Tervitame kõiki Nemo turniiri kuulajaid ja alustame järjekordset mängu küsimustele vastamas Jüri Aarma, Hardo Aasmäe, Mart Juur ja Ivo Linna. Saatejuht Uku Toom. Parima küsimuse eest on täna välja pandud raamat iisraellaste ja palestiinlaste lugu kirjastuselt koolibri. Alustame nagu ikka heliküsimusega, kuulake helisalvestist aastast 1965 üks naeratus katki, läks klirinat. Muutus pisarais sigade kild ja tiher, kes hakkas neist õitsema. Kurb. Ära mind unusta, lill Est kirjema peos, nüüd hoian põues tuikab ja valutav kild. Küsivalt vaatab mu silmi. Määramin tunnustelist. Küsimusi on kaks, kes esines ja kelle luuletust ta luges. No ta oleks võinud seda laulda, siis oleks saanud vastus veel lihtsama reali ära äratuntav Kalmer Tennosaar, jah, aga kelle luuletus näiteks tema enda luuletus või siis suhteliselt haavaoks või kas sa ise või on naisterahvas, tema enda luuletus ei ole. Naisterahva luuletus. Jah, tundub küll, mis on kõige pakume siis mõne välja alates Anna haavast? Ei. See on moodsas keeles kestimerile Ragaal Debora Vaarandi ja merilaas Minni nurme, see luuletaja on kirjutanud ka proosat. Lilli, Romet, Viivi Luik, Ellen Niit, aastast 68, eks ole, viis 65, siis Luik ei tule kõne alla, ei tule, jäävad natukene vanemate daamid, niit, merilaas, nurme Debora Vaarandi. See on teie poolt välistatud Viivi Luige luuletus. Jätkame Tiina Alleri küsimusega mustamäelt ja ta küsib, kelle kohta kirjutas Dmitri Šostakovitši oma mälestustes järgmised read. Ta mõistis, et poliitilised kohtuprotsessid Moskvas on vajalikud ja suurepärased. Tema sõnul soodustasid need demokraatia arengut. Ei, selle kirjutamiseks ei piisa sellest, et oled loll. Tuleb olla ka kelm ja tunnustatud humanist kurki, näiteks kelm ja tunnustatud humanist, keda peeti tunnustatud humonistiks. Kurki oli toodud ju justkui humoristina Venemaale ja pandi nagu lipuna püsti korkino teine ioneeremburg, kes oli ka ütleme, sealt varasemast palgast, ta ei pidanud silmas mitte neid välismaalasi, kes vahepeal Feuchtwanger, kes aeti täis, anger oli kindlasti siis sats romaan Roller Laan, kes kaera pildistati, no siis korraldati ju turnee jaajaa. Muidugi, Vena Soo, Feuchtwanger, Rouells, Roland, vot nii palju ei saadud ära. Ta võltsis, ikka ikka sai asjast aru, ta küll naeratus liinile vastu ja käis kaks korda. Jookssoo oli ju see, kes ütles, et tuleb hävitada mustlasi, ka? Trassist jah, jaa, aga Feuchtwanger oli nagu kõige kasulikumad-ist. Ühesõnaga see Feuchtwanger, kirjutas Pravdas, ta kirjutas raamatu kohe raamatu pealkiri 1937, sellise raamatu kirjutaski, nisukene hosianna käis sealt lase ja minu nina ütled, et sa äkki Feuchtwanger siiski kaldun rohkem soo poole. Vaata kelmus soole, nii oma igavene nikerdis ja irvhammas soovide kleepos tiitel välja paistab humanist see näiteks läänes, et plaan oli kindlasti haik, angerja Rolaan oli ka avalikult kommunist, aga seal Feuchtwanger ja, ja soo ei ole sugugi mitte kommunist ja äkki on ikka soov, sellepärast et tema on tõesti kylm. Miitrilisastakovits pidas teadagi silmas vaid Fangerit. Ikka vale heina salduma Toilast küsib, Tallinnas Rahumäe kalmistul asub Jaan Koorti projekteeritud perekond vinnali hauamonument, millel on ka Hans rinnali nimi. Minnalit nimetati 1900 kahekümnendatel aastatel eesti autokuningaks aga vinnalile on paigutatud mälestuskiviga Lääne-Virumaal padaoru kandis. Mis põhjusel, kas ta seal mitte mingit oma rekordit esimene fikseeritud kiirusrekordi tegi neid vahetpidamata lakkamatult taliga autos, autoga ajal sõitis seal auto katki, kuidas ta üldse lõpetasid? Jah, just nimelt sõitis auto kägarasse, isi jäi ellu ja samal ajal tegigi rekord, aga võib ka vastupidi olla, et sõitis ennast seal surnuks seal mälestuskivi. Ja samal ajal see perekonna rahulas seal maetud noh, võib ju nii ka olla. Ta sõitis ennast surnuks Sämi silla ja Padaoru vahelisel teelõigul 1928. aasta üheksandal septembril. Reimo Särg Märjamaalt tuletab meelde möödunud sajandi esimese poole Eesti maraton jooksjat Elmar Reimanni, kes esines kahtedel olümpiamängudel, Stockholmis ja Pariisis ja esines umbes sarnase eduga. Muuseas esinemise eest Stockholmis pälvis ta hõbepokaali Rootsi aja leheltsentax misse. Tegemist oli huumorilehega, ütlen ma täpsustuseks ja küsimus on, et mille eest kalanti? Ta nimelt sai selle hõbevokaali lohutusena selle eest, et pälvis viimase koha selles jooksus ja järgmisel korral arvatakse, et ta jättis ennast meelega viimasele kohale, lootes saada teise karika hõbedast aktsiisist talle enam ei antud. Mäng vastasele, et õigel ajal ei, mõlemal korral mõlemal olümpial viimane ja kusjuures ametlikes protokollides on ta sellel esimesel korral märgitud isegi katkestaks, sellepärast et finišiarvestus oli juba lõpetatud, kui ta saabus oma hõbepokaali ajalehelt. Ta ikkagi sai kui jooksja, kes teab, et jääb viimaseks, kuid lõpetab siiski distantsi. Ja nüüd küsib Jüri Aarma. Minu küsimus ulatub Inglismaale sajandiks, märgime umbes seitsmeteistkümnenda sajandi, nagu väga paljudes Lääne-Euroopa maades valdas ka tolleaegset Inglismaale joomahullus. Nimelt siis tuligi mängu siin see oli hästi, võimalikult odavaks ja lõpuks ka ei pandud sinna kadakamarju sisse enam, vaid oli lihtsalt paras puskar. Terve penni eest sai ennast sisuliselt purje, jõuad oli kange. Aga kellel seda penni ka ei olnud, poolbennisid olid ka muidugi, aga kellel oli veel vähem raha, ka sellele kõrtsmikut suutsid teatud alkohoolset meelelahutust pakkuda. Muidu oli niuke tops, tops, mis valati täis ja sellega alkoholist harjumatu inimene jäi päris toredasti sops, mingid aurud, mitte päris natukene põhjudele, valavne aga, aga klaase limpsida pidi aitama kanda. Ei, teda võeti klienti lihtsalt, kui väga odavadki. Kas ütlen vastasele, oli selline linasest riidest lont, mis kasteti synni sissi anti, seda mehele närida. Aarne Kuusmann Tallinnast küsib. 1986. aasta 19. detsembril avati Muuga sadam Tallinna uus sadam. Aga veel paar päeva enne seda polnud avamine kindel ja küsimus on, mis oli takistuseks veel põhjust tegid ikka saiu lahti aetud, sellel ajal ka seal üks võimalus on alati see, et mingi suur moskva ülemuse saanud tulla. Vaata, siin olid Moskva ehitasid, eks ei aja soomlaseid ja minu meelest kas ühelt või teiselt poolt ei saanud mingi suur ülemust tulla. Üks nõue oli täitmata. Ei arva seda tegelikult ära. Tualetid ei puudus kõlastus hüdrograafiateenistusega, kuna seaduse järgi pidi iga majaka läheduses olema võimalus kasvatada kartulit ja asuma lehmakarjamaa ja seda tingimust ei olnud seal täidetud. Järgmine Rein Kaasiku küsimus on ilukirjanduse teemadel. Ilfi ja Petrovi ühes jutustuses tuleb toimetusse mees, kes küsib, kas nende poolt avaldatavatest raamatutest on teatud protsent igavaid ja halbu. Talle vastatakse, et loomulikult on mees esineb selle peale ühe ettepanekuga millisega igavad Allograamatud jätta kirjutamata variante, et igavad ja halvad raamatud autoritele tagastada. Ilfi Petrov. Ilmselt on kusagil mingi satiiri sugeda. Vastus peab olema mingisugune teraapiline, tüüpiline, ostab endale. Või siis ta tegi ettepaneku, et hakkab ise neid kirjutama, neid igavesi halbuks. Jah, ma võin neid igavaid ja halbu raamatut kirjutada nii palju, kui kulub jah, ja te peate avaldama mõttekäik, on õige, et mees tegi ettepaneku, et nad telliksid selle igavate halbade raamatute osa temalt. Andressaare küsimus, Nasvalt puudutab meie aasta lindu jäälindu atraktiivne lind, mille kohta 1954. aastal ilmunud Eerik Kumari raamatus Eesti NSV linnud on kirjutanud. 1939. 40. aasta külm talv viis Eestis pesitsevate jäälindude arvu praktiliselt nulli. 1950.-ks aastaks oli pesitsevate paaride arvukus saavutanud tavalise taseme tas tõusutrendi ja nüüd küsimus ühe tsitaadi kohta. Seega puudub praktiline vajadus vähesearvulise, bioloogiliselt ülihuvitava ja sulestikult kauni jäälinnu Eesti NSV looduslikel veekogudel kaitse alla võtta. Järgmine lause kalatiikidele on sama tegevus õigustatud. Võib-olla siis ikkagi küttimine, jah, vähendada nende kalaliikidel võib. Aga järvedel jõgedel pole, pole ka nagu mõtet, eks ole. Kas nad on teinud muidugi kalatiikidele? Ohtlikud oleks olnud 1905. aastal tuhandeid, 1950. aastal tegelikult see kaitse alla võtta. Meil on algusjärgus ja vedelimullad valge kass oli lind kasulik või kahjulik röövlinnud ja kõik kanu hävitavad, need on ka head ja, ja kõik looduskaitseseadust oli üks 57, olles esimene särgi söövad, need on kahjulikud, sest, et särgi mujale vaja ja nii edasi töötajatel tarvis. Tegemist oli hävitamisega, nii ebaharilik kui see meil praegu ei tundu, kui me ja linnapeale mõtlema, aga et kirjutati seega puudub praktiline vajadus. Ja linnuEesti NSV looduslikel veekogudel hävitamiseks. Aivar Martin Tallinnast küsib pärast 1968. aasta sündmusi Tšehhoslovakkias oli olukord mõnda aega rahulik aga päris suured rahutused puhkesid uuesti 1969. aasta märtsi lõpus, kui mitmes linnas rünnati nõukogude garnison ja Prahas purustati Aerofloti pesakond. Tor toimusid ka veel lisaks mitmed rahumeelsed aktsiooni taga. Kõik sündmused viisid selleni, et isegi Nõukogude Liidu kaitseminister Gretško pidi sõitma Tšehhoslovakkias. Mis oli nende rahutuste põhjuseks, kas seal on mingisugune episood, mis spordivõistlusega vene tšehhi, millest puhkes tohutu naeru. Nulli null hokimängija venelased võitlesid leidlikult. 21. märtsil võitis Tšehhi hokimeeskond maailmameistrivõistlustel Stockholmis eelvoorus Nõukogude Liitu 2000 inimest, armas pidutsedes tänavatel, aga sellest oli veel vähe. 28. märtsil tuli järgmine võit. Jaa, puhkesidki meeleavaldused ja rõõm läks üle, rünnakutakse politsei, muuseas ei ajanud rahvast laiali, välja arvatud Bratislavas. Aga kogu see märul katkes tänu kaotusele Rootsile. Ja Rein Kanguri küsimus Võrumaalt, millest tuli teise maailmasõja eelnimetust telerii Berliin, Rooma telg. Hiljem lisandus sinna ka Tokyo. Noh, see kõik hiljem, aga Berliin Rooma. Nii lihtne tegelikult ongi, jah. Kes selle termini välja ütles, no ilmselt, kus oli Hitler võimul, soliini? Võib-olla Kööbers. Ja esimesel novembril 1936 peetud kõnes rääkis Mussolini Rooma Berlini teljest ja ajakirjandus võttis kohe väljend üle. Oleme jõudnud parima küsimuse valimiseni. Vot see jäälind on tegelikult kuni jahmatav jah, küllaltki tänase päeva aru saama, kui palju see pisike linnuke siis ikka jõudis. Kalamaja. Ja niisiis raamat too iisraellaste ja palestiinlaste lugu saab Andreas saare Nasvalt, kelle küsimuse kaudu saime teada, et meie selle aasta lind jäälind oli viiekümnendatel aastatel nende lindude hulgas, keda kalatiikidele peeti vajalikuks hävitada, mujal siiski mitte. Aga nüüd suure ringi küsimused veebruaris küsisime niimoodi Tallinnas Toompea nõlval asub Nelipühi kirik, aga mitte alati ei ole ta olnud kirikuhoone, seal on tegeletud ka spordiga ja teadaolevalt püstitatud isegi maailmarekord. Niisiis küsisime, kes Eesti sportlastest selles hoones maailmarekordi püstitas. Ja õige vastus teadaolevalt püstitas 1967. aastal Jaan Talts oma esimese maailmarekordi. Õigeid vastuseid oli päris palju ja veebruarikuuraamat Tuufaatum Eesti tee hävingule. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik võitis loosi tahtel Vairi virnas Põlvast. Ja märtsikuu küsimus. Vaidlus, kui suured peavad olema maksud, käib pidevalt. Meie küsime, kui suur on olnud taasiseseisvunud Eestis kõige kõrgem tulumaksumäär? Märtsikuu raamatuauhind on silmaringi reisijuht Malaisia ja Singapur kirjastuselt koolibri. Vastused saatke kuni 31. märtsini posti teel aadress, ilmnema turniir vikerraadio Kreutzwaldi 14 101 24, Tallinn või elektronposti aadress, ilmnema turniir, RÜE või ka telefoni automaatvastaja numbril 611 42 87. Kohtume taas nädala pärast.