Tänases kolmandas svingi klassika tutvustavas saates kohtume bändidega, kes kuulusid kolmekümnendail aastail parimate mustadest muusikutest koosnevate kollektiivide hulka. Ka on aga poole sajandi tagant laiemale kuulajaskonnale peaaegu tundmatuks jäänud. Avapala mängib peni muutine orkester, kus alates 1929.-st aastast mängis klaverit preisi. Pala pealkiri on muuteni sving ja mängitud on see 1932. aastal. Niisiis kolm aastat, enne kuis ringist tuli moevool. Aastal 1894 kuni 1935 elanud tenni muuten juhatas oma bändi alates 1922.-st aastast suurendas seda neli aastat hiljem ja tegi sellest Kansas City parima bändi, olles seega Kansas City jazzi vanaisaks. Lisaks võime lugeda kaun Peisid, kes pärast mahutani surma võttis bändi juhtimise enda peale ja tegi sellest ühe džässiajaloo säravaima. Kollektiivi. Kuuldud palas oli peale kaunteesi märkimisväärsemaks solistiks trompetis oran Hot Lips, Page. Kuulake peni muutine orkestrilt veel teist Mootini oma pala tuubi, mille organiseeris bändi klarnet Tiberfiild. See kiires tempos pala on alguses üsnagi keerukalt seatud sooladega esinevat reisitenorsaksofonist Ben Webster. Trompetis oran Hot Lips, Page ja teised. Lõpus on Kansas City trump stiilile iseloomulikku Triifid. Rütmigruppi tugisambaks, kontrabassist voolter Page, kes pärast oma orkestri Blue Devils lagunemist tuli muuteni orkestrisse. Nagu peni muutinile, nii ei andnud saatus pikka eluiga ka teisele omal ajal silma paistnud bänd liidrile Chick OM-ile. Aastal 1902 kuni 1939 elanud tšikvemm oli sündinud vigasena aasta enne surma koos Ella Fitzgeraldi ka tehtud fotol ulatub ta viimasele õlani. Siiski oli tšikk, veeb svingiperioodi tugevamaid trummareid ja alates 1934.-st aastast äratas tema orkester kasvanud välja kaheksa aastat varem asutatud Clintetist suurt tähelepanu. 1934. aasta maikuus plaadistatud pala Stampingatest Savoy, mille arranžeerinud orkestri altsaksofonist Edgar sämpson ei paista veel silma tänapäeva maitsele vastava svingi fraseerimisega. Kuid pala ise, mille üheks kaasautoriks on sämpsoni ja Kudmeni kõrval kauem on jäänud svingiklassikasse püsima. Soolodon trompetis Ronald Jouncilt. Tenorsaksofonist Elmer Williamsile ja altsaksofonist Edgar sämpsonilt. Samal 1934. aastal esines kuueteistaastane Ella Fitzgerald ühel amatööride konkursil Harlemi Apollo teatris. Tavaliselt öeldakse, et seal kuulistada Chick Webb ja kutsus ta oma orkestrisse lauljaks. Teise versiooni kohaselt polnud ise tookord kontserti kuulamas vahendajaks olnud üks tema orkestrimuusik. Igatahes sai Ella Fitzgeraldi ist üks kollektiivi tõmbejõude ja pärast surma mõneks ajaks ka orkestri juht. Küllap vaid nime poolest. 1938. aasta üheks bestselleriks oli tema ja Chick webi orkestri plaadistatud lastelaul. Diskid tahaskid. Aasta hiljem sai plaadile džauli Sheiversi kahe vahel. Kuulake neid mõlemaid ja mitte ainult laulu, vaid ka tuumakat, orkestrisaadet. Singiperioodil juhatas hinnatud kollektiivi kontrabassist. Andi köök. Ta oli õppinud pool Vaitmani isa juures ja asutas 1929. aastal orkestri nimega Twelv Cloud Softšoy 12 Rõõmu pilve. See tegutses ligi 20 aastat ja seal mängisid eri aegadel pianist, meriluu Williams saksofonist Ben Webster ja Don vaias. Hiljem trumpetistid hauad, mäki Fats Navarro. Lühikest aega isegi Charlie Parker. Järgnev pala on Mary Lou Williamsi külm põhi. Kuna plaadil puuduvad andmed solistide kohta, siis tuleb oletada, et trompetisoolo on Harold Peikerilt. Laulja jääb anonüümseks. Klaverile on ilmselt autor Mary Lou Williams. Tenorsaksofonist on pajas ja kitarril flonitsmis. Ühe palaga meenutamist väärib ka Lui rasseli orkester, mis tegutses ajavahemikul 1927 kuni 34 kõrgperioodiga kümnendi vahend, oletusel, millal orkestrisse kuulusid eriti silmapaistvad muusikud. Trumbonist Jakei Figin, passon trompetis Henry reed, Allen Slernatist, Albert Nicolás ja trummar pool barbarid. See kollektiiv seisis tollal New Orleansi džässi ja svingi vahepeal kasutades arranžeerinud muusikat. Solistid olid aga veel harjumuspärases vanas stiilis kinni. Hiljem läks orkester Louis Armstrongi juhatuse alla rasselley endale uue kollektiivi enamaga endist menu kordama tahan. Siinkohal kõlab Saratov cashout kollektiivi hiilgeajast. Pala aluseks on tuntud pärimus viis. Pühakud marsivad. Üks 30.-te aastate populaarsemaid musti džässikollektiive oli bigbänd, mille eesotsas oli laulja ja stepptantsija käpp Källoway, kes tuleval aastal saab 80 aastaseks. Kelovi oli sajaprotsendiline shoumen kõlava ja suure ulatusega hääle ning 1000 lavatrikiga, millega ta oma kuulajaid naerutab. Pole ka ime, et tema orkester palgati pärast Wellingtoni lahkumist New Yorgi kuulsasse Cotton klambi. See oli 1931. aastal alustanud orkestrijuhina. Kolm aastat varem püsis kätt Kellovi oma bigbändi ees. Kaks aastakümmet hiljem esines poolgi pessi trupis Sporting Life'i rollis ja oli lauljana soleerimas veel mõne aasta eest. TEMA orkestrisse kuulusid eri aegadel paljud esmaklassilised muusikud. Tenorsaksofonist Joe Perry, Ben Websteri Ediberfield trump, petistid, Jonatsioonsed, isegi lesbi, trummar, kuusi, kool, kontrabassist, Milt, Hilton ja teised. Tõsi küll, enamasti oli orkester käpp kellu või laulunumbrite saatja rollis nagu järgnevas palas meedilgutaja kella või oli ise ehk vähemgi džässikujust, Harlemi rütmi bluusiga dist. Ja sellena oli temagi üks nendest, kes küllalt isegi ebateadlikult valmistas pinda 50.-te aastate rock n roolile. Tenorsaksofonisoolo järgnevas palas džuuberilt, kelle hiilgava karjääri katkestas 1941. aastal autoõnnetus. Ta oli siis kolmekümneaastane. Schuberi parimaks palaks käpp Kellovi orkestrist peetakse improvisatsiooni Viktor Jangi meloodiale ei mingit võimalust. Kuna see on aga tõepoolest algusest lõpuni solistile rajatud ilma orkestri osa tähtsuseta pala siis kuulakem selle asemel peni kaarteri pala üksildased ööd, milles autori Arranžeerimis kunstan meeldivaks toeks solisti, väljendusrikkale, mängule. Nagu öeldud, mängis kätke love orkestrist isegi lesbi, seda aastail 1939 kuni 41 enne sõda mängistateedi Hilli orkestris, kus tal sageli pahandusi dirigendiga, kui talle öeldi, et ei tohi tõsta jalgu toolile, siis panid, annad noodipuldile teiste mängijate soolod ajal tõusis ta vahel samuti püsti ja ahvis need järele. Asi läks nii kaugele, et kollektiiv hakkas dirigenti veenma. Hetki lesbi tuleks vallandada. Hillaga taipas, et noor trompetis tuli parem pillimees kui enamik teisi tema orkestris ja nii saigi lesbi jätkata kuningat. Kellovi kutsus ta paremale palgale. Seal aga polnud asi enam nii lihtne. Polnud nii kannatlik, kuid tyhill kuigi lesbi hakkas eksperimenteerima oma uut laadi improsatsioonidega oli ta ju üks piibopi alusepanijaid. Siis nimetas Galloway seda hiina muusikaks ja käskis korralikult mängida. 1941. aastal ühe show ajal viskas keegi orkestrist Källoy kuklasse suus nätsutatud paberi kuuli. Arvatavasti oli see trompetis Jonatšouns, kuid Kellovi süüdistas kyljes pit lava taga asja klaarides läks kähmluseks ja Keloy sai noaga kriimustada. See oligi lesbi karjääri lõpuks selles kollektiivis. Praegu kõlab aga nõuli pala pahupidi, milles Kellovi lauluosade vahel on soolot isegi lesbilt ja do Perilt. Täna viimasena kuuldava kollektiivi juht Similanspordilas aastal 1902 kuni 1947 Tauli naguendi köök, samuti õppinud pool Vaitmani isa juures ja mängis esialgu saksofoni, klarnetit, flööti, trombooni ja kitarri. Hiljem aga loobus ise mängimisest, piirdus juhatamisega. Mustadele mõeldud siiski ülikoolist oli ta saanud magistrikraadi. 1927. aastal asutas ta oma orkestri, millega tegutses surmani. Arvamus, et tema bändi kohta jagunevad kaheks. Kahtlemata oli Chimmilanspordi orkester Ellingtoni Peisija Goodmani kõrval populaarsuselt samaväärne. Paljud kiidavad praegugi tema häid orkestratsioone. Paljud neist on hiilgava arranžeerija Sai Oliveri sulest. Samuti hinnatakse ansamblimängu täpsust ja viimistletud solistide meisterlikkust. Kritiseerijad leiavad, et orkestri rütmisektsioon oli liiga jäik, et arranžeeringuid olid liiga korralikud, ilma eriliste leidudeta kerged ja vahel ka odavate efektidega. Kuule võib nüüd ise otsustada, kumba arvamus on õigem kõlagu esimeseks 1938. aastal plaadistatud Conradi Robinsoni Martši altsaksofoni mängib ülis, mis, keda enne sõda peeti Otšessija kaarteri kõrval kolmandaks, selle pilli parimaks solistiks. Vokaal ja tromboonisoolo on trammi hangilt. Aasta hiljem plaadistati sai Oliveri pala, tähtis pole see, mida teed, vaid see, kuidas teed. Siin on üks Lanspordi orkestri sagedasi võtteid. Orkestri vastus vokaalsolistile siin trammi yangile. Tänase lõpetuseks aga kõlagu Chimilanspordi oma pala pealkirjaga Lanspordi eriline plaadistatud 1939. aastal. See oli üks Lanspordi repertuaari põhinumbreid liikuv ja dünaamiline, demonstreeris seega esmakordselt trompeti ülikõrget registrit, mis alles hiljem paljudele kättesaadavaks sai. Solistid on siin juba tuntud vilis misse, trammi yang, samuti tenorsaksofonist Joe samas ja trumpetist snuki Jiang.