Tšassiga kursis olevale kuulajale pole vaja öelda, et äsjast pala toni king pooltes trumpi mängis Benny Goodmani orkester. Tänases neljandas svingiklassikat tutvustavas saates tulebki juttu sellest muusikust, kelle nimi on juba viis aastakümmet seostatud svingmuusika kõrgperioodiga. Kui pool Whitman sai hüüdnimeks džässikuningas ilma etel Chessiga suurt tegemist oleks olnud, siis Benny Goodmani hüüdnimi svingi kuningas väljendas täpselt seda uut, mida Swing 30.-te aastate keskel esile tõi. See oli orkestrite kõrge mängukultuur, lihvitud ansamblimäng, ilmekad, soolod, mis vaheldusid leidlikult organiseeritud orkestrilõikudega ja muidugi elastne, õõtsub rütmi, millest ju kogu uus džässisuund oma nime sai. Tähistab ju sõna Swing kiikumist õõtsumist. See oli Harry Ruby pala kolm väikest sõna mängitud 1937. aastal läheme aga sealt veelgi tagasi, peatudes pisut peni kudeni. Varasemal elukäigul. 30. mail 1909. aastal sündis Davy Theodora Goodmani peres Chicago vaeste linnaosas kaheksas laps. Poiss, kelle nimeks pandi Benjamin. Sellega perekonna lasterikkus ei piirdunud. Peaga oli venil 11 õde-venda. Isa oli pärit Varssavist, ema Kaunasest tuttavaks said ja abiellusid nad alles uuel kodumaal USA-s. Isa töötas ühe väikeettevõtja juures rätsep bana, kuid tema palgast tuli pere vaevu ots otsaga kokku ja nii hakkasid lapsedki esimesel võimalusel tööle. Kui isa sai teada, et ühe sünagoogi juures tegutseb laste orkester, kus lapsed ka tasuta muusikaõpetust saavad panida kolm noorimat poega, nende hulgas penni sinna õppima ja mängima. Nii tuli tuuba ja kontrabassimängija ka Benny vanemast vennast Harrist, kes üks vahega Benny Goodmani orkestris mängis. Peni oli tollal kümneaastane, kui ta klarneti pihku sai, tegi aga suuri edusamme, eriti siis, kui ta hakkas õpetust saama saksa päritoluga klanetistilt. Frants Šepilt. Viimase juures õppisid muide samal ajal kõrvut valged ja mustad noorukid. Viimaste hulgast said üldtuntuks Chiminun ja pastor preili. Paari aasta pärast muretses isa pruugitud grammofoni, mille kaudu penikud tutvus tollase populaarseklarnetistiteed Louise mänguga. Ta õppis mõnda Louise soolot noot noodilt järele mängima ja esineski varsti ise alles põlvpükstes titt Louise imitaatorina, teenides vahel tervelt viis dollarit rohkem, kui isa sai kümnetunnise rätsepatöö eest. Kolmeteistaastaselt hakkas penikuudel mängima tantsuorkestrites, esialgu möff Podolski bändis, sealt Pill Krimmi orkestrisse minnes, kus ta tutvus legendaarse trompetis tüübiks Paiderbeckiga. Järgnes terve rida teisi kollektiive, kuni ta kutsuti Penbollaki orkestrisse, mis tollal oli juba kuulus üle USA. Seal mängis haaranžeeris muide Uudmeni hilisem konkurent Glenn Miller. Kujunenud juba silmapaistvaks muusikuks, hakkas Benny Goodman mitmesuguste omadustega pidega plaadistama esialgu väikestele firmadele peamiselt pen pollaki orkestri muusikutega. See pahandas pollakid, seda enam, et Goodmani plaatidele oli hea minek. Kuulakem siinkohal katkendit renti laulust minu moodi armastus, mille pen pollaki orkester plaadistas 1929. aasta märtsis. Pärast pollaki laulu mängib tromboonisoolod tšektiigaarden, siis soleerib peni Kudmen, kes pole veel oma hilisemat isikupära saavutanud. Tema mäng on enam trumpetliku kui klarneti kulaadiga. Lõpus kõlab Jeltsini Mekvaatlandi soolokke. Tuubad mängib Harrygudmen. Sel perioodil mängis peni, kuid meil on ka altsaksofoni ja bassklarnetit ja osales mitmesuguste stuudio koosseisudes vahel ka mitte solistina, vaid saateansamblis. Küllap oli siis veel kasulik võtta vastu igasuguseid kumisi. Järgnev katkend on pärit 1934. aastal plaadistatud fet noor vabalast Oktoobuse tants, kus soleerib Narva marimbafoni taustal aga kuuleme Benny Goodmani bassklarnetit. 1933. aasta septembris tutvusteni kuten džässientusiasti ja kriitikud John hämmondiga, kelle õega ta üheksa aastat hiljem abiellus. Hammond tegi talle ettepaneku juhatada džässmuusika plaadistusi ekspordiks Euroopasse. Esialgsesse muusikute ringi kuulusid trumbonis chakti kaarden pianist, youssallivam ja trummar Džiin kruupa. Hiljem tuli juurde rida teisigi. See polnud aga veel Bennikud oma orkester, mis sündis 1934. aastal. Õieti andsid kollektiivi sünnile tõuke Vutmani vend Harry ja pianist Oscar Levand, kes olid kuulnud ühe uue restorani avamisest. Sinna vajati tantsuorkestrit. Mitte just vaevata suutsid nad Benny Goodmani veenda, et see orkestri koostaks ja avaneva koha endale taotleks. Algus oli paljutõotav, kuid kolme kuu pärast ütles omanik lepingu üles nii hästi mänedžeride kui ka orkestrile. Võib aga olla, et see oli õnn. Õnnetuses tööta jäänud orkester sai peagi lepinguringhäälingus. Ühe biskviidi pani reklaamsaadetes kolmetunnises shows mängis üks orkester, ajaviide muusikat, teine Ladina-Ameerika rütme kolmas ja see oli peni Kudmine. Orkester pakkus hoogsat džässiprogrammi, kandsid üle 35 saatjat idast kuni läänerannikuni. See oli hea reklaam ka kollektiividele. Soopealkiri oli Let's Dance tantsige ja sellest ajast on Benny Goodmani repertuaaris ka samanimeline pala. John Hammondi teine Kudmanile oli veel see, et ta veenis viimast ostma ära Fletcher Hendersoni arranžeeringuid ja tellima temalt uusigi. Need andsid uuele kollektiivile oma näo, sest Hendersoni oma orkestri üksikud plaadid polnud laiale publikule veel tuntud. Pealegi läks orkester just samal, 1934. aastal majanduslikel põhjustel laiali. Kui öelda veel paar sõna John Hammondi kohta, siis esmajoones seda, et jõuka perekonna järeltulijana ei pidanud ta oma tegevuses kunagi silmas raha. Ta ei püüdnud muusikute pealt teenida nagu pea kõik ülejäänud tegelased. Peale Benny Goodmani olid tema omakasupüüdmatu hoole Al kaung Peisi Billie Holiday pessis, mis hiljem Risto Franklin, George Benson, Bob Dylan ja paljud teised. Üldse tundis ta huvi kõige uue vastu. 60. aastal oli meil mõnda aega kirja kontakt. Tutvustasin teda Nõukogude Tšassiga, milles seda väga hästi suhtus. Kuigi meie taset tollal polnud praegusega võrreldav. Kui Hendersoni arranžeeringuid andsidki tooni Benny Goodmani orkestraalsele ilmele, siis ometi poleks sellest piisanud ilma orkestrijuhi, virtuoosliku ja elegantse klarnetimänguta. Selleta ei läinud publiku ette pea ükski pala ja pole ime, et just kuudmani orkester valiti mitme konkurendi hulgast. Eelpool mainitud Ringhäälingu Suu kuumaks bändiks. Hendersoni käest saadud partituurile hulgas oli ka järgnevalt kõlav Henderson stamp. Ringhäälingu show tantsige lõppes 1935. aasta kevadel ja Kudmine orkester sai koha New Yorgi Roosevelti hotelli kus aastaid enne oli mänginud kai Lombardo siirupine orkester. Selle tõttu leidsid hotellikülalised peremehed ja isegi kelnerid Benny Goodmani orkestri kõlba kuhugi. Kollektiiv vallandati kolmenädalase etteütlemisajaga juba esimesel õhtul. Sellest hoolimata julgustas Hammond Kuutmani võtma ette ringreisi, mis pidi viima idast läände ja lõppema Californias. See sai orkestrile päris kannatuste rajaks, mängides igas linnas vaid ühe õhtu kohati lausa vaenuliku suhtele tumist, kuna tantsijad ei hoolinud kiiretest svingipaladest ja tahtsid vaid populaarseid laule. Denveris mindi nii kaugele, publik nõudis raha tagasi. Kuid meil on hiljem nimetanud seda ringreisi oma elu kõige alandavamaks kogemuseks. Lõpus asi siiski paranes. Kooklandis sai bänd juba väga hea vastuvõtu ja Hollywoodi kuulsas Palomaari tantsusaalis seisis rahvamurdkassa ees sabas, mis ulatus ümber kvartali. Orkester alustas oma repertuaari kõige väiksemate paladega, kuid publikule need ei meeldinud. Lõpuks ütles kuutel mängijatele käigu nad põrgu, kui me siin surema peame, siis mängime vähemalt seda, mis meile enestele meeldib. Juba esimese hoogsa pala järgi oli publik vaimustuses ja seda 1935. aasta 21. augusti õhtut peetaksegi svingmuusika sünnimomendiks. Kuuldud pala Schööbeli hüvasti bluusiplaadist, Aspeni kutseline orkester kuuendal juunil 1935. aastal USA rahvusliku ringhäälingukompanii NPC jaoks. Kompanii plaadistas samal ajal rea teisigi tantsuorkestreid ja levitas plaate ringhäälingusaatjat. Ilmselt jõudsid raadiokuulajad Kuutmeni orkestrimuusikat hindama hakata alles eelpool kirjeldatud ringreisi lõpuks. Sellest ka siis nii ootamatult vihkamisest armastuseks muutunud kohtumine. Põhjus, miks USA lääneranniku kuulajaskond Goodmani muusikat esimesena hindas peitub vööndi aegade erinevuses. Kudmen esines ringhäälingu sous tantsigem alati viimasena, kui idapoolsed kuulajad juba magasid. Läänerannikul, kus kell oli neli tundi järel oli aga just parim raadio kuulamise aeg. Igatahes kinnitas Benny Goodmani võitu ka asjaolu, et tollane autoriteetne sassi ajakiri metronoom kuulutas ta kollektiivi 1935. aasta parimaks svingbändiks. 13. juulil 1935. aastal tegid esimese plaadistused trioga koos trummar Džiin gruppa ja pianist Tedi Wilsoniga. Peagi said Riost vibrofonist Lionel Hamptoni lisandumisega kvartett. Kuna väike ansambel annab solistile rohkem improviseerimisruumi, siis on Uudmen Big Bandi kõrval hoidnud pidevalt ka ansambleid triost kuni sextetini. Märkigem ka, et ta astus esimesena koostöösse afroameerika muusikute, Tedi Wilsoni elajana ühentoniga. Esialgu piirdus koostöö heli plaadistamisega, hiljem aga mindi ka avalikele esinemistele, kutsudes džässi välistelt ringkondades ka mõistva esile, sest rassibarjäär oli tollal veel väga tugev. Kudmani kvarteti varast perioodi iseloomustab järgnev Robertsi pala naeratused. 1937. aasta märtsis mängis peeningudmini orkester kolm nädalat New Yorgis paramontigino teatris viis korda päevas, enne iga filmiseanssi. Linal oli sünge draama meid of Salem Klodetcolberi Afeed Mcmerryga peaosades. Publicaga tormas kinno muusika pärast seistes varahommikust peale sabas. Hoogsamate palade puhul mindi vahekäikudesse tantsima, vahel läks vaimustus torm nii lärmakas, et dirigent demonstratiivselt maha istus. Tas kuni vaikus majja sai. Aga juba järgmise palaga algas kõik otsast peale. John Hammond eestvõttel sai 16. jaanuaril 1938. aastal teoks esimene džässikontsert New Yorgi soliidses kontserdisaalis. Kaarnegi hool. Sele andis Benny Goodmani orkester džässisõprade rõõmuks kuigi oli ka neid, kes leidsid, et nii odav muusika kontserdilaval ei passi. Meenutagem siinkohal, et esimese nii-öelda akadeemilise džässi kontserdi Eestis Estonia kontserdisaalis andis Priit veebel juba 1936. aastal. Niisiis möödub tänavu sellest pool sajandit ja siingi leidis mõnigi süvamuusik, et restorani muusika jäägu ka restorani. Mis puutub ennikud meni kontserti kaanegi hoolis, siis on seal kontserdil mängitud muusika üsna juhuse kombel säilinud meie päevadeni. Nimelt tuli lauljatar Helen voodimees Albert maks mõttele teha kontserdilt helisalvestus kasutades selleks ühtainsat lava kohale riputatud mikrofoni. Kontserdi üks kõrgpunkte oli pala, laula laula, milles Benny Goodmani oli lõik soolot ainult siin gruppa trummide saab. Kuna pala tervikuna võtaks veerandi meie saateajast, siis piirdugem mainitud lõiguga. Märkigem siinkohal, et siin grupp oli üks penni Kuutmanile kõige lähedasemaid muusikuid. Hilisemal perioodil, kui tema orkestri koosseisudes mängijad tihti vaheldusid polevat ükski neist talle eriti meeldegi jäänud tuut stiilemans Ta risti ja suupilli virtuoos on rääkinud anekdootlik lugu sellest, kuidas ta koos Kuutmeni orkestriga mängis Brüsseli maailmanäitusel 1958. aastal ja kohtunud kuudmeniga tänaval, vahetanud temaga mõned laused ja avastanud, et viimane ei teagi, et ta parajasti tema orkestris mängib. Siin globaalikud orkestris vähem kui kolm aastat ja lahkus seetõttu, et publik hakkas osutama temale suuremat tähelepanu kui dirigendile. Samal põhjusel lahkus kadronketist Harricheinz. Mõlemad moodustasid ise üsnagi menukad orkestrid. Ka teine silmapaistev kujudeni trompetis teisigi elman formeeris hiljem oma orkestrilt. 1939. aastal organiseeris John Hammond Khaniga hoolist teisigi džässi kontserdi, sedapuhku hõlmates žanri ajalugu, spirituaalidest, svingini. Seekord oli pealegi suudmeni sexteti lavale kaund, teise orkestri ja hulk nimekaid soliste, kusjuures Kuutmeni ja teisi kollektiivid omavahel ka Chamsessioni lavastasid. Kahjuks on seegi ajalooline moment fikseeritud üsna kehval helitehnilisel tasemel. Peatugem selle asemel põgusalt peni kudeni orkestri vokaalselt küljel. Tollal oli populaarse swing bändi lauljal võrdlemisi tänamatu amet. Kuulajad koondasid kogu tähelepanu instrumentaal, sooludele ja orkestrimängule. Laul oli tavaliselt nagu mingi vähemtähtis vahepala. Nii ütles lauljatar Helen Forrest, et kuten ei hoolinud üldse vokaalist ja seetõttu lahkus kidaorkestrist, et vältida närvivapustust. Kuutmeni orkestri esimesel perioodil olid peale Helen Foresti vokaal solistideks veel maastat Hilton. Helen Wood, Mildred, preili ja tegi liis piirduge mehe meenutusega. Mahvat Hilton laulab pala ja inglid laulavad, mille Moldaavia rahvaviisi alusel seadis orkestrile trompetis keelman õige nimega hari. Finkelmann. Trompetisoolo samas palas oli viimase lööknumber ja ühtlasi üks haruldasi palugudmini repertuaarist, kus ta ise ei soleerinud. Muide, laulda armastas vahetevahel ka Benny Goodman ise, kuulake näiteks ühe Ringhäälingu saate salvestist 1943.-st aastast. Eelmisel aastal olid siin gruppa sattunud ühe uimastiafääri tõttu eeluurimisvanglasse, kus teda peeti ligi aasta, et siis puhaste paberitega vabastada. Orkester oli tal muidugi laiali läinud ja gruppa tuli uuesti mõneks kuuks kuudmeni bändi tagasi mängides ka tolles saates. Balan Huareni Minnil on raha. Kudmeni laul meenutab pisut tšektiiviga ordenit. Mis puutub lauljatesse, siis oli Benny kud konservatiiv, tähilistas selge, hõbedase häälega lauljaid. Ja kuigi ta objektiivselt tunnistas näiteks pessis missi võidžimi rassingi talenti, olevat ta viimase kohta siiski öelnud. Plekk kopsuga ühe noodi Chimmi mis just eriti meelitavalt ei kõla. Tema lemmik oli Ella Fitzgerald, kes 1936. aastal Benny Goodmani orkestriga paar laulu plaadistas. Kuna aga Ella oli dollar lepingu vahekorrast teise plaadifirmaga, keelas viimane Goodmani plaatide turustamise ja need omamoodi harulduseks jäänud palad jõudsid laia kuulajaskonnani alles aastakümnete pärast. Kuulakem siinkohal üht neist seonhoreni, hääd ööd, mu arm, Shirley templi filmist piletita reisija. Mulle isiklikult kujunes unustamatuks elamuseks Benny Goodmani orkestri kontsert 1962. aasta suvel Moskvas. Orkestris oli tollal hulk esimese suurusjärgu džässitähti eesotsas saksofonist, side, film, uudsija, suud simsi, trompetis Joe Neumanni, trumbanisczymynepperi, pianist Tedi Wilsoni ja trummar Mil luisega. Kui aga võtta kokku kõikud mõniga poole sajandi jooksul mänginud muusikud, saame täiusliku džässientsüklopeedia. Ja 76 aastane maestro on ikka veel aktiivne, kuigi nooruses ära on veel vaid plaatidel. Valides pala käesoleva vestluse lõpetamiseks, olin tõsiste raskuste ees. On ju Benny Goodmani tohutus toodangus nii palju säravat muusikat. Lõpuks jäin peatuma EDI Sooteri palal klarnet alaking mis on kontsertpala ainult klarnetiorkestrile, näidates kogu ulatuses solistivõimeid. Päris punktiks Saagohaga Bennigudmine, orkestri tunnusmeloodia, hüvasti pärit Gordon Jenkinsi sulest.