Ülikool. Ja laua peal on näha siis tolleaegsed tähtsad dokumendid, kõigepealt siis passid ja need pole mitte nagu siis kuulaja võib mõelda, et inimese passid vaid hobusepassid, et omal ajal oli siis pass mitte inimesel, vaid hobusel. Inimesel oli siis isikutunnistust, et kõik uus on unustatud vana. Laua peal on meil ka 20. sajandi alguse Facebook. Koole. Ööülikool on külas Päinurme koduloomuuseumis. Muuseumi peremees ja tänane lektor Ründomilt on sama vana kui taasiseseisvunud Eesti. Mina olen toimetaja Riina Roose, head Gazarendamist. Minu nimi on Ründo mülts ja me oleme praegu Eestimaa südames Järvamaal Koigi vallas Päinurmes ning vaatame ja uurime Päinurme koduloomuuseumit. Võib-olla paljudele. Koht ja nimi Päinurme ei ütle mitte midagi, et kuskil seal Kesk-Eestis seal Järvamaal sealmaal, kus on ainult põllud ja, ja kuusehekid ja pikad teed ja kus tihtipeale ainult läbi sõidetakse ning kui küsida mõne läbisõitja käest, et noh, et mis maastikumärkide teate, et siis noh, et Paide vallitorn meenub ja siis Mäo reisiterminal, kus siis bussi oodatakse. Aga tegelikkuses see päris nii lihtne ei ole. Kui suunduda Tallinn-Tartu maanteelt mõned kilomeetrid metsa poole, tulevad siis meile vastu suured põllud, lõppemata põllud, sest et Kesk-Eesti on ju teada-tuntud selle poolest, et siin on siis ühed viljakamad ja suuremad põllumaad, seetõttu ongi siis keskeestlased olnud ajast aega igipõlised põllupidajate põlluharijad küll mitte niivõrd edukad, kui seda olid siis Viljandimaal ja Tartumaal, aga siiski oma ajast nii mõnigi kord ees ja samas teinegi kord ka üsna riiakad, sest et oleme ju Eestimaa keskpunktis, kus siis kultuuriruumid ristuvad, kus siis saavad kokku võrukad ja mulgid keskeestlaste, Järvakate ja Viru lastega ning teinegi kord, arvamuste erinevus on lõppenud tüliga, et kui kass tegi Tammsaaret, loeme, siis sealt tulevad need põhimõtted välja. Aga lähemalt siis Päinurmest, et Päinurme asub sellise koha peal, kus üsna lähedal on vaali vabariik, mitte kaugel pole korra ning eesti modaalid võimegi siin kohata. Eestimaa taaniks nimetatakse siis Imavere kanti, kus on siis hästi aktiivne ühistegevus just nimelt piimanduse tootmise koha pealt ning kus on ka Eesti üks esimesi ühispiimatalitus ja kus praegu on Eesti piimandusmuuseum ja seetõttu, et piimanduse mekaks teda on peetud, ongi siis seda nimetatud eesti modaaliks. Norra on aga üsna lähedal asu Sis mõis ning allikate kaitseala, kus asub siis ka Eesti kõige sügavam põhjatu sopa allikas ning vaali roolis tõepoolest küla painova külje all, kus aastal 1905 loodi juba Eesti vabariik. Kord, kui korraldati ühte huvitavat reisi siia samasesse, Kesk-Eestisse siiakanti, siis pani reisikorraldaja Vahva nimetused, sõidame Norra ja vaali vabariiki ning tõepoolest bussis olid siis ka mees ja naine, kes siis mõtlesid, et saavad väikse raha eest siis minna sinna päris Norra, et ju siis see rooli on, on mingisugune kultuuriomavalitsus seal ja võtsid oma suusad ja talveriided kaasa, aga oli suur üllatus, et kui buss hoopis hakkas keerama hoobi see Kesk-Eesti poole mis veel peamine küll ennem ütlesime, et siinkandis on eesti süda, aga mingis mõttes on ka väärfakt, sest et oleme täpselt koha peal, kus siis läheb läbi Eestimaa ja Liivimaapiir, nii et tegelikult oleme me ikkagi üsna äärealal. Kus kohas siis painole muuseum on? Väinjärvemuuseum on siis Päinurme küla keskuses asuvas endises mõisa tõllakuuris, millest on saanud aegade jooksul kogukonna jaoks väga oluline keskus, nimelt kohalike rahvamaja. Juba siis, kui toimus maareform 1919 ning võõrandati mõisasüdamed omanikelt, nähti ette, et tõllakuuri hakkab sisaldama pritsimeeste selts. Tuletõrje selts sai tegutseda siinses kuni Eesti vabariigi lõpuni. Kui tuli teine maailmasõda, sõja tuli, põletas selle maja päris korralikult maha, aga kohalikud inimesed ei jäänud sugugi niisama jõude ootele, vaid sügaval Stalini ajal otsustasid Need tuleb taastada siis oma kooskäimise kohta oma rahvamaja. Mina jõudsin siia majja aastal 2004 ja seda siis väga omapärasel põhjusel olin ma siis 12 aastane, ei hakkas see kõik siis pihta sellest, et siiasamasse rahvamajale lähedale kaupluse juurde sattus vabaõhumuuseumis korrespondent, kes siis uuris kohalikke tööstusi ja meil siin Päinud mees ka üks niisugune uhke on ja kuna juhtusin olema ainukene siis inimene tollel ajal kaupluse juures siis ütles, et kuule, poiss, On ikka uurima ja noh, et eks ma siis hakkasingi, võtsin kätte, et et võtsin siis vanaema kaasa ja, ja käisime siis ühe majapidamise läbi ja teise ja kolmanda räägiti juttu ja, ja lõpuks antigi Ta vaadata ja siis keegi ütles, et näed, mul on siin ka vana vokk ja raamatuid, et kas ei taha ära viia, et meil pole midagi teha. Ja lõpuks siis kuhjus kodus kelder niivõrd asju täis, et ema siis andis ultimaatumi, et lõpuks tuleb ikkagi ruum kolast vabastada. Parasjagu juhtus olema veel selline agar vallavanem, kes siis ütles, et aga meil rahvamaja on pooltühi, et võtke siit üks tuba. Ja noh, praegu on võrdlusmoment, ma ei oska öelda, kas pahaloomulisi healoomulise kasvajaga, et ühest toast on saanud siis 11 tuba, et mis on siis kõik täis tõepoolest ühe kandiga seotud vanavara. Et mis on siis selle muuseumi põhimõte põhimõtteliselt selles, et mida mäletab üks inimene, üks inimpõlv, kes on elanud ühe koha peal hästi-hästi pikalt, sest et tänapäeva ühiskonnas ei ole enam väga levinud see, et ollakse seal kohapeal, põliselt ja pikalt. Aga meil tõepoolest mõned näited on. Ja seda tuleb kõike siis ka igatpidi säilitada ja hoida. Ja mis on veel selle muuseumi eripära, et me ei ole selline klassikaline muuseum, kus siis saab vitriini tagant asju vaata kus toas on kaks-kolm asja, et oleme välja pannud siis maksimaalselt palju asju tubadesse, nii palju kui mahub, et inimesel tekiks siis ettekujutus, et ikkagi missugune esemete hulk on meid tervenisti ja kogu aeg saatnud. Ja parasjagu olemegi siin Päinurme muuseumis ühes toas missis kannab nimetust Eesti vabariigi ja vaali vabariigituba siin Paynveraalis aastal 1905 loodi nii-öelda oma Eesti vabariik, et vaste paljud teavad, et viiendal aastal oli ju revolutsioonilisi sündmusi mitte ainult siin saalis, vaid ka mujal ja vabariikidest räägiti nii Velisel kui Mõisakülas, aga mille poolest päiname vaali erines, et siin tõepoolest kohalikud mehed siis loobusid mõisate põletamisest ja mõtlesid siis selle üle, et ikkagi tuleb seaduse jõuga see ebaõige kord lõpetada. Nendest oli siis marti hirman, tema ei ole nüüd põline Järvakas, tema on siia kolinud Põhja-Viljandimaalt ja 20. sajandi alguses oligi üsna palju neid, kes siia Põhja-Viljandi maantee tulid 19 sajandi lõpp. Seda väga lihtsal põhjusel, et talud olid siin veel päriseks müümata ja tema oli üks aktiivne põllumees, kes siis leidis, et siinkandis on tema jaoks niisugune suur ja vahva talu olemas. Talu nimi oli siis Paltsu ja seal hakkas ta pidama siis tuuleveskit ja kauplust. Naabrimeheks võid olla aga üks hoopis omanäoline tegelane, kelle nimeks oli siis Hans Anton Schults ja Hans Anton Schults on väga tihedalt seotud Jakob Hurda, aga nimelt siis üldse oli Põhja-Eesti üks tuntumaid rahvaluulekogujaid, kelle saadetud on Hurdale mitte sadades, vaid kogunisti tuhandetes, mitte kümnetes tuhandetes lehekülgedes rahvaluulet. Siin klaasjal me näemegi ühte siis tema originaal saatmata jäänud rahvaluulepakki Jakob Hurda kogusse mis selle rahumeelse aktsiooni tulemuseks oli, loodi oma miilitsasalk, võeti vastu siis oma põhiseadus, kus siis sõnastati see idee või mõte, et tõepoolest, me oleme teistest kantidest natukene eespool oma mõttega oleme küll siin metsa taga, aga kui Tartus rahvaasemike kongressil midagi oluliste ära ei julgenud otsustada, siis meie siin ikkagi peaksime minema asjaga kaugemaks tegema siia siis päriselt, et oma Eesti riigi arvatavasti Anton Sults oli see, millest me rääkisime, kelle käsikirju me siin näeme, oli siis üksele vaali, vabariigi genereerijaid, et kuidas tal üldse võis tekkida tollel ajal selline mõte või idee. Kui lugeda Sultsi korrespondendi ja rahvapärimusi, mis ta saatis Hurdale, siis tema oli selles mõttes omanäoline tema kui sai kohalik aines otsa, siis hakkas ta lugema äsja Sis Jaan Jungi poolt tõlgitud Henriku Liivimaa kroonikat ja mitmeid teisi põnevaid raamatuid. Ja siis ta mõtles selle põhjal välja kohaliku oma rahvaluule Tanined Jaan Jungi, Liivimaa kroonika seigad siia elama ja siis Eelmann oli tal väga hästi selge Velmani poolt loodud jumalused siiakanti, et hakkas oma selle mõttega kuskilt sealt kaugelt pihta ning lõpuks tuli siia kohapeale ja sealt siis tuligi nagu välja lisaks veel ka see mõte, et see vaali ümbrus, Koeru kihelkond ja Peetri kant, kus me praegu oleme, ongi just siis see paikkond, kus siis elavad need kõige õigemad maarahva esindajad, et siin veel mäletatakse muistset vabadusvõitlust ja mida kõike veel. Ja sealt siis ongi pärit, ütleme võib-olla ka see loosung või see mõte, et kui mujal mitte kuskile ei suudetud, siis ei julgetud ega isegi riskitud sellele mõelda, et omariiklust välja kuulutada, sest see oli paras hullus siis siin seda kohalikud mehed teha julgesid. Aga see jäänud siis karistuseta. Jõululaupäeval 1905 tuli siis siia karistussalk, kes siis need mehed nii marti Herman, kui siis Anton Sults kaasa võttis ja viisis jõulupeol Koeru ja mis nendega koerus sai, et seda me võimegi lugeda siin muuseumi vitriinis olevast märkmikust, et nimelt siis marti ürman, Paltsu koha peremees, sündinud 1856. aastal taba oli 49 aastat ja neli kuud vana, kui ta jõululaupäeval 24. detsembril 1905 kodunt ära viidi sõjaväe poolt koerus ilma siis kohtuotsuseta maha lasti mahalaskmisest pääses tänu oma noorusele Treffneri koolis tollel ajal õppinud Paltsu talu perepoeg August Jurman, kellest siis hilisemalt sirgus mitmekordne minister ja riigitegelane, aga lõpetades seda vaali vabariigi, väga oluline maastikumärk, püstitati sellele 1935. aastal Koeru kihelkonna keskuses, meil pandi sinna ülesse siis kujur Juhan Raudsepa poolt loodud monument, kus siis oli peal tekst 1905. aastal Eesti vabariigi asutamise mõtte eest koerus langenutele ja see on sellepärast huvitav monumente täiesti rahvuslikult ja omariikluse toetamise pinnalt püstitatud mälestussammas elas üle terve nõukogude aja ja seda väga lihtsal põhjusel, et kohalikud mehed raiusid samba pealt maha teksti Eesti vabariigi asutamise mõtte eest jäigi alles siis sinna, ainult et 1905. aastal Koerus langenuile nõukogude ajal teda siis kummardati suurte pühade puhul. Nüüd kui Eesti riik taastati, siis sai see monument ka ennistatud. Ringkäiku Päinurme muuseumis jätkab Ründo Nilts. Ja võib-olla üleüldse selle muuseumi juures, mis on nagu hästi vajalik, ega muuseumi tegemine ei ole siis sedapidi, et lihtsalt et vaatab, mis seal oma kodus on, tuleb käia ringi, tuleb inimestega suhelda ja tuleb siis kasutada sama meetodit, mida siis rakendas August Pulst, kui ta kogus siis Eesti Rahva muuseumi jaoks vanavara, et tuleb teha koha peale näit, kus inimesed, kes siis meie siia muuseumisse esemeid toonud, saavad neid siin ka siis kohapealtnäha ja vaadata see on nende jaoks väga tähtis ja muidugi meile on see ka tore, sest et siis inimesed ikka ei tooma viletsat asja, olid ikka paremad asjad välja. Üks hea lugu on siin ka rääkida piibliga, et siin mõni aasta tagasi üks külamees andis muuseumile siis paki vanu raamatuid, ütles, et noh, sealt kõige väärtuslikum on vastse ilusate kaantega piibel ja ühe pealt siis tuli välja tõepoolest aasta 1739 ja tegemist on siis esimese eestikeelse piibliga boonuseks, see oli Uppeli signatuur seal sees, seal uperali Põltsamaal aastakümneid oli kirikuõpetajaks ja see kant oli talle hästi tuttav, tema suhtles väga hoolega siinkandi mõisniku Otto Friedrich von Pistool kursiga. Läheksime edasi siis järgmisesse tuppa, et meil siis jäi jutt pooleli sellest, et tõepoolest oli vabariik, siis loodi ära ja need mehed lasti maha, kes seda vabariiki tegid Sultsi Jürman, aga mahalaskmisest siis pääses augusti Jurman hilisema nimega Jürima temast siis sai vanemate idee edasikandja ja tal oli päris otsene side ka Eesti vabariigi väljakuulutamisega, nimelt tema oli aastal 1918 Pärnu maakonnas põllutööagronoom, kes juhendas maakonnas siis põllumajandustegevust ja samaaegselt oli siis ta ka sellise liikumise nagu maaliit, et üks siis eest seisnud, mis siis oli Konstantin Pätsi mehel tegevust ja juhtus siis situatsioon, mida me kõik hästi teame, et 1918 veebruarikuu ja valmistatakse välja kuulutama siis Eesti vabariigi jutuajamine maapäeva vanemate nõukogu salajasel koosolekul, et kus kohas siis seda Eesti vabariigi välja kuulutada, et esialgu siis nagu me teame, Haapsalu oli variant, sattus seal koosolekul olema, samasid Maali maadelt pärit Auguste Jurman Jürima, kes ütles, et tulge Pärnu, et meie käes on võim ja nagu me siis teame tõepoolest Eesti riik kuradiga oli esimesena Pärnus ja Pärnust siis Auguste hirman siirdus hilisemal eluperioodil edasi Tallinnasse ja temast siis sai sellise erakonna nagu Eestimaa rahvaliit esimees see oli siis pikaaegse riigivanem, hilisema presidendi Konstantin Pätsi koduerakond ja mis on tema puhul võib-olla huvitav, oluline, et oli nii-öelda jutumärkides kutseline poliitik, et ta kuulus absoluutselt kõikidesse Eesti vabariigis tegutsenud parlamentaarsetes esinduskogudesse alates asutavast kogust, lõpetades viimase kuuenda riigikoguga ja lisaks sellele ta oli siis ka mitmeid kordi minister. Kuna ka elukutse oli tal agronoom, tuli lõpetanud Königsbergi ülikooli, siis tema süda ikkagi ihaldas, põllumajandusteemasid ja tema siis oli üks nendest, kes lõi, kutsus ellu, kui seal hüünersoniga, siis Eesti põllutöökojas ja mis oli tema saatus, tema viimane eluperiood oli siis autoritaarses Eestis vaikiv ajastu Eestis põllutöökoja esimees ning üleriiklik maanoorte vanem. Ning kui 1939 pärast baaside lepingut muutus valitsus Kaarel Eenpalu pidi, siis astume oma koha pealt tagasi, siis sai valitsuse liikmeks ka August Jürima, kellest siis sai siseminister ja peaministri asetäitja ja see sai talle ka saatuslikuks, nimelt August Hermann aktiivse poliitikuna Sis arreteeriti 1940 septembris ning tema elutee lõppes 42. aastal Kirovi oblastis Vjatka vangilaagris. Ja mis on huvitav, võib-olla paralleel tema elust ja veel ühest tema kaasaegsest nimelt siis Kaarel Eenpalu, et Kaarel Eenpalu oli tema pinginaaber ka siis, kui ta õppis Treffneri koolis, et alustasid nad koos reast siis koolipingist ja lõpetasid koos siis ühes vangilaagris, sest et nad olevat Jüri Raju Liivaku mälestuste kohaselt jaganud ka vangilaagris nari, et üks üleval, teine all nurgas. Aga mida siis jõudis Auguste Jurman koha peale siia Päinurmevaali jätta? Räägime nii suure hoolega, nimelt tema kodutalu Paltsu, kus siis vabariik 1905 loodi seda taluda, ei unustanud seda talu, siis ta arendas ja sellest siis kujunes 1935. aastal välja uhke taluhäärber, mis seisab meil siiamaani veel püsti. Vahetult enne seda, kui nõukogude võimuta represseerisid, siis Jürima peitis siiakanti ära mitmest tema käes olnud olulisi esemeid, näiteks kahtasimega näeme ühe näol on tegemist siis ülimalt haruldase Eesti põllutööministeeriumi külaliste raamatuga, et siin me näeme siis nii näiteks Johannes Mihkelsoni autogrammi, siin on see minister Jurman ise, Johannes Zimmermann, ka põllutööminister, Sid lähedalt pärit Theodor pool maareformi teostaja, aga samas ka siis riigihoidja Konstantin Päts 35. aastal kindral Laidoner, Nikolai Reek, käsundusohvitser krabi, et kõik, kes tollel ajal kuulusid meie siis poliitilisse eliiti ja loomulikult siis ka Kristjan Palusalu ja tema siis väga lihtsal põhjusel ta siis siia raamatusse kirjutanud oma autogrammi seitsmendal augustil 1936. See oli siis pärast seda, kui ta sai Berliini mängudelt võidu ja talle anti asundustalu kohtad, siis ta käis seda vastu võtmas ja ministeeriumis, siis panin aga oma autogrammi sinna juurde. Ja ruumis me näeme siis veel mitmeid siis tema majapidamisest ja selle ajastuga seotud esemeid, näiteks on seal taga lava juures üks huvitav raadiovastuvõtja. See on sellepärast vahva selle päritolu. Nüüd on siin vaali küla naaberküla ruttik, vere küla ja sellega on siis ka raadiot kuulanud oletatavasti baleriin Kaie Kõrbi esiisa, nimelt Johannes Randlepp, kes oli siis siitkandist pärit talumees ja miks see raadio on huvitav, et tal on siis pliiatsiga tehtud sinna peale skaala nimelt siis teise maailmasõja ajal korjati mobilisatsiooni käigus lisaks siis jalgratastele ära aga raadiot, aga randlepp suutis ühe raadiovastuvõtja säilitada. Üks selline kurioosne ese on siin veel näha, nimelt siin klaasi all on siis viina kortel ja see on tihedalt seotud ka vaali vabariigiga, nimelt mehed, kes siis omariiklust siin taga ajasid, nõudsid ka seda, et tuleb olla karske ning tuleb panna kinnises kõrtsid ja siis mis see kinnipanek tähendas, et võeti siis ära kõrtsimehelt kortel, millega siis viina jagada, kuna siis seal oli peal ametlik tsaari kulli, aastaarv, siis ka 1845 ja siis see korter lihtsalt lisati lähedal asuvasse võpsik, kus saab aastakümmet hiljem sisse hõbsige hariti üles uudismaaks põllumaaks ja nüüd siis mõnikümmend aastat tagasi põllutööde käigus, siis sealsamas lähedal tuli selline kortel välja. Kui meil lapsed käivad muuseumis, siis alati näitan, et ega tänapäeval ei ole ka mitte midagi uut, et kõik uus on unustatud vana laua peal, siin on meil ka 20. sajandi alguse Facebook nimelt siia on siis talu peremees kirjutanud ülesse absoluutselt täie visadusega iga päev, mis ta tegi, mis ta nägi, missugune oli ilm ja kuna praegu on aasta 2017, et vaatame siis, mis juhtus aastal 1917, teine juuli 1917, kaalide istutamine ja muud kõbimised, ehk siis tolles keeles tähendas siis muude asjade mahapanek. Ilm oli kuiv ja soe, 20 kraadi, samas on pinnas päris vesine. Noh, kui me vaatame praegu aknast välja, et siis see kliima on muutunud veel külmemaks. Millest see mees sai siis innustust, aga pilt raamatu vahel, tema siis on käinud omal ajal siin lähedal asunud Edwardi koolis, see on selline omapärane kool, mille asutas Adavere mõisnik Edward von Stackelberg. Tema siis aux pandigi kooli nimeks Edwardi kuul ja seal oli natukest aega kooli õpetajaks ka selline mees nagu Jakob Tamm ja väidetavalt siis tema selline õpetuslik mõju aitas siis kaasa ka sellele peremehele, mis veel meie kandis on haruldane, et kui me käime ringi Kesk-Eestisse siin Järvamaal ja, ja räägime sellisel teemal nagu pesemise suur siis vanemal ajal oli meiega andis üsna haruldane asi saun ja saunas meie kandis ei käidud, meil pesti ennast siin rehetoas ja paljud siis imestavadki, kas te olete siis mustad inimesed, et ei ole, et rehetoast veega pesta ja saunakultuuri tõid meile sisse siis needsamad Põhja-Viljandimaa inimesed või õunapuud ka siis nii-öelda need mulgid ja siis no esialgu neid vaadati külaühiskonnas, kui imelik, et kes siis läheb sellise palavasse musta kohta pesemend, aga sellega siiski ka lepiti ja nüüd on ta siis meiega omaks võetud ja seetõttu ka meie siis igapäevasel toidulaual siin, Järvamaal omal ajal siis puudus selline toit nagu suitsutatud liha. Mis aga siis perenaiste poole pealt vääriks äramärkimist, nimelt nende siis näputööosavus, et mida kõike on siis suudetud nendes pimedates oludes teha, et võrreldes tänapäeva, kus meil on kõikvõimalikud mugavused olemas, kui vaadata näiteks kasvõi seda saaniteki siinsamas, see on siis reemanni poolt ka üle vaadatud Eesti Rahva Muuseumis, et nimelt Me korraldasime paides siin aasta tagasi sellise aktsiooni, tegime jõulunäituste ja kutsusime siis üles, et inimesed, kellel teil alles on mõni vana saanitekke, tooge see välja ja siit meilt Järvamaalt, siis sattus sinna tulema üks selline hästi unikaalne selle siis päritolu aeg on tõepoolest 19. sajandi keskpaik, see on siis konkreetselt Jüri tüüpi saanitekk ja siin on siis näha, et selline nii-öelda keskmine siis osa tekistan kuidagimoodi Siksagiga eraldatud nagu lapid oleksin sees, et see siis on tüli tüüpi tekki tunnus. Ja sina, siksak, siis sümboliseerib näiteks seda ussi rästikud, kes pidi võtma siis nii-öelda endasse kõige halva ka sõnajalamotiivid on, mis pidid sümboliseerima elu elu pikkust ning need narmad siin tähendavad siis seda, et kõik paha ja all pidi siis jääma jääma siis nende külge, et ei pidanud siis tulema selle abieluõnnega kaaslasest tekki ikkagi oli sellel puhul valmis tehtud, et peeti pulmasid ja siis teki meisterdamine kuulus omal ajal siis abiellunud naisterahvalt peamiseks kohustuseks. Aga see tekk on nüüd tegelikult pärimuse järgi, kes selle siis teki meile muuseumile andis, tehtud siis konkreetse teki meistri poolt, sest et see oli juba jõukas pruut ja tema enda sõrmi jaganud, siis sellega piinama, et tekki teha. Aga veel, inimene on leidlik, siin on näha siis ühte siit lähedalt külast pärit pottmütsi. Kui seda nüüd vaadata seda pottmütsi, mis on nüüd siitsamast lähedalt külast, siis tähelepanu tõmbab see lindiosa, mis siin on, ta küll kanis räbaldunud, aga ta meenutab natukene midagi ja kui hästi silmitseda, siis ta meenutab matuselinti ja omal ajal, sest et eks naised olid agarad, kasutasid ära kõik, mis kuskil vedeles ja suur probleem oli siis aastatel 1920 siin lähedal Jüri Vilmsi auaga, Jüri Vilms teatavasti on pilistele kalmistule maetud ja pidevalt politseis riiklikud tähtpäevad, ka suurele riigimehele viidi siis pärg. Aga mis siis oli probleem, konstaabel pidevalt tegeles sellega, et kadunud ja tuli välja ühel tantsupeol, kui asunikud, siis lõid tantsu, et tantsu lõppedes siis olin saali põrandal mitu linti, kus oli peal siis rahus. Nii, aga liigume edasi. Siin me näeme ka siis tänu sellele, et meile kolisid need Põhja-Viljandimaa peremehed, nemad tõid kaasa nagu siis kuuldud oli saunakultuuri ja siis ka üks meie kohalik leiutis, on siin näha, et see on siis ühe Viljandimaa juurtega mehe poolt tehtud luua ja viha tegemise giljotiin. Ja millega veel oli probleem ja küsimus oli väljakäikudega, et kui sellest teemast ka veel siis rääkida, et lõpetame siis selle kogu täiega ära, et väljakäikudega oli siis see lugu, neid ju nagu teame, varasemalt väga palju ei olnud, et käidi ikkagi seal siis kas kuskil põlluveerel või noka taga, aga hakati neid siis hoolega püsti panema pärimuste järgi siis saksa okupatsiooni ajal sellel esimese saksa okupatsiooni ajal kus siis Saksa võimud seda nõudsid, terviseolusid parandada, nagu siis Saksa okupatsioonivõim lõppes, siis protesti märgiks lõhuti maha kõik jälle ja suurem väljakäikude ehitamine siis läks lahti kodu koonistamis liikumise ajal, kui siis meil oli päts oli riigipeaks ja siis pandi ka mitmetele vallaametnikele konstaablite ülesandeks kontrollida, et kas juba teil on välja kõik tehtud ja ühte siis ääremaatallu sattus siiski seesama küsitlejad, kas teil, proua, juba on see olemas ja siis selle peale voki tagant mitte pead liigutama, naisterahvas siis ütles, et imelik inimene, et kas siis ei näe, et kui meil on sissekäik, siis on ka välja kõik. Meil siin Päinurme kandis, kus meil muuseum on, olid siis kaks sellist suuremat mõisa oli Päinurme mõisi Abiruttik veremõis painama, siis kuulus on vaalidele ja lutika Ristol kurssidele ja mõlemad mõisnikud olid selle poolest omapärased, et nad said kohaliku rahvaga hästi läbi ja seetõttu ei olnud sellist vaenu ja pärast siis seda, kui maareformiga nende varade jagati laiali riigi kodanike vahel, siis nad jäid ikkagi siiakanti elama küll, aga siis muutus see 39. aastal, kui siis Hitleri kutsel Saksamaale siinsed mõisnikud jätsid talurahvale baltisaksa kalmistu, nimelt siin päiname lähedal asuv kütimäe kalmistu, mis siis tänapäeval on Eestimaa üks üks kaunimaid baltisaksa kalmistul, mis on ka korras hoitud ja seda väga lihtsal põhjusel, et nimelt siis vanahärra enne Saksamaale minekut otsustas, et läheb siis tolleaegse Põltsamaa koguduse õpetaja Herbert Kuurme juurde ja ütleb, et nüüd jätan ma siis jätan ma siis oma kalmistu kogudusele, aga seda tingimusel, et hauad ja kalmu tuleksid siis hoitud ja kabel säilitatud ja seda külarahvas tegi Antiga luba sinna siis matta kohalikke inimesi ja seetõttu on ka tänapäeval siis kütime kalmistu ideaalses korras. Ja samamoodi ei unustanud siis seda Rutikale kanti ka see perekond Pistolgorz. Nende mõisal oli küll kahjuks karm saatus, et siin pildi pealt, nagu me näeme, et kõigepealt on üks siis joonis joonise koopia aastast siis 1792, kas nimelt siis omaaegne mõisnik Otto Friedrich von pisthool, kurss oli siis vabamüürlane ja samas oli ka üsna suur isemõtleja valgustaja Hupel hea sõber ja tema ise kavandas endale siis utikale mõisa, tegi kõik joonised ja pidas siis väga head koostööd gaasis arhitektide ja kujundajatega ja valmis siin omanäoline mõisa peahoone peahoone aga muutus varemeteks pärast siis 1950 neljandat aastat, mil mõisahoone põles mõisaprouat, kes siis läks 39 aastal Saksamaale, jäi siis pidevas kirjavahetuse, nagu me näeme siin laua peal ka siis oma teenijatega saates siis neile kõikvõimalikke defitsiitseid kaupu ja kirju ning siis, kui Nõukogude Eestis läksid ka piirib natukene vabamaks ja lubati esimesi turismigruppe, siis seesama proua Matilde von dist ool koos, kes siin pildi peal on, võttis ette ka siis Eestimaaletuleku, aga nagu hästi teada, ega siis väga neid turiste sealt Tallinnast välja tahetud lasta. Igalühel oli ka oma siis jälgija juures, aga vanaprouale nagu ta oli krõbe, õnnestus siis kuidagimoodi ära põgeneda seal grupi juurest ja võttis takso ja sõitis kohe kiiruga siia Põltsamaa lähedale ruttikvere Päinurmes, aga noh muidugi Tallinnas käivitati siis KGB miilitsa poolt siis suur erioperatsioon, et üks turist on kadunud, et baltisaksa vanaproua tuleb üles leida ja omaaegne siis Põltsamaaõpetaja Kuurme on meenutanud, et tema, siis peab Põltsamaal kalmistul ühte matusetalitust ja äkki on miilitsaid kuule palju, ega iga puu tagant seal keegi kuskilt vaatasin, keegi seal sahmerdab ja õiendab, ei saada üldse aru, et mis seal toimub ja lõpuks tuli välja, et üks keegi Pistolgurssan kadunud grupist, et tal oli vist siin mõis lähedal on, ta pidi surnuaias olema kuskil ja siis tuli pika jutu peale välja, et see surnuaed on tõepoolest siin Põltsamaal, aga kihelkonnas ja, ja seal Rutikale poolbaineline pool ja lõpuks siis kui jõudsid need julgeolekutegelased siiakanti, siis oli juba vanaproua teel Tallinna poole ja praegu sisse kalmistu on täitsa ka olemas, tasub teda külastada, ta on väga heas korras ja mõistliku perekond, siis tasub ka praegu veel kalmistuvahile siis teatava summa selle eest, et oleksid hauad hooldatud ja siin me olemegi jõudnud siis nii-öelda kujundlikku vallavalitsusse, kus võtab meid siis vastu nurga peal seisev vallakirjutaja, kes siis oli valla üks põhiametnikke, kes sai siis oma töö eest palka, meie kandis oli siis vallakirjutaja Jürjens nimeline mees ja kuna tema oli väga pika kogemusega, tal oli tohutult ilus käekiri ja ta elas üle nii venestusaja kui ka siis Eesti vabariigi aja, tal oli ka omapärane huumorisoon, et näiteks siis Eesti vabariigi ajal, kui ikka vald pidas oma komisjoni istungid, et äkki võtnud siis vallasekretär käte kaks pliiatsid ja hakanud siis ühega kirjutama vene keeles seda ise ka öelda eesti keeles suugaga rääkis siis juttu kaasa, et see oli tal siis komme olnud tsaari aastaid, kus siis venestamisperioodil pidid protokollid olema kahekeelsed ja laua peal, mis siis on näha, lava peal on näha siis tolleaegsed tähtsad dokumendid, kõigepealt passid ja need pole mitte nagu siis kuulaja võib mõelda, et inimese passid vaid hobusepassid, et omal ajal oli siis pass mitte inimesel, vaid hobusel, inimesel oli siis isikutunnistus ja siin me näeme ühte juhuslikku leidu. Ja kuna ma ise kogun ka vähesel määral biblio fiilset haruldasi raamatuid, siis ühe Tuglase autogrammiga raamatu vahelt sain siis juhuslikult kaasa üllatusena ja tuli välja tuli isikutunnistus ja hakkasin vaatama, et kes see on, et et keegi Peterson tõmmatud siis punasega Peterson maha kirjutatud peole särgava ja all siis Karl Ernst ette tõepoolest tuntud rahvakirjanik viimase Eesti riigikogus vanemaid liikmeid. Ja mis oli v siin üllatus, et rahvakirjanikul ei ununeks ära, kui palju ta kaalub, siis oli oma isikutunnistuse vahel ka siis see teie kaalute siin kongeelsetens Peterson siis 61 kilo ja mis siis on veel ja veel siin on näha nüüd küll ühte koopiat, aga seal selles mõttes kurioosne koopia, et millega vallavalitsus siis pidi tegutsema, et vallavalitsuse ülesanne oli siis nii hoolekanne, niisiis koolide eest seismine, igapäevaelu korraldamine, Kuiga, samas varasemal perioodil, kui siis oli kohtu funktsioonid olemas piirkonnas kohapeal ka kriminaalide karistamine ja viimane sellisem suurem karistamine siin Pärnamäe kandis toimus kolmekümnendatel aastatel, kui üks kohalik noormees oma isa sunnil joonistas pliiatsiga järgi paberrahasid ja siin on näha siis ühte seda koopiat, mis ta tegi ja selle ta siis poes kenasti ka siis ära maksis, kaupmees ei saanud minagi asjast aru, et on raha, oli, et ju ta siis kuidagimoodi kortsu läinud õhtul hakkas siis ta proua vaatama lugema, et kuule, et aga siin ei olegi ju mitte siis Eesti pank vaid on esitanud pois saadi muidugi kätte ja siis hiljem pisteti siis punkrisse, mis tollel ajal oli siis vallamajas kapi kujul olemas, sest et see oli uus moodne vallamaja, sinna enam ei ehitatud siis sellist arestikambrit ja siis nagu konstaabel tuleb, aitas Cap ära selle poisi kinnihoidmiseks. Kõige tähtsamaks olulisemaks esemeks on üks lipp. Et kui me siit võtame selle lipu vaadata, siis me leiame siit lipu pealt siis sõnad Esstee ja Petri ja aastad siis 1000 896877 ja 1869 ja Ast siis kuulajale-vaatajale aastaarvud, midagigi ütlevad nimelt tõepoolest selle lipuga siis meie kihelkonna laulumehed käisid siis Tartus esimesel üldlaulupeol 1869. aastal. See oli siis Järvamaalt üks neljast koorist, kes käis suurel peol lisaks siis Ambla, Türi ja Koeru koorile, neissisi juhendas lukku nimeline köster, jalad esinesid kogunisti nii edukalt, et neile anti siis ka järgneval päeval toimunud võistulaulmisel siis kolmas preemia. Aga meie mehed siin ei olnud siis mitte ainult laulumehed, vaid hoolega tuld kustutasid, siin on siis näha natukene siis nende atribuutikat. Vahvad on nende suured pasunad, et igale külale, kuna telefon ei olnud, oli siis oma signaal, mida siis puhuti. Et kui siis oli kaks korda näiteks antud märku, siis oli selles küla kandis tulekahju, kui ükskord siis teise koha peal jälle, et see oli varasemalt siis kokku lepitud oleme jõudnud siis siia kooli juurde, meil siis on selles mõttes koolmeistritega vedanud, et siinkandis on siis olnud neid üsna palju, et varasemast ajast siis vastu kõige markantsem, kõige nagu nimekam näide, siis on Joosep Kapi isa Hans Kapp, et seesama perekond katkes, siis on siis tuntust kogunud oma tegevusega Suure-Jaanis, on siis ka põlvenud siit päiname lähedalt ruttik verest koolitoas siis mida me näeme. Me näeme siis omaaegseid kooliõpikuid esimesi koolikellasid, mis siis on meil olnud siin koolis kasutusel 19. sajandil. Ja siis ka natukene õpetajatele kulunud materjale, et see on nüüd üks ülikooli konspekt, et nimelt kui tuli, siis Eesti vabariik, siis ei olnud Ta mitte kuskilt neid õppematerjale siis õppejõud siin konkreetselt sisendisse on siis kirjutanud käsitsi orduaeg Eestis ja seda siis nii-öelda kopeerinud siis oma õpilastele, et sellest siis teha omakeelsele ülikoolile vahendeid. Aga vastus, mis kaasajas ta võiks tähelepanu pälvida, on siis seal nii-öelda tagatoanurgas klassida nurgas olev trips traps, trulli mängimise aparaat et selle siis on teinud nüüd 10 aastat tagasi üks siis kaasaegne kooli õpetaja siin Päinurmes just sellega siduda ära ja aidata siis õpilastel tulla välja siis nutitelefonist ja katsuda siis käega ja midagi ka mõistusega siis reaalselt ära teha. Minul oli mu lemmikpliiatsiteritaja, ma ei tea, kus see jäi. Mõnele tantsule. Et mis on ka meie muuseumi üks nagu eesmärk, et inimestel saab tekkida siin ka nostalgia tunne, just et ta saab võtta selle asjaga endale kätte, et me selles mõttes ei keela seda ei vaadata, uurida, lugeda, tutvuda, et selles mõttes ta ei ole selline steriilne muuseum. Missis lõpetas seltsid ja koolid oli sõda ja viimane suurem sõda, mis ka siis siia oma jälje jättis, oli siis teine maailmasõda, seda siis nii seeläbi, et meiega keskasula põletati ära ning ka mitmed suured inimkaotused, nii küüditamised, nii sõtta minekut, siin on näha üks pilt, pildi peal on meie kandi soomepoisid ja nendest siis praeguseks on elavate kirjas vaid Vello Salo, kes siis tollel ajal oli nimega Endel Vaher ja tema siis oli ka Põltsamaa lähedalt pärit ja koos viie Päinurme kandi poisiga otsustasid minna hoopis nii punaväe kui siis saksa väe asemel siis soomlased. Ja selline pilt on siis meil seda aega meenutamas, tema üks võitluskaaslane ka veel elab, on ands, Karro tema nimi, tema on siis muuseumisse toonud sellise raamatu Vello Salo üheealine, aga ta peab ise veel talu ja on hästi elujõuline ja tema on siis lai sugulane sellise mehega nagu Jaan Ruus ja tema siis tõi muuseumisse sellise raamatu nagu eesti rahva kannatuste aasta esimene osa. Ja selle siis on toimetanud Edward Roos, kes oli tuntud biblio filisis, Jaan Roosi vend ja selle toimetamise eest sai ta siis päris suure karistuse vangilaagris ja mis on selle Hans Karro puhul lisaks sellele, et ta oli ka koos Vello Salo Soome sõjas, mis on siis tema teene, on see, et meil on olemas läbi punase öö need Päevaraamatut, kus Jaan Rootsis kirjutatud nakutest, kuna siis tema talus balti mere olid need siis hoiule peidus ja kui need nõukogude aeg lõppes Eesti järeltulijad, siis Mart Orav, et need viis ja siis need anti välja ja see on siinsamas lähedal sellele natuke Põltsamaale sõita. Roos ise siis rändasin ka ümbruskonnas ringi, käis mööda talusid ja pastoraadi muid kohti. On näha siin erinevaid kirju, vangilaagrist pärit päevikuid, sama soomepoistelaulik ja mis seal võib olla sihuke huvitav asi, et millega on, on huvitav ka laste tähelepanu tõmmata, on siis selline saksa sõjaväe välisignaal, et mis siis ka tänapäeval toimib, kui on vaja kellelegi lõhu häiret teha. Ja sõja lõpus, nagu siis hästi teada tuli siis nõukogude kord nõukogude võim ja mis jälje ta nüüd jättis siiakanti, et seda näeme siis toas, mis kannab nimetust siis kolhoosi kontor ja velskripunkt tulid uued ajad, uued inimesed, uued mõtted, näeme siis siin nii tolle ajastu, lipp, pähkramofone, karikaid, seadusi, raamatuid ja laua taga, siis on ka kolhoosi esimees, et tema on selline natuke tumedam kuju siin, et et siin endised kolhoosnikud naeravad, et see on vist sellest perioodist, et kui toodi neid partei poolt tegelasi, kes olidki lõuna osariikidest pärit ja ju siis mõni selline ta võis seal olla ja mis siis tal siin laua juures on, et tal on parteipiletit siin väljas, et tänapäeval on hästi raske, mõni on küsinud, et milliste muuseumieksponaati on kõige raskem olnud siis siia saada, et mõtleme ikka klaverit seda raskesti üles tassida, mõni sein, haruldane album või, või midagi muud, siis võib öelda, et parteipilet on raskemaid asju, kuna mitte keegi ei taha ära anda oma oma ja siin ka on näha siis, et ka ajastu märk, et on siis partei pileti pealt lõigatud välja siis portreenimi ja kõva number on, et number 74, et alles siis, kui mees lubas teise ilma minna, siis võib taaži kleepida, siis tasub minna, liikuda edasi agitpunkti, agitpunkt on meil siis selline koht, kus siis saab näha ka omaaegseid kinokaadreid, nii nõukogude ajast kui ka siis Eesti vabariigi aastat siin on siis näha nii fotolduse lugu kui ka siis omal ajal rahvamaja tarbeks toodud kinoatribuutika, et meile selles mõttes ei pretendeeri kirjanduse puhul millegile suurele, kuna Järvamaal väga hoolega tegutsev, siis kinomuuseum olemas, aga me näitame lihtsalt seda, et kuidas siis omal ajal toimus kultuurielu siis ka maarahvamajades, et see on nüüd see periood, kui siis enam ei käinud Kinomees oma aparaatidega, vaid siis olid statsionaarsed masinad siis rahvamajas olemas, tuli siis mees kohale filmiga pani selle siis käima, rahvas vaatas filmi ära ja siis oli pärast siis tants kas siis lintmaki pealt või siis grammofoni pealt, mis siis ajastu lubas ja mida siis veel on näha, et on siis mõned fotod ja klaasnegatiivid, et ootamatult sattus siis muuseumi kogusse ka üks siis suur ports piirkonna fotosid klaasnegatiividest neid siis on väga huvitav digitaliseerida, tuleb välja päris põnevaid pilte ja muuseas ka kultuurilooliselt huvitavaid seal näiteks on kaks laulupeopilti, et kus siis Päts ja Laidoner peavad siis oma kõnesid ja siin siis me vaatame ka nõukogude aegset kolhoosielu tutvustavat filmikaadrid ja kui käib külastajad, siis on võimalus nii kõrvaga kuulata kui ka silmaga vaadata. Et igas õiges maakohas pidi olema oma külapood ja meil siin on Kazis külapood olemas, et siin on kõigepealtnäha rahatähed, millega enam maksta ei saa, et üks on nii vana nagu seal 100 marka, millal tõmmatud peale ka templiga, et on üks kroon, et see siis on sellest perioodist pärit, kui meil oli siis rahareform ja, ja ei olnud võtta kui mitte kuskilt, siis krooni paberit ja öeldigi, et 100 marka on üks kroon ja kroonilistest on siin siis huvitav näide kruvi viie kroonisest, kus siis peale Grünthal rindoffi poolt kujutatud Kalamees. Üllatus-üllatus, et tegelikult on kunstnik ise seal rahatähe peal, et ei olnud võtta kuskilt kalamehe näoga meest, et vaatas peeglisse ja tegi enda näo siis rahatähe peale. Ja kauplusest siis on valik kõigest sellest, mida siis üks pood võiks pakkuda, et alates Ahto, mis oli siis omal ajal parim rahva suits, kui ka siis põlevkiviõlist tehtud kärbsemürk butaks. Ning siis ka väike nurgakene siis omaaegsest postkontorist, mis seal või siis leida. Postkontorinurka on siis välja pandud ühe kohaliku kolhoosniku endise kolhoosniku pulmakutsed, tema olin nimelt hästi aktiivne pulmakutsete kogujad, kõikumisega olete, sai kõik kogusse pani ja siis noh, naljamehed naeravad, et oli mehel lõbus elu, et ei pidanud ise endale süüa tegema, kes igal nädalal pulmas. Tõepoolest, et nüüd me jõudsime, siis, kui kaupluses kaubad käes, siis jõudsime korterisse, kus siis elas omal ajal üks kolhoosi juhtkonda kuuluvaid aktiivseid inimesi ja mis näitab tema edumeelsust, oli see, et tal on juba olemas korteris siis pult, nimelt raadio juhtimise pulti ja sellega sai ta siis vajutada juba siis seal eemal raadio mängima ning omas siis sellist mugavust, mida siis omal ajal väga paljudel ei olnud. Kiiktool on huvitav, kiiktool on Nathan ajastuga, ta ei ole nagu mentaliteedi poolest samad seal Herbert Kuurme kiiktool, kus ta on siis oma neid jutlusi kirjutanud. Aga nüüd, tulles veel korra ja siis töötegemise juurde, et meil on siin näha ka mõned siis töövahendid üks selline huvitav asi on siin selline atribuut mille siis nimetus on kalossi tegemise masin ja sellega siis on teinud väidetavalt kalosse kunagi ka sellise mehe nagu diisli, meie siis teame seda nime tänapäeval siis perekonna nimel Valgre, Raimond Valgre isa paides, et kui nemad mingi perioodil elasid, siis paides, siis oli nende perekond tihedalt seotud ka siis jalavarjude meisterdamisega ja haltuura korras olevat siis seal tehtud ka kalosse ja kuidas siis on sattunud siia painormesse, nimelt meie siis Seltsi esimehe hoone on praegu paidesse maja, kus siis omal ajal valgete Belasi eluase oli ja sealt siis pööningut leitud. Aga lisaks sellele, et meil need külamehed on olnud suured asjade alleshoidjad, on nad siis ka kanis kanged olnud, tema näitan ühte sellist rekordit, mis meil ka siinkandis on, et ennem oli juttu sellest piss, tool, kursside, kütime kalmistust just nimelt sealsamas kütimäel on üks teerist, kus siis on lähestikku kolm vaja, siiamaani on nad praegu ka siis alles, et need on siin foto järgi ka vaadates üsna sedasi 50 meetri raadiuses ja kõik need kolm maja on olnud siis piimapunktid, koorejaamad nimelt siis külas elas 100 inimest ja nad läksid omavahel niivõrd suurde vastuollu, et 100 inimesega külas pidi olema kolm viima punkt, et igaüks visama punkti viima ja mehed ise olid ka omapärased, uhke mehed ikkagi selle üle, et kui tuli näiteks fotograaf, siis meierei võidi ühtlase juhtkonnast pilti tegema, siis oli ainult lipp sees, päris lipp sees, siis sellel meierilsid ülejäänud mehed siis kehvemad olla, tegid paberist endale lihtsalt ette. Ja kui külastaja on saanud või vaadanud meie toad üle, siis uksest välja minnes saab ta siis sisse põigata k ja kõige lõpuks siis metsavenna punkris ning saab kuulda ka seda lugu, kuidas siis Päinurme kandi metsalähedane ajalugu teinud, et nimelt, kui kuulaja-vaataja sõidab mööda Tallinn-Tartu maanteed ja korraks siis peatub mäeküla kõrtsi juures näeb siis seal ta ühte sihukest postament ja seal peal oli siis kuni 50.-te alguseni siis ühe punaonu monument, et kas ta seal Lenin või Stalin seda teadsid siis vaid need kohalikud metsavennad, kes selle siis punakui õhku lasid. Kui nüüd see ringkäik on, on läbitud, siis on tõepoolest võib-olla kuulajal ja siis see, kes selle on ka läbi käinud, pea aetud segamini kõikide siis erinevate ajastute kõikide lugudega. Ja mis siis on võib-olla see mõte, mida siit siis kaasa võtta. Et kuigi meil on olnud siis üsna palju muutusi ja siis lõpptulemus on ikkagi kohalik inimene, jäänud iseendaks ja see tuleb välja siis nii neid muuseumi vaadates kui ka neid lugusid kuulates. Ja mis siis ka veel, peamine, et asja teeb või eseme või museaali teeb siis oluliseks väärtuslikuks nagu iga paigade väärtuslikuks lugu. Aga kui esemele on olemas lugu kohal on olemas paiknemismõte idee selle nimel. Seda tutvustades võib liigutada mägesid. Tänane ööülikooliteejuht oli ajaloolane Järvamaa muuseumi teadusjuht ja Päinurme koduloomuuseumi rajaja. Ründomilt kõlas Mart Saar klaveripala laul Männile Martti raide esituses. Saate pani kokku Riina Roose pilli tüli. Raadioteater 2017.