Ei me. Ei. Keegi. Carrey looge väga enne toikasta toota. Vikerraadio 50, olen Peeter Helme ja loen ette Kerli tervituse. Elan Lõuna-Koreas soulis ning Eesti eluga kursis olemiseks kuulan tihti interneti kaudu vikerraadiot, kus on väga hea ning konstruktiivse ülevaate maailmas toimuvast. Kuna siinsed raadio- ja telekanalid on fokusseeritud peamiselt kohaliku elu kajastamisele, siis peangi kodumaal toimuvaga järjel püsimiseks aga ka eesti keele kuulamiseks ja nautimiseks pöörduma just vikerraadio poole. Aitäh heade ning harivate saadete eest ning palju edu ja jõudu järgmiseks 50-ks aastaks. Aitäh ka minu poolt kõigile vikerraadiokuulajatele ja palju õnne teile, vikerraadio saab täna 50, Vikerhommik on maailmarekordilainel. Aga nüüd läheme rekorditest spordist ja kõigest sellest väga kaugele ja mul on väga hea meel, et meie ja turundusjuht Laura Teder on tulnud stuudiosse. Tere hommikust. Tere Laura mäe, ootame kõiki raadiomajja külla endale, eks kell üheksa. Ja siis pakume sooje pirukaid teile. Kell üheksa Gonsiori 20 ükskõik, kes saavad tulla, võiksid tõesti meid tulla tervitama ja läheksime teiega hea meelega jutuga eetriväliselt, aga Laura, ma ei ole mitte ainult sellepärast sind siia kutsunud, et rääkida sellest, mis vikerraadio tänasel päeval pakub vaid sellepärast, et mängida ühte laulu. Ma olen kindel, et kõigile vikerraadiokuulajatele on see laul õhtu jutust tuttav, see ongi unelaul. Ja nüüd kellel vähegi võimalik tõesti vikerviiskümmend perre on see lehekülg, kus saate näha meie stuudiost otsepilti ja pöörake tähelepanu sellele naisterahvale, sest meie enda turundustöötaja Laura Teder on selle unelaulu sisse laulnud. On nemad, on niimoodi, kas sa mäletad, millal see oli? Ma olin kümneaastane, ma mäletan ja ja ma laulsin seda siin vana raadiomaja stuudios ja see oli, võttis aega ikka vähemalt neli tundi oli mulle kohutavalt raske. Esimese korraga sisse. Ei, ma arvan, et ma laulsin 100 korda seda enne, kui lõpuks õnnestus sellisel kujul, nagu te kuulsite praegu, aga kas sa mäletad, miks just sind valiti selle loo? Ma ei mäleta ise, aga mu ema arvab, et kuna mul on selline armas nunnu mahe hääl, et võib-olla sellepärast. No kas sa mäletad seda hetke, kui sa esimest korda raadiost kuulsid laule? Ja muidugi siis ma olin väga uhke. Ja koolis kõik teadsid seda. Aga selle laulu sisse laulmine oligi sellel eesmärgil, et tal oleks sinna õhtujutu juurde või, või sel hetkel oli see lihtsalt. Mingisugune ta oli ikkagi nagu tellimusena. Läks, läks õhtute juurde, sest enne oli ju teine laul ja tegelikult nüüd mängitakse neid mõlemaid laule siis mina ei taha veel magama. Noh, kui sa ütlesid, et isegi koolis räägiti sellest, kas kas on olnud selliseid inimesi, kes on kokku pannud ka, et, et sina oled selle laulu lauljal? No aastate jooksul on see ikka välja tulnud mõnikord ja ma olen tegelikult seda väga palju pidanud tema erinevatel viib koosviibimistel kui keegi on juhuslikult teada saanud, et inimestele miskipärast see laul väga meeldib ja kõik seda teavad. Nii et jah, ma olen isegi pidanud ruuporis ühel õue üritusel seda kunagi laulma, pead sa seda hea meelega? No muidugi, ma ikka laulan, kui inimestele meeldib, ega ma siis ju ei jäta laulmata. Kas sul endal on mingil hetkel olnud tunne ka, et sul on sellest laulust küllata, et sa ei tahaks seda kuulda? Ei ole, ei ole. Armas laul, ma palusin sul selle laulu uuesti sisse laulda, kui lihtsa südamega sa minu palvevastust. Nii ja naa, et kuna ma olen seda palju laulnud, siis mul on sõnad täielikult peas kogu aeg. Aga ega me selline sooloesineja hea meelega ei ole, et, et selle tõttu ma ka soovisin selle ette salvestada, mitte siin praegu igaks juhuks slaidis laulda. Sa salvestasid selle laulu koos meie hea muusikajuhi Taavi otsusega ja nüüd, kuna keegi ei mäleta, kui vana sa olid. Mis sa intervjuu alguses ütles, et siis ma võin öelda, et Laura Tederi unelaul 27 aastat hiljem Ta on Tuus vaiksele pesi. Meesi Su tuks ta akna Tuudjad, kõikaanlaka laga, plaania tukud toob toidud kaania. No ei, ta. Ei tiksu. Mõõduks. Muigasin seda laulu kuulates, mis tunnen. Siit oli väga hästi kuulda minu nohune hääl, mis mul eelmine nädal oli, aga tore tunne on kuulata. Ma loodan, et keegi magama jäänud kuskil autoroolis tavaliselt seda laulu ei kuule. Hommikus tõepoolest, kuidas sulle meeldib Vikerraadios töötada? Väga meeldib mulle Vikerraadios töötada. Tulen iga päev tööle hea tujuga ja ma tahan siia tulla, sest siin on toredad inimesed ja ma olen 10 aastat vikerraadios töötanud. Ning kogu aeg on huvitav. Laura Teder, suur aitäh sulle, et sa võtsid selle väljakutse vastu, mis ma sulle eelmisel nädalal pool sunduslikult panin, selle laulu uuesti sisse laulsid ja ma usun, et see on väärt, et ikkagi vähemalt kord kahe nädala jooksul võiks sinna õhtujutu juurde seda lauluga panna. Aitäh kutsumast. Tere hommikust, kell kaheksa rahvusringhäälinguuudistega on stuudios Kai Vare. Riigikontroll tutvustab riigieelarve kontrolli komisjonile kohalike omavalitsuste rahastamise ülevaadet. Estonia kaevandusse luuakse mobiilsed võimalused tööd tõhustada, jaga tööohutust parandada. Donald Trump võtab täna vastu Egiptuse presidendi fataalset, kes on demokraatlikult valitud riigipea kukutanud ja kellega Ühendriikide eelmine president Obama keeldus kohtumast. Ilm on see, et ta sooja on kolm kuni üheksa kraadi. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna riigikontrolli ülevaadet kohalik omavalitsuste rahastamisest. Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli rõhutas hiljuti linnade ja valdade päevadel, et kui valdade liitmisega ei kaasne riigipoolset kohalike omavalitsuste rahastamise ülevaatamist, siis pelgalt suuremat vaata omavalitsuste tekkimine ei muuda väiksemate rahaliste võimalustega omavalitsusi rahaliselt võimekamaks. Tänane arutelu on avalik ja selles toimub veebiülekanne. Serbia presidendivalimistel võitis esialgsetel andmetel praegune peaminister Alexander Vutšitš. Esialgsetel andmetel sai ta 55 protsenti häältest. See tähendab, et teist vooru pole vaja korraldada. Otsides on olnud peaminister alates 2015.-st aastast. Tema erakonnal on parlamendis selge enamus ja see aitab tal ka presidendina oma võimu tugevdada. Otsides räägib Serbia ühinemisest opa Liiduga, samal ajal üritab hoida ka tihedaid suhteid Venemaaga. Opositsioon süüdistab otsitsiit üha suurenevas autokraatias ajakirjanduse piiramises ja valijate hirmutamises. USA president Donald Trump võtab täna Washingtonis vastu Egiptuse presidendi fataalseisi, keda ta septembris nimetas fantastiliseks meheks. Trumpi eelkäija Barack Obama keeldus aktsiisist külla kutsumast kukutas Egiptuse esimese demokraatlikult valitud presidendi Mohamed Morsi võimult ja kehtestas riigis ainuvõimu. Tarmo Maiberg jätkab. USA presidendi Donald Trumpi kohtumine Egiptuse riigipea Fate Reltsiifiga tundub sisaldavat vähemalt kaht eesmärki esmalt Saavel sissi tõestada, et lääneriigid tunnustavad tema terrorismivastast võitlust. Teisalt tahab aga USA taas tugevdada varasemat sõprust, mis valitses kahe riigi vahel enne araabia kevadet ja riigijuhtide vahetumist Egiptuses. Kui Barack Obama keelduselt sissid külla kutsumast seest viimane juhtis demokraatlikult valitud presidendi Mohammed Morsi ametist kukutamist siis Trumpi jaoks ei ole inimõigused ja demokraatlikud väärtused niivõrd esiplaanil. Obama külmutas kaheks aastaks Egiptusele suunatud abi 1,3 miljardit dollarit nii rahas kui ka militaarvarustuses. Ei ole just väike toetus, millega turismiriik igast arvestab. Trumpi all siiski kohtusid juba septembris valimiskampaania ajal ja toona teatas Trumpi meeskondadel. Sissile lubati lähedast sõprust, mitte ainult head liitlassuhet. Nagu ütles valge maja allikas rahvusvahelistele väljaannetele. Nüüd paar päeva tagasi, tahetakse seekordsel kohtumisel tugevat sidet veelgi edasi viia. Egiptuse presidendi terrorismivastane sõda ei sisalda võitlust üksnes ISISe, vaid ka moslemi vennaskonnaga, mille esindaja morsi oli ning seetõttu on huvitav teada saada, kas ja kui palju Washington toetab veel sisi sellist lähenemist. Trump on teinud ettepaneku vähendada kolmandiku võrra välisabi, kuid seni pole teada, kas kärpega peab arvestama ka Egiptus. Inimõigusorganisatsioonid märgivad eetel Sissi nelja-aastase valitsemisega vangistatud vähemalt 40000 teisitimõtlejat. Valge maja ametniku sõnul kavatsetakse inimõigustest rääkida ehk privaatsemalt, kuid esile seda teemat ei tõsteta. Eesti uus parvlaev Piret saabus Tallinna Poola laevatehases ehitatud Piret mahutab 700 reisijat ja 150 sõiduautot. Nüüd on kohal kõik neli uut parvlaeva, mille TS laevad tellis Poola ja Türgi laevatehastest. Piret hakkab reisijaid teenindama Virtsu-Kuivastu liinil kõigi eelduste kohaselt aprilli teises pooles. Estonia põlevkivi kaevanduses Luuakse mobiilside võimalus. Renee Kundla uuris, milleks seda vaja on. Euroopa suurimasse põlevkivi kaevandusse Eesti Energia tütarettevõtte Enefit kaevanduste Estonia kaevandusse mobiilside paigaldamise projekt läheb maksma 150000 eurot. Seni on olnud Estonia kaevanduses analoogtelefonside, milleks on vaja maal mobiilsidet, Enefit kaevanduste juhatuse esimees Ahti puur. Meil on seal väga palju igasuguseid seadmeid, tehnikat, üks suuremaid huvisid meil ongi rakendada varahaldusprogrammi, kuhu me saadame kanda kõik rikked, anna hooldused, viia sisse töökäsud ja nii edasi ja selleks on kõige parem, kui meil on võimalus teha seda sealsamas töökoha juures, mitte nii nagu täna, kus maal midagi fikseeritakse, tullakse maalt välja, tehakse arvutis kanded, see teeb selle protsessi suhteliselt. Kõikidele asjadele kiiremini reageerida omavahelist sydapidamist, tõrget, erastamist, nii et noh, ütleme nii, et neid võimalusi on päris palju. Vikerraadiol täitub täna 50. tegevusaasta. Vikerraadio kauaaegne peatoimetaja Riina Rõõmus leiab, et muutuvas ajas on peamine hoida taset usaldusväärse infokanalina. Ma usun siiralt raadio tohutusse rolli inimeste hari, mis seal minu meelest on see kõige mugavam, kõige lihtsam moodus oma silmaringi laiendada ja see on see, mille poole me kogu aeg püüame, et neid uusi teadmisi võimalikult erinevates vormides inimestele, kuidas inimesed ei pea enam kuulama saateid sel ajal, kui nad eetris on, vaid on väga mugavad moodused, kuulata raadiot just nimelt siis, kui kuulaja seda soovib. Aga samas praegusel hetkel siiski näitavad uuringud, et Ena enamus inimesi eelistab kuulata raadiot reaalajas ehk siis täpselt seda, mis seal parajasti tuleb. Ilmast, möödunud ööl 100. kohati vähest vihma ja mitmel pool oli udutund. Aega tagasi oli Roomassaares Vilsandil, Ristnas, Jõhvis, virtsus, Ruhnus, Sõrves, Narvas, pluss üks kraad. Kundas, Heltermaa, Haapsalus, Kihnus, Lääne-Nigulas, Paldiskis, kas Pärnus, Tallinnas, Kuusikul kolm Türil, Viljandis, Väike-Maarjas, neli, Jõgeval, Valgas pluss viis, Mustvees, Võrus oli sooja kuus kraadi. Päev on meil peamiselt sajuta, hommikul püsib kohati udu. Puhub põhjatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on täna kolm kuni üheksa kraadi. Tere hommikust, vikerraadio spordiuudistega on stuudios Jüri Ratas. Eesti meeste korvpalli meistrivõistlustel alistas abisoteeritas Rapla koduväljakul TTÜ korvpalliklubi 80 983 leegionäre Toome. Ratas viskas Rapla parimana 30 mänguminuti jooksul 18 punkti ja hankis kaheksa lauapalli, Indrek Kajupank lisas 15 punkti. TTÜ poolel osutus üleplatsimeheks 23 punkti visanud Joonas Järvelaineni. Sten Olmre viskas 18 ja Toomas Raadik 17. Punktitabelis on Rapla kolmandal ja TTÜ neljandal kohal. Põhiturniiri võitis Kalev Cramo, teise koha sai Tartu Ülikool. Eesti korvpallikoondise tagamees Rait-Riivo Laane viskas 18 punkti ja aitas oma koduklubi etnikkose Kreeka teises liigas 81 86 võidule Farose klubi üle. Laane hankis kolm lauapalli ja andis kaks korvisöötu, et Nico seal on 24-st mängust 13 võitu, millega jagatakse kuuendat kuni kaheksandat kohta. Lähim tagaajaja on kahe võidu kaugusel. Põhihooaja lõpuni jääb kuus vooru. Kristian Kullamäe ja Ettinger Rockets jaoks lõppes Saksamaa korvpalli esiliiga põhiturniiri võiduks. Viimases voorus alistas võõrsil Boonbow 85 81, Kullamäe sai platsil viibida veidi üle kolme minuti. Seitsmeteistaastane tagamängija ei sooritanud ühtegi pealeviset, kuid see kirja ühe lauapalli, isikliku vea ning pallikaotuse võiduga kindlustas Ottinger endale põhiturniiri seitsmenda koha. Play hoopis tuleb vastamisi minna teisena asetatud Crash Timi meeskonnaga. Põhiturniiril sai Ottinger vastastest kaks kaotust. Veerandfinaalseeria mängitakse kolme võiduni. Rootsi korvpalli meistrivõistluse veerandfinaalides kohtuvad eestlaste Tanel Kurbas ja Jaan Puidet. Klubid omavahel. Põhiturniiri lõpetas kurvase koduklubi Södertälje kolmandana ja Puideti klubi Jämtlandi kuuendana. Põhiturniiril jäik klubide omavahelised kohtumised kaks. Kaks viiki. Poolfinaali pääseb meeskond, kes võidab kolm kohtumist ja lõpetuseks spordiuudiseid lähiminevikust, mis on saanud lubamatult vähe kajastust. Eelmise aasta detsembri alguses Saku Suurhallis peetud korvpallishowmängus alistas riigikogu meeskond Kalev 60 pluss esinduse numbritega 59 49. Riigikogulased juhtisid kogu mängu vältel ja vahepeal oli nende edu 20 punktiline. Kui Kalev 60 plussi suutis lõpus vahet oluliselt vähendada. Rainer Vakra viskas riigikogu asus kaks punkti, Kalevi poole pealt sai sama skooriga hakkama rasiidabeljanov. Võistkonna kapten peaminister Jüri Ratas tööülesannete täitmise tõttu oma meeskonda aidata ei saanud. Nii palju spordist kaunist päeva. Ja Vikerhommik läheb edasi, stuudios on endiselt saatejuht Taavi Libe ja sporditoimetaja Jüri Ratas samuti. Korvpallile keskendus, keskendusime tänasel hommikul. Mis te arvate, Eesti meistrivõistluste kulminatsioon on ees. Kellel on kõige paremad šansid eesti meistriks tulla. Palju õnne veel kord vikerraadio sünnipäeva puhul, et ma saan vist üle üle nelja aastane öelda välja konkreetse vastuse, sest kui ma olin korvpalliliidu president, siis ei saa sa mitte kunagi öelda vastuse vastust, et kes tuleb Eesti meistriks Alexela korvpalli meistriliigas, aga hoolimata sellest Rain Veideman, Kalev Cramost lahkunud ja tegelikult Ma ei tea, kas Gregor Arbet tuleb vigastuste välja, tuleb platsile või mitte, siis ma ma, kui tuleb panna panuseid, siis ma arvan siiski, et selle finaalseeria, kõik need mängud kokkuvõttes rohkem täna jõudu on Kalev Cramo pool. Loomulikult, et Tartu ülikoolil on võimalus, aga hetkel ma näen, et neid käike on Cramol võib-olla mõni rohkem kui Tartu ülikoolil. Jüri Ratas, suur aitäh. Ja muusikapoolel oleme selle saatetunnil aastast 1997 ja alustuseks sel aastal vähemalt kodumaine kõige suurem hitt Black Velvet ja 17. Selleks. Et saad jaoks Luutu kuule, siin. On võimalus siin. Näeb mis keedi? Ole. Käega puhas ja aga ei. Saa ja. Ja selle. Jaole. Ja viskiklaas käes. Uus. Nii seksikas poos toob priiks. Ainsaks kaaslaseks teel las jääda. Tähelepanu Neva turniir. Kell on kaheksa, 16 ja hakkame täiesti mängima Nemo turniiri. Ja tänasel vikerraadio sünnipäeval olen stuudiosse palunud Nemo turniiri ajaloo ainukese naisvõistkonnaliikme Marju Kõivupuu, tere hommikust. Tere hommikust ja ilusat juubelipäeva vikerraadiole. Ja telefonil on meil Nemo turniiri rekord, küsija Rein Laumets, tere hommikust, Rain. Rein, kas nüüd väga tülitan teie tööpäeva algus, selle ekspromt mänguga? Veel ei ole veel ei ole alanud, et mul on veel aega. Rail kui palju te olete kokkum Nemo turniiri küsimusi saatnud, oskate öelda? Tähendab saatnud olen ma nii-öelda ligi 5000 veel 5000-st puudu aga eetrisse pääsenud peaaegu juba 1400. Nii et teil on kõik üles kirjutatud, mis on, mis on pääsenud ja mis ei ole pääsenud. Ja ja ikka. Aga kas ta. Mis algatatud see ajalugu kaustades? Kui te olete nii kaua mänginud, kas te juba umbes saate aru ka, et mis see küsimus on, mis üldiselt vist pigem ei pääse eetrisse, et olete suutnud selle kuidas öeldakse, popmuusikas itivalemi selgeks teha enda jaoks? Noh, seda peab olema huvitav ja nõuab nagu mõtlemist ja tuletame siis selline. Selline küsimus. Laiale ringile. Marju, kas teie juba saate aru siin olles nüüd kas kaks aastat mänginud? Ei mäleta, kaks vist, tuleb tõesti ära, et kellelt see küsimus on. Ja ma arvan, et võib-olla tähendab meile küll öeldakse, kes küsib, eks ole. Aga üldiselt jah, on olemas küll on nii palju, ma olen aru saanud, et küsijatel on olemas küll omad stiilid või vähemalt mingisugused teemad mida sellised, et ütleme siis, kas professionaalsed küsijad või, või need, kes armastavad väga küsimusi saata, et saadavad. Marju, milline on hea memoturniiri küsimus, mängija. Hea küsimus on see, mida saab tuled, seda sellepärast, et sellise saate mõte ei ole ju ainult see, et me nii-öelda Paukselt vastame ära, vaid kuulaja tahab ka seda arutelu kuulata. Ja kahjuks õnnetuseks kipub olema tõesti nii, et me kipume seal üle rääkima üksteisest ja ja siis tuleb korraga kõigil vastus ja siis me kõik kordame seda ja mõnikord on kuulajad häirib. Et aga, aga tõepoolest see küsimus on hea, mille üle saab arutleda ja mida on hästi tore tuletada, endale on pärast ka tohutult hea tunne, et tegime, mis me ära tegime, aga välja mõtlesime. Kas te saate tagasisidet ka kuulate käes, siis väljaspool raadioid, tuleb keegi ütlema, et vaat seekord te teadsite seda vastust või siis teistpidi, et mina oleks kohe teadnud, aga kuidas te välja mõelnud seda? No mingisugused kommentaarid on muidugi koduleheküljel, aga, aga seda ikka aeg-ajalt tuleb jah, et mõni ütleb, et, et ma oleks, et mina oleks seda küll teadnud ja ma arvan teadvat seda tunnet, et ma olen mälumänge jälginud ise ka ja teinekord diivani peal kodus istudes kas tele-eetrist või varasemalt ka vikerraadiot. Vikerraadiost memoturniiri kuulates oli jah selline tunne, no taevas hoidku, no kes siis seda ei pea, see on ju nii lihtne. Rein, kas sa nõustud, et saaksid. Tihtipeale ise palju paremini hakkama? Ei usu, ma olen proovinud küsida ikka mulle, palun. No aga mängime nüüd mängu ja noh, kuna mina nüüd eriti hea küsimuste koostaja ei ole, siis olge siis minu vastu leebed ja ärge väga pahandage, Rein, alustame teist. Olete valmis? Rein oled ja ja vahepeal kadus ära. Ühesõnaga, ma mängiks teile ühe lühikese lõigu ja küsimus tuleb pärast seda lõiku, olete valmis kuulama? Muuseas huvitav on teada, et eestikeelne sõna juubel arvatavasti võiks olla mugandunud eesti keelde. Mis tähendab ilmselt koosistumist pisut suurema koguse juhastavate jookidega? Rein kuulsin täiesti seda lõiku. Küsimus on väga lihtne Marju Kõivupuu saates veel üks maailm on rääkinud juubelisõna päritolust, millisest keelest võiks sõna juubel pärit olla ja mida see tolles keeles tähendab? No ma arvan, et me võime selle vastuse täiesti õigeks lugeda. Marju, kuidas teile tundub? Ja mulle tundub ka või juba ise olin kergelt jahmunud, et oot, ah õige küll see oli nüüd see saade, oigas, ma ise ikka mäletan, mis see õige vastus oli. Aga. Kuidas on õige ja see peaks olema heebrea keel? Jah, just nimelt. Rein, kuidas te teadsite kohe? Ühesõnaga, meil on Rein läinud seda mängu juhtima üks null, marjul on võimalus nüüd riigistada ja nüüd ma esitan teile Rein Laumetsa isikliku lemmik küsimuse, kust ma tean, et see on tema lemmikküsimus kuskil 10 aastat tagasi. Õhtuleht tegi loo Nemo turniiri legendaarsest küsijatest ja Rein oli üks loo peategelastest ja tema siis lugesid, et oma lemmikküsimuse, mille algselt Nemo turniiri meeskonnalt küsis Osvald Kübarsepa, olete valmis seda küsimust kuuluma pikale. Kui esimene kuule jõudnud mees, Niilounstrong sealt lahkus, ütles ta, palju õnne, härra korski. Seda kuulis vaid NASA juhtimiskeskus. Keda ja miks ta niimoodi õnnitles? Oh, taevas küll. Miks ta niimoodi õnnitles, et palju õnne härra Kurski, härra korski. Rein, kas oskad mõne vihje anda, ma jah, praegu, ühesõnaga ütleme. Et oleks see päev, oli hea vihje. Sa tead, vastasteks. Aga vihjata on päris keeruline, eks. Ütleme niimoodi, et me peame tagasi minema nii Laanstrongi lapsepõlve, et seda müstilist härra korskit leida. Nojah, ühesõnaga tegelikult selliseid lauseid ju pärinevad kas meie lugemusest või meie lapsepõlvest või mingitest meie mälestustest. Aga siin võib teha väga mitmesuguseid, väga vähe, missuguseid selliseid toredaid teooriaid arendada, aga, aga õiget vastust ma praegu ei pea ja tõenäoliselt ma ka välja ei tuleta seda. Õige vastus on selline, et 1938. aastal, kui Armstrong oli poisike, kuuliste naabrinaist, korskid käratamas oma mehele sa saad siis seksi, kui see poiss kuu peale jõuab. Ja nii Lamstrongi jõudis. Nonii vähemalt kellelgi vedas, aga seekord ei olnud see mina. Ühesõnaga teie ei ole seda küsimust kuulnud. Tähendab, kui ma nüüd järgi mõtlema hakkan, siis ta kusagilt on läbi lipsanud, aga, aga nii varasel hommikutunnil ja ilma oma tugeva meeskonnad, kes memoturniiri võtta on ja kes aeg-ajalt vihjeid annab, et ole, jäin jänni. Kas see on endiselt teie lemmikküsimus või on see asendatud millegagi? Joon ei ütle, et siia tuleb välja see küsimus. Võib-olla isegi on seatud kahtluse alla, et kas sellist lehtedest seal olemas, et see on, tundub nagu hiljem nüüd ma olen seda kuskilt lugenud. Ahaa, et nende nagu, nagu väljamõeldis, nagu seda kontrollima. No selge, aga noh, ma loodan, et meil õnnestub ikkagi tõde päevavalgele seada. Rein, mis oli viimane küsimus, mis te saatsite Nemo turniirile? Et see viimane oli? Tähendab, miks kutsus Stahli 43. aasta Teherani kaasa? Effpeerija poja, kes oli sel ajal 19 aastane eelmine, eelmisel või üle-eelmisel pühapäeval oli olid. Oli eetris kergopeerija jah, oli, oli kaasas, siis teda pandi pealt kuulama valmis seadnud seadmete juba väljas üles pandud Churchilli ja Roosevelti kõnelusi. Ta valdas keeli, siis tal oli jah, nii tõlgi kui ka nii-öelda pealtkuulaja roll, nii et see oli väga tore küsimus, aitäh. Rein Laumets ja Marju Kõivupuu, suur aitäh kaasa mängimast ja palju õnne teile, aitäh kutsumast. Kuidas kulgevad inimesed suure rahvahulgaga, selle kohta on nüüd olemas matemaatiline mudel. See on hea, sest loodetavasti aitab see suuremate rahvakogunemiste korraldajatel ära hoida rahva ummikuid, milles hullematel juhtudel võivad inimesed vigagi saada. Federico Dowski Hollandist ainthoveni tehnikaülikoolist ja ta kolleegid seadsid ülikoolihoone koridori üles kaamerad, mis salvestasid, kuidas inimesed koridoris liikusid. Kaval tarkvara registreeris inimeste liikumistee videopildilt peanuppe jälgides. Salvestusi tehti aasta otsa registreeriti 72000 liikumisteed. Selline uuring on seni tehtud pest parem sest seni on inimeste kulgemist rahvahulkades modelleeritud matemaatiliselt nii, nagu oleks tegu lihtsalt mingi osakeste vooga. Kuid inimene pole lihtsalt osake tema eelmainitud peanupu sees, võib sündida näiteks mõte muuta kavandatud trajektoori või lausa ümber pöörata ja tuldud teed tagasi minna. Dowski ja kolleegid said nüüd vaatlusandmetest teada, kui sageli ja mis puhkudel võib inimestel seesugune ootamatu suunamuutus ette tulla. Ehk teaduslikumalt väljendudes. Nad said ülevaate inimliikumisest, ahastilisusest, mis rahvahulga tihenedes kipub muide ka mittelineaarselt kasvama. Kuid kui nähtuse kohta on olemas vaatlustel jamatemaatikal põhinev mudel, siis on rohkem lootust seda mõistlikult hõlmata. Mudelist saab teha järeldusi, milliste võtetega rahvahulkade kulgu suunata. Ja loodetavasti saavad rahvakogunemised peagi veelgi turvalisemaks. Dowski ja kaasautorid kirjutavad oma mudelist ajakirjas physical Review. Kell on pool üheksa, rahvusringhäälinguuudistega on stuudios Kai Vare. Isamaa ja Res Publica liidu eestseisus arutas täna, kas kutsuda kuuendaks maiks kokku korraline suurkogu nii, nagu soovib erakonna aseesimees Siim Kiisler või mitte. IRL-i juht Margus Tsahkna teatas juba paar nädalat tagasi, et teeb volikogule ettepaneku kutsuda kui erakorraline suurkogu, mis muudaks erakonna põhikirja. Tsahkna hinnangul on vaja põhikirja muuta enne juhi valimisi, et vähendada võimalusi valimistulemustega manipuleerimiseks. Siim Kiisler soovib aga, et erakonna suurkogu valiks kõigepealt vana korra alusel uued juhid ning arutaks alles siis põhikirja muutmist. Tsahkna ütles Postimehele, et kasutab põhikirja punkti, mis lubab esin yhel nõuda erakorralise suurkogu kutsumist otse volikogult just seetõttu, et probleemid puudutavad ka praegust eestseisust, kus muudatusi teha ei taheta. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna riigikontrolli ülevaadet kohalike omavalitsustega rahastamisest. Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli rõhutas hiljuti linnade ja valdade päevadel, et kui valdade liitmisega ei kaasne riigipoolset kohalike omavalitsuste rahastamise ülevaatamist siis pelgalt suuremate omavalitsuste tekkimine ei muuda väiksemate rahaliste võimalustega omavalitsusi rahaliselt võimekamaks. Tänane arutelu on avalik ja selles toimub veebiülekanne. Eesti koostöökogu ootab ideid eakuse rahvakogu jaoks. Eesti koostöö kogu juht Teele Pehk ütles, et igaüks võiks pakkuda oma idee, kuidas muuta praegust pensionisüsteemi või mida saab riik teha selleks, et sooside elukestvat õppimist ja töötamist. Praeguseks on välja pakutud näiteks maksusoodustuste tegemine, eakate inimeste palkajatele ning personaalse pensionikonto loomine. Ideid saab esitada kuuenda aprillini. Mais on kavas korraldada teemaseminarid ideede autorite ekspertide osalusel ning seejärel hakatakse välja valitud ideedele toetusallkirju koguma. Haridus ja teadusministeerium tahab suurendada nii õpilaste kui õpetajate arusaamisdigioskustele tähtsusest ning aprillis korraldatakse sadakond külalistundi, kus mitmesuguste valdkondade esindajad räägivad, milliseid digioskusi nemad oma töös kasutavad. Ministeeriumi teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo märkis, et digiteema ei peaks seostuma vaid meelelahutuse või IT-sektori ametitega. Seetõttu kutsutaksegi sellest rääkima. Eri val on need inimesed, kes ilma digitehnoloogiat oma töös enam hakkama ei saa. Ilmast päev on meil peamiselt sajuta, hommikul püsib kohati udu. Puhub põhjatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on täna kolm kuni üheksa kraadi. Palju õnne meile kõigile. Kell on kaheksa, 33 vikerraadio sünnipäeva, Vikerhommik läheb edasi, Taavi Libe on teiega. See on kaudu, on aastast 97. Vikerraadio 50. Olen Arp Müller ja loen ette, mida meile kirjutas Mart Salumäe. Elan Torontos ja oma kodumaa asjadega kursis olemiseks kuulan iga päev vikerraadiot. Eriti kasulik on kuulata Päevakaja, kust saab hea ülevaate maailmas toimuvast. Siinsed raadio- ja telekanalid on väga fokusseeritud kohalikule elule mis on seletatav ka asjaoluga, et ainuüksi Torontos elab mitu korda rohkem rahvast kui Eestis kokku. Aga siin elavate eestlaste hulgas on väga palju neid, kes on öelnud, et kui tahad kuulata raadiost midagi harivat, siis tuleb kuulata vikerraadiot. Kuulame regulaarselt, saates harjub keelesaade Eesti lugu. Ööülikool ja loomulikult Päevakaja. Nii, ja nüüd me oleme ka vikerraadio otse-eetris kes võib-olla vaatavad televisiooni, need mind just äsja nägid, aga mul on hea meel hetkeks siis saatejuhi kohused üle anda, Liisulassile sa Koramendi mõnitsete tele. Ja nüüd raadioeetris ka sulle head vikerraadio sünnipäeva soovida kõikidele kuulajatele loomulikult ka, kuidas tänane hommik läinud on sul? See on läinud. Me oleme püstitanud siin maailmarekordeid Eesti rekordeid ja üldiselt, et kui mõnikord saab särk higiseks, siis mul hakkab särk vastupidi, ära kuivama praegu pool üheksa, kas te olete rekordeid purustanud, kaeda ja oleme millised? Me oleme purustanud kaks rekordit. ITL-i segakoor Paul Purga juhatuses kaks rekordeid purustas kõigepealt laulis ilmateadet seitsmeteistkümne inimesega korraga otse-eetris ja siis esitas liiklusteateid samamoodi seitsmeteistkümne inimesega korraga. Väga tore, tore, ma nägin seal Jüri Muttika liikumas, kes ma saan aru, on hommik otse sammunud või. Ei, ta sammus ära juba, jah, me hakkasime viis, 42 sammuma. Me pidime sammuma kahe peale tunniga 14223 sammu pakku, kui palju meil puudu jäi rekordist? Jäi puudu ja ei puudu. 1000 sammadki 57 sammu. Huvitav on tõesti, see on natukene kahju, jah, kohutu. Kuule, Taavi, aga ma tahtsin su käest küsida, et kui nüüd vikerraadio 150, siis kui palju sina siin eetrit oled täitnud aastat täpselt 10 aastat. Kuidas sa alustasid? Ma alustasin niimoodi, et ma lugesin ühte meili, mis tuli ülikooli meelilisti, kus otsiti kolmanda kursuse õpilasi uudistelugejaks Tartu stuudiosse ja ma olin just esimesele kursusele läinud ja ma saatsin kirja sattusingi uudistelugejaks. Miks on praegu tore raadios töötada? Ma ütlesin Jüri Muttika täpselt sama asja, et ja sedasama on öelnud ka üks teine hommikuprogrammi tegija Alari kivisaar, et Eesti on nii väike ja vaene, et raadiot on võimalik teha ka maailmatasemel. Mul on selline tunne, et teisi meetmeid. Kas sa alustasid sporditoimetuses ka ometigi? Ja ma ei alustanud, ma ikka mingil hetkel selline sporditoimetuse sattusin ja olen seal kommenteerinud ja teinud palju asju, aga tead, praegu paus mul sport väga meeldib, aga hea tunne on, kui sa saad niisama ka minna spordivõistlusi vaatama. Miks peaks tänapäeval inimene raadiot kuulama ja just vikerraadiot? Sellepärast, et vikerraadio pakub väga erinevaid võimalusi enda meelt lahutada, saada palju uudiseid, teada, kuulata head muusikat ja üleüldse meil töötavad siin täpselt sama head inimesed, kui meid raadiost kuulavad, nii et koos me oleme üks tore suur ühine pere, ma arvan. Kas sul on mõni saade, mida sa tahaksid väga-väga-väga teha, võib-olla mõni sõnnikusaade, mis ei ole üldse eetlaski. Noh, ma arvan, et vikerraadio hommikuprogrammi teha on ikka kõige ägedam, seda kuulub kõige rohkem, aga mis ma tahaksin teha, mis ma tahaksin teha? Ma tahaksin teha sellist saadet, kus inimesed tulevad ja räägivad selliseid lugusid, mis nad räägivad oma lähedastele sõpradena. No ma loodan, et sul on see võimalus seda saadet siin kas lähiajal või üldse mingi aeg siin vikerraadios, natuke on olnud ka võimalust ikkagi inimeste lugusid kuulata, moonduda rohkem. No loodetavasti seal need on ja loodetavasti on ka väga toredaid ja, ja hästi-hästi palju kuulajaid ka edaspidi, nii et ilusat vikerraadio sünnipäeva ma saan aru, et tal on päeval ikka väga-väga raju programm olemas. Ja meil on siis kohe gümnal hakkab Risto Lehiste muusikamäng, siis Kaja Kärneri Reporteritund, kell kaks vaatab raadioajaloole tagasi kell 16 15. Uhke kontsert. Kuulake ja vaadake vikerraadioleheküljelt ja ma usun, et see tuleb väga tore päev. Aitäh sulle, Taavi ja vikerraadio hommikuprogramm läheb siit edasi. Kell on kolmveerand üheksa, Vikerhommik läheb edasi, vaadake meid ka vikerviiskümmend leheküljelt. Saate teada, mis stuudios toimub. Stuudios on Taavi Libe ja Helle Rudi. Helle, kas sa tead ka seda, Ako lugu? Natuke noorem kui mina. Ma tahtsin sellest öelda, et suurepärane vallike taas kord Vikerhommikus ikkagi akvabarbigal. Pidulikul päeval siis aastast 1997 ja muide meie sõsarjaama raadio kahe aastahiti hääletusel sai Ako Paabi Köl tollel aastal 1024 häälega suurepärase teise koha. Aga ütleme nii, et kui tavalisel hommikul seal me ikkagi 11 näeme Hellega siis Helle on täna ringis ahminud ja aidanud paljusid külalisi uksest sisse. Kuidas sul see hommik üldse läinud on? Tänan küsimast, hästi läinud, sest et kõik need inimesed, kes täna meile külas käinud, on olnud väga soojad ja sõbralikud, sest et meil on sünnipäev ja miskipärast on nii ilus, et kui sul on sünnipäev, siis kõik on sinu vastu väga mõistvad. Erakordselt nõme jah, põhimõtteliselt küll. Olgem ausad, osad nendest maailmarekorditest ja ma saan aru, kui neid kuulajaid on, kes mõtlevad, et miks nad seda teevad. Totter, sest tõesti nad on totrad, nad tunduvad ka nendele inimestele, kes see on siis teinud natukene sellised kaheldava väärtusega aga alati, kui nad tulevad, siis nad ütlevad, palju õnne teevad kõik seda minema. Palume ja meil on kaks maailmarekordit sündinud, need on hetkel ITL-i segakoori valduses ja üritame siis koos kuulajatega hakata üsna pea tegema maailmarekordit ja see rekord on siis selline, et ühe minuti jooksul me ootame, et meile helistaks stuudio telefonile võimalikult palju inimesi kuus üks, üks, neli, null neli null ja ütleks ainult ühe sõna sel hetkel, kui te eetrisse sattuda teile tere hommikust, öeldakse Öelge lihtsalt vikerraadio. Ja siis ärge olge pahased, sest kohe paneme ära ja võtame järgmise kuule. Ma arvan, et see igatpidi rekord, sellepärast et kui vaadata neid eelmisi rekordeid, mis on tehtud samas formaadis, siis need sõnad on olnud erinevad, et olenevalt siis sõnast ma arvan, et me teeme igal juhul rekordeid, seal jälle üks selline, ütleme kindla peale minek nagu ka kooriga, sest et kui eelmine rekord just ilmateate ettekandmisel oli kõneledes, siis meie laulsime, nüüd on samamoodi, me võtame eestikeelse sõna ja selleks on vikerraadio Nii et igal juhul te olete maailma rekordis, kaasalööjad kuus, üks, üks, neli, null neli, null on see telefoninumber, me kuulame enne muusikat, aga kui te olete nüüd kuskil raadiomaja läheduses kesklinnas, siis võiksite kella üheksaks veerand 10-ks isegi poole 10-ks tulla. Raadiomajja, Gonsiori 21 ja meie võib-olla pakume teile mingisugust head suupistet ja kes vikerraadiotöötajatest parasjagu on seal fuajees ja raadiomaja ees olemas, kindlasti on nõus teiega juttu ajama, aga enne veel muusikat aastast 97 ja nüüd natuke vähem raju Keitja per petumobile. Kui me pärast kuute Taaviga tutvustasime 67. aasta ajalehte, siis üks lugu jäi mul Taavi sulle, et rääkimata, sest aprillikuus kui vikerraadio oli kolmandal aprillil esimest korda eetris olnud uudiste uudisajalehtedesse ja siin üks selline ülevaatlik lugu, sellest uus programm on loodud, lõpeb väga üllatav-üllatav on ju sellise mõttega. Niisiis Eesti Raadio on ette võtnud hulga uuendusi, jääme huviga ootama, kuidas kuulaja need vastu võtab. Surfar. Aga nüüd maailmarekordiüritus, kuulajad, Me vajame teie kaasabi, helistage kuus, üks, üks neli null neli null ja sel hetkel, kui teile öeldakse tere hommikust, öelge lihtsalt vikerraadio ja ärge olge pahased, me võtame kohe järgmise helistaja ja üritame siis minutiga saada võimalikult palju kuulajate sissehelistamist just selle ühe sõnumi, ka vikerraadio ja hella oled sa valmis siis lugema neid, kas mina loen või kes aja paneb, see mina panen aja ja mul on selline aeg, mis minuti pärast teeb helisignaaliga online ja olgu peale, siis. Aga hakkame siis pihta. Kuus, üks, üks, neli, null neli, null mäletata, helistage, hakkame pihta. Nüüd tere hommikust. Vikerraadio. Tere hommikust. Tere hommikust. Tere hommikust, mis te peate, ütleb meile. Palju õnne sünnipäevaks. Kellele? Vikerraadiole aitäh. Tere hommikust. Tere. Nii, mis te peate Tomile? Me peame teile ütlema, palju õnne sünnipäevaks, vikerraadio. Aitab vikerraadiost ka, suur aitäh teile. Tere hommikust. Hallo, olete eetris. Tere hommikust. Hallo hallo, kas te kuulate vikerraadio suurepärane. Nii meil on neli olemas, aga meil on veel aega 20 sekundit, need helistage kuus, üks üks neli, null neli null. See läheme kuule, üldiselt plaanipäraselt ei lähe üldse plaani pärast katkes peax improviseerima ja kuidagi ise täitmeetri Muttika pidiga helistama kast helistuse Muttika võrdset asjaliinile. Minust sai täis. Mina siin ei olnud väga raske lugeda. Aga see tähendab ühte asja, mida see tähendab? See tähendab, et sündinud on uus maailmarekord vikerraadio eetris ja sisse helistajaid, kes ütlevad. Vikerraadio otse-eetris ja uus maailmarekord on neli ja ma arvan, et me võime seda rekordit hakata ületama juba üsna varsti, näiteks siis, kui vikerraadio sadakuuskümmend Ma mõtlesin, et sa ikkagi homme võtad asja uuesti käsile, sest et jäi hinge, see praegu. No kuule, proovime ühe korra veel. Proovime, proovime ühe korra veel, helistage kuus, üks, üks, neli, null neli null ja kõik, mida te teilt teada tahame, on see, et te ütleksite vikerraadio ei, mitte midagi muud. Neli on ametlik maailmarekord ja üritame seda maailmarekordit koos nüüd veel kord ületada ja minut algab. Nüüd tere hommikust. Tere. Tere. Tere. Mul on telefoniliin, mis katki. Selle peale ei oska mitte midagi öelda. No ütleme seda, et ametlik maailmarekord jääb nelja peale Mulle sobib see ja ma arvan, et kui tõesti nüüd jääb väga kripeldama, siis. Teeme selle 60. uuesti, nii et võime öelda, et sündinud tänase hommiku kolmas maailmarekord, nüüd on teil seitse minutit aega tulla raadiomaja ette Gonsiori 21 ja siis saate meil juba õnne soovida. Otseets. Vähe sellest saab mängida seda mängu, mida saab mängida, aga vikerviiskümmend leheküljel ainult päriselus, et sa saad otsida üles selle hääle ja näo ja vaadata, kas lähevad kokku. Kell on kaheksa, 57, meil õnnestus vahepeal ka välja selgitada, miks meie maailmarekord nii kesiseks jäi. Nimelt meil oli võrgu ülekoormus ja mõned inimesed ei saanudki. Jah, nii läkski, isegi Karl Mihkel Eller, kes mõtlesite üks kordki panustab niimoodi siin raadioeetris korralikult ühise töö nimel, ütles, et ta ei saanud läbi, ta üritas helistada ja taimedest kirja teel märku, et me suitsusignaalidega äkki peaks kordama seda. Vikerraadio 50. Nii et Karl Mihkel Eller, kes tavaliselt teeb nii viletsaid spordiuudiseid ja on väga ebakompetentne, üks kord üritas panustada, et eeter oleks kvaliteetsem ja sisse ka ebaõnnestunud. Mul on Karl Mihkel Eller vist väga kahju. Hea küll, kell on kaheksa, 58. Tallinn vikerraadio. Täiesti legendaarne mees, Eesti raadius oli Aados, Lutsk. Mina olen Priit Ennet. Annan edasi. Kuumad tervitused vikerraadiokuulajatele seischellidelt. Palju õnne soovivad vikerraadio sünnipäevaks. Kadi. Ta oli selles mõttes tõeliselt legendaarne, et käivitada mingi selline meelelahutusliku kallakuga nagu noh, vikerraadio suures osas alguses oli selline kanal nõukogude ajal, kus ideoloogiline surve oli ja kõik oli ette kirjutatud, seal oli päris raske ja onul õnnestus nõusolek saada sellega, et ta rääkis päris pikalt, et vaadake, kui palju Eestis kuulatakse raadio nord. Kas nad mäletavad neid vanu aegu, see oli siis üks piraatjaam, mis edastas reklaami Rootsi vetes ja samal ajal oli seal tõeliselt võrratu lääne muusika, mida siis kõik muusikahuvilised aga läbi ragina ja mis iganes, aga lindistasid ja Slutski õnnestus veenda meie partei juhtkonda selles, et teate sõbrad, et me peame kuidagi ideoloogiliselt võitlema ja nii edasi ja nii edasi ja me peame tegema oma kanali, pahade inimeste ise käisime nii-öelda majast majja ja küsisin, mida inimesed kuuluvad Marelotiga paaris. See oli talveaeg seitsme suuskadega ühest talust teise karsse, Virtsaste koeri. Mis ta traagilist teed uut inimestel noh, teadusest oli see veel kauge, aga peagi hakati tegema päris regulaarseid raadio kuulamise, päevikuid. Kunagiste raadiotegijate mälupilt vikerraadio sünniloost esmaspäeval kell 14, null viis vikerraadio. Jazzkaare avakontsert 21. aprillil vabal laval Maria Fausti ja kiiraskovi suure väega uudisteos endalegi. Õhtule lisavad värved ummijas han Benning, filmilik, tulevikubänd, Goga. Vaata jätskaar punkt ee. Säde ja Marko, kes elavad mahe saarel ja naudivad päikest. Ning muidugi igatsevad karget teist ilma ja kalleid kaasmaalasi. Tere hommikust, kell on üheksa eetris rahvusringhäälingu uudistesaade stuudios Indrek Lepik. IRL-is kogub hoogu siseheitlus, erakonna tipp-poliitikud pole ühel meelel, kuidas liitu sisemiselt reformida. USA president Donald Trump võõrustab Egiptuse riigipead. Kindral fataalset polnud nõus vastu võtma. Ametist lahkunud Barack Obama. Vikerraadiol täitub täna Viiekümnest tegevusaasta. Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus leiab, et raadiojaam on oma kuulajaskonna leidnud ja nüüd tuleb saavutatud positsiooni hoida. Ilm on täna sajuta, sooja on kolm kuni üheksa kraadi. Isamaa ja Res Publica liidu eestseisus arutab täna, kas kutsuda kuuendaks maiks kokku korraline suurkogu nii, nagu soovib erakonna aseesimees Siim Kiisler või mitte. IRL-i juht Margus Tsahkna teatas juba paar nädalat tagasi, et teeb volikogule ettepaneku kutsuda kokku erakorraline suurkogu, mis muudaks erakonna põhikirja. Tsahkna hinnangul on vaja põhikirja muuta enne juhi valimisi, et vähendada võimalusi valimisblokkide tekkeks ja valimistulemustega manipuleerimiseks ning selleks, et muuta erakond avatumaks. Siim Kiisler soovib aga, et erakonna suurkogu valiks kõigepealt vana korra alusel uued juhid ning arutatakse alles siis põhikirja muutmist. Tsahkna ütles Postimehele, et kasutab põhikirja punkti, mis lubab esimehel nõuda erakorralise suurkogu kokkukutsumist otse volikogult just seetõttu, et probleemid puudutavad ka praeguste eestseisus, kus muudatusi ei taheta edasi välismaalt. Hommikused sõnumid võtab kokku Kai Vare. Serbia konservatiivne peaminister Alexander Vutš valiti riigi presidendiks, teda toetas 55 protsenti valijat. Kas see tähendab, et teist vooru pole vaja korraldada? Minu jaoks on tähtis, et nendel valimistel näitas enamik serblastest, et nad toetavad reformide jätkamist, Euroopa suunas liikumise jätkamist ning samal ajal tihedaid sidemeid Venemaa ja Hiinaga, ütles Woodžama juubeldavad selle toetajatele. Presidendi amet on Serbias tseremoniaalne, aga vaatlejad märgivad, et Vudsitsi erakonnal on parlamendis selge enamus ja see aitab tal ka presidendina maju tugevdada. Opositsioon süüdistab Woodžit üha suurenevas autokraatias ajakirjanduse piiramises ja valijate hirmutamisest. Samas sai opositsiooni enda kandidaat presidendivalimistel vaid 16 protsenti häältest. Üheksa protsendise toetuse kogus presidendivalimistel ka 25 aastane kommunikatsioonitudeng Lukamaksimovits, kes esines valimiskampaania käigus valges ülikonnas ja valgel hobusel parodeerides praegusi poliitikuid. Tema poolt hääletades väljendasid serblased oma tumist poliitikutes. Ecuadori presidendiks sai sotsialist Lenin Moreno, teda toetas 51 protsenti valijatest. Parempoolsete kandidaat pankur keermon lasso teatas juba, et ei tunnista valimistulemuste, nõuab häälte ülelugemist. Valimisjaoskondades tehtud lävepaku küsitlused andsid vastakaid tulemusi ja mõlemad kandidaadid jõudsid end võitjaks kuulutada. Presidendivalimiste tulemustest on huvitatud WikiLeaksi rajaja Julian Assange, kes on end mitu aastat varjanud Ecuadori saatkonnas Londonis. Lozo lubas Assange'i välja ajada, Moreno aga lubas tal jääda. Rootsi ohvriterohke bussiõnnetuse üks põhjus on bussijuhi sõnul harva halvas korras maanteel. Talve jooksul oli teele palju kahjustusi tekkinud ja seetõttu sõitis buss teelt välja. Rootsi ajakirjanduse teatel kinnitas bussifirma, et õnnetusse sattunud bussijuht oli väga kogenud ja järgis kõiki reegleid. Eile hommikul hukkus Rootsi keskuses toimunud bussiõnnetuses kolm inimest ja üle 20 sai vigastada. Bussis olid koolilapsed, kes olid teel suusalaagrisse. Osa neist magas õnnetuse ajal ja seetõttu ei olnud neil turvavööd kinni. Viis inimest sai tõsiseid vigastusi ja kaks neist on kriitilises seisundis. Veel välismaalt USA president Donald Trump võtab tänavu Washingtonis vastu Egiptuse presidendi fataal sisse, keda ta septembris nimetataks fantastiliseks meheks. Trumpi eelkäija Barack Obama keeldus Alsiisid külla kutsumast, sest ta kukutas Egiptuse esimese demokraatlikult valitud presidendi Mohamed Morsi võimult ja kehtestas riigis ainuvõimu. USA presidendi Donald Trumpi kohtumine Egiptuse riigipea sissiga tundub sisaldavat vähemalt kaht eesmärki esmalt Saavel sissi tõestada, et lääneriigid tunnustavad tema terrorismivastast võitlust. Teisalt tahab aga USA taas tugevdada varasemat sõprust, mis valitses kahe riigi vahel enne araabia kevadet ja riigijuhtide vahetumist Egiptuses. On siin see. Kes kõik? On sellisele? Kui Barack Obama keeldusel sissid külla kutsumast seest viimane juhtis demokraatlikult valitud presidendi Mohammed Morsi ametist kukutamist siis Trumpi jaoks ei ole inimõigused ja demokraatlikud väärtused niivõrd esiplaanil. Obama külmutas kaheks aastaks Egiptusele suunatud abi 1,3 miljardit dollarit nii rahas kui ka militaarvarustuses. Ei ole just väike toetus, millega turismiriik igast arvestab. Trumpi all siiski kohtusid juba septembris valimiskampaania ajal. Toona teatas Trumpi meeskond etel sissile lubati lähedast sõprust, mitte ainult head liitlassuhet. Nagu ütles valge maja allikas rahvusvahelistele väljaannetele. Nüüd paar päeva tagasi, tahetakse seekordsel kohtumisel tugevat sidet veelgi edasi viia. Egiptuse presidendi terrorismivastane sõda ei sisalda võitlust üksnes ISISe, vaid ka moslemi vennaskonnaga, mille esindaja morsi oli ning seetõttu on huvitav teada saada, kas ja kui palju Washington toeta Talsi sellist lähenemist. Valge maja anonüümse allika sõnul kavatseb president Trump sel teemal vestelda eriti kui arvestada vennaskonna kahtlustäratavat tegevust regioonis. Trump on teinud ettepaneku vähendada kolmandiku võrra välisabi, kuid seni pole teada, kas kärpega peab arvestama ka Egiptus. Inimõigusorganisatsioonid märgivad eetel Sissi nelja-aastase valitsemisega vangistatud vähemalt 40000 teisitimõtlejat. Valge maja ametniku sõnul kavatsetakse inimõigustest rääkida ehk privaatsemalt, kuid esile seda teemat ei tõsteta. Kui lisada sellele lausele ka muud faktid, nagu näiteks, et üleilmset inimõiguste raportit välisminister Tillerson ei tahtnud esitleda Bahreinile tahetakse müüa relvi inimõiguste olukorra parendamise tingimusteta ning et Hiinat ei kritiseerita piinamise pärast siis tuleb hakata tunnistama tõsiasja, et niinimetatud läänelikud või siis euroopalikud väärtused ei ole valge maja jaoks enam midagi erilist väärt. Kes siin ikka ikka tahab? Sinu, sinu. Täies tunnista kui ta Võrumaal algab täna teise jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni õppus raba 2017, kus osaleb ligi 900 ajateenijat ja tegevväelast. Kuni neljapäevani kestva õppuse eesmärk on hinnata rühmade rühmaülemate tegevust erinevatest aktilistes olukordades. Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste ütles intervjuus Mirjam Nuutovile, et õppus ei tohiks suurel määral kohalike igapäevaelu häirida. Need toimuvad nii nagu tavaliselt Võru ja Põlvamaal riigimetsaalad suuresti kohalikele, tähendab see, seda on natuke rohkem, müra on kaitseväekolonnide liikumisteedel. Kui ilm on hea, siis ei juhtu midagi hullu, halvemal juhul võib-olla mõni metsade ära sõidetud, aga eks me selle siis saeme pärast korda hüppasin. Nimi on küll raba, aga pärisse rataste siiski ei ole. Tõsi on see, et me rabast sõdimiseks ei valmistu. Me valmistame sõdimiseks tavalistel eesti maastikel, kus on hindamisõppus. Sest kui me saame rühmad tööle, kui me saame rühmaülemad aspirandid tööle, mis seal tegelikult on reservarmee selgroog, siis me oleme kevadtormil paremad ja kevadtormiks ettevalmistuste hulka kuulub. Rahandusministeerium hakkab ette valmistama riigimajade loomist. Riigimaja idee tähendab põhiliselt avalike teenuste paketti, mille elanikud ja ettevõtjad saavad kätte ühest majast. See asub hästi ligipääsetavas kohas, näiteks maakonnakeskuses. Riigihalduse minister Mihhail Korb rõhutas televisioonis, et riigimajade loomine ei ole kuidagi seotud maavalitsuste kaotamisega. Maavalitsuste reformiga minnakse edasi praegu plaanipäraselt, tähtaeg on esimene jaanuar 2018, siis idee või kontseptsioon on kõik, et asutused üle maakonnakeskused tuua kokku kas ühe massisse või luua teatud IT-keskkond, kus saaks kõik teenused kohe korraga kätte. Tekiks teenindajaid, kes pakuvad universaalset teenuseid, pakuvad teenust mitmele ametile ja teenindavat mitmed ametid ja just ülesanne selle riigimaja ülesanne tagada igas maakonnakeskuses kõik teenused, mis riik pakub üle Eesti. Vaatamata sellele, et võib-olla teiste ühele spetsialistil ei ole teiste täis. Selle aasta jooksul plaanime analüüsi läbi viia, kaardistada kõik teenused, mis praegu maakonnakeskuses pakutakse panna kõrvale seda nimekirja, mis teenuseid maakonnakeskuses peavad olema ja siis mõelda selle peale, kuidas selle olukorda lahendada, et iga maakonnakeskuses hooleks, see on aeg, kus inimene saaks tulla ja kõik teenused kätte saada. Ja, ja tekib tõesti õhu, mis kunagi korralikku suur võit siis, kui on integreeritud teenused, ehk üks ametnik saabki teenindada üks ühte, kahte või kolme ametit ringi ma ei pea olema füüsiliselt maja, riigimaja on üks keskkond, kus inimene saab kõik riigi teenused kätte. Vikerraadiol täitjatena 50. tegevusaasta Tõnu Karjatse ajas sel puhul juttu vikerraadio peatoimetaja Riina rõõmusega. Sedasi kõlas vikerraadio saatepäeva alguse, kutsun ka aastakümneid tagasi, mil polnud veel internetti ja raadiosaateid sai kuulata vaid kindlatel kellaaegadel. Siis läks vikerraadio eetrisse Eesti raadio esimese programmi meelelahutusliku lisana. Praeguseks on vikerraadiost saanud Eesti kuulatavam raadioprogramm 300000 kuulajaga nädalas, kus on tasakaalus hariv ja meelelahutuslik suund. Vikerraadio kauaaegne peatoimetaja Riina Rõõmus leiab, et muutuvas ajas nagu praegu on peamine hoida taset usaldusväärse infokanalina. Ma usun siiralt raadio tohutusse rolli inimeste hari, mis seal minu meelest on see kõige mugavam, kõige lihtsam, kõige käepärasem, toredam moodus oma silmaringi laiendada saada tegelikult iga päevaga uusi teadmisi. Ja see on see, mille poole me kogu aeg püüame, et neid uusi teadmisi võimalikult erinevates vormides inimestele pakkuda. Tavalise maailma pealetulek on kuidagiviisi ümber kujundanud seda, kuidas vikerraadios saateid tehakse. Saadetele on tekkinud juurde täiesti uus mõõde, see on see veebimõõde, igasugused multimeediaarendused ja sellega tuleb loomulikult tegeleda. Samuti see, et inimesed ei pea enam kuulama, saatis sel ajal, kui nad eetris on, vaid on väga mugavad moodused kuulata Ta raadiot just nimelt siis, kui kuulaja seda soovib. Aga samas praegusel hetkel siiski näitavad uuringud, et enamus inimesi eelistab kuulata raadiot reaalajas, ehk siis täpselt seda, mis seal parajasti tuleb. Nii et see paneb meil endiselt suure vastutuse ja keerulise ülesanded, kuidas programm siis niimoodi kokku seada, mis saated üksteisele järgnevate, arvestades inimeste päevaseid, harjumusi ja elurütmi. Nii et vikerraadiost tuleb hoida oma vanu kuulajaid, võita juurde ka uusi kuulajaid, neid, kes võib-olla raadiot selliseks esmaseks infoallikaks ei peagi. Ma arvan, et täpselt nende põhimõtete järgi on vikerraadio toiminud algusest peale hoiame seda, mis meil on, ja püüame sinna kogu aeg midagi juurde lisada. Ja ta ei, ta nyyd siin raeseal üksi on, on neid ja ja v seda. Ilmast räägib sünoptik maile Meius nädalavahetus. Seal jõudis Eestisse soojem õhumass ja pühapäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur valdavalt 12 kuni 16 kraadini. Jahedam oli vaid meretuulega rannikualadel, kus termomeetri näidud jäid viie kuni üheksa kraadi piiresse. Täna hommikuks on põhja lahetule Peipsi järve Valgevene idapiiri lähistele jõudnud madalrõhkkond endaga kaasa viinud ka suurema osa soojast õhust. Madalrõhkkonna loodesäärega ulatub ennelõunal veel Eesti kohale ja hoiab meie ilma üsna hobusena. Pärastlõunal tsüklon kaugeneb ja õhurõhu tõus meelitab Skandinaaviast Baltimaade kohale kõrgrõhuvööndi. Seega kujuneb hommikupoolik Eestis pilviseks, kohati sajab uduvihma ja on uduõhtupoolikul on oodata pilvatesse selgimisi ja ilm on sajuta. Tuul puhub põhjakaarest kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni seitse, Lõuna-Eestist kuni üheksa kraadi. Õhurõhk oli tund aega tagasi Tallinnas 764 millimeetrit elavhõbedasammast, rõhk tõuseb, suhteline õhuniiskus oli 100 protsenti. Nii palju uudistest kell üheksa tegusat nädala algust ja kuulmiseni. Rohkem uudiseid TRUE ja äppist ERR uudised. Tere hommikust, kallid sõbrad, Vikerhommikut, vikerraadio 50. sünnipäeval on järele jäänud 35 minutit ja nüüd me oleme vikerraadio seitsmenda korruse stuudios tõesti välja tulnud. Me oleme all raadiomaja fuajees, järjest tuleb inimesi sisse erinevaid külalisi, meil on ka siin juba vikerraadio kuulajaid ja vikerraadiotöötajaid on siin ja minu kõrval seismas ka Peeter Helme, sellepärast et ometigi esmaspäev ja esmaspäeval me räägime saksa meedias, tere hommikust ja palju õnne sulle. Tere hommikust, palju õnne. Saksa meediast rääkides tuleb kõigepealt tänada Lufthansa sattuda selle eest, et minu lend koju eile õhtul tund aega hiljaks jäi ja ma sain saksa lehti lugeda tund aega kauem, kui ma arvestanud oleks ja võtamegi ette nädalavahetusel Saksa meedia, kus on väga palju põnevat ilmunud. Eilne Bild am Sontag, mis on siis saksa bulvari ajakirjanduse lipulaev, aga tegelikult väga põhjalikku tööd tegevajaleht avaldab, nagu neil kombeks on erinevate uuringute tulemusi. Nemad on muide ka läbi viinud uuringu selle kohta, kuidas suhtuvad sakslased homoseksuaalsetest suhetesse ja keegi ei ütle, et siin oleks midagi ebateadusliku. Võib-olla on põhjus tulemuses, nimelt 75 protsenti sakslastest on seda meelt, et homoseksuaalsed partnerlussuhted tuleks õiguslikus mõttes täielikult võrdsustada klassi kalise abieluga, nagu lehes seisab, 20 protsenti on selle vastu. Aga sama lehega jätkates neil on siin nagu ikka nädalavahetusel üks pikk intervjuu mõne poliitikuga ja nagu olen varasemalt julge nädalatel rääkinud, ootavad ju septembri lõpus Saksamaa liidupäeva valimised ja ja järjest kevadel tulevad ka erinevate maapäevade valimised, ühed olid Saarimaal teadupärast ülemöödunud pühapäeval ära. Mai keskel ootavad ees Saksamaa elanike arvu pold poolest suurima Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa valimised. Siis on kogu poliitikaelu Saksamaal tavalisest palju suuremas elevuses. Ja eilses Bild am Sontag is on pikk intervjuu Saara vaagen ministriga, kes Saksamaa esikommunist. Ta on Saksa vasakpartei liidupäeva fraktsiooni juht, on ka ennast ise varasematel aegadel kommunistiks nimetanud, tundub, et ta nüüd katsub rohkem peavoolu minna. Ja nagu leht kohe alguses teatab, et kui haarav agent kehti ei tunneks, võiks pidada teda konservatiivseks poliitikuks. Ajalehe toimetaja temaga kohtudes kannab ta tumesinist kostüümi. Kõrvas on pärlkõrvarõngad ja tumedad juuksed on üle pea kammitud, aga kui tema juttu kuulata on selgelt konservatiivsusest, on asi kaugel. Igatahes ei ole tal suurt ühtki kiidusõna öelda sotsiaaldemokraatide kantsleri kandidaadi Martin Schultzi kohta. Ta ütleb, et sotsiaaldemokraadid ja eesotsas Martin Schultzi ka ei ole tegelikult sotsiaalse võrdsuse ja ja nii-öelda vaest eest seismise nimel mitte midagi peale sõnade teinud, et tal on küll ootused Sultsile, aga need ei ole väga kõrged ja kui ajakirjanik küsib, et kui peaks juhtuma selline asi et sotsiaaldemokraatidel läheb valimistel nii hästi, et nad saavad koos Saksa vasakpartei ja roheliste erakonnaga valitsuse moodustada, siis mida valitsusse minev Saarava agent meest oma 100 päeva programmis teeks. Ja tema ütleb, et tuleb keelata ära piiratud ajaga töö, renditöö ja kõikvõimalikud muud vähetasustatud töövormid ning Saksamaal tuleb taastada sotsiaalriik ja välispoliitiliselt tooks ta ära saksa sõdurit sõjakolletest ja lõpetaks, tsiteerin mõttetu relvastumise. Nii et sellised väga tugevad ja karmid sõnad ühelt suhteliselt võiks öelda võimu ahnelt naiselt ka selle intervjuu pealkiri on Saara flirt võimuga. Ehk siis on selge, et Saksa vasakerakond võtab, et seda, mis Saksamaale toimumas, on väga tõsiselt ja nad suhtuvad eelseisvates valimistesse väga tõsiselt. Ma küsin vahele, et ega sa ju iga esmaspäev ei tule värskete saksa lehtedega stuudiosse, mingi põhjus on, et need uhked lehed on, sa käisid isegi Saksamaal. No täpselt nii ongi, ma käisin tõesti Saksamaal eestlaste kultuuripäevadel ja siis oli võimalik lennujaamast võtaksime kõik paberlehed kaasa, muidu ma loen neid ajalehti võrgust. Aga, aga jah, toimusid Bonnis eestlaste kultuuri vähemalt Saksamaal, kus oli väga tore üritus. Kas nad kullad vikerjalka? Ja mingil määral küll, aga võiksid rohkem, sest et ma küsisin mul muudkui raamatusoovitusi ja ma olin sunnitud neile mitu korda ütlema, et kuulake vikerraadios, sealt on võimalik need kõik üles leida kodulehelt, aga tegelikult kuulatakse küll inimesed kuulavad, sealsed inimesed kuulavad valdavalt netist raadiot ja väga sageli kuulutatakse saateid järele, et nende inimeste töörütm ei luba ka ju kogu aeg raadiot mängimas hoida ja aga netiraadio on see, mida, mida Saksamaa eestlased kuulavad. Ma tuletan vahepeal meelde, et kõik, kes tahavad Peetrit näha, vikerviiskümmend ERKE on võimalus teada saada, kuidas me täna hommikul ja pärast päeval ka saadet teeme, aga Peeter, sul on üks leht veel käes, sellest ka äkki natukene, mis leht see on ja mis sulle silma jäi? Mõtlesin vahelduseks natuke kultuuriteemadest rääkida, võtsin Frankfurter algemaine kultuuriküljed ette ja siin on suur piltidega lugu, millel on inglisekeelne pealkiri, meik Potsdami Kreitagen. Noh, see on siis teadupoolest vihje Donald Trumpi valimisloosungile. Me ikka Merike kleite on, ehk siis see ajaleht ütleb, et Potsdami tuleb taas suureks teha ja see on väga põnev, väga põhjalikult läbitöötatud lugu ühest huvitavast arhitektuuriloolisest vaidlusest, nimelt. Ühel Potsdami keskväljakul seisavad kõrvuti reas igasugused uhked vanaaegsed, majad, vana raekoda sel väljaku keskele, miks obelisk siis on nõndanimetatud barberiini palee ja siis linnapalee linnaloss. Ja nende kõige kõrval on üks igavesti kole jah, kes meid vaatab, näeb pilti ka, on üks igavesti kole seitsmekümnendatel ehitatud kutsekõrgkool kutsekõrgkool kavatsetakse maha lammutada. Artiklis hakatakse kogu seda probleemistikku vaatama, alguses tundub ju väga lihtne muidugi selline kole. DDR-aegne maja ei peaks nende uhkete ajalooliste palede kõrval seisma, aga tegelikult on siin üks nali, nimelt see kole 70.-te kast on ainuke vana maja sellel väljakul. Kõik ülejäänud on koopiad ja see niinimetatud barberiini palee. On isegi koopia koopiast. Nimelt lasi Friedrich Suur ehitada vähendatud koopia ühest Roomas seisvast paleest. Kui see sõjas pihta sai, siis nüüd tänavu aasta alguseks ehitati see uuesti üles. Nii et siin tekib nüüd tõesti üks selline huvitav küsimus, et mis siis on autentsus ja ajalehe toimetaja ütleb, et ainult see, et see kole nõukogude-err-aegne kast seal seisab, annab võimaluse vaadelda neid tõelise Kitši saavutusi, neid koopiaid, koopiate koopiaid kui millegi ajaloolisele ja kui see maha lammutatakse, siis muutub see väljak ju tegelikult selliseks teatri kulissiks. Nii et selles mõttes väga põnev lugu. Ja, ja võib vaid kergendatult võib-olla tõesti õhata, et Eestis ei ole mindud seda teed, et me oleksime täielikult linnapildist kadunud hooneid uuesti üles ehitanud, sest et võib-olla nad tõesti mõjuvad väga võltsilt. Saksamaal on seda väga palju tehtud, jätkuvalt tehakse nii, et selline põnev Lugannega Peeter suur aitäh sulle. Täna ökoskoobi tule kell 10, null viis algab muusikamäng, Risto lehitseda juhib. Kristo, sul on nüüd vaba päev, jah. Peab ütlema, et ma olen täna peaaegu et lavapäev hoidis vaospäevad, siin saab juttu olla, tegelikult on nagu tegemist või õigu palju ja selle tööga on üldse selline asi, et kui töö on su hobi, siis sa tööl ei käi. Nii et niisugused lood. Aga noh, ega ma tööle küll läheme, nüüd koos, vaatame, kes siia vikerraadiotöötajatel on tulnud, näiteks lõõtsa, sobib? Mulle sobib see suurepäraselt. Ma olen juba kõikide hommikul vaadanud ja näinud sest väga paljud võtame kaameraga kaasa. Nii, kaamera on meil siin nurga taga, nüüd sa saad tutvustada vikerraadiokuulajatele vikerraadiotöötajaid, näiteks peatoimetaja Riina Rõõmus on kohe siin. Mida sa oskad Riina kohta öelda, mida ma oskan temaga. Tema oli see inimene, kes mind tööle võttis, oma, ma ei tea, mitukümmend aastat ei olnud nüüd nii palju ka hea üle 10 aasta tagasi ja ja mul on hea meel. Ta usaldas mind. Nii et tore inimene. Täpselt sama Riina, miks sa oled mind Kristo usaldanud, et võtta vikerraadiotööd? Tead, eks see on pikaajaline kogemus, et ära tajuda, kellest seda sisu on ja keda keda ei ole, ausalt öeldes, eks seda õpib elu jooksul ja teid kahte nähes oli näiteks üsna pea selge, et siit tuleb midagi. Riina, mis sulle teeb täna vikerraadio 50. sünnipäeva hommikul seoses raadioga kõige rohkem rõõmu ja kõige rohkem muret? Kõige rohkem rõõmu teeb mulle hetkel kindlasti tänane hommik, sellepärast et oli teada, et see tuleb lõbus, aga et see kõik tuleb nii meeleolukas ja nii hoogsad, oled ja otsinud üles nii palju toredaid vanemaid inimesi ja nende tehtud salvestusi ja nii palju uusi ägedaid ideid, nii et rõõm on täielik, aga tead, hetkel mul ei olegi ühtegi muret, no püüab, püüaks leida, tõesti püüaks, aga ei tule pähe. Aga noh, see ei ole veel kõik, täna toimub uhke kontsert ka veel ja seda saab ka kuulata ja saab vaadata ka vist. Ja meil tuleb kontsert, siis võin juba ette öelda, mille põhilise osa on kirjutanud Urmas Vadi üks menukamaid kirjanikke Eestis, hetkel töötab meil siin vikerraadios, mis on elul viga, kui sul on toimetuses kaks kirjanikuna, meil on näiteks Peeter Helme ja Urmas Vadi, et ainult anna märgusõna ja juba tekst tuleb no, Üks. Ja muusikalise osa teeb Jarek Kasar, aga seda me ei ole veel kõike ise kuulnud, nii põnev saab olema. Tuleb põnev olema. Kristo, kas sul ei olnud veel siit vikerraadio töötud? Absoluutselt, leian, ma leian, kui näiteks Ülle Karu monomikrofoni. Ülle kullakene, sina oled see inimene, kes. Õnnesoovi inimestele loeta, oled sa vahel ise pannud ka mõne soovi sellised vimkaga sisse? Püsid salatitekstis või praegu küll ei mäleta, et oleks, ma arvan, mul on saadetud infoga õnnesoove, noh, kui on sellise noore inimese nimi ja siis selgub, et inimene saab 102 näiteks või niimoodi, aga aga noh, selle nagu väga ei ole mõtet, naljade inimesed muidugi õnnitlevad Villot, keegi tahab oma kahekümneaastast sõpra ja ta ütleb, et inimene saab 80 näiteks. Aga aga kust sa selle ära tead, et ta naguniimoodi tead? Ega ma ei teagi, sest ega me ju ei kontrolli, me ei saa kontrollida, kes saadab õnne soovida, aga endal ei ole kiusatust teeks hea meelega ühe sellise tik noorpõlvest sai tehtud ka ütleme siis niimoodi. Aga, aga praegu mitte. Ülle räägib seda lugu ka, et mõnikord saadetakse ema Kalju ja selliseid asju, kuidas ema kalju näiteks. Nii on, seda on nagunii, aga, aga üks üks tore lugu on muidugi see või mitte ainult üks, et näiteks on õnnitletud oma koera. Me nüüd ei ole seda päris õnnitlenud, teda kuulab raadiot, näete, vikerraadiot kuulavad ka loomad, tuleb välja. Et ta kuulab raadiot, et kindlasti öelge, et õnnitleda, et tema saab, nüüd ma ei mäleta 10 aastaseks vitsu kuskil. Ülo, suur aitäh ja tegelikult õnnesoovid juba, mis, mis see kell on 24 tuule poole, jah, 20 minuti pärast, jah. Tänased lindis, tänased lindisa, millal sa üldse lifti loed? Ostrova päävamas kunagi loeti neid otse, aga, aga ja sinagi oled lugenud alles hiljuti eelmisel päeval. Nonii, tänased lugesin, tõsi küll, jah, reedel. No nii, aga ootame veel natuke ringi, siis mulle meenus üks lugu vahel seoses sellega, et loomi tervitatakse vene toimetusest, ekskolleeg rääkis kunagi, et võttis kassi, üks Eesti pere vene perest. Ja kas ei allu mitte midagi ei saa aru, mida ta räägib talle ja siis tuli briljant käsi televiisorist. Vaata see, et lõpuks ometi sai aru, milles tegevus toimub, aga vaata ja nii edasi, kes siin on? Siin on Viivika, ma ei teadnud, kuidas temani pääsemas lähme siit vahelt, Vivika Ludvig on meie helioperaator. Just Viivika Zinaida alati omaette sedasi oma toas sinu juures käivad targad inimesed rääkimas salvest, tead, ega ma väga omaette istungi ikka inimesed käivad mu juures siis noh. Siis on inimesed ka minuga on, sul on võimalusel ukse lukku panna, mitte kedagi sisse lasta ja seda ma ei tea küll mitte kunagi. Ma ikka ootan juurde, tullakse, mulle meeldib mu töö väga ja mulle meeldivad need inimesed, kellega ma töötan ju, et seda ma küll kunagi Mustoku paneksin. Keda sa ootad kõige rohkem? Huvitavaid esinejaid ikka kindlasti eeskätt ja neid on mul väga palju. Nii et ma olen, nagu võib, juba teise teise hariduses on kõrvalt juurde. Deklaroviivik ütle, kes on su kõigi aegade lemmikraadiohääl ja mis on kõigi aegade lemmikraadiosaade. Nüüd me oleme otse-eetris, sa ei saa vastu punnida. Oi-oi-oi, see on raske küsimus, neid on ju, ma olen töötanud vikerraadios 25 aastat ja selle aja jooksul kedagi välja sõeluda nagu väga keeruline. Meenutades eelmist aastat, siis võib-olla Jaak Ojakäär, kes lahkus eelmisel aastal, kahjuks temaga seal väga pikalt tehtud Vikerkääru saadet oli väga hea raadiohääl, väga tore saade. Ma ei oska öelda ja neid on nii palju olnud. Aga mida sa eile näiteks salvestasid? Tuleb selleta. Eilem on, olin kodus, eile oli pühaga Solvest õigemas. Õige vastus, no kuule muusikat natukene vahele ja siis tuleme veel siit raadiomaja fuajees teedesse. Kell on üheksa, 34 ja Vikerhommik läheb edasi, vikerraadio on sünnipäev. Vikerraadio esimest korda läks eetrisse kolmakolmandal aprillil aastal 1967. Ja me oleme täna raadiomajja fuajeesse kutsunud ka külalisi ja mul on väga hea meel, et mitte küll eriti kaugelt. Gonsiori 33 aadressilt on külla tulnud Marju, tere hommikust. Marek. Tere, amikate ja palju õnne vikerraadiole. Marju, kui kaua teie olete vikerraadiot kuulanud? No ma nüüd ei oska nii päris öelda, aga ma arvan vist, et see 50 aastat kõik seda päris esimest eetripäeva vaata ei mäleta. Ja seda ma ei mäleta, aga vikerraadio on minu kodus olnud duaalne küll, ma kujutan ette, võib-olla 50 aastat. Mis need esimesed mälestused on, kui te kuhugi kaugele lähete, mingid hääled, mingid saated tuleb midagi. No ma ei oska öelda, kindlasti ma tunnen puudust vikerraadiouudistest mis hakkavad hommiku vara, ma panen kuus pool seitse raadio mängima ja pool kaheksama ajan lapsed üles. Siis mul on juba kõik teada, mis on ilm, mis on liikluses toimunud. Et ma olen nagu kursis kõigega ja uudiseid, ma ikkagi kuulan iga poole tunni tagant. Et kuskil poole tunni tagant on uudis, et siis jälle midagi uut ja no siis pärast jääb nagu rohkem see vikerraadio juba nagu taustaks, et nii mis mulle veel meeldivad, on saatejuhi nimi, mulle ei tule meelde, vot niisugused reisi saad, et kas need on Laur Hendrik Relve ütles ja ja, ja siis Isegi kuulan õhtujuttu, vahest. Muusika, mis teile meeldib vikerraadio puhul või võiks muusika natuke teistsugune olla? No ma ei minu meelest täiesti rahuldav on eestikeelseid lugusid palju ja on niisuguseid laen laule ja muusikaajaloost ja ma ei muudaks midagi. Te enne rääkisite ka, et te olete isegi üritanud oma sõbrannasid, kes praegu vikerraadiot ei kuula, vikerraadiousku pöörata, isegi käinud neile raadionuppe keeramas vikerraadiot. Jah, seda küll, aga, aga nad kuidagi on ikka Elmari usku juurde pöörduda. Ja noh, kui ma järgmine kord lähenen jälle tagasi pööratud. Aga miks te ise siis midagi muud ei kuule või proovite ka vahepeal? Teises toas ka raadio Elmari peal nii et ma vahest panen ka seda. Aga noh, mu meelest vikerraadio nagu tähtsam mulle kui asjalikum. Te olete vikerraadio 50. sünnipäeval otse-eetris võib öelda kõige kuulatavam malperioodil. Kui te saaksite kellelegi midagi soovida, see pealse vikerraadio olema. Mida te sooviksite? No ma soovin oma tütrele ja tütrepojale edu kõiges. Tütrel on ka natuke raske aeg praegu ja noh, kõike head ja vikerraadiole. Andke kõigest teada, mis ilmas toimub, ja. Marju suur aitäh, et te kuulate vikerraadiot ja aitäh, et külla nii aitäh. Aga ma liigun siit nüüd natukene edasi. Üritan mitte oma ülekande, sa oled ka ära lõhkuda, võib-olla juba lõhkusin, et kui te mind ei kuule, siis siis võib-olla midagi juhtunud, aga ma olen veel ühe toreda inimese külla kutsunud. Nagu te aru saate, siis tänasel hommikul muusikat kuulanud niimoodi, et alustasime 67.-st aastast, lõpetame 2007. aastaga ja hapendunud Vaiko Eplik, tere Vaiko. Sa oled ka muidugi väga kogenud raadiomehe siseräägi oma kogemusest seoses vikerraadioga, kas sa oled teinud saateid? Ma olen teinud saateid ka, jah, mingi aeg, ma ei mäleta, kas pühapäeviti tegime hommikuti mingisugust saadet, aga vikerraadioga, noh, mul on ju mälestused väga kenad, palju õnne, minugi poolt. Vikerraadiol on vaja vikerraadio kuulaja aastast 81, eks ole. Ja vikerraadio on igati väärt kuulamine. Ma isegi peaks ütlema, et on mitmeid olukordi, kus vikerraadio on, noh, ei ole olnud kaugel sellest, et päästa nagu inimese elu või ühesõnaga päeva nauditavaks vähemalt. Ma mäletan, mul oli üks pikaleveninud reis näiteks, mis kuidagi ei sujunud ja siis õnneks mul õnnestus alla tõmmata igavene posu vikerraadio koduleheküljel David Vseviovi loenguid siis oli väga mõnusaid siukses lörtsisesi vajalikus keskkonnas, oli väga hea siis, kui sa said nagu pühapäeva hommiku nii-öelda seda feelingut kaasas kanda endaga näiteks mööda linna kõndida ja ja alati oli natukene selline tunne, nagu oleksid kodus ja oleks pühapäeva hommik ja lisaks veel muidugi mul mitmeid häid sõpru, kes töötavad vikerraadios hetkel küll kahjuks jaan Elgulam vist hoopis kusagil teisel kontinendil. Ta vähemalt öösel oli lennukis, ma ei tea, kas tal endal kuhugi eras või lendab tagasi. Ja nii, et ei Vikerraadioga, ainult positiivsed assotsiatsioonid ja veel kord, palju õnne. Vaiko sa saad soovida ka siia lõpetuseks, et mis võiks raadios olla, mida raadios praegu ei ole, kas siis vikerraadios või üldse kuskil raadiomaastikul. Mina arvan, et võib-olla ongi hea, et raadiost mingeid asju ei ole, sellepärast et noh, milleks parandada asju, mis ei ole katki. Et raadio on geniaalne leiutis, on üks väheseid asju, mis on üsna muutumatuna nagu algusest peale nagu jäänud selliseks, nagu ta on oma põhimõttelt, et raadiolained levivad vabalt ja lähevad kosmosesse edasi ja kes tahab, kunagi võib-olla kuulatakse, eks ole, mingis teises tähesüsteemis praegu vikerraadiot, eks ole, või õigemini seda, mis meie räägime, võib-olla 10000 aasta pärast. Et raadio on fantastiline, noh, ma arvan, et ta on üks parimaid leiutisi üldse ja mul on hea meel, et teda ei ole kuidagi reformitud või teda ei ole õnnestunud kuidagi nagu keeruliseks tema kuulamist teha või midagi sellist, et et radio on lahe. Aitäh sulle, Vaiko, selle intervjuu eest. Vikerhommik tõmbab otsad kokku, Taavi Libe ja Helle Rudi olid teiega. Ja meie multimeediatoimetus oli seda kõike ilu teile näitamas vikerviiskümmend RÜE leheküljelt ja seal see ülekanne päeva jooksul läheb edasi, kullake, ikka vikerraadiot edasi. Ja tõesti, mis laulu sa siis valisid, mida sa Laurmeile? No mul tegelikult siin toimetuse poolt pakuti kaks nii-öelda varianti välja, eks ma siis ühte neist mängin aastast 2007 on siis see lugu ja, ja sellega siis tervitaks siin ka kõiki vikerraadio kuulajaid ja jõudu järgmiseks 50-ks aastaks. Aitäh Vaiko ja palun. Sinust just. Kuskil otsi. Kuid ta ei vaata Küsimus kõikidele vikerraadiokuulajatele, mis muusikapala kõlas kõige esimesena vikerraadio eetris 50 aastat tagasi. Vastused sellele küsimusele võite saata vikerraadio aadressil vikerTRUE. Koos Boriss Lehtlaane ja Karl-Erik Taukariga leiame vastuse sellele ja teistele küsimustele. Vikerraadio 50 muusikamängus kolmandal aprillil kell 10. Saatejuhiks Risto Lehiste. Nädala järjejutu võtab sedapuhku kriminaalsete lugude armastajaid. Nimelt tuleb kirjanik Heleri kviinil koosluma inspektorist isaga lahendada ühes haiglas aset leidnud mõrvajuhtum. Lugu pealkirjaga tundmatu loeb Indrek Sammul esmaspäevast reedeni algusega kell 11 30. Järjejutt kordub õhtul kell 22 30 ning on järelkuulatav nii vikerraadio kui ka raadioteatri kodulehelt. Õnnesoovid. Soovime õnne tänastele eakatele sünnipäevalastele 95. sünnipäev. Kallist alma Heeren verti, kes veedab vanaduspäevi Väätsa eakate kodus, õnnitlevad ning soovivad tugevat tervist ja hingerahu. Ernalyya kõik Siberi kaaslased Anashi päevilt, samuti Türi kogudus ja õpetaja. 93. sünnipäev. Valentiina Jako Bovskajale soovib õnne, tervist ja rahulikke vanaduspäevi. Iru hooldekodu pere 91. sünnipäev. Armast Saima Medelli õnn ütlevad ning soovivad elujõudu ja päikest päevadesse. Sõbrad Järvakandi päevakeskusest päevalill 89. sünnipäev. Ella Maripuule Pärnu-Jaagupis piss soovivad palju õnne, tervist ja rõõmurohkeid kevadpäevi. Anna Ellen Helga ja Toivo annerajaja ain Pärnu-Jaagupis pist ning Silvi Saaremaalt 88. sünnipäev. Miralda Agnes Ellartile soovib palju õnne, tervist ja jõudu. Jaksu. Mement Tallinna ühendus Marianiinele soovib palju õnne, tervist ja elujõudu. Memento Võrumaa Ühendus Olav Lillemäe Narvas õnnitlevad ning soovivad tugevat tervist ja kõike head edaspidiseks. Sõbrad ja tuttavad Ody verest, Ruska verest ja vaseverest 87. sünnipäev armsale Ainogiisile Kolga-Jaanis soovivad südamest õnne ja tervist, päikest ja rõõmu päevadesse. Helgi ja Erna 86. sünnipäev. Kallile Daisy Randojale soovivad palju õnne, tervist ja tegutsemisrõõmu. Mati Veera lapselapsed ja lapselapselapsed. 85. sünnipäev. Juta konsoole soovib õnne, tugevat tervist ja kauneid kevadpäevi. Lääne-Viru pensionäride liidu juhatus 84. sünnipäev liia Malmstein yle soovib südamest õnne, tervist ja palju ilusaid päevi. Memento Tallinna Ühendus. Helgi all merele soovivad palju õnne, tervist ja tegutsemisrõõmu. Vanurite eneseabi- ja nõustamisühingu liik med Elvi Condojale veres soovivad palju õnne ja tervist, rõõmu, soojust ja päikest päevadesse. Jõhvi Mihkli kogudus ja õpetaja 82. sünnipäev. Leili Veelmaa Remmetile. Rakke vallas soovivad palju õnne, tugevat tervist ja rõõmu südamesse. Aino Jaan Sakust. Helju Lehtmetsale soovivad palju õnne, elujõudu ja sära silmadesse. Hõbene lepalinnud Yalemmi alati optinistlikule Valdur kirsipuule Mulgimaa piiril Karksi-Nuias soovivad tugevat tervist ja õnne, elurõõmu ja palju armastust. Endine naabrinaine Eevi abikaasaga teele ja Jaanus perega ning mehhaniseerimisteaduskonna 1959. aastal lõpetanud 80. sünnipäev. Ivar pursile soovivad õnne, tugevat tervist, kuldseid päevi ja rõõmu südamesse. Vaike Ilmar kuusikult. Felix edesile soovid palju õnne, tugevat tervist ja elujõudu. Kanepi pensionäride klubi ajaring. Eemalt Heilet õnnitleb ning soovib tugevat tervist ja kauneid kevadeks päevi. Lääne-Viru pensionäride liidu juhatus. Palju õnne kõigile, kel tänade päev. Kord on, mine. On? Sotsiine sinus. Esimene saali sul hävines. Tere hommikust, head sõbrad ja palju õnne meile kõigile sünnipäevaks. Kell on viis, 32. Vikerhommik alustab, täna on kolmas aprill. Aasta on 2017 ja täpselt 50 aastat tagasi alustas vikerraadio ja kui te nüüd olete ikka kogu aeg mõelnud, et mida mina, Taavi Libe siin teen hommikuti, siis täna on teil täiesti võimalus, kui teil on mõni toimiv seade, kus on internetiühendus, nimelt, kui te lähete sellisele leheküljele nagu vikerviiskümmend TRUE, siis sealt saab näha ka otsepilti, mis täna hommikul toimub. Ja kui muidu mul küllaltki kurb siin üksinda, siis täna on tõesti selline päev, et juba kell pool kuus on stuudios päris palju inimesi, näiteks Helle Rudi on juba pool kuus siin. Tere hommikust. Tere hommikust. Kuidas sul läheb? Tänan küsimast, väga hästi läheb sellepärast, et vikerraadiosse 50. Kuidas sa oled seni tähistanud vikerraadio sünnipäeva tugeva töö tegemisega töötähe all on läinud kõik need ettevalmistused. Ja tegelikult veel täna hommikulgi on tulnud erinevaid meile seoses sellega, kus on vikerraadiot kuulatud. Kaks tundi tagasi Hollandist kirjutas meile Angela, kes ütles, et tema jaoks on vikerraadio üks kõige olulisemaid asju ja tal on väga hea meel ikka eestikeelset raadiot kuulata ja siis 20 minutit hiljem ta kirjutas, tema vanaema tervitab meid ka need tervitused Angelale ja tema vanaemale Hollandisse. Aga lisaks sellele, et välismaal meid kuulatakse, kuulatakse meid ka Eestis. Ja üleeile on jõudnud vikerraadio toimetusse üks luuletus, kellega sa loeksid seal luuletusete? Mitte kohe, ma tahaksin läbi lugeda, loe, eks trump, seepärast ma ka ei jõudnud luuletust lugeda. Ahaa, nii, saad aru? No vaatame, vaatame, palju õnne. Vikerraadio vikerraadiot kuulan ma hommikul ja õhtul ka, silmad lahti. Sära särada, OP. Vikerraadio äratab hümniga, nii algab päev püsti seista särgi väel. Ökoskoop on lahe lugu, järjejutt ja uudised. Spordist ei saa mööda minna, ehk on eestlasi jäänud sinna? Huvitaja meelitab raadio külge, naelutab luuleruum on minu hobi. Ülikool, huvitaja, Aja jälg kivis, neid saated on mul rivis. Võta või jäta, nii, mõtlen ma. Kuid teleris on häid saateid ka. Hommik karge. Aknasse paistab väljas veel külm tuul. Linasse kargab väga hea. Seal on see luuletus, läheb veel edasi, aga inna on meile selle saatnud Voka külast ja eriti tore on, kui me saame ikka päris kirju ka ja kuna sel aastal me natukene viker raadio sünnipäeva tähistamisel keskendusime sellele, et teada saada, kes meid üle maailma kuulavad, siis on ka Eestist olnud kuulajaid ja me kindlasti kanname sinna kaardile seda Voka küla, ma arvan Mulle siiski meeldib see, et on tõesti ärganud inimesed, kes kõik Eestis kuulavad vikerraadiot, et me küll ootasime, et välismaa nagu Eesti püsielanikud või kuulajad, kes välismaal on, meiega ühendust võtaks, aga see, et ikkagi on tartu ärganud, on Tallinnas Mustamäe linnaosa endast märku andnud, see on ainult boonus. No tänane hommik on väga eriline, ehk siis me hakkame püstitama raadioga seotud maailmarekordeid, selleks on meil palju abilisi ka tulemas. Jüri Muttika on näiteks ringvaate toimetusest juba stuudios. Ja Jüri lehvitab kõigile, kõik, kes juba vaatavad meid vikerviiskümmend lehedalt sa pead näha, et Jüri teeb sooja. Mis maailmarekord see täpselt on, mida me tegema hakkame sellest pärast järgmist laulu. Aga tänase saate muusikaline osa on ka natukene vikerraadio juubeliga seotud ehk siis me hakkame kümnendite kaupa muusikat kuulama. Ja muidugi alustame aastast 1967. Kell on viis, 45 39 ja Vikerhommik läheb edasi, täna on vikerraadio sünnipäev ja sünnipäeva puhul me üritame teha nii, et täpselt sama ajalooline, kui oli kolmas aprill aastal 1967, oleks ka kolmas aprill 2017 ehk Eesti teeks päris mitu maailmarekordit, mis on seotud raadioga ja kõik, kes on vikerviiskümmend. Lehekülje peal näevad seda, et stuudios on nüüd ka Jüri Muttika, tere hommikut, kas tere hommikust. Kuidas sul läheb, kuule, õudsalt vara pidin ärkama, sellepärast ma ei saa aru, mis on inimestel viga, kes nii vara, spordi muidugi tuleb ikka aeg-ajalt teha midagi võimlemise eest, Michice, aga ühesõnaga sa oled mul abiks esimese raadiomaailmarekordi tegemisel ja selleks on otse Tris sammumine. Ja see maailmarekord kuulub austraallaste Pablo njuuton Farlile ja ängi Eiersile, kes sammusid paar aastat tagasitunniga otsesaadet juhtides 14223 sammu. Tegid mingis kuskilt spordiülekandest lugusid, heina rekordic täpselt samasuguses väikeses stuudios, nagu meie rääkisin, rest sammumiseks on siin ruumi täpselt poolteist ruutmeetrit. No Ellen kõik tehnikate, Helle, sa tõid meile tehnikat ka, kuidas need sammulugejad täpselt töötavad, meil on kaks väikest sammulugejad käes, mis on umbes kolm korda kolm sentimeetrit, äkki need on nii lihtsad, nagu need välja näevad, nii et te panete need endale poisina puusa külge? Ma just avastasin, kuidas teda saab ära petta. Ma ei hakka petma, Muttika, lõpeta ära. Raputad ja aega järjest enam ei tee seda. Sa pead need hoidma. Siin on kaks nuppu, hoia selle ülemist ülemise peal, et ta läheks nulli-l. Hoia. Nii mina sain juba nulli juba, keerasin talle ja ma panen siis selle endale näiteks siia tasku külge, ma eile vaatasin, kui ma tasku külge panna, siis täitsa toimida. Rekordiks kuidas, mis siis saab, kui meil näiteks püksam rekordist puudu, kes koju minema ja Sillamäe häbiga koju sisse saade lõpeb kell kuus, 42. Palun, Jüri on nullis, mõlemad ühte näitab, okei. No üks samm on seal tehtud ka juba Maran. Ma paneks aja käima siis, kui te ütlete, millal on õige aeg topperile Allase. Nii ootame siis veel 15 sekundit, kuni kell saab vikerraadio stuudios täpselt viis 42. Jüri, oled sa valmis tegema maailma täiesti elus, esimest korda saan sellise väljakutse, et lausa osalenud maailmarekorditegemises, sest ma olen püüdnud neid küll pidada, nüüd on päris neli, kolm, kaks, eks hakke sammuna nii, ja me hakkame siis sammuma, minge vikerviiskümmend, punkt EE leheküljele ja vaadake, kuidas Jüri Muttika ja Taavi Libe sammuvad maailmarekordi suunas 14224 sammu on vaja kokku teha. Ja vahepeal võite kuulata muusikat aastast 1967, need on optimistid. Oi, kes meile siia kella Kella poole vaaris. Mul. Siis ma küll. Ei leidnud ka siia ja sinna jaamu meenutavad seal. Ma ei tea, miks ta ei tee ja ei oska leida kui Leino üksindust kergemaks Finaal sinu pele teede keeva õe Eamollandaalne meenus, mõtle veel. Mees näha siis eelmiga mees taas silma kuid ka. Su naeruga. Koitu maadel maalt vaikseks jääb. Ja niivõrd ei oska leida. Ei meenu, üksindus seegi kergemaks säile. Seinu peedeede. Keevajaamale. Näha sushi leiba tahad silma, kuid ka. Enne suu naeruga koituva külmalt vaikses ja ma ei tea, miks ta ei tee. Just levila ei meenu, üksindus käega järve käemaak säile. Kriminaalsee no BT BA teema. Ja mul on. Selle. Hea Hollandi. Vikerraadio 50. Olen Lauri Varik ja loen ette Marianne kirja. Tervitusi kevadisest Schweriinist. 1981. aastal abiellusin ja kolisin Saksamaale. Ostsime arvuti esimesel võimalusel ja sellest ajast alates des kuulan vikerraadiot. Kuulan seda iga päev keskmiselt viis, kuus tundi ja mul on selle üle kohutavalt hea meel. Palju edu teile. Vikerhommik läheb edasi, kell on kolmveerand kuus Mingega vikerviiskümmend lehekülje peale, siis saate näha, mis toimub vikerraadio sünnipäeva hommikul vikerraadio stuudios. Parasjagu mina ja Jüri Muttika kõnnime raadio otse-eetrimaailmarekordi suunas. Aga kui tänastest lehtedest rääkida, siis Õhtuleht tähendab muuhulgas ka vikerraadio sünnipäevast. Ja meie hea peatoimetaja Riina Rõõmus räägib ühest legendist nimelt. Margus Muld, Saaremaa korrespondent olla teinud loo ühe saare põllumehega, kes kinnitab, et lehmad annavad piima ainult siis, kui kõrval mängib vikerraadio. Nüüd me saame teada, et see legend ei ole sugugi leia end sellepärast, et Raimond hellik on Salmest meil ka telefonil. Tere hommikust. Tere hommikust. Raimond juubelisünnipäevaks siit kaugelt kõvervooder teile, aitäh ja palju õnne sulle ka, muidugi. Kas asi siis tõesti niimoodi on, et kui vikerraadiolaudas ei mängi, siis ei ole võimalik ka lehmadelt piima kätte saada? Noh, kindlasti on piima võimalik kätte saada, aga kas nüüd täpselt nii palju? See on muidugi kahtlane. Muidugi kahtlane jah, sest vikerraadio on tegelikult minul mänginud juba 21 aastat, kui ma olen siin olnud siin laudas lehmi lüpsnud üksinda ja on see kogu aeg ka vikerraadio minu kõrval siin olnud ja kõlarid lauda seina peal ja ja kõige esimese muusika saavadki tegelikult omal ajal just need vastsündinud vasikad ja nendest sest kalorganist tahtsid rusikapoksijad ees ja ja nendest saavadki lehmad kunagi ja nad on harjunud selle muusikaga. Ja nii ta mängibki, jah, ja tegelikult kui siin kaks korda aastas tegelikult elektrit ei ole, siis tegelikult lehmade suunad on samal hetkel suunatud kohe siia lauda seina, kalorite voole, kui vool korraks ära läheb või mis iganes torniga. Et nad teavad, et sealt tuleb midagi head. No see, et ma sulle helistan kell viis, 45, see ei tähenda sugugi seda, et ma olen su üles äratanud. Sa ütlesid, et sa oled ikka mitu tundi üleval olnud. Ma olen jah, juba enne nelja üleval ja südaöö paiku koos teie uudistega, ma lähen magama ja ja vaikselt, raadio mängib mul kõrva ja selle kolm pool tundi, mis ma sest Mahade saan, et ja ärkan jahe umbes poole nelja kolmveerand nelja paiku, praegust suvel kindlasti veelgi varem. Aga jah, ei, ta mängib mul jah, kogu aeg, nii et et ma olen ammu juba üleval ja üks grupp lehmi lüpsnud saama. Miks sulle meeldib vikerraadio? Ma mäletan seda aega, kui ma olin mingi 10 12 aastane, me praeguses ma olen juba 48, aga, aga see oli vene ajal, ma mäletan, kui me vanaemaga ja vanaga eino tegime, siis oli meil alati selline hetk, kui kell sai pool 12. Siis kui me tegime heina kaarevol, riisusime seda heina kokku, siis panime selle vikerraadio sinna keset heinakaart ja, ja pool 12 panime selle patareidega raadio mängima ja ootasime seda järjejuttu ja see oli meie jaoks nii püha, isegi kui meil oli heinakoorem, oli poole Angumise peal, ma mäletan Sid onu mõistesse lakaluugi vahel ja vana istus kaevu peal raadio kõrval, temal oli see kõrvakuulmine natuke viletsam ja mina olin keset seda heinakoormat. Ja see oli nagu püha vaikus. Ei, mitte keegi ei tohtinud Iisatada isegi mitte aevastada. Ja siis kuulasime veel uudised kehva uudised ära ja siis hakkasime uuesti tegutsema ja sellest ajast peale on see vikerraadio minuga koos olnud. Siiamaani. No on olnud ju selliseid asju ka, et raadio läheb katki või, või sagedus ei võta, on midagi sellist olnud? Ja on, on, on olnud. Ja mul oligi siin aastaid tagasi, kui me siin Sõrves sagedusega oli ikka päris tõsiseid probleeme ja pidin kuulama mingi teist raadiot. Mingis mõttes oli see kuus kuud kaheksa kuud, ma ei mäleta, igavene pikk aeg ja ma mäletan, et jõulude aeg sattus sinna. Ja ma ei mäleta, mis raadiojaam see küll oli, aga mitte ühtegi, mitte ainsamatki jõululaulu ei tulnud jõululaupäeva õhtul, kui ma siin üksinda. Millest siin ja haagisega jõulupühade aegu ainsamatki jõululaulu ja teate, kui igavesi oli, see oli lihtsalt jube. Et aga õnneks saime uuesti selle raadio vikerraadio tagasi siiralt. Raymond kui sa saaks midagi soovida vikerraadiole või vikerraadiost enda jaoks nüüd, 50. sünnipäeval, on seda kõige õigem teha, ma arvan. Ma ei oskagi öelda kunagi minu üks lemmiksaade oli tegelikult tund. Ma jumaldasin seda saadet sellepärast, et sealt tuli need saksast laagrid, sest mulle õudselt meeldisid need laulud. Ja seal oli palju uudiseid ja muidugi ka põllumeeste saade oli muidugi väga hea, aga aga vahel võiks. Vahel võiks neid Saksas laagreid lasta, vikerraadiot ega ma, ega ma muud eriti ei tahagi, et see olekski, see olekski minu soov olla. No võib-olla täna hommikul sakslast laager, tule, aga ma jätan su soovi meelde ja kindlasti mingil hetkel mängima. Raimond suur aitäh sulle, jaksu sulle ja su loomadele ja aitäh, et sa kuulad vikerraadiot. Aitäh, aitäh, ja ma tahaks soovida, et olge ikka sama mõnusad ja jääge iseendaks, siis on teid hea kuulata. Aitäh teile. Sügisõhtud pole suvevoodi. Põhjapoolus. Küsimus kõikidele vikerraadiokuulajatele, mis muusikapala kõlas kõige esimesena vikerraadio eetris 50 aastat tagasi. Vastused sellele küsimusele võite saata vikerraadio aadressil vikerTRUE. Koos Boriss Lehtlaane, Karl-Erik Taukariga leiame vastuse sellele ja teistele küsimustele. Vikerraadio 50 muusikamängus kolmandal aprillil kell 10 saatejuhiks Risto Lehiste. Nädala järjejutt ootab sedapuhku kriminaalsete lugude armastajaid. Nimelt tuleb kirjanik Heleri kviinil kosuma inspektorist isaga lahendada ühes haiglas aset leidnud mõrvajuhtum. Lugu pealkirjaga tundmatu loeb Indrek Sammul esmaspäevast reedeni algusega kell 11 30. Järjejutt kordub õhtul kell 22 30 ning on järelkuulatav nii vikerraadio kui ka raadioteatri kodulehelt. Vikerraadio 50.-le sünnipäevale pühendatud saadete vahele täiesti tavalist vikerraadio programmi ka kell veerand üks uudis pluss Mirko ojakivi ka aga siis läheme jälle tagasi juubelilainele, sellepärast et Kaja Kärner on tänase reporteritunni pühendanud samuti vikerraadiole. Tallinn vikerraadio. Täiesti legendaarne mees Eesti raadios oli Aados Lutsk. Ta oli selles mõttes tõeliselt legendaarne, et käivitada mingi selline meelelahutusliku kallakuga nagu noh, vikerraadio suures osas alguses oli selline kanal nõukogude ajal, kus ideoloogiline surve oli ja kõik oli ette kirjutatud, seal oli päris raske ja Aadul õnnestus nõusolek saada sellega, et ta rääkis päris pikalt, et vaadake, kui palju Eestis kuulatakse. Raadio nord. Kas nad mäletavad neid vanu aegu, see oli siis üks piraatjaam, mis edastas reklaami Rootsi vetes ja samal ajal oli seal tõeliselt võrratu lääne muusika, mida siis kõik muusikahuvilised aga läbi ragina ja mis iganes, aga lindistasid ja Slutski õnnestus veenda meie partei juhtkonda selles, et teate sõbrad, et me peame kuidagi ideoloogiliselt võitlema ja nii edasi ja nii edasi ja me peame tegema oma kanali, pahade inimeste ise käisime nii-öelda majast majja, küsisin, mida inimesed kuuluvad Marelotiga olime paaris. See oli talveaeg seitsme suuskadega ühest talust teise kaltse Virtsaste koeri. Küsivad, mis ta traagilist, kuhu need inimesed, noh, teadusest oli see veel kauge, aga peagi hakati tegema, et päris regulaarseid raadio kuulamise, päevikuid. Kunagiste raadiotegijate mälupilte vikerraadio sünniloost esmaspäeval kell 14, null viis vikerraadios. Ja kui see saade on ühel pool ning vikerviisid ka kuulatud kella veerand nelja ajal, siis kell veerand viis tõesti kutsume teid kõiki peole. Nimelt ülekanne Raadio esimeses stuudiost, kus tähistatakse vikerraadio viiekümnendat sünnipäev. Aga nüüd on kell viis, 57, varsti uudised, aga enne Scott McKinsey. Tere hommikust, kell sai kuus, rahvusringhäälinguuudistega on stuudios Kai Vare. Isamaa ja Res Publica liidu eestseisus arutas täna, kas kutsuda kuuendaks maiks kokku korraline suurkogu nii, nagu soovib erakonna aseesimees Siim Kiisler või mitte. IRL-i juht Margus Tsahkna teatas juba paar nädalat tagasi teeb volikogule ettepaneku kutsuda kokku erakorraline suurkogu, mis muudaks erakonna põhikirja. Tsahkna hinnangul on vaja põhikirja muuta enne juhi valimisi, et vähendada võimalusi valimisblokkide eks ja valimistulemustega manipuleerimiseks ning muuteerakondadesse Tomaks. Siim Kiisler soovib aga, et erakonna suurkogu valis kõigepealt vana korra alusel uued juhid ning arutaks alles siis põhikirja muutmist. Tsahkna ütles Postimehele, et kasutada põhikirja punkti, mis lubab esimehel nõude erakorralise suurkogu kokkukutsumist otse volikogult just seetõttu, et probleemid puudutavad ka praeguste eestseisust, kust muudatusi ei taheta teha. Rootsi ohvriterohke bussiõnnetuse üks põhjus on bussijuhi sõnul harva halvas korras. Maantee talve jooksul oli teele palju kahjustusi tekkinud ja seetõttu sõitis buss teelt välja Rootsi ajakirjandusele. Hotell kinnitas bussifirma, et õnnetusse sattunud bussijuht oli väga kogenud ja järgis kõiki reegleid. Eile hommikul hukkus Rootsi keskuses toimunud bussiõnnetuses kolm inimest, üle 20 sai vigastada. Bussis olid koolilapsed, kes olid teel suusalaagrisse. Osa neist magas õnnetuse ajal ja seetõttu ei olnud nelgi turvavööd kinni. Viis inimest sai tõsiseid vigastusi ja kaks neist on kriitilises seisundis. USA presidendi Donald Trumpi sõnul on ühendriigid valmis Põhja-Korea tuumaohu likvideerima ka üksi, kui Hiina ei lisasurvet probleemi lahendamiseks. Trumpi sõnul oleks Hiinale hea, kui riik abistaks Ühendriike Põhja-Korea suhtes ja kui Peking seda ei tee, siis ei ole see hea kellelegi. Trump ütles ajalehele Financial Times, et kasvav tuumaoht saab kindlasti olema üks arutlusteemasid eelseisval kohtumisel Hiina presidendi CC pinniga. Serbia presidendivalimistel on võidu saavutanud esialgsetel hinnangutel peaminister Alexander Woodsid, edastas uuringufirma Aipsaks Ching marketing. Uuringufirma prognoosi kohaselt kogub vuhh rohkem kui 55 protsenti häältest ja tema rivaal Sašenkovitšivaid umbes 15 protsenti. Vikerraadiol täitub täna Viiekümnest tegevusaasta. Vikerraadio kauaaegne peatoimetaja Riina Rõõmus leiab, et muutuvas ajas on peamine hoida taset usaldusväärse infoallikana. Ma usun siiralt raadio tohutusse rolli inimeste hari, mis seal minu meelest on see kõige mugavam, kõige lihtsam moodus oma silmaringi laiendada ja see on see, mille poole me kogu aeg püüame, et neid uusi teadmisi võimalikult erinevates vormides inimestele pakkuda. Inimesed ei pea enam kuulama saateid sel ajal, kui nad eetris on, vaid on väga mugavad moodused kuulata raadiot just nimelt siis, kui kuulaja seda soovib. Aga samas praegusel hetkel siiski näitavad uuringud, et Ena osa inimesi eelistab kuulata raadiot reaalajas ehk siis täpselt seda, mis seal parajasti tuleb. Algab noorte nüüdismuusika festivali mini-Eesti muusika päevad tänavune peateema on läbi hämaruse, mille kinnitusena kuulub programmiga erakordne audiovisuaalne valgusmäng valgus läbi hämaruse. Seda saab näha Tallinna inglise kolledži fassaadil. Neljandal ja viiendal aprillil kell üheksa õhtul. Täna kannab segakoor Hoik Tallinna kunstihoones noore helilooja konkursi laureaadi Karl Tipp puuteose unenägude aeg. Seda saab kuulata kolmes valguses. Hämaruses, valguses ja pimeduses. Koostöös raadio ööülikooliga toimub festivali raames vanalinna muusikamajas mini-Ööülikool, kus kõnelevad Tuuli pruulia, Mihhail lustina. Ilmast, möödunud ööl 100. kohati vähest vihma, mitmel pool oli udu, puhus lääne-loodetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhurõhk oli Tallinnas 763 millimeetrit elavhõbedasammast, rõhk tõuseb. Suhtelist õhuniiskust mõõdeti 95 protsenti. Tund aega tagasi oli Ristnas temperatuur nullis helk kärmon Kihnus. Vilsandil oli pluss üks kraad Narvas, Virtsus, Kundas, Roomassaares, Jõhvis, Haapsalus, Ruhnus oli sooja kaks, Lääne-Nigulas, Paldiskis, Kuusikul, Pärnus kolm, Tallinnas, Sõrves, Türil, Viljandis neli, Väike-Maarjas viis, Valgas, Jõgeval, Mustvees pluss kuus, Võrus seitse kraadi. Päev on meil peamiselt sajuta, hommikul püsib kohati udu. Puhub põhjatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on täna kolm kuni üheksa kraadi. Tere hommikust, head sõbrad. Kell on viis minutit kuus läbi vikerraadio sünnipäev läheb edasi. Täna on kolmas aprill, oleme muusikaga jõudnud aastasse 1977 ja sõnabelsin. See oli apelsin, kell on kaheksa minutit kuus läbi vikerraadiol on sünnipäev ja mingi kindlasti vikerviiskümmend TRUE lehele kui vähegi võimalik, sellepärast et seal on võimalik. Vaata, mis täna siin stuudios toimub ja kui te praegusel hetkel olete ärganud ja näiteks esimest korda sinna lehele lähete, siis te võite näha saatejuhti tammumas helipuldi ees. Ja kui te arvate, saatejuht on hulluks läinud, siis põhimõtteliselt natuke on teil õigus, aga, aga me muuhulgas üritame siin ka maailmarekordit koos ja ringvaate kolleegi Jüri Muttikaga nimelt otse-eetris siis kõndida 14224 sammu ühe tunni jooksul. Ma natukene võtan tempot maha, et teile rääkida ka ajalehtedest. Loodan, et Jüri vahepeal ise tegeleb selle rekordipüstitusega ja no ma ei saa kuidagi alustada millestki muust kui ikka õhtulehest, kus täna on ka põhjalikult vikerraadiost juttu. Ja nagu ka juba pool tundi tagasi rääkisin, siis Riina Rõõmus, meie hea peatoimetaja, räägib ka selle legendi ära, kuidas Saaremaal on põllumees, kes ütleb, et lehmad kuulavad tal vikerraadiot ja Raimo tellikule ka pool tundi tagasi. Helistasime ning tõesti täpselt niimoodi ongi. Aga kui rääkida, mis võiks olla vikerraadio pikaealisuse retsept, siis Riina Rõõmus on välja toonud, et see võiks olla see, et vikerraadiol on õnnestunud kohaneda oludega ja teha täpselt seda, mille järele on nõudlust. Sellepärast et kui 50 aastat tagasi vikerraadio alustas piss meelelahutust, aga nüüd on meelelahutus peamiselt erakapitali vallata või siis erameedia, sellele keskendub ja nõudlus hoopis teistsuguste asjade järele. Ja toob veel Riina välja, et vikerraadio hariv, informatiivne ning katsugu keegi veel öelda, et eestlane tahab ainult meelelahutust. Ei ole nii. Nii, aga kui natukene teistest lehtedest ka rääkida, siis tänane Postimees on teinud pikema intervjuu Marko Mihkelsoniga, kes räägi muidugi sellest, mis toimub Isamaa ja Res Publica liidus ning kuna nädala lõpus koguneb ka IRL-i volikogu siis selgub, kas valitakse uus suund või võtab Res Publica poistebänd Isamaa lõplikult üles. Ja iseenesest, Margus Tsahknale ei ole küll etteheiteid Marko mihkelsonil, sellepärast et toob ta välja. Tsahkna sai ju erakonna juhiks siis, kui reiting oli juba langenud alla 10 protsendi. Seega on madalseisu põhjused palju kaugemal. Aga kas üle vaadata IRL-il oma senised tupikusse jooksnud kinnisideed, mis ennekõikehõlmavad isikuvabadusi käsitlevaid küsimusi? IRL peab seisma inimeste isiklikku elu, puutumatuse eneseteostus vabaduse eest nüüdisaegsemaid kodakondsuspoliitika põhimõtteid ja teadvustama Eesti vajadust täiendava oskustööjõu järele. Sellised on, mõtled siis Marko Mihkelsonilt ja kui rääkida ka tänasest Eesti päevalehest siis päevalehe spordikülgedelt tuleb päris tõsine lugu Eesti noorsportlaste kohta. Nimelt juba enam kui 10 aastat on riigil olnud leping Audentese spordigümnaasiumiga ja täpselt samamoodi on seal lepingus sees ka kindel summa, mille eest peaks sealsed noorsportlased saama kolm korda päevas süüa. Aga kui kuskil 15 aastat tagasi selle summa eest mis siis praeguses vääringus on viis eurot ja 85 senti, kui oli küllaltki lihtne sportlasi kolm korda päevas toitlustada, siis nüüd jääb sportlaste kõht lihtsalt tühjaks ja peavad õhtuti noorsportlased käima autentse lähedalt, sellepärast ka süüa ostmas. Ja siis nende suured toidukorrad jäävad õhtusse ja kokkuvõttes tekib probleeme, et meie tippsportlased ei saa siis piisavalt toitaineid õigel hetkel. Ja kuidas me saame neilt lootega, olümpiamedaleid, kui juba nii baasasjad on paigast ära ja sellest murest, siis on siin kahel leheküljel juttu ja muuhulgas juttu sellestki, et ministeerium enam toona sõlmitud lepingut muuta ei saa. Ja siin kurdavad nii noored kui kurdavad ka treenerid. Samas öeldakse, toitlustaja pigistab sellest summast viimase välja ja teeb sõna otseses mõttes Jessist siirupit, aga sellest kõigest jääb väheks. Nii ütleb saabuv Põhjala. Ehk siis Eesti judotreener. Aga juttu veel tänases Eesti Päevalehes selle sellest, et EKRE kuldreegel on nüüd selgeks saanud, ehk siis avalikult erakonda kritiseerivad inimesed visatakse välja ja sotsiaalmeedias avaldatud kriitika sai saatuslikuks siis Maria kaljustele ehk siis Saaremaa piirkonna juhile ja Viimsi osakonna endisele, nüüd juba endisele juhile, üüriderkunnile. Ja eks seal on ka madinat nüüd päris palju, sellepärast et Kaljuste ei nõustu juhatusega ja ütleb, et erakonna jalgealune on muutunud ootamatult tuliseks. Sellepärast et keegi julges öelda, et kuningas on alasti ja kuningas on alasti, kuningas on väsinud, paranoiline ja hääbub, nii ütleb siis Kaljuste. Ja lisab, et ekre õukonnast on minema pekstud peaaegu kõik targad ja iseseisvalt mõtlevad inimesed. Ja kui natukene teha tuge tänasest äripäevast, siis Äripäev annab soovitusi, kuidas käituda palgaläbirääkimistele ja tuuakse välja terve ports sõnu, mille kasutamist tuleks vältida. Näiteks praegu praegu ma teenin, seda ei maksa palgaläbirääkimistel öelda. Negatiivseid sõnu ei maksa öelda näiteks ei, mis on küllaltki loogiline ja samas selle punkti valguses on küllaltki ebaloogiline, et ei soovita vaata öelda ka jah, sellepärast et selle asemel, et öelda jah, tuleks sõnastada vastu pakkumine, et näha, kui palju suudate seda pakkumist täiustada. Ja kui siis vastaspool ütleb teile jah, või ei oska enam midagi küsida, siis on läbirääkimised lõppenud ja et ei maksa öelda rohkem ei maksa öelda, tahan, ja ei maksa öelda, vabandust, sellepärast et sel juhul jätate endast liiga haavatav, haavatava mulje. Kell on veerand seitse, selles tunnis kuulame vikerraadio sünnipäeva puhul muusikat aastast 1977 ja see on Bacara. Vikerraadio 50. Olen Maian Kärmas ja loen ette, Kertu, siin võlg kaksi kirja. Tere vikerraadio. Kuulan teid. Saint Antonis Austrias. Olen talvel siin, õpetan inimesi suusatama ja tervislikke eluviise järgima. Vikerraadiot kuulates on alati tunne, nagu oleksin kodus Eestis. Vikerraadio on minu lemmikraadio. Tänan teid. Tõepoolest, vikerraadiol on sünnipäev, palju õnne meile kõigile. Kell on kuus, 20 ja me oleme siin vikerraadio stuudios täna püstitamas maailmarekordeid. Üks maailmarekord on parasjagu pooleli kell viis, 42. Me alustasime sammumise maailmarekordit. Jüri Muttikaga tunnis peaks saama kokku 14224. Palju sul on? Ma ei ütle, et see ei ole sammumisse mingi intervalli sportlik vahepeal pead 1000 sammu järjest sööstma nii kiiresti kui suudad mulle 5146, praegu näitab see sammulugeja ja ma tõesti ausalt tunnistades ma ainult korra raputasin seda, saavad siin umbes 100 sammudel raputamisega juurde. Tegelikult lihtsam on seda sammudes ja jalalt jalale hüpata. Esimene oli kohapeal, mingeid naistel on, mul on 3000, et me peame tempot tõstma, aga räägime. Räägime veel ajalehtedest. Aga läheme edasi, siis täiesti värskelt ajalehtedega aastast 1967 ja aprilli alguses näiteks Raplamaa ühistööleht kirjutab, et Kehtna kolhoosi seltsimehelik kohus, arutus majandi seatalitaja, anna kähari süüasja. Viimane on siis korduvalt valmistanud koduste vahenditega puskarit ja pakkunud seda teistele. Ja kohtus võttis sõnaga kolhoosi esimees Märt Kivimaa, kes selgitas puskari kahjulikkust tervisele ja samuti seda, kuidas niisugune joomingute organiseerimine segab tööd. Anna keharile otsustati teha ühiskondlik noomitus. Ajalehes edasi on aga põhjalik reportaaž lüpset eksamist, algab see kõik nii nagu iga teinegi eksam, kuidas inimesed on ukse taga närveerivad nii et vähe ei ole need, kes välja tulevad, nendelt küsitakse, et kas oskasid ja mismoodi siis ka hinnata. Ja komisjoni ees tuli vastata siis iiele küsimusele ja näiteks üks küsimus oli see, et kuidas toota kvaliteetset piima. Ja vastuseks muidugi oli, et anname kvaliteetset söötaja, lüpsame puhtalt, rääkimata sellest, et lüpsel peavad käed olema puhtad, küüned lühikesed, kuid sööri lüpsieksami ainult üks osa oli ka praktiline osa ja kokku siis pandi koondhinne vastavalt sellele siis Antiga lüpsele, tema järk. Esimene järk tähendab seda, et igal kuul saab talitaja 20 protsenti palgalisa teisel järgul juba 10 protsenti. Pärnu kommunist tuleb väga oluliste inimestega kõigile, kes peavad lambaid. Nimelt alates esimesest aprillist aastal 1967, vahendab, vahetab teeninduskombinaat Säde lõnga villa vastu mitte uduverevillatööstuses vaid Pärnu-Jaagupi alevis aadressil pikk tänav üks ja see sama teeninduskombinaat, Säde vajab ka saunateenijaid, katla kütjaid, tellimuste vastuvõtjaid ja kõigil, kes soovivad tööd, palutakse tulla Tallinna maantee 12. Ja siis saame veel Pärnu kommunistist teada, et müüa maja maal äravedamiseks või kohapeal elamiseks padre maa, külvaja, kolhoosihoone ja täpsemalt teateid saab Riia maantee 79 A Carrogest. Kui juba teadete peale läks, siis õhtuleht aastast 67 edastab palve lugejatele, mille on kirjutanud noorsooteatri direktriss ja palve, on järgmine. Nimelt on paljudes paikades pööningutel seismas vanaaegset mööblit. Pildiraame, lühtreid, Kelly lampe ja muud ilu ning tarbeesemeid ja kellel neid on olemas ja kes tahavad Nendest niimoodi äraviskamise teel loobuda, on need oleks siis võimalik anda noorse teatrile, sest et pealinna noorim teater pöördub lugejate poole üleskutsega, et neil läheb Neid lühtreid Kelly lamp ja ilu ning tarbeesemeid hädasti vaja ja sellest saab teada anda siis telefonil neli kaheksa viis seitse üheksa kellaaegadel hommikul üheksast kuni õhtul viieni välja või kirjutada aadressil noorsooteater tallil Lai 23. No kui tänane õhtuleht on teinud ikkagi pika intervjuuga Riina rõõmusega vikerraadio peatoimetaja, siis koolieelikute Riina rõõmusega 67. aasta õhtuleht ei ole millegipärast pajatanud, aga jutt on sellest, et rohkem kui pool aastat tagasi ehk siis vist juba 66. aastal võis ajalehtedest lugeda, et kondiitritoodete vabriku Kalev spetsialistid alustasid närimiskummiretsepti tee väljatöötamist ja nüüd on siis see töö lõpule jõudnud ja meie maa esimese sellise toote loojaks on vabriku Kalev peatehnoloog, Vladimir Lapin, vaneminsener-keemik ene roolehtia laborant, Marju Vahtrik ja meie närimiskumm erinev välismaisest oma originaalse tuuri ja tehnoloogia poolest. Tema väärtuseks võib pidada õnnestunud maitse komponentide valikut. Närimiskumm on valgete värvi, meenutab väliselt tavalist iirist ja kaalub viis kuni kuus grammi, aga närimiskummiväärtus ei seisne üksnes tema maitseomadustes. Teadlaste kinnitust mööda soodustab närimiskummisuu piirkonnas närimiskummi närimine suu piirkonnas ja peas vereringet. Teravnenud nägemine. Kuulmine kasvab mõtlemisvõime ja see on mõeldud kõigile aga eriti heaks abimeheks suitsetamist. Juttu on ka sellest, et mida toob suvi jäätise väljas 67. aasta lehtedes. Ma saan aru, et see on selline vastus, mis olla aastate kaupa üldse nagu muutunud, sest et ka hiljuti oli kuulda seda, et kui miskit jäätisemaailmas, siis selleks on mahlajäätised. Nii kirjutab ka 67. aasta õhtuleht, kes ütleb, et suur nõudmine on näiteks maasika, aprikoosi, kirisi, jõhvika, ploomi ja muude selliste mahla jäätiste osas. Ja lõpetuseks koidust ka üks uudis, nimelt on müüa väga hea piimaanniga lüpsma tulev lehme küsida Hurmist ka mandril. Ma ühe asja panen ikkagi siia veel otsa, sest et on ka selline väike teadet, keda tülitati naist, keda 19. märtsil kella seitsmeteistkümne ajal 13. liinibussist üritas. Joobnud mees palutakse endast teada anda mererajooni miilitsajaoskonda Koidula tänav 24 tuba seitse. Need olid uudised aastast 1967, aprilli algusest. Vikerraadiol on täna sünnipäev. Vikerraadio saab 50 aastaseks, vaadake, mis vikerraadio stuudios toimuv vikerviiskümmend ERE hetkel mina, Taavi Libe, Jüri Muttika kõnnime maailmarekordi suunas, järgmises pooltunnis saab selgeks, kas või maailmarekord ka sünnib. Ja järgmises pooltunnis hakkame järjekordselt maailmarekordit tegema, selleks on juba meil siinsamas stuudio kõrval enam kui kümneliikmeline koor harjutamas ei midagi muud kui ilmateadet, aga aga muide, kui te nüüd olete kuskil, no praegusel hetkel vist ükskõik kus Eestimaa piires, siis kella üheksaks jõuate, ma loodan ikkagi raadiomajja aadressil. Gonsiori 21, Tallinn. Me pakume teile värskeid pirukaid ja ajame teiega juttu ja saate võib-olla higist, Jüri Muttika kallistada. Sündiks. Kalalaeva maga, tasin mees, keskaalunud laest kavaga käima. Kord kalalaeva pardal maga, rin, mees, käsk. Laske hauge, näe, vaata alla. Seal mustamäel käsko laulab laest jalgalaskja kaldaserva Mustamäe kästualounud klassi. A. Õpetaja algav hirmutav käskala Diaagiga teema. Laiba ja vaatama ja ta naist arvata. Kell on pool seitse, rahvusringhäälinguuudistega on stuudios Kai Vare. Isamaa ja Res Publica liidu eestseisus arutas täna, kas kutsuda kuuendaks maiks kokku korraline suurkogu nii, nagu soovib erakonna aseesimees Siim Kiisler või mitte. IRL-i juht Margus Tsahkna teatas juba paar nädalat tagasi teeb volikogule ettepaneku kutsuda kokku erakorraline suurkogu, mis muudaks erakonna põhikirja. Tsahkna hinnangul on vaja põhikirja, muutan juhi valimisi, et vähendada võimalusi valimisblokkide tekkeks ja valimistulemustega manipuleerimiseks. Kiisler soovib aga, et erakonna suurkogu valis kõigepealt vana korra alusel uued juhid ning arutaks alles siis põhikirja mist. Tsahkna ütles Postimehele, et kasutad põhikirja punkti, mis lubab esimehel nõuda erakorralise suurkogu kokkukutsumist otse volikogult. Eesti uus parvlaev Piret saabub Tallinna ja jääb seisma vanasadamas meil Eestisse jõudnud parvlaeva Tiiu kõrvale. Poola laevatehase ehitatud Piret maks mahutab 700 reisijat ja 150 sõiduautot. Piret hakkab reisijaid teenindama Virtsu-Kuivastu liinil kõigi eelduste kohaselt aprilli teises pooles. Serbia presidendivalimised võitis esialgsetel andmetel praegune peaminister Alexander Woodžits. Esialgsetel andmetel sai ta 55 protsenti häältest. See tähendab, et teist vooru pole vaja korraldada. Udžitsion olnud peaminister alates 2015.-st aastast. Tema erakonnal on parlamendis selge enamus. Uutšits räägib Serbia ühinemisest Euroopa Liiduga, samal ajal üritab hoida tihedaid suhteid Venemaaga. Opositsioon süüdistab Vudsitsiit üha suurenevas autokraatias ajakirjanduse piiramises ja valijate hirmutamisest samas opositsiooni enda kandidaat presidendivalimistel vaid 16 protsenti häältest. Ecuadori presidendiks sai sotsialist Lenin Moreno, keda toetas 51 protsenti valijatest. Parempoolsete kandidaat pankur queerma lasso teatas, et ei tunnista valimistulemuste, nõuab häälte ülelugemist. Presidendivalimiste tulemustest on huvitatud ka WikiLeaksi rajaja Julian Assange, kes on end mitu aastat varjanud Ecuadori saatkonnas Londonis. Lasson lubanud Assange'i kohe välja ajada, moreen aga lubanud jääda. Ilmast. Tänane päev on peamiselt sajuta, hommikul püsib kohati udu. Puhub põhjatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on päeva jooksul kolm kuni üheksa kraadi. Kell on kuus, 33, Vikerhommik läheb edasi palvusega ja vikerraadio sünnipäeva. Hommiku mõtiskluse teeb Risti koguduse õpetaja Annika Laats. Tere ja kaunist hommikut sulle hea raadiokuulaja. Kätte on jõudnud Kristuse kannatusaja, eelviimane nädal. Tänapäeval on tavaks nimetada seda pigem paastuajaks. Seda näib olevat lihtsam mõista. Sest paast on vaated moes. Ja puhastatakse sageli aasta ringi. Paast on pigem nagu eluviis või stiil. Kirikuaasta pahast kestab 40 päeva, sest just nõnda pikk oli piibli kohaselt Kristuse katsumise aeg kõrbes. Kristuse kannatusaeg aga tekitab võõristust. Miks rääkida kannatusest just nüüd, kus kevad ennast tunda annab? Kus päevad lähevad pikemaks ja me oleme jälle ühe pika pimeda perioodi üle elanud. Aastasadu oli talv meie esivanematele tõeliseks väljakutseks. See tuli sõna otseses mõttes üle elada. Ja kui veel see paastuaeg, kui kelder juba üsna tühi ka mööda sai võis kergendatult hingata ja jumalat tänada, sest uus ther, kamine ja uus elu oli ukse ees. Meile on see aeg kauge minevik. Meie poed on ikka täis, olgu väljas talv või südasuvi. Meil tuleb toime tulla üksnes lühikeste päevade ja Igi sombuse ilma ja väsimusega. Esmaspäeva hommikul on väsimusest kummaline kõneleda, sest paljudel on ju kaks pikka puhkepäeva selja taga. Tõsi on aga see, et väga paljud meist kannatavad väsimuse all lausa kroonilise väsimuse all. Ja väsimus on üks kannatuse alaliike. Ja küllap on praeguselgi hetkel külmkapi või pliidi juures kohmitsemas teisigi minusuguseid. Kelle jaoks on esmaspäeva hommikune ärataja, kuidas kellahelin ja ärkamine ohkama panevaks proovikiviks? Tõsi, päeva kulgedes õnnestub see väsimus endalt vähehaaval maha raputada. Keha ja meeled ärkavad ja sa lähed vastu uuele päevale. Kõige rutiinsemate tegevuste reas võib sind täna tabada mõni rõõmusähvatus. Sa võid avastada ja õppida midagi täiesti uut ning märgata, et vaatamata väsimusele oled sa vägagi elus. Ja kui sa nüüd oma kohvitassitäis oled kallanud ja pudrugi valmis keetnud ning suundud teise tuppa oma lapsi äratama või kui sa sead oma sammud juba välisukse poole siis peatu hetkeks ja pane tähele, sa ei lähe üksi, issand ütleb, ma tahan kosutada iga väsinud hinge ja täita iga hinge, mis on näljas. Sest vaata, Kristuse kannatusajasõnu on, et karistus oli tema peal. Et meil rahu oleks ja tema vermete läbi on meile tervist tulnud. Me palvetame, issand, anna meile tänaseks jõudu ja rõõmu ning elusta neid, kes on väsinud. Vikerhommik. Endiste aegade aristokraatlik kuurorti romantika lossi õuel rannapromenaadil ja puidu pitsilises vanalinnas. Haapsalu Tšaikovski festival esmakordselt 28.-st juunist esimese juulini. Jazzkaare avakontsert 21. aprillil vabal laval Maria Fausti ja kiiraskovi suure väega uudisteos endade kinni. Õhtule lisavad värved ummijas han Benning, filmilik, tulevikubänd, Goga õpinguin. Vaata, jätskaar, punkt ee. Tere hommikust, head kuulajad. Kell on kuus, 41 tänav. Need on sünnipäev ja me püstitame sünnipäeva puhul maailmarekordid. Hetkel Jüri Muttikaga on meil lõppemas, esimene maailmarekordüritus. Kell viis, 42. Me alustasime sammumis, et jõuda kuue 42-ni 14223 sammuni, teil on jäänud 45 sekundit. Siis lõpuspurt. Jüri, kuidas sa tunned ennast, tunnen ennast nagu maksu sain, Porschega, mitte üheksast sekundist. 40 sekundit, see tähendab, 200 meetrit on jäänud Jüride tempot. Jüril on mikrofon käes. Sul on Ferrari särk seljas, aga panin, et printida. Liigud Ferrari särgi jaoks. Nii vähe on ja et kuulge, see ei ole normaalne. Veel lõpusirge avaneb. Kodus raadiokuulaja, aga raadiot eest vastutavad praegu nii palju välja, külmast 15 sekundit on jäänud, aga tempot kannatab 10. Üheksa kaheksa, seitse, kuus, viis, neli, kolm, 14223 on vaja teha ja läbi. Kell on kuus, kaks. U. Jüri, kuidas on? Ma olen päris higine, ma pean tunnistama. Ja tõesti, mul on seevastu aukartus, aga see ei ole ainult sellest. Kuule pooleli jäi, teeme edasi? Ei, ei, loeme, loeme ära. Nii, kui palju teil on, mina tegin vahepeal saadet, mulle on lubatud ka natuke vähem samme, mul on 5598, see on sihuke ultrajooksja tulles. Finishi piiks, käib äraga tuledes ja vahet ei ole, jookse veel paarsada kilti. Nonii Jüri vaatab puusa pealt numbrit. Ma näen õigesti või nii nulli läinud nulli läinud. Hanno siia. Ära hirmuta, see ei ole nulli läinud. See oli 8568, ehk siis kokku tuleb. 14000 14223 oli maailmarekord. Siit tuleb 14166, meile ei puudu 70 67 sammu ei, päris 1200, meil jäi puudu 57 sammu. See ei ole aus. Aga me tegime igatahes kõva lõpuspurdi, meil oli 10 minutit tagasi minu meelest puudu mingisugune 4000 sammu. Aga see on nüüd tüüpiline eesti sportlase käitumine, et hästi napilt tiitlist puudu. On jäänud kõikidel meie noortel rallisõitjatel ja kõikidel teistel ainult Andrus Veerpalu korra 0,2 sekundiga sai kulla ja siis pärast teiega dopinguga vahele. Tuleb välja, et siin kartulipudru tatra Sossiga ei sõidagi rekordini. No aga igatahes fakt on see, et 14166 on uus Eesti rekord. Otse-eetris sammumises tunni aja jooksul mille tegid Jüri Muttika ja Taavi Libe ja ma arvan, et selle auks võime kuulata ühte laulu aastast 1977. No ma pean ütlema, et kahjuks mina, Jüri Muttika ei ole meistrit, sellepärast et kui me üritasime tunni aega sammuda 14223 sammu, mis oleks olnud maailmarekord, siis meil jäi puudu 57 sammu. Aga sellest ei ole midagi, me läheme kohe edasi järgmise rekordipüstitusega ja nüüd on tõesti viimane hetk minna leheküljele vikerviiskümmend perre, sellepärast et sealt näete kogu päeva jooksul ka seda, mis vikerraadio stuudios toimub ja nüüd on stuudio saanud. Ma arvan, et kõige rohkem üldse täis, nagu see on olnud selle paari aasta jooksul, mis vikerraadio on siin raadiomaja uues raadiomajas taas kord veetnud, sellepärast et külla on tulnud ITL-i segakoor Paul Purga juhatusel. Tere hommikust. Tere hommikust. Paul, kas sa täpselt tead ka, miks sa oled need inimesed siia ajanud? Ma kuidagi väga umbmääraselt ütlesin sulle. Ma saan aru, et me hakkame siis ilmateadet laulma. Ja me hakkame püstitama maailmarekordit ja see maailmarekord on siis selline, et Kanada raadio OK rock 89 punkt kolm kaks aastat tagasi 12 inimesega korraga otse-eetris esitas ilmateadet ja meie üritame selle üle teha, aga teha ka järgmistele rekordi püstitajatele natukene raskemaks, sellepärast et meie üritame siis tõesti selle rekordi üle laulda. Paul, kui palju inimesi praegu siin stuudios laulma hakkab? 17, kui ma nüüd õieti loen, 17 rekord tuleb. No loeme kohe üks, kaks laulad ka, ma ise laulan, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, 10 11 12 13 14 15 16 17 inimest on tõesti siin. Tõstke nüüd palun käed, kes on vikerraadio kuulajad ka. No üks käsi vähemalt ei tõusnud. Ei tõusnud, aga. Ahaa, aga äkki ma võin kohe sind mikrofoni juurde paluda? Kuulanud viker. Saame tuttavaks siis selle ühe eestlasega, kes ei kuula vikerraadiot. Mis su nimi on, Aleksander, miks ei kuule vikerraadiot? Ma ei kuula üldse, aga miks? Aga pärast tänast hommikut kuulad vähemalt korra vikerraadiot. Kuulan ja seda enda rekordi püstitamist. Olgu suur aitäh sulle, Aleksander, vähemalt tulevad meile appi tulnud ja nüüd tõesti, siis üritame tänast ilmateadet laulda ja Paul, ma annaksin ohjad sinu kätte. Ja aplaus sellepärast, et sündinud on maailmarekord, viie vikerraadio 50. sünnipäeval, 17 inimest korraga otse-eetris laulma, silma teada, et no oli raske või ei olnud. Kui kaua te harjutasid, kuidas te seda veerand tundi harjutasime, kolmveerand tundi ja, aga, aga mul on teile ettepanek, et kui kolmveerandtunnitööd ärme harjutama, aga kui me juba siin oleme, siis teeme kohe ühe maailmarekordi veel nimelt otse-eetris kõige rohkem inimesi ka liiklussõnumeid lugemas. Ja see on väga hea plaan, aga, aga kuna kell on täpselt kuus, 51 on liiklussõnumit aeg, siis ma panen liiklussõnumite tausta Janadele märguande ja võite kohe jätkata. Harjumaal. Harju trump. Too ta musta mopeeditrenn. Suurepärane sündinud on tänase hommikut teine maailmarekord ja kahekordne maailmarekordiomanik ITL-i segakoor. Paul Purga juhatas. Aitäh teile. Nii, aga. Kohe tulevad kurjad kommentaarid, kuidas on võimalik liiklusõnnetusi laulda õllepruul ja saatele. Kuidas selline valik siis? See sündis hommikul. Et Me oleme hilisema ärkamisega nüüd. Varahommikused võivad olla ka sellised mõtted. Kui keeruline on võtta ikkagi selline uus tekst sugugi mitte riimis tekst ja sobitada siis mingi viisi peale, sest tõesti saite need tekstid täna hommikul kolmveerand tundi tagasi. Ega ta nüüd väga lihtne ei ole, aga mõtlesin ühisel nõul, et kui on ikkagi 17 pead koos, siis küll midagi välja mõeldakse, et et saab, saab hakkama. Aga ta on keeruline. Mis tunne on olla kahekordne maailmarekordiomanik? Päris hea tunne, eriti hommikul enne kella seitset. Suur aitäh teile, igatahes tulite meile appi ja tõesti, vikerraadio sünnipäeva puhul püstitame maailmarekordit, kaks rekordit on sündinud. Seda kõike saate vaadata vikerviiskümmend ERE leheküljelt, kui vähegi võimalik. Kell üheksa tulge ka meile külla raadiomajja Gonsiori 21. Me pakume teile pirukaid, ajame teiega. Ja pange telefoni valmis vikerraadio stuudios. Telefoninumber on kuus üks, üks neli null neli null. Järgmise tunni alguses hakkame mängima äraarvamismängu. Meile tuleb stuudiosse üks raadiolegend ja kui te arvate ära, kes see on teatud vihjete põhjal, siis võite võita ka auhinna. Aga siia veel muusikat aastast 1977 fiks. Tallinn vikerraadio. Täiesti legendaarne mees Eesti raadios oli Aados Lutsk. Ta oli selles mõttes tõeliselt legendaarne, et käivitada mingi selline meelelahutusliku kallakuga nagu noh, vikerraadio suures osas alguses oli selline kanal nõukogude ajal, kus ideoloogiline surve oli ja kõik oli ette kirjutatud seal üpris raske ja Aadul õnnestus nõusolek saada sellega, et ta rääkis päris pikalt, et vaadake, kui palju Eestis kuulatakse. Raadio nord. Kes mäletavad neid vanu aegu, see oli siis üks piraatjaam, mis edastas reklaami Rootsi vetes ja samal ajal oli seal tõeliselt võrratu lääne muusika, mida siis kõik muusikahuvilised, aga läbi ragina ja mis iganes, aga lindistasid ja Slutski õnnestus veenda meie partei juhtkonda selles, et teate sõbrad, et me peame kuidagi ideoloogiliselt võitlema ja nii edasi ja nii edasi ja me peame tegema oma kanali, pahade inimeste ise käisime nii-öelda majast majja, küsisin, mida inimesed kuuluvad Marelotiga paaris. See oli talveaeg seitsme suuskadega ühest talust teise kapslisse, Virtsaste koeri. Mis ta traagilist teed uut inimestel noh, teadusest oli see veel kauge, aga peagi hakati tegema päris regulaarseid raadio kuulamise, päevikuid. Kunagiste raadiotegijate mälupilt vikerraadio sünniloost esmaspäeval kell 14, null viis vikerraadios. Tere hommikust, kell seitse rahvusringhäälinguuudistega on stuudios Kai Vare. IRL-i siseheitlus kogub hoogu. Serbia presidendiks saab senine peaminister Vutšis, kes kriitikute sõnul muutub üha autoritaarsemaks. USA president Donald Trump lubas ise Põhja-Korea tuumaprobleemi lahendada, kui Hiina midagi ette võtta. Tartu Ülikoolis valminud uurimistöö näitab, et juhendid vanemlike oskuste hindamiseks peaksid olema konkreetsemad, et lastekaitsetöötajatele ei tekiks võimalust aktiivseteks tõlgendusteks ja stereotüüpsete hoiakute edasikandmiseks. Võrumaal on ka Kuperjanovi jalaväepataljoni õppus Raba. Ilm on meil sajuta, sooja on täna kolm kuni üheksa kraadi. Isamaa ja Res Publica liidu eestseisus arutab täna, kas kutsuda kuuendaks maiks kokku erakorraline suurkogu nii nagu soovitab erakonna aseesimees Siim Kiisler või mitte. IRL-i juht Margus Tsahkna teatas juba paar nädalat tagasi, et teeb volikogule ettepaneku kutsuda kokku erakorraline suurkogu, mis muudaks erakonna põhikirja. Tsahkna hinnangul on vaja põhikirja muuta enne juhi valimisi, et vähendada võimalusi valimisblokkide tekkeks valimist tulemustega manipuleerimiseks. Siim Kiisler soovib aga, et erakonna suurkogu valis kõigepealt vana korra alusel uued juhid ning arutaks alles siis põhikirja muutmist. Tsahkna ütles Postimehele, et kasutab põhikirja punkti, mis lubab esimehel nõude erakorralise suurkogu kokkukutsumist otse volikogult. Just seetõttu. Probleemid puudutavad ka praekust eestseisust, kus must, kus muudatusi ei taheta. Serbia presidendivalimised võitis esialgsetel andmetel praegune peaminister Alexander Woodsid. Esialgsetel andmetel sai ta 55 protsenti eriti häältest. See tähendab, et teist vooru pole praegu vaja korraldada. See on olnud peaminister alates 2015.-st aastast. Tema erakonnal on parlamendis selge enamus ja see aitab tal ka presidendina oma võimu tugevdada. Otsides räägib Serbia ühinemisest Euroopa Liiduga, samal ajal üritab hoida tihedaid suhteid Venemaaga. Opositsioon süüdistab otsitsiit üha suurenevas autokraatias ajakirjanduse piiramises ja valijate hirmutamises. Samas sai opositsiooni kandidaat presidendivalimistel vaid 16 protsenti häältest. Ühendriikide presidendi Donald Trumpi sõnul lahendab USA Põhja-Korea tuumaohuga Hiina abiga või ilma. Hiina presidendi Tiitsin pingi. Visiidi eel teatas Donald Trump, et USA on valmis Põhja-Korea asjus tegutsema ka üksi. Ta ei täpsustanud, mida ta silmas peab. Trumpi sõnul on Hiina on väga suur mõju Põhja-Koreale ja kui nad USAd aitaksid, oleks Hiinale hea. Kui aga mitte, siis ei ole see hea kellelegi, ütles USA president. Ajalehe Financial Times. Rootsi ohvriterohke bussiõnnetuse üks põhjus on bussijuhi sõnul halvas korras maantee talve jooksul ideele palju kahjustusi tekkinud ja seetõttu sõitis buss teelt välja. Rootsi ajakirjanduse teatel kinnitas bussifirma, et õnnetusse sattunud bussijuht oli väga kogenud ja järgis kõiki reegleid. Eile hommikul hukkus Rootsi keskuses toimunud õnnetuses kolm inimest, üle 20 sai vigastada. Bussis olid koolilapsed, kes olid teel suusalaagrisse. Osalist magas õnnetuse ajal ja seetõttu ei olnud turvavööd kinni. Viis inimest sai tõsiseid vigastusi ja kaks neist on kriitilises seisundis. Vastutus lapse kasvatamise eest peaks vanemate sõnul jagunema võrdselt, aga Tartu Ülikooli kaitstud magistritöö näitab, et lastekaitsetöötajad saavad emadele ja isadele erinevaid ootusi. Isasid kaasatakse vähem ja emasid peetakse põhilisteks vastutajataks lapse eest. Jane Saluorg jätkab. Eesmärgiks oli uurida, kuidas lastekaitsetöötajad tõlgendavad vanemaks olemist, sest seaduse järgi tuleb lastekaitsetöötajatel vanemlikke oskusi hinnata. Töö autori Helen heina sõnul hindavad spetsialistid vanemaid aga erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt ja hoiakud emade-isade suhtes on erinevad. Näiteks seostati ema tingimusteta armastusega lapse eest hoolitsemise, lapse arendamise ja tema kasvatusküsimustega stati isadest räägiti vähe ja kui isa oli vägivaldsuse põhjustaja, siis tema roll jäeti kõrvale. Kuigi heina toonitab, et tulemused on vaadeldavad ainult konkreetse magistritöö kontekstis, sõnab sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonna juhataja Eve Liblik, et diplomitöö tulemused peegeldavad hästi reaalses praktikas toimuvat. Tihtipeale isad meile viimasel ajal pöörduvat, et ei ole neil võimalik realiseerida oma vanema õigusi, ehk siis tagada seda, et lapsel oleks õigus saada hoolitsust ja armastust mõlema vanema poolt ja lastekaitse töötajalt. Kas seda abi ei saa? Nii heina kui liblik ütlevad, et tegemist on tõsise probleemiga, sest lastekaitse töötaja esimene eesmärk peaks olema ikkagi lapse heaolu ja õiguste eest seismine, mitte erinevate hoiakute kujundamine vanemate suhtes. Liblika sõnul ei saa kujunenud olukorras süüdistada ka ainult spetsialiste. Oma osa on ka näiteks kohalikul omavalitsusel, kus ei töötagi vastava haridusega lastekaitse töötajaid. Ja vallas peab olema professionaalne lastekaitse töötaja ja sellel professionaalsel lastekaitsetöötajal peab olema võimalik ennast täiendada, ennast koolitada. Roll on olukorra lahendamiseks Kariigil. Kuigi juhendid vanemlike oskuste hindamiseks on olemas, võiksid need muutuda konkreetsemaks, et lastekaitsetöötajal ei tekiks võimalust subjektiivsete, eks tõlgendusteks ja stereotüüpsete hoiakute edasikandmiseks. Võrumaal algab täna teise jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni raba, kus osaleb ligemale 900 ajateenijat ja tegevväelast. Õppus kestab neljapäevani ja selle käigus hinnatakse rühmade rühmaülemate tegevust igasugustes taktikalistes olukordades. Kuperjanovi jalaväepataljoniülema kolonelleitnant Toomas Tõniste ütles intervjuus Miriam Notovile. Buss ei tohiks suurel määral kohalike igapäevaelu häirida. Need toimuvad nii nagu tavaliselt Võru ja Põlvamaal riigimetsaalad suuresti kohalikele, tähendab see seda, et on natuke rohkem müra on kaitseväekolonnide liikumisteedel. Kui ilm on hea, siis ei juhtu midagi hullu, halvemal juhul võib-olla mõni metsade ära sõidetud, aga eks me selle siis saeme pärast korda hüppasin. Nimi on küll rada, aga päris rabas ta siiski ei ole. Tõsi, on see, et me rabas sõdimiseks valmistub Me valmistame sõdimiseks tavalistel eesti maastikel kus on hindamisõppus. Sest kui me saame rühmad tööle, kui me saame rühmaülemad aspirandid tööle, mis seal tegelikult on reservarmee selgroog, siis me oleme kevadtormil paremad tormiks ettevalmistuste hulka. Ta kuulub. Vikerraadiol täitutena 50. tegevusaasta vikerraadio kauaaegne peatoimetaja Riina Rõõmus leiab, et muutuvas ajas on peamine hoida taset usaldusväärse infoallikana. Ma usun siiralt raadio tohutusse rolli inimeste hari, mis seal minu meelest on see kõige mugavam, kõige lihtsam moodus oma silmaringi laiendada ja see on see, mille poole me kogu aeg püüame, et neid uusi teadmisi võimalikult erinevates vormides inimestele, kuidas inimesed ei pea enam kuulama saateid sel ajal, kui nad eetris on, vaid on väga mugavad moodused kuulata. Ta raadiot just nimelt siis, kui kuulaja seda soovib. Aga samas praegusel hetkel siiski näitavad uuringud, et enamus inimesi eelistab kuulata raadiot reaalajas ehk siis täpselt seda, mis seal parajasti tuleb. Ilmast, möödunud ööl 100. kohati vähest vihma, mitmel pool oli udutund. Aega tagasi oli Vilsandil, Ristnas, heikhdermal, Roomassaares, Narvas üks kraad sooja Virtsus, Jõhvis, Kihnus, Kundas, Haapsalus, Paldiskis, kaks, Lääne-Nigulas, Sõrves, Kuusikul, Pärnus, Ruhnus kolm, Tallinnas, Türil, Viljandis, Väike-Maarjas neli, Valgas viis, Jõgeval, Tartus, Mustvees kuus, Võrus seitse kraadi. Päev on meil peamiselt sajuta, hommikul püsib kohati udu. Puhub põhjatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on täna kolm kuni üheksa kraadi. Tere ja ilusat vikerraadio sünnipäeva hommikut, kallid sõbrad, kell on üheksa minutit, seitse läbi, selles tunnis kuulame muusikat aastast 1987, aga teie selle Jaak Joala ja laineri loo saatel liikuge lähemale oma raadiotelefoniaparaadile, sellepärast et me hakkame kohe mängima kuulajamängu minuni mädavill. Uduktuursul südamehäirekell. Kell on 13 minutit seitse läbi ja tuletan meelde, et täna hommikul on teil võimalik vikerraadio stuudios toimuvat jälgida ka leheküljel vikerviiskümmend punkti R C. Aga viimase 15 minuti jooksul oli seal ka vahepeal helikatkestus. Põhjus väga lihtne, meil on nüüd lisaks mulle stuudios ka üllatuskülaline ja see, kes siin stuudios on, selgub pärast seda, kui te olete selle ära arvanud. Helistage kuus, üks, üks, neli null neli null ja pakkuge, kes armastatud endistest raadiohäältest on koos minuga siin stuudios. Aga et teil oleks lihtsam, on mul ikkagi vihje ka. Ja ma olen leidnud aastast 1993 raadio arhiivist ühe sketši kus meie tänane külaline on just üks sketšiosaline ja Ta kehastab seal sketšist tarmut. Kohe saate täpsemalt kuulda, kes on Tarmo, mida ta räägib ja kes seda Tarmot kehastab, helistage kuus üks, üks, neli, null neli null. Kuuleme, tere, kupi, raadiokuulajad nüüd, minu nimi on Priit, kellega ma räägin. Tere, mina olen Tarmo. Tere, Tarmo Jallai, Tarmo, vaat milline päev tanud, meil helistavad ainult Tarmo küsimusele vastust. Ma arvan, et, Ma arvan, et arvad arvad, et seal oli keegi Venemaalt keegi Venemaalt kõige vanemalt ei olnud see kõige Venemaalt, seal on Tarmo vale vastus ole ja inimene. Vara me ootame teisi helistajaid, äkki teised tahavad täpsemalt, kes on meile helistanud ja Taivo Tarmo. Ja küsimus oli niimoodi, et kes külastas meie riiki, telefon heliseb, ei jõudnudki teile küsimust uuesti korrata, hallo putke raadio kuuleteid. Minuni. Me kuuleme teid, kes räägib. Ma olen Tarmo, jälle Tarmo, vot kus olime juba kolmas. Tarmo helistab meile sellel päeval ei või olla, küll aga on Eestimaal paljude armusid on ikka olnud vist ühe põlvkonna emad kõik nii targad, et on leidnud ilusa nime, Tarmo. Berda keskelt. Autab õnne. Tervist. On õnne. Tarmo. Öelge palun, kes on see inimene, kes külastas meie riiki, läinud kolmapäeval tuli siia sadamakailt astus maha kaks tükki, neid veel oli ka, Me kuuleme Tarmo sind, palun ütle kalad kedagi tervitada ka veel pärastpoole, Tarmo, kuuleme sind. Kas ma saan tervitada? Jää, tervita palun, keda sa tahad tervitada? Tervitaks vanaema. Niisiis, kes oli Tarmo selles sketšid aastast 1993, helistage kuus, üks üks neli null neli, null täpselt samamoodi saama ka siit vikerraadio stuudiost pajatada ja keegi on meil ka liinil. Tere hommikust. Kes võis olla Tarmo? Ma ei tea, aga ma pakuks, Hendrik Relve ei ole Hendrik Relve õige vastus, aga suur aitäh teile helistamast. Meil on järgmine helistaja. Tere hommikust. Tere hommikust, oli Vahur Kersna meelest? Täpselt nii oli, see oli Vahur Kersna, kes meile helistas siin siin, mille järgi aru saite, mis hetkel, kas kohe sketše alguses või, või natuke lõbusal. Okei, olete ise tihe vikerraadio kuulaja? Kapitaalselt, mis teile meeldib vikerraadio juures? Selliseid sketši on vähe, nagu kuulsime Öisel ajal Emmeid, eks ole, kunagi oli hea saade meelejahutaja, mida oli ka hea kuulata, seda enam ei ole. Tõsi, tõsi, nii et kui midagi juurde soovida, meelejahutaja soovitaksite tagasi või. Jah, sooviks sul midagi veel, hiigelajad. Teistele muusika on see, mis mul on südamelähedane, aga ma Yorrisele pärast, kui ma tahan midagi eesti keeles rohkem muusikat kuulda, mulle võimalus valida kanalit, aga ma olen jäänud vikerraadio peale. Suurepärane aitäh teile helistamast, teiega võetakse ühendust. Te olete tänase mängu võitja, tõesti? Vahur Kersna stuudios, tere hommikust, Vahur. Tere hommikust, planeedid, päike, kuu ja tähed. Vahur, sa ei mäleta seda sketši ega ei mäletanud tõesti enam. No see on vist mingisugune pila ikkagi eraraadiote aadressil, mulle tundub sinu Priit Hummeri poolt. Jah, ja see oli vist see aeg, kus läks saadetesse helistamiseks, kui tekkisid need võimalused ja ju siis olid nagu inimesed on, sellised inimesed on tänase päevani sellised natukene imelikud, võib-olla mõned teinekord. Aga nad on sellised. Kui ma vaatasin arhiivis ringi, mida on säilinud sellest, mida sina oled teinud Vikerraadios, on tegelikult ka raadio koheseks ei radikaalsele kunagi teinud ei, siis ainult vikerraadios ja see on ikkagi selline meelelahutus ja, ja sellised stsenaariumi järgi tehtud sketšid mida praegu minu meelest sisuliselt Eesti raadiomaastikul ei ole üldse. Keegi ei viitsi teha, lihtsalt tol ajal oli see nii suur asi, kui sa pääsesid raadioeetrisse ja ja sa tahtsid midagi teha ja eristuda ja teistmoodi, kui oli tehtud pikki aastaid. Praegu on olukord täiesti teistsugune ja see ei ole midagi halb, see lihtsalt on teistsugune. Ei, raadio on teistsugune. Et see on loomulik asjade areng. Millal sa raadiosse tulid? Tegelikult juba ülikooli ajal me tegime Ivar Vigla ka mõned asjad. Ja siis, kui Me tulime televisiooni tööle korraga, tema tuli raadiosse, põllumaa, põllumeeste saadest saadetesse ja mina siis Eesti televisiooni meelelahutussaadet, sest siis me tegime ka mingeid asju veel koos. Ja siis meie kursuseõde Terje Soots tuli vikerraadiosse tööle ja taga, aeg-ajalt kutsusin tegema ühte koma teist ja sealt tulid ka esimesed vikerraadiohommikud ja me olime noored, vihased mehed, me tahtsime teha teistmoodi. Senimaani oli ikka see hommik oli siuke jube nahkne. Seda juhtisid diktoreid, kes ütlesid väga korrektselt kella ja ja käitusid hästi viisakalt ja me olime sellised poisid maalt, meil ei olnud mitte midagi teda ja hakkasime tegema teistsuguseid saateid. Millised elemendid hoithommikutes. Kõige olulisem oli võib-olla see, et, et see meeleolu oleks hea. Et lõppude lõpuks, mida sa ikkagi tahad hommikul raadiolteta, ütleks, et maailm ei ole vahepeal kummuli läinud ja etalooksul hea tuju ja hea tunde, et sa saaksid aru, et tegemist on sõbraga, kes on sinu suhtes sõbraliku hoiakuga. Ja aitab sul une silmist pühkida, paneb natukene muigama ja kinnitab. Maailma lõpp ei ole veel käes, et elu ei ole veel elatud. Et on päris tore, päike tõuseb siin sellel planeedil ka sel hommikul. No kui vikerraadios mis on nii pikkade traditsioonidega midagi teha teisiti, siis see ei ole lihtne. Seda ma tean enda käest ja, ja paljud teised kolleegid on sama öelnud, kui te toona tulite, tegite midagi uut Eesti raadiomaastiku mõistes siis milline see tagasi tuli? Tagasiside oli väga hea, kui ma kaks aastat tagasi käisin nüüd oma raamatuga inimestega kohtumas, siis nii palju oli neid, kes tulid ja võtsid nuttes mul kampsuni hõlmast kinni, ütlesid Kersna. Miks te ometi tee raadiosaateid enam nagu see oli 10 aastat tagasi, et nad mäletavad seda, see on juba on ikkagi suur asi, aga see olukord oli muidugi nagu väga teine. Kui sa pead tegema viis hommikut nädalas, siis sa lihtsalt inimvõimetele piirid, sa ei suuda nii palju kontsentreerida ennast, sa ei suuda nii palju tööd teha, kui sa teed ühe hommiku nädalas, need on kaks täiesti erinevat asja ja sellest peabki aru saama. Sellepärast ongi raadio täna teistsugune. Ta on mõnes mõttes nagu arenenud, aga teisest mõte selle minu arvates natuke taandarenenud. Aga nii on lihtsalt, ta on odavam. Ta on lihtsam. Need on teistsugune. No kuulame veel ühte asja, mis sa oled teinud Vikerraadios ja, ja see on nüüd sinu enda palvel siia võetud. Kas sa räägid ette, kas on Kalmer Tennosaar ühest saatest? Jah, Kalmeriga Me olime televisioonis toakaaslased ja ma olen talle väga, väga tänulik nende aastate eest, mis me koos Me leidsime, et need olid tema viimased aastad televisioonis ja ja me saime väga hästi läbi mõlemad Lõuna-Eesti poisid. Aga siis üheks sünnipäevaks ma tegin sellise loo, see lugu on tegelikult päris pikk pea 20 minutit, kus ma lõikasin tema erinevad testlauludest välja lõigud tol ajal siis lintmakiga, kõik see ei olnud nii lihtne nagu praegu arvutis. Ja see oli päris suur töö ja minu arvates päris hea lugu sai, aga Kalmer solvus ikka, solvus tõsiselt ja ta ei andnud tegelikult elule, pani mulle andeks, millest mul on väga kahju, et Kalmer, kui sa kuskil seal pilveserval jalgu kõlgutad, siis palun väga-väga-väga vabandust. Et ma ei tea. No ma ei saanud seda tegemata jätta, sest see oli minu arvates nagunii teistmoodi. Nii naljakas ja, ja nii hea. Et ma ei saanud tegemata jätta, aga võib-olla oleks pidanud kuuluma leiukest. Võib olla kindel, et ühel tormisel kuuvalgel ööl vandus Lümanda litsmetsa tee ristil üks tulisilmne noormees endale massaan estraadisolistiks, tulgu mul selleks või abielluda poliitbüroo liikmekandidaadi ühesilmalisi ämmaga. Nii Kalex ja Tennosaar muuseas, oma loomingus seda eriti ei varjagi. Oma tookordse mineku kohta on ta ise öelnud. On astus usinasti mööda teed ja ja ja, ja. Kremli Toompea, valge maja ja kes teab veel, kelle ööbikuna ei jätnud vahele ainsatki avalikku esinemist, etüürata. Loomulikult, sest Tennossaare sõpradeks ja aatekaaslasteks olid tollal ju. Mis linnud need olid, teab nüüd juba igaüks. Kuid millegipärast pole senini veel tähelepanu juhitud Tennossaared tihedale koostööle selle maffiaga, meie materiaalsete loom ressursside maha baarseldamisel läände, millele selgelt viitab laulukuulsuse tookordne tunnistus. Ajal, mil enamik meie inimesi pidi toituma nelja rublalist suitsuvorstist ja seisma püsti kolm 62 maksva viina najal olid ennast saarel oma unistus. Tihtipeale väljendas ta seda soovi erinevates seltskondades ka palju kategoorilise mas vormis. Ametlikes ringkondades oli juttu nii Osmussaarest kui Hiiumaast, kuid suuremate rahvarahutuste kartuses oma saart tookordsed võimukandjat ennast saarele siiski võimaldanud. Ja sketš läheb edasi tõesti kuskil 10 minutit ja siis on ka intervjuu Kalmeriga ja nad on natuke selle intervjuu alguses vähemalt ikkagi toriseb, toriseb, soriseb ja Vahur. Mis sinu arvates hetkel on? Raadios liiga vähe, mida, mida on liiga vähe, mida võiks olla rohkem? Ma ei tea, mis ütleja mina olen, on nagu puhtalt oma arvamuse pealt. Ega tegelikult ei ole, kui raadidel liiga palju, seda kõike on liiga palju. Et mina kuulan ka, kui ma autoga sõidan, siis ma kuulen kogu aeg raadiot ja erinevaid raadioid ja kui miski ei meeldi, siis kohe juba lähen edasi ei ole niimoodi, et see laul mulle ei meeldi, ma kannatan selle ära, tuleb äkki midagi mõistlikku. Aga loomulikult kujunevad välja sellised asjad, mis, mis nagu sobivad sulle rohkem, jah, keegi, kuula parakivisaart hommikust hommikusse ja keegi kuulab vikerraadiot, et need inimesed, Ta on lihtsalt erinevad ja neil on omad raadiot. Ja need mängivad sellist muusikat nagu, nagu need inimesed ootavad. Võib-olla minu jaoks jah, see ütleme ma ootaksin rohkem sellist raadiot, mis oleks nagu sellist minu tüüpi muusikat, ma leian seda mingis osas raadio kahest, mingis osas vikerraadiost mingisugust raadio loovast. Et et päris sellist oma raadiot, mida naha. Vaat seda ei ole. Aga ma küsisin. Lõpetuseks, mida sa raadiost teha tahaksid ja ma ei küsi, kas sa tahaksid. Raadio on huvitav jah, et see, see, see on nagu mingisugune fluidum, et sa tuled hommikul kell pool kuus tulime meie ja ja siis ma alustasin selliste asjadega, et lasin inimestel helistada pool kuus hommikul, et kes on need, kes sel hetkel on üleval ja mida nad teevad parasjagu ja meil tekkis väga hea side ühe Põltsamaa katlakütjaga, kes praktiliselt iga kord helistas ja mängis lõõtsa ja laulis ja oli väga tore. Raadios on mingi selline asi, mida ei ole televisioonis ja näiteks minu abikaasa, kellel on täna sünnipäev, tema on teinud ka vikerraadios mitu aastat teid ja, ja ta senimaani nutab selle järele, et saaks teha raadiosaateid küll. Et kohe-kohe see jättis sellise jälje ja mina ei tea, no ma olen sadu saateid teinud, mis on lennanud kosmosesse ei ole midagi järel. Kas ma, kas ma hakkaksin seda tegema veel? Ma olen alati öelnud, et miks minna tagasi, kui on võimalik minna edasi. Aga raadios on midagi sellist, mis ei lase sind mitte kunagi enam lahti, kui sa oled teinud otsesaateid, kui sa oled olnud otse-eetris, siis iga raadioinimene, iga ajakirjanik, tee teab, et see jääb verre sisse. See on üks osa sinu DNA vast. Ja ja loomulikult ma arvan, siiski ma ei suudaks vastu panna, kui keegi ütleks, et kuule, tule teiega, mingisugune paar saltot, viska paar hundiratast, siis ma tõenäoliselt tulen. Vahur suur aitäh sulle, et tulid täna hommikul külla ja palju õnne sulle, vikerraadios on juba aitäh. Kell on pool kaheksa, rahvusringhäälinguuudistega on stuudios Kai Vare. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna riigikontrolli ülevaadet kohalike omavalitsuste rahastamisest. Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna pea kontrolör Airi Mikli rõhutas hiljuti linnade ja valdade päevadel, et kui valdade liit, millega ei kaasne riigipoolset kohalike omavalitsuste rahastamise ülevaatamist siis pelgalt suuremate omavalitsuste tekkimine ei muuda väiksemate rahaliste võimalustega omavalitsusi rahaliselt võimekamaks. Tänane arutelu on avalik ja sellest toimub veebiülekanne. Eesti koostöökogu ootab ideid tuleviku eakuse rahvakogu jaoks. Siiani on välja pakutud näiteks maksusoodustused eakate inimeste palkajatele neljapäevase töönädala kehtestamine, pensioni võlakirjad ja neljas pensionisammas toetus lapselapsi, hoidvatele vanavanemad ning personaalne pensionikonto praeguse süsteemi asemele. Ideid saab esitada kuuenda aprillini. Eestis on visiidil Ukraina kultuuriminister ja allkirjastatakse Eesti Ukraina kultuurikoostööprogramm. Programm on mõeldud aastateks 2017 kuni 21 ametlikult üle paarikümne aasta kestnud kultuurikoostöö Ukrainaga on viimastel aastatel tihenenud märgid kultuuriministeerium. Koostööleppe sõlmiti esimest korda 94. aastal. Sellel põhinev esimene kultuurikoostöö programm sõlmiti 97. aastal Kiievis ning see programm on juba viies. Aprillis külastavad mitmesuguste valdkondade professionaalid koole, räägivad, missuguseid digioskusi nad oma töös kasutavad ning miks on digipädevus ülitähtis pea kõikidel erialadel. Tootmisvaldkonnast loome val konnani. Haridus ja teadusministeeriumi algatatud külalistundide projekti raames viib algatus tagasi kooli läbi vähemalt 100 külalistundi vähemalt 35. koolis. Üha suurem osa meie igapäevastest tegevustest toimub Digis ja digiga meie tööülesannete täitmine päevauudised meelele muutus rahaasjad ja suhtlemine pereliikmete ja sõpradega. Etigi teema ei suhestuks vaid meelelahutusega ja digiesiostuks, vaid IT-sektori ametitega on oluline õpilastele tutvustada professionaalsete digioskuste arendamise vajadusi, kust ning kasutamise võimalusi mitmesugustel erialadel, selgitas ministeeriumi teenuse osakonna asejuhataja Kristel Rillo. Vihmast tänane päev on peamiselt sajuta, hommikul püsib kohati udu. Puhub põhjatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on päeva jooksul kolm kuni üheksa kraadi. Tere hommikust, kallid sõbrad, vikerraadio sünnipäeva. Vikerhommik läheb edasi, täna on kolmas aprill aastal 2017, kell on seitse, 33. Taavi Libe on teiega ja selles tunnis kuulame muusikat aastast 1987. Käsli. Kell on seitse, 36, Vikerhommik läheb edasi vikerraadio 50. sünnipäeval ja me püstitame täna maailmarekordeid. Minge vikerviiskümmend ERE lehele, et te näeksite, mis siin toimub ÕISis mingi vikerraadio Facebooki lehele, seal on samuti praegu otseülekanne käimas ja kõik, kes näevad, näevad, et stuudio on jälle rahvast täis. Ma olen külla kutsunud hea uudiste toimetaja, Margitta otsmaa. Tere hommikust. Tere hommikust. Räppar kuuldii, tere hommikust. Tervist ja sporditoimetaja Alvar Tiisler, tere. Tere. Ja me hakkame siis püstitama maailmarekordit, mis praegusel hetkel kuulub raadiosaatejuhile Keit loolerile, kes Manchesteris kaks aastat tagasi juhatas 30 sekundi jooksul sisse ja välja 17 laulu. Ja selleks, et umbes aru saaksite, kuidas see rekord peaks täpselt kõlama. Ma mängin teile keht looleri valitseva maailmarekordit. See on siis valitseb maailmarekord, 17 laulu sisse-välja juhatada poole minutiga. Kuidas tundis? Et kus see probleem Ei ole sellise probleemiga varem kokku. Ja noh, selleks, et mitte nüüd sohki teha, mitte võtta lihtsalt mingisuguseid lühikesi laulu nimesid, siis ma võtsin ikkagi järjest tänasest vikerraadio playlistist laule ja mõned väga pikad laulud. Laulu nimelt jätsin välja, sest eesti keel üldiselt on kuidagi selline pikk keel võrreldes ka inglise keelega. Ja kolmel paberilehel on siis järjest laulude nimed ja neid tuleb ette kanda niimoodi. Optimistid, kes tund, see on siis nagu sissejuhatus, see oli optimistide kesköö tund, see on väljajuhatus ja nii järjest järjest 30 sekundi jooksul ja kui 30 sekundit täis saab, siis käib selline helisignaal. Nii, aga loosime siis järjekorra ka. Ma mõtlen, et teeme niimoodi, et öelge kõik kolm, üks, number kaheksa Margitta kuus ja teeme siis nii, et see, kes ütles kõige suurema numbri Noh, ja siis hakkame järjest minema. Ehk siis vigur Tiisa võiksid alustada. Võta siin need paberid siis endale ette pane, nii et, et sul oleks hästi mugav ja peaks siis 18-ni jõudma. Ma annan sulle märku, kui sa võiksid alustada, sina, anna märku, millal sa oled valmis. Ja ma olen valmis, sina oled valmis. Järelikult alusta aktivistid keska tund, see oli optimistide kesketund, Vello Orumets miniseelik, Vello Orumetsa miniseelik, Scott McKenzie San Francisco sööri, Scott McKinsey San Francisco, Helgi Sallo, olemata laulsin Helgi Sallo, olematu laul. Apelsin aeg ei peatu. See oli apelsiniaeg, ei peatu. Marju Kuut, Päikese pisarad, selli marsruudi, Päikese pisarad, Boney M. Soliboniemima päike, Black Velvet, 17 oli Black Velvet, 17 Maarja, keelatud maa, soli Maarja, keelatud maa. Nüüd võin taas kõrvani, nüüd võin taas, algab abi küll, see oli akva Shannika sellise Smilersi Annika miga kris Kelliseli miga Kreiskeli kuu. Absoluutselt. Nii no ma arvan, et suu absoluutselt läheb veel sisse ja ma arvan ka, mis number see oli, 14 14 no ütleme, et 13 pool äkki oled sa oma tulemusega rahul? Ma lootsin natuke rohkemat küll tegelikult, aga nojah, päris keeruline ülesanne. Samas ma võin sulle öelda, et seal nüüd valitseb Eesti rekordiomanik rõõm kuulda. Ütleme, kas selline kiirlugemine kuidagi võiks räpparile sobida, sest kui me mõtlesime, kes elualade esindajatest võiks tulla, siis noh, meie siin oma peas mõtlesime muidugi räppar võis kiiresti rääkida, aga kas tegelikult on ka nii? Jah, tegelikult sellise kiire teksti esitamisega tuleb vahepeal kokku puutuda küll ütleme siis mingite teatud enda ütleme just nagu räpitekstidega seoses. Et noh, see probleem võibki teinekord tekkida, et kui sa näiteks kirjutad mõnda lugu ja teed nii-öelda selle kas paberil või arvutiekraanil valmis ja, ja kui sa nüüd hakkad seda häälega esitlema, siis siis see tempo, mis sul nagu peas käib ja seda nagu päris häälega. Aga kas need, need on nagu kaks eri asja. Et sa pead seal hingama vahel ja, ja siis siis võib tekkida see probleem, et, et sa mõttes nagu loed selle teksti ära, aga kui sa esitad, siis on seda teostada natuke keerulisem. Kas sa tundsid, et sul läheb vahepeal sassi ka? Korraks vist oli jah, mingi. Mingi nimega siin tekkis nagu see tunne ja miga krais Kelliga. Aga selles suhtes, et need nagu loo nimed on põhimõtteliselt kõik nagu tuttavad, et võib-olla seda asja natukene ütleme lihtsamaks, et kui oleks ikka mingit väga keerulised ja tundmatut, ma ei tea, mingid serbiakeelsed nimed sinna, siis oleks ilmselt et natuke keerulisem. Jah, no ütleme, et sa oled nüüd teie ära puhastanud, kui spordiajakirjanike terminoloogiat kasutada teistele võistlejatele 13 pool on hetkel valitsev Eesti rekord kuuldi nimel ja kuna siis järgmise numbri ehk seitse ütles Margitta, siis on sinu kord, oled sa valmis sellesama lehe võtan ette võtta sedasama lehte võtta, nii et sul oleks mugav, et sa kõiki neid kolme lehte ilusasti haaraks. Ja kui sina ütled, et sa oled valmis, siis annan mina omakorda märgu. Ma lihtsalt pean ütlema, et mul ei ole elus kunagi varem tulnud teadvustada lugusid sisse ja välja, nii. On tõesti. Aga proovime, no mis seal ikka, hakkan peale, jah. Läks optimistid, kesköö tund, see oli optimistide kesköö tund Vello Orumets miniseeriks eri Vello Orumetsa miniseelik Scott McKinsey San Francisco sööri, Scott McKenzie San Francisco, Helgi Sallo olematu laul, Sorry Helgi Sallo olematu laul. Apelsini aeg ei peatu, see oli apelsiniaeg, ei peatu. Marju Kuut, Päikese pisarad. See oli Marju kuudi päikesepisarad. Poniemm, päiker, see oli poniemmbeeker. Black Velvet, 17 oli Black Velvet, 17 Maarja, keelatud maa, see oli Maarja keelatud maakodu on, nüüd võin taas Godwani, nüüd võin taas Aqua barbi kör. Mis number see Barbidujal oli 11 ehk siis valitsev Eesti naiste rekord on sündinud Margitta, palju õnne sulle. No mis ma oskan laste ja, ja kuidas sul välja tuli? Sinu endale? Ma mõtlesin enda jaoks välja selle strateegia, et ma tahtlikult ei kiirusta, et ma loen, ma loen. Nii et põhimõtteliselt samamoodi nagu sa loed uudiseid ikkagi kiiremini ja uudiseid, ma loen ikka aeglasemalt, loed aeglasemad? Minu arust küll jah, niisugust küll mitte. Aga nüüd on siis kõik pilgud pööratud haldurile, kuidas enesetunne on? Nagu Margitta ütles, et ta loeb nii nagu uudiseid, siis ma mõtlesin, et ma teen nii nagu raadios viimast rünnakut korvpallis, et see tavaliselt Viivika võidule. No suurepärane, oled sa valmis? No aga teeme nii, ma kohe annan sulle märguande, kuna nüüd on tõesti vaja rekordit teha, 17 pool, võiks siis öelda, on, on rekordiks vajalik, siis ma panen kõik valmis. Ja. Läks optimistlik keskele optimiste kesketunnis Vello Orumets fini sellikseri Vello Orumetsa miniseeriks katagensi San Francisco katmescenzi Franz? Helgi Sallo olema laul, see oli Helgi Salolemata laule, habelsin Aegi peatus oli apelsini Aegi peatum Marju Kuut, Päikese pisara tseri, Marju Huudi Päikese pisarad, Borjemm pabeikkaliseli Poliv n ma Black Velvet, 17 oli Black Velvet, 17 Maarja keelatud maa. See oli Maarja keelatud maa. Nüüd võin saatuslikud vani, nüüd võin taas, hakkab seal ja siis Maila Smilers allikas sellist iga Kreeskeliseli miga, Kreesceli puu. Absoluutselt. See oli absoluutselt rokodellole liigne, oli rock hotell. Marie Vaigla oled olemas? Vaigla oled olemas, nii selle olen liigne peal, tegelikult lõppes, mis number see oli 15 15 ehk siis sündinud on uus Eesti rekord ja kaks jäi puudu natukene seal. Ederdas luterlasest ka, kas see on tingitud hommikust, mis sa arvad? Jah? On kuidas sa tundsid ennast? Tegelikult üsna hästi, et isegi mõtlesin, et kui äkki vutterdanud ei oleks, oleksin ühe või kaks isegi veel jõudnud, et. Jah, iseenesest siin ei olnud ju lihtsalt vaja tekst ette kanda, et ses suhtes midagi lisa ei olnud vaja mõelda, istajat loe jah, aga tegelikult kui ma ise ka neid lugesin, siis põhimõtteliselt mulle tundub küll, et eesti keeles on vist seda rekordit natukene raskem püstitada kui inglise keeles, kuidas teile tundub? Kui ma kuulasin kasvõi seda khatirekordit, et eesti keel on natukene käänulisem, seda võraga ilusamaga tantsu, Varasem, aga, aga siin on jah, selliseid pikki lohisevaid selliseid konkse sees, jah, inglise keel voolab nagu pidevalt saab pooled sõnalõpud alla neelata inglise keeles. No ütleme nii, et kolm Eesti rekordit on sündinud valitsev Eesti rekordiomaniku Alvar 15-ga kuul, kas sa oled nii vana, et sa lähed veteranidega, kusjuures ma ei teagi? Kategooria alla 35-st on, on vist Allar Jõks ja siis veteranid, veteranid, Eesti rekord. Naiste Eesti rekord on Margitta nimel. Suur aitäh teile, et tulite appi ja siis vikerraadio 100 kohtume jälle.