, kus siis on tõesti Eestis alles võib-olla neli-viis suurt ringkonda kus igaühes on siin võib-olla paarkümmend mandaati ja kolmanda versioonina kindlasti analüüsime siis sellist väga ja noh, nii-öelda võrdset või ütleme siis sellist lahendust, mis oleks nagu vähemalt siin 10 11 mandaati igas ringkonnas, aga et detsem mandaatide erinevus ringkondade vahel oleks võimalikult väike Kuidas suhtuvad sellesse riigikogu suuremate fraktsioonidega erakonnad? Sotsiaaldemokraat Ivari Padar optimist. Meil on praegu kurb olla Valgast kolm saadikut 15-st fraktsioonis. Et siis on selge, et me oleme ka pärast seda uudist jätkuvalt tugevad ja usun, et järgmistel valimistel võtan oma kolm kohta, saab ära. Siiski on reeglina kõik nõus, et seoses mandaatide arvu uue ümberjagamisega muutuvad piirkonnad üha ebavõrdsemaks ja see ei ole hea. Siim Kiisler IRL-ist. Kõik saavad aru, et valimisringkonnad muutuvad järjest ebavõrdsemaks ja kandidaatide olukord muutub Rinkoniti järjest erinevamaks. Midagi me peame ette võtnud, kuidagi me peame selle kokku. Leppimisel muutus. Samas nendib Kiisler, et suuremad muutused nõuavad seaduse muutmist ja see võib kujuneda raskeks päris subjektiivsetel põhjustel. Selle seaduse muutmine on riigikogulaste kätes, aga kui riigikogulased tahavad ise uuesti kandideerida, siis läheb see vaidlus tegelikult inimeste jaoks isiklikuks, et nad hakkavad vaatama, et milline lahendus on neile isiklikult kasulik ja sellepärast ei ole see sugugi lihtne seda seadusemuudatust ellu viia. Reformierakondlane Kristen Michal leiab, et just seetõttu ei tohi muutused olla liiga kiired. No, ega need on läbi aastate kogu aeg arutatud ja, ja noh, minu meelest vaadet 2000 23-ks seda arutama hakata on, on väga kohane järgmised üle järgmised üle üle järgmised valimised ette vaadata, siis ei tunnega keegi sellist personaalset seost, igaüks saab oma valikut selle järgi seda ja ma arvan, et see peabki olema selline üle välja üsna konsensuslikult läbi arutatud eesmärgiga valimissüsteemiga alati on, et otsitakse seda konsensust. Keskerakondlane Kadri Simson pakub juba mingi variandi välja. Tallinnas ei pea ju kaheksa linnaosa, oleme jagatud selliselt valimisringkondades riigikogu valimistel, nagu nad täna on. Et ühes ringkonnas on 40000 valijat. Ja Harjumaa puhul tuleb silmas pidada seda, et kui nüüd, kui on juba ära kadunud maavalitsused siis ei pea ka valimisringkond olema nii kitsalt maakonnapõhine ja seega võiks läbi kaaluda ka selle, et Harjumaa on Ühest küljest Lääne-Harjumaa, kes on koos Raplaga ja teisest küljest Ida-Harjumaa, kes on koos Lääne-Virumaaga ja saab kaks päris mõistliku suurusega valimisringkonda. Tuleme nüüd taas välisteemade juurde ning uudiste kokkuvõtte teeb Evelyn Villers. Venemaa ja Venezuela koostasid Venezuela võla restruktureerimise lepingu, mis jagab võla kaheksa, kehtestab esimesele osale soodustingimused, ütles Vene rahandusminister Anton siluanov. Venezuela sai Venemaalt 2011. aastal nelja miljardi dollarilise krediidi vene tööstustoodangu ostmiseks. 2014. aastal palus majandusraskustes Venetsueela pikendada krediidi kasutamise tähtaega. 2016. aasta septembris soostus Vene valitsus sellega, et Venezuela 2,84 miljardi dollarine võlg kustutatakse kolme aasta jooksul pärast 2000 üheksateistkümnendat aastat poolaasta osamaksetena. Ühendkuningriigi asjatundjate arvates oli mais toimunud ülemaailmse küberrünnakuga seotud Põhja-Korea sellest, rääkis BBC raadiole Briti julgeoleku ministri abi PN vallas uudisteagentuuri AFP. Tal nakatas viiruse rünnak 150. riigis 300000 arvutit. Nende seas olid briti tervishoiuvõrgu, Hispaania telekommunikatsioonifirmad, Telefonika ja USA logistikafirma vedeks arvutisüsteemid. Briti riigikontroll on välja selgitanud, et haiglates jäi lunavara rünnaku tõttu ära 19500 vastuvõttu. Samas märkis riigikontroll, et rünnak ei olnud tehniliselt kuigi kõrgel tasemel ja seda olnuks võimalik tõrjuda tavaliste infotehnoloogilise turvalisuse tagamise sammudega. Kasahstani president Nursultan Nazarbajev allkirjastas seadluse, millega Kasahstan võtab uuesti kasutusele ladina tähestikku. Valitsusele tehti ülesandeks tagada kasahhi keele tähestikku järk-järguline üleminek. Ladina tähestik kuule aastaks 2025. Kasahhi keeles kasutati 1927. aastani Araabiat. Aastatel 1927 kuni 1940 ladina tähestik kokku ning sealt pealegi Riilitsat. Narva-Jõesuu volikogu pidas esimese istungi pärast ühinemist Vaivara vallaga jätkab Jüri Nikolajev. Juba esimene hääletamine näitas, et ühinemisprotsess möödus edukalt. Vaivara praegune vallavanem, keskerakondlane Veikko Luhalaid valiti Narva-Jõesuu volikogu esimeheks ühehäälselt. Ka üks kahest aseesimehest on Vaivara vallataustaga loha. Laidi sõnul püütakse edasiste isikuvalimistega säilitada pariteet linna ja endise valla esindajate vahel. No eks ta pariteet peab olema, et ükskõik, kui hästi me üksteisesse suhtume, et tegelikult eks valijale, inimesel tuleb näidata selles mõttes ka neid märke, millest ta tegelikult saab, et meie võime olla küll kokku Solannaksin, linnainimene võib alla, inimene ikkagi kardab, et kuskil toimub nii-öelda ära tegemine. Et seetõttu on aus muidugi pooleks teha need asjad, kui ühel pool on üks natukene üle, siis teisel pool perses üks puudu olemine. Narva-Jõesuu volikokku isikumandaadiga pääsenud ja suurima arvu hääli kogunud valimisliidu ühine kodu esinumber Maksimi linn jätkab suure tõenäosusega Narva-Jõesuu linnapeana. Kõigepealt meil on vaja panna kokku need struktuurid, mis praegu toimivad nii Narva linnas kui ka Vaivara vallas, lisaks sellele need probleemid, mis on hetkel Viivikonnas, Sirgala on vaja jooksvalt ära lahendada kõik need korrad, mis kehtivad praegu eraldi, aga esimesest jaanuarist peavad juba kehtima uues ühises omavalitsuses nende valimistega ja uue Narva-Jõesuu volikogu esimese istungiga ja koosseisuga. Mis te arvate, kas need küsimused liitumisest Narvaga on juba nüüd lõplikult minevikus? Ma olen kindel, et lõplikult minevikus, sest inimesed realistid nägid juba enne valimisi, et meie samm ehk ühinemine Vaivara vallaga oli õige samm. Ja ma olen kindel selles, et enamus elanikkonnast on juba sellest tunnustanud. Narva-Jõesuus hakkabki valitsema Keskerakonna ja valimisliidu ühtne kodu koalitsioon, neil on volikogus kahe peale 15 kohta seitsmeteistkümnest linnapea valitakse Narva-Jõesuus novembri algul Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Olukord Kaagveres asuvas erikoolis on kuu ajaga oluliselt paranenud, kinnitavad nii koolijuht, haridus ja teadusministeerium kui ka külaelanikud, jätkab Madis Hindre. Maarjamaa hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus, mida varem Kaagvere erikooliks kutsuti juulis-septembris uudistesse peamiselt suurte muredega. Kaagvere külaelanikud kaebasid, et õpilased käivad koolis oma soovi mööda sisse-välja, hulguvad küla peale pahandust. Kooli töötajad pöördusid haridusministeeriumi poole ja palusid koolijuhi välja vahetada. Ministeerium saatis kooli ajutiseks juhiks enda välishindamisosakonna eksperdi Pille Vaiksaare. Uurisin Kaagvere külaseltsi juhatuse liikmelt Kadi Saarso olnud, kas olukord on külaelanike silmis paranenud. Peale Pille Vaiksaare tööle asumis hüppeliselt vähenes laste liikumine küla peal, kui nad ikkagi seal plehku panid, siis kooli töötajad annab tagasi viinud, et selles mõttes last vaadates on olukord parem. Pille Vaiksaar ise räägib, et palju tööd on veel ees ja kõige tähtsam on külaelanike laste kui koolitöötajatega suhtlemine. Samas tuleb teha konkreetseid muudatusi, nii näiteks usub vaikse paljusid lapsi, kes praegu on Kaagverest tuleks aidata hoopis mujal. Vähendame vanema avalduse alusel neile teenusele tulevate laste hulka ja jääme pigem toetama seda sihtgruppi, kes siis on suunatubki ja kooli just läbi kohtu. Veel olulisem on aga see, mida lastega Kaagverest tehakse. Näiteks küsimus, kui palju võimalusi on neil oma vaba aja sisustamiseks. Kadi Saarso räägib, et kooliõpilastele püütakse leida üha enam võimalusi ka väljaspool kooli huviringides käia ja kiidab abi eest kõrval valla maadlustreenerit Pille Vaiksaar. Võin öelda, et meil on laste jaoks taaskäivitatud või ütleme niimoodi intensiivistatud sellised tegevused nagu savitöökoda, puidutöökoda, käsitöökoda, jalgpalliringi. Ja koos käsitööõpetajaga saavad õpilased parandada neid asju, mida nad eelmisel päeval on ära lõhkunud, aga see ei tähenda, et kõik probleemid koolis seljatatud oleks ning aia taha suitsu tegema püüavad mõned lapsed ikka pääseda. Vaiksaare sõnul proovib kool lapsi suitsetamisest võõrutada ja ehkki kõrgemat aeda keegi ehitama ei hakka, siis keerulisemaks on jooksupanemine ikkagi muudetud. Me oleme siin eemaldanud selle redeli, millega siis hõlpsasti katuselt, teist poolaega ja nii edasi, et sellised pisiasjad Ka kooli töötajad, kes rahvusringhäälinguga, vestlesin, Pille Vaiksaare tööga rahul, aga kuidas seda kõigi erikoolide probleemi ehk suurt kaadri voolavust peatada. Vaiksaar tõdeb, et töökoolis on keeruline ja kurnav. Vaatame üle kogu seda protseduuri, et kui inimene meile tööle tuleb, kuidas me saame teda esimesest hetkest toetada sisse sulandumisel meie kollektiivi ka tagasilöökide puhul, siis ei tekiks tunne, et noh, et, et viskaski püssi põõsasse Ehkki mitmel pool keelitatakse vaikselt koolijuhina jätkama, siis konkursile ta ennast üles ei sea. Kandideerimiseks soovijatel aega esimese novembrini. Ülemaailmset audiovisuaalpärandipäeva tähistatakse täna ka rahvusarhiivi filmiarhiivis. Üritus algas Jaan Roosikogust filmiarhiivi jõudnud tummfilmide mustaemad ja vanaema kingitus materjalide esitlemisega, ütles meie kultuuriuudistele filmiarhiivi direktor Eva Näripea. Ta avastati filmide vahetekstid, medalid, tummfilmid tehtud 23. aastal, must teemant ja vanaema kingitus, musta teemanti puhul leidsime ka portsu reklaamfotosid, filmid ise säilinud ei ole füüsiliselt, et neid alles ei ole, neid ei ole kunagi arhiivi üle antud. Ja nendest me ei tea midagi endiselt, need on vahetekstid ja, ja reklaamfotod. Aga olukorras, kus mustad mustast teemantidest siiamaale ei ole isegi sisukad, kes väga palju teada olnud siis need vahetekstid kindlasti annavad meile ettekujud. Sellest, millest see film siis täpsemalt rääkida ja, ja loomulikult ka see illustratiivne materjal või siis ütleme, et need reklaamfotod annavad meile aimu sellest, mismoodi see film umbes välja võis näha. Ilmast räägib sünoptik Ülle Jõemaa. Ilmaolud on keerulised õhtul tugevneb Läänemere kohal kuivema ilmaga kõrgrõhuhari, mis aga öösel Baltimaade kohal laguneb, sest siis süveneb Skandinaavia kohal uus madalrõhulohk, mis jõuab homme päeval Baltimaadele. Ööl vastu homset on meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund ja lörtsi, rannikul vihma. Hommikul jõuab Lääne-Eestisse uus vihmasajuala. Tuul pöördub põhjast edelasse ja lõunasse kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Hommikuks tugevneb saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb nullist miinus viie kraadini, saartel ja läänerannikul on kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on ilm pilves, sadu levib läänest itta. Lääne-Eestis sajab vihma, Ida-Eestis enamasti lörtsi. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul saartel läände ja loodesse. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis, saartel kuni pluss kaheksa kraadi. Ja loomulikult nulli lähedal. Kõikuva temperatuuriga on Tehita tänavad kohati libedad. Suurbritannias Walesis jätkuval MM-rallil hoiavad Ott Tänak ja kaardilugeja Martin Järveoja esimese täispika võistluspäeva järel teist kohta rallit juhtivale Britlile Elfyn Evansile kaotab Tänak seitsme kiiruskatse järel 24,6 sekundiga. M-Spordimeeskonnale on praegu lausa kolmikjuhtimine, sest 2,2 sekundiga kaotab Tänakule Sebastien nosi kerina vilje poisi eest maha 10,3 sekundiga. Tänast päeva neljandana alustanud Tänak näitas hommikupoolsetel katsetel pidevalt teisi aegu, kuid pärastlõunal oli tempo konkurentidega võrreldes nõrgem. Maailmameistrivõistluste üldarvestuses edestab esikohta hoidev sellepärast lennusee Ott Tänakut 37 punktiga. Kolmandal kohal paiknev Türine vill kaotab eestlasele ühe punktiga. Kaardilugeja Martin Järveoja pärast tänase päeva esimest poolt. A ei, hommikupoolik oli, ma olen täitsa siukene, korralik kiirused. Eksin, Elvin, tiime Krepiga oli teada, et ta nagu kiire ja ja ma arvan, et selles mõttes me oleme on suhteliselt hästi sõitnud võrreldes teistega, et tänane võistluspäev vist mõeldes eesootavale homsel, on pigem lihtsam isegi? Jah, kindlasti, et homme on nagu sama sama palju kilomeetreid vaja läbida ilma rehvivahetuseta, et ilma uute rehvidega. Et see, see saab, ma olen homme on üks katse, mis on nagu rohkem läbi, et ehk siis homme paistab. Meeste jalgpalli Eesti meistrivõistlustel toimub täna õhtul kohtumine, mis omab tiitliheitluses väga olulist rolli. Nimelt võõrustab JK Narva Trans Tallinna FC Levadiat. Meistrivõistluste lõpuni on jäänud kaks vooru, jäine tänast kaotab Levadia tabelis liidrikohal asuvale Tallinna Florale nelja punktiga. Levadia kaotuse korral kindlustab Flora klubi ajaloo 11 10. meistritiitli. Maailma parimate naistennisistide osavõtul peetaval WTA aastalõputurniiril on selgeks saanud kõik neli poolfinalisti. Viimasena kindlustas Singapuris toimuval turniiril poolfinaalkoha prantslanna Caroline Garcia, kes võitis hoolimata avaseti kindlast kaotusest taanlanna Caroline Wozniacki null kuus, kuus. Kolm, seitse. Viis. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.