Tere õda, kus võrokesi ja võrokesi sõbraolevalt pri valdu ja kõneleja tsipakene tuust Miami kandinsiinis tähenda, sai Võro Instituudi ütel muuseumil Põlva talurahva muuseumil. Karilatsin Valmis vahtsena püsinäitus pääl keraga Kikas kutsekoolitarre Võro Instituudi direktori Kuuba Raineri jutu perre passis koolitareteemaline näitus muuseumi hästi. Selle muuseumipäeva ajal koll vanaste karilatsi algkuul. Elu on niimoodi lännu, et täpsele 45 aastat tagasi kärajad laol lõpet, karilatsi, alkoholil, tolle koolimaja peramine Satslatsi samal aastal lõid sinna muuseumi sisse ja nüüdses meil on vähe võimalus vallale näärtus tollest kuimuudu pere metsa paarisaja aasta jooksul Eestimaa peal üle pää algharidust andma. Mida seal näitisel näed, sa, neutus algustuust kuimuudu seitsmeteistkümnenda aastaga sa lõpul Lõuna-Eesti esimene koolimaja kooli opoide koolitamise jaos over märgika, mõne kõvema mehe ja vanad Võrumaalt pärit ja Eestimaa peal siooni Auni teede tunnetinemise, nagu näitises Treffner või käis kõneldas tuust, mäenze, käsu papre, kõrraldiva kooli hobuseandmist, kulmude kolilatsi, nuheldi, midagi on välja toodud ka täiskasvanuid ja ülemisi, mälestusi, tuust kui muutu nime erihaigel koolinge veda on näidata ka toodud, kui palju olises alghariduse andmise koolimaju Vana-Võromaa eri kihkundan ja lõppesses nõukauga tämber, Ladze vanema saava sesse kaija ja ummile latsile Latsalatsile näidata, et Nansen kooli vormin pidiva nime omal ajal koolingelmaia märtsist raamatistopmaja nanud sammas unele kõige põnevam päeva kõge hine puuma, mõõdu, eksponaadi, kuumamuudu laat ja seal on hulga Alaton kooli Kotest ja nüansside saapidega pidid raba oli erilaule, aga et näitus on algupärase, on koolimaja, on seal võimalik ka, näete, määne oli kemmerg, tuul, karilatsi, kooli vajan läbi kõge tolle ligi 140 aastaga kusel kooli lasele kooli Nobsevad. Põlva talurahvamuuseum uut rahvast vahtset näitust kaema iis päevast esimesest lehekuupäevast pääle iis päeva uutva huvilisi külla ka maaturismiettevõtja üle-Eestiline maaturismi vallalisi ussi Taiv, tule juba neljandat kõrda seol päeval saagas peri silma rahalda vai harilikust läikuma raha-ist matkada. Proovi käsitöö tegemist, süve maa, süüki, kaija, kodu, Elaid, jõgendus Annal, Vanal Võromaal tasus hinne tõkkekaevamine Rõuge ja Haanja kanti Moskadalon, tule suitsu, Salla täi ja Rõuge Haanywaisel Nogo külal näite staal pärgi, talu oma aastaga sõõri tegemisi talo Bernane Kallas. Ulvi kutsus kõiki huvilisi külla. Talbergi tallu võivad tulla kõik latsiga ja peredega Minakami Kovitstest korve punuma, latsessaa liugu lasta, joonistada, batuudi peal hüpata, jalgratastega sõita ja siis Sanna ja tähtsa Sanna käev meil ei ole, ei suitsu praegu valmis ka Soomes on, meil on vene kerisega sankütet Tartul kolm-neli tundi, siis hommikuni Lämmi ja siis tahtis nõgesesuppi kiita, aga Olainadestasid mõtlejeti siis Talbergi talusuppi siis tõkke, mida hambaneme sisse siis tutvustame veel, mis mitan, teemid, pane oma käsitöö, Wella ja saa mekiga Albergi talu hoidistid, hapendatud Punabi tjah, hapendatud kõrvits ja igasuguse stseen, mis meil siin Kotohkasuse paustel serviku suvel pake pääl suusakõik purki pantusse mõtsast, siis tuleb lisa korjata Ta ja mida veelgi Elalise eis päeva sind ette üts asi Emmeteeti korve, aga mida Viilsadendasmi kõnela, mis üldse ta lahti ütles mahlapressimisest ja seenekasvatusest ja käsitööst ja kõikum reklaamis, kuna too peris õige hooaeg valla lätt, kuna tule rohkem vast jaanipäeva nakas asi pihta ja talvel meil on siin suusarajale kulla, siis on rahvast rohkem. Ja ongi seos, kõlas kõik, saates Läätse kokku Harju Ülle lugi, Walkeri valdo vahtsena võrokeelne saadet ülejäänud medali pärast neljapäeva kell viis läbi viis minutit.