Originaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Tervitus kõigile mina olen Jaan Elgulaja, nagu olete aru saanud, on alanud saade originaal ja koopia ja see on sarja 73. saade. Ja saade on muusikaküllane, nii nagu ma olen ikka tavatsevad öelda. Eelmised saated kõik on järelkuulatavad vikerraadio kodulehel ja selle koha peal tervitan ka Facebooki originaal ja koopia vennaskonna liikmeid, keda on päris päris palju. Aga alustame siis tänase saate ka, kuna aega on vähe. Kuuekümnendatel oli vist ilmselt eesti bändi nimedel kitarristide ansambel, ütle nimedel, kriis. Sellepärast et ansambli nimega Oomega Me võiksime leida Ungarist, võisime leida Raplast. Me võisime leida Tallinnast. Oomega on ka Läti eriüksus, ilmselt see ei lähe arvesse. Tuleme Tallinna oomega ühe laulu juurde. Selle laulu nimi on palavik ja selle laulu on esitanud siis Ants Kasesalu n kaaret ja Toomas Veenre. Ja ansambliga oomega sulgudes Tallinn-Raplaloomega oli hoopis teine bänd. Ja laulu siis nad salvestanud 1968. aastal ja kui läheme laulu originaali juurde, siis jõuame aastasse 1956, kui Ameerika rütmibluusilaulja lidul võlli Jon salvestas EDI kuuli ja otis black palli laulu nimega favor. Favoriidid Ta on laulnud ju väga paljud-paljud. Teisedki kollektiivid, üks tuntumaid minu nooruspõlvest on loomulikud ansambli moni M-versioon, sellest aga meie läheme ikkagi kõigepealt originaali juurde ja see siis, nagu juba öeldud, salvestati eelmise sajandi 56. aastal, see oli siis selle laulja lidel hulli Johni singel ja see avaldati siis 56. aasta Prilli kuus. Palavikulaul on siis tõesti jah, laulutele moni, Emmy, Well, Pegi lee, Elvis Presley, Klaluupemm madonna ja veel teisedki tegelased. Aga meie kuulame täna siis originaali ja eestikeelset koodi pead. Kõigepealt tuletame meelde, kuidas Tallinna oomega seda laulu laulis. Ja siis paneme käima võlli Johni versiooni, ehk siis originaali. Võisime kuulata palaviku, laulu, kahte eriversiooni, originaali ja koopiad, nüüd läheme 70.-tesse ja tõesti päris 70.-te alguses vaata et 71, isegi võiks nimetada ansambli huriganes alguseks ja see oli siis tuntud ja legendaarne soome rokipunt, kus siis alguses oli ainult kolm liiget, trummimees Henri Remo Atonen, bassimees Hugo Krister sissi, Häkkinen ja kitarrist ikka yle Kallio. Need kolm meest moodustasid Hurricane siia esimese koosseisu. Nad läksid kohe väga populaarseks kätte ära nii Soomemaal kui ka ilmselt seal kõrval Rootsis ja jõudis huri Cannesi muusikaga üle lahe siia Eestimaale põhjarannikul. Bändid teadsid väga hästi nurigannaste tegemistest Lõuna-Eestis võib-olla natukene vähem, aga siiski oli see ansambel, kes jättis oma jälje ka eesti muusikasse. Remo on käinud mitmeid kordi ka Eestis ja ta suhtleb ka siiamaani. Ja tema sõber Jaak Ahelik on teda ikka toonud siia ja viinud siit ära. Aga ah, nii on asi nii kaugele jõudnud, et gruppe eesti pillimehi teevad huriganesi loomingule ka väikese kummarduse, ehk siis tribuutplaadi ava laulustaja, millest tahaks rääkida, trükkida enne tribuutplaadi algust. On laul, mis salvestati Eestist 1974. aastal ansambli apelsin poolt, see on laul nimega, keda on ja selle laulu on siis kirjutanud Remo ja Albert, ehk siis Remo Albert, Järvinen ja eesti keeles esitab ansambel apelsini eeslauljaks Ivo Linna. Ja mis siin ikka pikalt vestelda, mänginud need kaks küllaltki sarnast versiooni selles saates ka ette ja suur kummardus ansamblile huriga. Soomemaalt Iirimaale chowdolanit on tegelikult järgi tehtud Eestis päris palju, ju tal on iiri laulja, kelle sünnidaatumid on siis 16 oktoober 39 kuni 26 detsember 2007. Iirimaa laulja, artist, meelejahutaja, meelelahutaja, kuidas iganes võib selle kohta öelda ja mitte ainult Iirimaal ja Inglismaal, vaid ka tõesti väljaspool oma kodumaad. Ja muide on teada ka fakt, et Joe tolanal esimene vastikust kapitalistlikus läänest tulnud artist, kes esines ka edukalt Venemaal. Aga laul, mille juurde me saame täna minna pärit aastast 1971 ja selle loo nimi on juu anud luuging rajas. No kui ma selle pealkirja ütlen, siis eile ilmselt kellelegi välja arvatud Vello Salumets tuluke põlema, võib-olla mõnel ka lööb juuend Lukinclas oli laul, mida Eestis laulis väga edukalt. Selline artist nagu olek Melnik. Pilvede all oli olek Melniku eestikeelse versiooni nimi. Nii et aasta 1971 teine singel You and Lukin, klaas, Joe Dolan. Ja juba nelja aasta pärast salvestas Eesti televisiooni stuudios. Oleks võlgnik laulu nimega pilvede all. No ilmselgelt Eesti teleseriaal pilvede all ei ole saanud oma pealkirja sellest laulust. Aga siiski oled meil ikka on sellise laulu salvestanud ja sõnade autoriks on ta ka ise. Kõigepealt kuulame ja tuletame meelde, kuidas olek Melniks seda 74. aastal laulis ja siis käima originaali. Ja see on Joe Dolan ja laul nimega juuend. Lukinud klaas. Ta keevaade Pilvede all tahaks lennata teiega koos, niimoodi laulis Oleg Melnik ja laulu originaali ehitas jov Dolan. Liigume ikka siin maarjamaa ümber ja läheme järgmise laulu originaaliga Stockholmi. Nimelt 63. aastal. Eelmisel sajandil moodustati Stockholmis Ansambel Stars. See ansambel oli tavaline kitarristide punt, mille moodustasid siis trummimees, bassimees, klahvpillimängija ja kitarrist. Trumme mängis Krister Peterson passi Lennard, Hegland, klahvpille Hans lund ja kitarrist ja laulja oli Janne Jan. Risk. Sellest ansamblist on läbi käinud ka selline mees nagu näiteks Benny Anderson kes siis tõesti ka osales staari töös. Kui ansambel moodustati 63. aastal, siis 64. aastal liitus ansambliga. Nagu ma juba ütlesin, mehe nime seal Benny Anderson ja ta tõi kaasa ka oma loomingut, mida siis hakati usinasti mängima. Ja nii juhtuski, et Hebstaari esimene läbilöögihitt oli Benny Andersoni lugu noorespons, mis siis jõudis kohaliku muusikaturu kolmandale numbrile ehk siis kolmandale kohale ja tollel ajal oli see päris tundmatu ansambli juures päris hea saavutus. See laul jõudis ka kohe üle lombi Eestimaale ja Eestimaal salvestati 66. aastal alles siis, kaks aastat hiljem pärast tema esmaesitlust Rootsis ja eesti keeles sai see laul pealkirjaks poolik tõde. Selle laulu eestikeelse teksti on teinud legendaarne Heldur Karmo ja päris huvitav ansambel laulis seda laulu. Moodustati estraadimuusika kõrvale ka selline kitarristide ansambel ametlikult siia Eesti raadiostuudio juurde Se kitarristide ansambel moodustati Sis Emil Laansoo ansambli põhjal, kuhu võeti juurde siis ka Vello marken, kes ise kitarrist ja mängis päris paljudes bändides ja restoranides. Ja lauljaks olid siis Vello Kenya Kalju terasmaa. Mina mäletan seda laulu väga hästi ja 60.-te lõpul ja 70.-te alguses. Seda võis tihti kuulda soovikontserdis ja ainuke viga, mis sellel laulul oli minu jaoks, et ta oli liiga lühike ja kui ma vaatan selle laulu pikkust praegu siis minut 47 on tõesti lühike, aga kuulame ta ikkagi ära. See on nüüd siis poolik tõde. Emil Laansoo ansambel, laulavad Vello markina Kalju Terasmaa ja siis paneme originaali mängima söande häpp Stars Rootsist ja Benny Andersoni laul noorespo. Räägi üht jäävad, need ei. Kuiva ja meelsus. Kas tõesti, kui jutt on meil? On las käia. Täitsa poolik tõde. Anditeedee nabale. Mõtlesin, et milline laulu paar võiks lõpetada 73. saatesarjas originaal ja koopia ja leidsin omast arust päris geniaalse lahenduse. Läheme nüüd Itaaliasse. Nimelt 70.-te lõpus moodustas muusika business man Jacques Fredo Petrus ja laulukirjutaja, produtsent, Maurumalavaasi. Selliseid halo diskobändi nagu bänd nimega Pieter Jacques bänd selles nagu poni Emmiski oli kolm näitsikute, üks meeslaulja meeslauljaks oli Joico boiler ja näitsikud oli, ta ei anna Washington sandi pake ja fon, Gretchen Sheppard. Küll väga kaua tegutsenud, jõudsid paar aastat tegutseda, aga üks laul jõudis ka meile ja ansambel Laine võttis selle esitada ja Bonygisel laulule nimeks lõpulaul. Mida me ka täna kuulame. Selle ansambli, mille nimi on siis Pieter Jacques bänd esimeseks läbilöögihitiks oligi Ooking on Music nimeline laul. Mida nad siis väga edukalt 79. aastal esitasid ja sellega ka päris palju raha teenisid. Aga ansambel Laine minu teada siiamaani laulab seda lõpp kui laulu väga kenasti iga oma esinemise lõpus. Nii nagu meiegi oma tänase saate lõpus mängib ansambel Laine lõpulauluansambel Laine sai selle laulu salve juba aasta hiljem kui originaal. Nimelt aastal 1980 ja sellest ajast saadik on siis see laul meie kontsertlavadel kõlanud. Seal, kus on ansambel Laine, esinenud eestikeelset teksti, on teinud sellele loole Reet Linna. Ja ega siis midagi selline saigi 73. saade sarjas originaal ja koopia. Ja panen siis mängima kõigepealt originaali son. Pieter rokkbänd ja Vooging on Music. Ja saadet jääb lõpetama lõpulaul, mille esitab meile ansambel Laine. Kohtume kunagi tulevikus.