Ülikool. Mina väga ei usu, et eestlased nad maha matsid. Minule tundub kõige mõistlikum seletus see, et toimus lahing. Skandinaavlased jäid seda lahinguruumi kontrollima, aga kandsid märkimisväärseid kaotusi. Ei koole. Indrek Jets ja Ragnar saage kõnelevad liigingite salapärasest kohtumisest Salmel. Tere alustaks siis kõigi kuulajate jaoks selle meie olukorra kirjeldusega. Oleme. Kesi Indrekuga viikingiaegse paadi turma replikas ja see paat natukene õõtsub, salme jões jõgi, mis 1200 aastat tagasi, aga hiljem eraldas Saaremaast Sõrve saart ja oli hoopis väin neid kuulama tulnud väike 50 pealine kuulajaskond ilmunud avatult, et ilus võrreldes eelmiste päevadega ei 100 vihma ja ei puhu tuult ja päike on just loojumas ja Salme viikingiturg on alanud. Niisiis räägime täna Salme laev matustest ühest küljest ja natuke laiemalt siis kultuurikontaktidest ümber Läänemere, eeskätt küll Eesti ja Skandinaavia vahel. Ja minu nimi on Indrek Jets. Mina olen uurinud siis skandinaaviapärase viikingiaegse ornamentika esinemist Eestist leitud arheoloogilistel esemetel ja minu kõrval on Ragnar, saage. Ja mina olen hetkel Tartu Ülikooli doktorant. Ma uurin Eesti metallitööpaiku rauaajast kuni varauusajani, aga Salmega olen ma olnud seotud siis selle kaevamiste ajal olin siin 2010.-st kuni 2012. aastani olles osa siis Jüri Peets juhitavast arheoloogilisest ekspeditsioonist, kes Salme laeva välja kaevas. No räägimegi kõigepealt siis sellest Salme leiust seal oli siis põhimõtteliselt mitte üks, vaid koguni kaks laeva esimese laevakaevamiste juures savist ise. Ei olnud esimene laev kaevati välja, 2008. aastal tuli välja kergliiklustee rajamisel. Ja see esimene laev oli siis väiksem, umbes 11 meetrit pikk, seal oli seitse inimest sees, seal oli ka paari mõõgatükid, kahe kui ma ei eksi, odaotsa Gadget ja hulk nuge üle 70 mängunuppu. Ja juba see esimene leid oli enneolematu Läänemere kontekstis, kuna mitte kunagi ei olnud ühest paadist välja tulnud nii palju inimesi. Esimeses oli siis seitse surnud meest aga 2010. aastal kaevati välja siis või vähemalt alustati teise laevakaevamisega. See tuli välja juba varem elektrikaablipaigaldusel, kui tulid maa seest välja mõningad mõõgad. Ja esialgu ei olnud üldse selge, et kas need mõõgad on äkki nad on hoopis sattunud sinna esimesest laevast, aga üsna pea sai selgeks, et on olemas ka teine laev, kui tulid needi read välja. Ja see teine laev oli juba märksa suurem. Teises laevas tuli siis kokku 34 sõdalast. Nad on olnud mehed oma parimas eas sellises aktiivses võitlus eas. Mitmel neist on täheldatud erinevaid vigastusi, neil on nii päid maha löödud, neil on vigastusi. Mis on siis pikkadel toruluudel ja mõningate seest on välja tulnud nooleotsad nii et on, on ilmselge, et nad on tapetud lahingu käigus. Kõik jäsemed, mis neil on otsast ära raiutud, on asetatud hiljem siis anatoomiliselt õigesse paika. Salme laeva osteoloogiliste materjali inimluude seisukohalt on uurinud Raili Alme ja loomamaterjaliga on tegelenud Liina Maldre. No need vigastused selgelt viitavad siis ikkagi lahingus surma saamisele. Ja pole päris selge, kellega nad täpselt sõdisid. Kas nad on maha löödud kohalike poolt või on siin toimunud ka välismaalaste omavaheline arvete klaarimine, seda tõenäoliselt me ei saa kunagi teada, kui just need nooleotsad ei hakka meile kõnelema nende siis ründajate päritolust. Hetkel praegu selle Salme töörühma viimane artikkel räägib ka ennekõike sellisest variandist, et tegemist on sellise diplomaatilise missiooniga, kus siis võis midagi mingil hetkel valesti minna. Või siis toimus mingit sorti varitsus. Aga selles laevas oli palju muidki huvitavaid asju, noh hästi palju mängunuppe ma mäletan ja loomaluude hulgas vist leiti nii koeri kui ka jahikullide jäänuseid. Et ilmselt Nad ei tundu olevat tingimata siis sellised sõjakäigukaaslased, vaid pigem, eks ole, selline. Kõrgema seisuse lõbustus. Just mängunuppude seisukohalt on tegemist kõige siis arvukama mängu nupu leiuga üldse sellest Läänemereruumist. Juhtusin just nädal aega tagasi lehitsema värskelt artiklit mängunuppudest ja paljudes kohtades Skandinaavias on neid mängunuppe kaasa pandud. Niimoodi komplektidenaga salme, mängunuppude arv ulatub üle 300. Mis on siis kõige arvukam kogum üldse, mida teada on? Tore kontrast, sihuke suur võigas laibahunnik ja maailma suurim kogu mängu nupusid. Mis teooriaid teil on? Aga see mäng on ju põhimõtteliselt strateegiamäng seal ka mõnes mõttes nagu sõjamäng seal on, keskel on siis Snefi ehk pealik ja teda kaitsvad sõdalased ja ümber on siis ründajad. Et tegelikult on ikkagi tegemist sellise sõjateemaga. Ja seda, et me täpselt ei tea, mis tähendus sellel lauamängul võis olla, sellepärast et seal on selline veidi noh, sihukeste põnevust tekitanud leid oli siis ühe uhkemala mõõgaga mehe suust leitud kuningamängu. Et seesama, mida Indrek kirjeldas, et see keskne no ülenupud olid tavalised vaalaluust, on võib-olla nad olid värvitud, et neid sai nagu eristada üksteisest praegu nad on kõik ühte värvi, aga siis sellel oli sihuke rauast nagu pulk sisse löödud, mis ilmselt tähistas seda, et oli kuninga, rutan teistest erinev ja siis oli ühele mehele lõugade vahele pandud. See mees oli ka ühtlasi sihukse geneetilise haigusega, mille tagajärjel kasvavad osad kaelalülid kokku, nii et ta ei saanud ka väga hästi enda pead liigutada. Ja lisaks siis tema kõrvalt leiti mõõk, kaheteraline mõõk, mis oli sellise rõngaspidemega mõõk siis üks uhkemaid, mis sealt laevas tuli, sain kokku pandud mitmest pronksplaadist, mis on vaheldumisi kullatud ja hõbetatud, et selline igati üks siis nagu nii-öelda pealiku mõõgakandidaat või noh, kindlasti oli tegemist siukse üliku relvaga ja võta nüüd kinni, mida see tähendab, et tal kuninganupp suus on? No see rõngas sealjuures, et kui öelda rõngas, mõõk, siis inimesed ette kujutada, et kas mõõtkan rõngas või mitterõngas on selle pideva nupu küljes ja sellele lõngale ilmselt on olnud mingi sümboolne tähendus. Aga selle üle ka on erinevaid mõtteid, et milline see sümboolne tähendus täpsemalt võis olla. Aga see kindlasti oli mingi oluline jah, sihuke rituaaliga seotud ja mingisuguste võib-olla mingisuguste võimu vahekordadega seotud selline sümbol. Me vist ei ole nagu suure tuhinaga üldse maininud. Mis ajast pärineb Salme laev, et see esemeline materjal suures osas läheb sinna 700 kuni 750 peale Kristust vahemikku. Ja nüüd, mis on tehtud nüüd radioaktiivse süsiniku analüüsid? Need muidugi langevad natukene pikemasse aega, et need, mis on tehtud inimluudest, nii et võib-olla kõige täpsema sellise vastuse saabki sihuke tüpoloogiline määratlus annab. No laias laastus on tegemist siis tegelikult viikingiajal eelnenud ajaga. Päris viikingiaeg tavalises klassifikatsioonis hakkab mõnevõrra hiljem veel, mis ei tähenda seda, et tegelikult selliseid mereretki ei oleks ka varasemal ajal sooritatud tegelikult saagad ju räägivad ka palju varasemal ajal toimunud mereretkedest. Viikingiajal need retked ilmselt lihtsalt muutusid sagedasemaks, võib-olla nendest osavõtjate arv suuremaks. Aga põhimõtteliselt ei olnud nagu midagi täiesti uut. Et sellised retked olid kindlasti olemas ka rahvasterännu ajal. Et näiteks eesti kalmetest on leitud sellist skandinaaviapärast materjali ju päris palju rahvasterännuajastust. Mille tõttu siis nüüd see Viidumäe hästi oluline on, ongi see, et kui rahvasterännu ajal veel siis pandi kalmetesse asju kaasa siis natuke aega hiljem millegipärast hakati seda pidama ebavajalikuks. Et kui siis mingisuguseid kalmeid kaevatakse, siis heal juhul leitakse sealt luid. Aga esemeid leitakse pigem nagu harva. Üksikutel juhtudel Eestis ja selles mõttes on Eesti jällegi Soomest nagu erinev selle kombestiku mõttes. See kombestik muudab siis selle pildi nagu väga raskesti tabatavaks, et sellest eelviikingiajast ja ka viikingi varasemast poolest kuni 10. sajandi lõpp pruuni peaaegu on kalmetis nii vähe asju, et on natuke raske tajuda seda, mis siin siis tegelikult oli. Kuigi seda, et siin üldse inimesi ei oleks olnud, seda ilmselt oleks ikkagi vale väita, sest noh, näiteks Viidumäel ilmselgelt on olnud päris palju inimesi ja ja neil on olnud ka päris palju jõuk, kust mida ohverdada. Jah, see on võib-olla ka niisugune Saaremaa nagu probleem, sest et mandri peal meil on olemas mitmeid linnuseid, kus on see esemeline materjal sellest ajast tegelikult suhteliselt rikkalik. Linnused jah, on muidugi jah, teine allikas selles mõttes. Tulles veel Salme ja Soome seost juurde tagasi siis suhteliselt vähe on olnud juttu Salmest leid rõivakinnitusvahenditest, mis muidugi kõige selle uhkete relvade juures tundub väga nagu marginaalne. Aga kui ma õigesti olen aru saanud, siis on Salvast siiski leitud mõned rauast sellised inimesed, song, süled mille analoogidest on ka päris suurema osa Soomest, kuigi neid on ka Rootsist ja isegi Norrast. Jah, neda rõivakinnitusvahendeid oli alguses nii vähe, jaga tekstiilitükke on seal imeväikeseid, sest tekstiil on kõik hävinud, et alguses tekkis mõte, et nad olid seal sees alasti aga nüüd, et kuna neid mõõkade külge võtanud tekstiilitükke on rohkem välja tulnud, siis vast ikkagi nii hull asi ei olnud. Aga kui mõelda kogu selle salme matuse peale, siis see vaatepilt võis olla päris karm. Kujutage ette siis selliste seitsmeteistkümne meetri pikk, kust laeva ma räägin, siis teisest suuremast laevast kus on neljas kihis üksteise otsa pandud 34 meest, esimene kiht mehi on siis laeva pikiteljega risti ehk siis kui siia nende kaarte vahele laduda mehed. Ja ülejäänud kolm kihti on siis paralleelselt laevaga pandud. Neil olid küljest ära löödud jäsemeid, koljutükid ilmselt sealt vahelt piilus välja ajutükke, nad olid kindlasti sihuksed, üsna võikad, verised tombud ja seetõttu ilmselt ei ole ka mõistetamatu, miks koguse meeste hulka kõik oli pealtpoolt kaetud kilpidega enam-vähem niimoodi ühtlaste vahedega olid seal need noh, räägime siis nendeni aegsed eelviikingiaegsed ümarkilbid. Suhteliselt ligi meetrise läbimõõduga, nendest oli neile siis tekk sinna peale pandud. See, et nad olid nii mitmekesi maetud, ühte laeva, on tegelikult Marika Mägi pannud mõtlema paralleelile Sis rahvasterännuaegse, Saaremaa matmiskombestiku ka. Ehk siis natuke varasemast ajast on Saaremaalt näiteks Lepna surnu majast. Jaga tarandkalmetest veel varasemal ajal olnud ju võimalik jälgida sellist kollektiivse matmise kommet, kus surnud inimeste luud on täitsa nagu läbisegamini, nad on pandud ka kas üksteise peale võib-olla isegi segatud. Et see on siukene kombestiku eripära, mis tegelikult ka hilisemal ajal Eestis esineb ja mis eristab Eestit Skandinaaviast suuresti, kus olid matused siiski pigem individuaalsed ja Skandinaaviasse ka laev matustes ikkagi on enamasti ikkagi üks väga kõrgest seisusest sõdalane väga uhkete panustega. Salmel tundub, et võib-olla kõik nad ei olnudki nii ägedad tüübid, kes oma kodumaal oleks sellist uhket lae matust pälvinud, et võib-olla nad kodumaal oleks maetud mingil teisel ja lihtsamal viisil. Jah, see ongi üks selline salme matuse eripära, et tegemist on lahing matusega ja tundub, et see, et nad on maetud laeva, on võib-olla hoopis seotud sellega, et võib-olla neil ei olnud piisavalt mehi, et laevadega tagasi minna. Võib-olla mõni laev oli tehtud katki, selles mõttes? Me täpselt ei tea, aga igal juhul see on väga ebatavaline, et nii palju mehi on maetud ühte laeva. Mina väga ei usu, et eestlased nad maha matsid. Selles mõttes seda me vist ilmselt ei saagi kunagi teada, aga minule tundub kõige sellisem mõistlikum seletus see, et toimus lahing ja skandinaavlased jäid seda lahinguruumi kontrollima, aga kandsid märkimisväärseid kaotusi. Ja siis tegid nad siuksed kiired matused ja läksid tagasi rootsi haavu lakkuma ja see võib olla, seletaks nagu paari asja näiteks kõik mõõgad ei ole seal ühtemoodi nagu surmatud selle surmatud kaheteralise mõõgaga, seal on täiesti terveid ühe teralisi mõõku, millega ei ole mitte midagi tehtud. Äkki neil ei olnud piisavalt aega, et kõiki asju seal nii metoodiliselt lõhkuda, sest et noh, kes on nagu päris mõhka proovinud, lõhkuda. See on raske töö, Sa pead tegema korraliku nagu tule siis veidike tegelema asjaga, et katki saada. Sälgud serva saab ikkagi väga hästi lüüa. Ja vaatad kaheteralist mõõka, osad on seal keeratud kokku kolmeks-neljaks ja nagu nendega on ikka vaeva nähtud, et neid täiesti katki teha. Aga see on mingi uusi teooriaid, mis suusamehi on ühes paadis ja suurem Burton teises paadis. Jah, need, kes olid väiksemast paadist, need olid jobu vanud. Ei tea, täpselt ei tea, seal võib mingi staatuse vahe olla, aga mina uusi teooriaid ei ole igatahes kuulnud, mis seal võis olla, et ka nende matmisasend, et nii palju, kui Raili Alme on neid esimese laeva seda dokumentatsiooni vaadanud, tundub, et mitmed neist olid istuvas asendis laevas, mis on nagu teistmoodi kui selles suuremas laevas, aga iseenesest esemele materjal on mõlemas laevas, mitte eestipärane. Mul on niisugune küsimus, et ütlesite, et pilt oli nii kole, et surnud olid kõik kilpidega ära kaetud. Ma ise nagu põllumehena ütlen, et kui sa jätad ühe lihakeha lohakile, siis keegi tuleb ja selle kindlasti ära sööb. Kas keegi ei olnud nende surnutel kallal käinud või, või kas oli midagi tehtud peale nende peded ei saaks linnud-loomad neile ligi. Väga mõistlik küsimus, neil oli tõenäoliselt peale kuhjatud väike selline liiva ja kivide küngas, sest et seda tõesti ei olnud nagu märgata, et neid oleks nagu luid oleks laiali tassitud. Et nad olid ka pealmised, luustikud olid ikkagi anatoomiliselt korrektses asendis, see praegune arusaam ongi selline, et olid laevad umbes 100 meetri kaugusele kaldast veetud. Tol ajal muidugi see koht oli merele lähemal kui praegu. Maakerge on natukene seda ikka nagu tõstunud, aga ütleme, et 100 meetri kaugusel merest, siis oli see Need laevad täidetud surnukehade esemete kõige muu vajalikuga, mis teil vaja läks. Tänaselt tehti ka väike selline nagu peied, et mingi rituaal mingit sorti pidu oli seal käinud, et seal oli kõvasti loomaluid oli seal ilmselt söödud, miks mitte ka joodud ja siis oli see kaetud mingit sorti künkaga. See laev väljaspoolt tõenäoliselt alguses oli, mitte liival, sellepärast et laeva külje pealt on näha selliseid sette viirud tulevad välja, nagu oleks kas siis merejää toonud sinna liiva või siis tormidega oli täitsa välja peksnud, sinna see Liivi laht siis, et tantsis tunud juba looduslikul teel. Et iseenesest saagades või õigupoolest Kaldi luules on sellised väljendid huntide või Kaarnate toite, mine et ongi kasutusel lahingute kohta, see on sihuke heroiline kõnepruuk, nii et seal nad toitsid Kaarnaid või midagi sellist mis tähendas siis, et nad seal pidasid lahingut ja siis need laibad jäidki Kaarnatele nokkida. Aga iseenesest sellist veretööd ei peetudki võib-olla nii koledaks, et see oli, mõnes mõttes oli see ju kõige parem võimalikest surmadest. Ja võib-olla see veri iseenesest on ilus punane, et võib-olla ei tundunudki nende jaoks nii kole, et palju halvem variant tolleaegsete inimeste jaoks oli ju surra haigevoodis, mille tagajärjel nad oleksid läinud helli, kus oli pime ja külm ja niiske ja ebamugav olla. Aga Valhallas, kuhu läksid siis parimad lahingus langenud sõdalased, seal? Päeval oli küll sihukene võitlus, mis sõjamehe jaoks on jällegi nagu väga tore asi ja õhtul oli pidu, et elasidki nad siis sellist sõjaväe, ideaalset elu seal Valhallas päeval võitlesid, Õhtuks, paranesid ära ja said kõvasti Pummeldada. Et sellist elu ilmselt nad teispoolsuses igatsesidki. Teine variante, aga Freya korjas ka seejuures pooled lahingus langenud sõdalastest ja Freya juurde võisid küll minna kõrgest soost võivas siuksed, toredad neiud ja naised, kes olid ära surnud. Aga seda, mis nad seal Freya juures tegid, seda mina ei tea, et seda oleks väga täpselt kirjeldatud, aga Freya iseenesest oli armastuse ja ilu jumalanna ja väga kombekas ta nüüd küll ei olnud. Seda on nagu lugudest küll teada. Jah, mõnes mõttes võib-olla võis Freya juures palju huvitavam olla. Mul on ka küsimus siitpoolt, et juba, kui ütleksin armastuse peale, et võib-olla rääkige natukene sellest viikingite pereelust ja peremudelist Vot see on nüüd natuke keeruline küsimus selles mõttes, et mida nagu hästi üldiselt võib öelda, et Põhja-Euroopas on naise positsioon ühiskonnas alati olnud parem ja tugevam kui siis lõunapoolsetes maades ja noh nagu ilmselt ka Saaremaal hilisematel aegadel, kui mehed olid merel, siis pidid naised kodust majapidamist juhtima, ilmselt võis nii aeg-ajalt olla ka viikingiajal. Igatahes oli naise vööl oli siis mitmed mis näitasid seda, et tema tegelikult valitseb talus või majapidamises olevaid ressursse tema käes on need võtmed, mis viivad sinna, kus on süüa, kust saab võib-olla juua ja ka pidudel, siis oli pere või maja kõige väärika oma kõige olulisema emanda või naise roll oli see, et tema viis siis suure joogisarvega näiteks viis alkohoolset jooki ja pakkus seda siis alguses kõige tähtsamatele ja siis riburada pidi vähem tähtsatele. Ja kui leidis, et mõni tegelane ei olegi väärt joogis arvest joomist, siis ta tallaga joogisarvest juua ei pruukinud anda. Et ka selles mõttes selline ühiskondlik tunnustus võis tulla sageli naise kaudu. Ja siis on veel lugusid nendest kilbi neidudest, eks ole, lood küll alati asetuvad natuke sellisesse müütilise vanemasse aega, et sellest ajast, mida saaga kirjutajad võiksid rohkem mäletada, seal neid kilbi neidusid enamasti ei ole, aga põhimõtteliselt on olemas lugusid neidudest, kes on leidnud, et nemad ikaid tahagi tikkida ja kududa, vaid tahaks ikka hoopis võidelda ja ja viikingiretkedel käia. Selle kohta, kuidas Eestis oli, on täpsemaid andmeid muidugi väga raske ju välja tuua. Aga Marika Mägi on arvanud, et, et ei ole võimatu, et Eestis võis maavaldus päranduda pigem hoopis naisliinis. Talu päriski näiteks tütar. Ja siis pojad pidid ise leidma sellise toreda tüdruku, kelle nad siis said koos selle maaga endale kosida või noh, endale et see on nagu muinasjuttudes, et kangelane läheb ja, ja siis on kuskil mingisugune printsess ja ja kuskil on võib-olla lohe või midagi ja siis tuleb see lohe ära tappa, siis saab pool kuningriiki ja printsessi käe ja terve printsessi. Aga selles osas arheoloogiline materjal on suhteliselt vaikne, et selle põhjal annab igasuguseid asju järeldada, aga, aga lõplikku tõde me ei tea. Mõne kuulaja jaoks võib viiking seostada ainult sellise marotööriga, kes tuli, põletas, vägistas, tappis ja läks ära. Aga et kui me oleme siin Salmes ja nende eriliste leidude jalamil nii-öelda, mis meil Eestis on et kuidas see nagu näete seda selles Põhjala kultuuriruumis, et kuhu see kohalik riiging nii-öelda paigutub ja, ja mis on erisused ja mis on need samasugused nii-öelda? Selles mõttes võib-olla peaks kõigepealt üldse ühiskonnast natukene rääkima, et, et selleaegse ühiskonna kõrgema kihi moodustasidki sõdalased. Sest turvalisus oli tegelikult esmaselt oluline ja kui sa ei suuda oma vara kaitsta, siis su seda vara ei ole lihtsalt järgmisel hetkel. Ja teisest küljest jah, selles mõttes kogu selline üliklikus oligi siis just sõjameestega seonduv, et ülikud olid sõjaväed ja sõjamehed olid mingis mõttes ka ülikut, siis eks ole. Isegi need, kes ei olnud kõige kõrgemad tipud, nad olid natukene rohkem kui päris tavalised inimesel ikkagi. Võib-olla suurem pilt, mulle vähemalt tundub selline, et, et viikingiaeg sai mulle suurema hoo sisse siis, kui nad kurjad viikingid avastasid, et et Lääne-Euroopas pass on ühiskond arenenud nii kaugele, et ta muutunud selliseks natuke pehmeks. Et seal olid sellised mõnusat kloostrit, kuhu sai minna ja sai sealt asju võtta, et selles mõttes oli nagu Ta ja ja inimesed ise võib-olla niimoodi individuaalsel tasandil olid võib-olla natukene nagu rahulikumad, et kogu see vägivalla monopol oli tsentraliseerunud rohkem et võib-olla siis siin nagu Baltikumis ja Läänemere idakaldal olid samasugused nagu need viikingid, et siiani palju vastikum röövima tulla, et võib-olla ühelt küljest oli natuke vähem võtta, aga teisest küljest oli nagu teada, et kui sa siia tuled, siis nagu kahe kuu pärast tullakse vastu, et et siis ei taha nagu torkima minna. Ja selles osas seda on ka see nagu selline selgem tendents, et Rootsi poolt pigem on toimunud selline kaubavahetuse. Kaubandusele suunatud liikumine ja selle kaubandusega seoses eks ole, Põhja-Eesti rannikut mööda ilmselt läks siis läbi selline rahvusvaheliselt väga oluline kaubatee, mis suundus edasi Venemaale ja mööda Venemaa jõgesid. Ühel ajal jõudis ta siis islamiusulistest maadesse, kus parasjagu liikus väga palju hõberaha või siis teist rada pidi Ida-Rooma keisririiki ehk Bütsantsi. Praegu võib-olla spekulatsioonid võiks õhku visata just selle mõtte, et, et võib-olla läänemeresoomlased nii soomlased kui eestlased ja mingil määral võib-olla teise kaubade haru juures väina ääres liivlased. Võib-olla natuke hiljem, liivlased võisid olla need, kes esialgu olid, et vahendajaks, sest algusaegadel skandinaavlastega ilmselt oli ikkagi keeruline puhtkeeleliselt suhelda nende Laadoga äärsed ja veel ida poolsemate hõimudega, kes rääkisid soome-ugri keeli, mis tähendab seda, et esimeste kontaktide kimisel võis olla väga oluline roll just läänemeresoomlastel. Tõenäoliselt läänemeresoomlased, nii soomlased kui eestlased oskasid sellel ajal suhelda skandinaavlastega vanapõhja keeles, eks ole. Sest ülejäänud kultuuris nii Soomes kui kui nüüd natukene võib ju arvata, et ka Eestis on selline skandinaaviapärane seos nagu täiesti olemas. Osalus selles skandinaavia sõdalaskultuuris on nagu noh, ütleme minu poolest näiteks sisuornamentika põhjal jälgit Ta või või oletatav, tõenäoline et tõenäoliselt nad oskasid ka keeli rääkida. Ja selliselt oli neil nagu kõige parem positsioon esialgu seda kaubateed nagu käima saada. See võib eeskätt just kehtida siis eelviikingiaja lõppu ja päris viikingiaja alguse kohta, et 10. sajandil tundub, et olid skandinaavlased igale poole nii palju ennast sisse juba jõudnud süüa või, või mis iganes, et siis neil selle vahenduse jaoks enam võib-olla vajadust ei olnud. Aasta. Vas Narva naiste aasta Narva naiste aasta. Ma ei, ma ei ma olla meenu või sa ei. Ja siis ma ei saa anda Isamaa randa oli road siis kaela. Raadik. Ta oli suu, ei saaks, ta vend oli ja su isaks saama. Vaata. Ta Narva naiste. Naiste vasta Kuurama kuuni ka aasta kuhu raha oma, kuhu minna, kas sa ei mina laula ei vasta, ei pea, laula ei vasta ka täimeest. No Peipsi on iseenesest ka väga huvitav veekogu, sest tegelikult oli ju Peipsi ka päris või on praegugi päris suur järv ja väga hästi laevatatav ja on päris selge, et ka skandinaavlased liikusid mööda Peipsi ja ka eestlased liikusid oma laevadega mööda Peipsit. Ja Peipsi järve idakaldal on siis tegelikult ka üks asum, mis on hästi eestipärase materjaliga. Nii et ei saa öelda, et laevad oleks ka siis võõrad olnud idapoolsed Eesti inimestele, sest Peipsi järv on päris suur ja on selgelt näha ka üle järve, on liigutav, tud ja gaasis nende järveäärsete kalmete materjalis, ikkagi on näha kontakte kaugemate aladega, mis ei jää mitte ainult Venemaale, vaid ka siis selliseid alad, kuhu ilmselt tuli sõita mööda merd. Et ilmselt sai mööda Narva jõge ikkagi merele ka. Ja see ei ole ka juhuslik, et hilisemal ajal siis Tartu, kui räägime Hansa Liidu ajast, et Tartu linn oli, siis kontrollis seda kaubavahetust Venemaaga, kuigi ta tegelikult ju otseselt ei jää nii-öelda sinna nagu tee peale ved väikse kõrvalepõike tegema, aga ikkagi see kaubatee, mis liigub sealt mööda Peipsi järve, oli väga-väga vilgas. See võis ka viikingiajal toimida, selle koha pealt on erinevaid arvamusi, et kas võis olla Emajõge. Ja siis mis need väiksemad jõed seal vahepeal on ja siis Pärnu jõge mööda sai nagu terviklikult sellise laevadega läbi tavaveetee. Läti Henrik nimetab küll kõike kokku mater akvaarium, et ehk siis ema vesi, et kõik on nagu üks, üks ema vesi alates Pärnust kuni seal Peipsini, mis võiks nagu viidata selleni, et see võis olla kuidagiviisi veesõidukitega ikkagi läbi. Aga igal juhul see Pihkva kant on täis seda Skandinaavia lastematerjali niikuinii, et selles mõttes küllap see liikumine oli küll üsna tihe ja noh, kes seda ikka kontrollib, kui nad peavad siit Peipsi järvest läbi tulema. Mõelda nagu selles plaanis, et, et kogu maailmas tegelikult oli ju see kultuurijagamine küll kaubanduse, küll sõjakäikude, küll kohaliku elu näol üsna sarnane või miks me räägime viikingite, sest et kas, kas see on kohalik teema või kuidagi tuleb see nagu laias plaanis esile siiski nagu maailma kultuuriajaloo seisukoht. Kui nüüd vaadata, siis ütleme, mina vaatan seda ikka ornamentika mätta otsast, mis on üks osa kultuurist ehk siis visuaalkultuur siis visuaalkultuuri põhjal tundub, et alates rahvasterändamise ajast kujunenud selline loovornamentika ja ilmselt koos sellega kaasnev vaimsus, kujutelmad, ideed, maailmavaade, mida see ornament väljendas, sest see ornament ilmselgelt ei olnud ainult kaunistus, vaid see oli mingit sorti maailmavaate väljendus. Ja see maailmavaade teataval määral või teatavas mõttes vastandus siis sellele antiik-sele ja katoliiklikule pärandile, mis pääses võidule siis frangi riigis kõigepealt ja laienes sealt edasi. Ja on isegi arvatud selline viikingite läände liikumine võis mingis mõttes olla ajendatud frangi riigi eksponsiivsest poliitikast, kus frangid alistasid, saksid ja ohustasid Taani piire. Et viikingite agressiivse läände liikumise taustaks võis mingis mõttes olla selline vastandumine selleaegsele frangimaailmale ja selles mõttes see vana põhjakultuur. Ta on nagu omamoodi ja omapärane kultuur, just võib öelda, terviklik selline tuur koos oma eripärase maailmavaate, oma eripärase luulekunstiga, mida me küll tunneme hilisemast ajast Islandi kirjapanekute põhjal oma saagade jutustamise oskusega, eks ole, või stiili või mille iganes. Ja samuti sellises visuaalkultuuris väga tugevalt omapärane. Ja kui nüüd rääkida, siis kuidas Eesti sellega suhestus või Saaremaaga sealhulgas ja eriti Eesti puhul tegelikult tuleb kindlasti tehagi vahet siis Eesti ranniku maakondade ja siis kagupoolse sisemaa osa vahel. Aga tundub, et sellised Ranniku maakonnad suhtlesid nii palju aktiivselt selles Skandinaaviamaailmaga, et nad mingis mõttes olidki nagu osa sellest, et ka Viidumäe, see nõelte ornament näiteks, eks ole, viitab sellele, et kohalikud tüübid olid siis skandinaaviapärases sõdalaskultuuris nagu oma vaimupidi sees ja sama tegelikult on väga hästi jälgitav tav ka hilisemas viikingiaegses ja eriti hästi on see näha hilisviikingiaasa ehk 11. sajandil kus eestlased hakkavad uuesti panema hästi palju esemeid kalmetesse kaasa. Siis on meil võimalik jälgida seda protsessi ja neid seoseid hästi palju selgemalt. Ja siis on täiesti ilmne, et ranniku Eesti sõjamehed pidasid ennast ilmselt samavõrra sellisteks Põhjala kultuuriruumi kuuluvateks kui võib-olla rootslasedki selle juures nüüd teine aspekt, selline kohalik eripärane identiteet väljendus ilmselt pigem siis ehetes ja eeskätt naiste ehetes mis on, on selgelt omapärased ja kohalikud mis ei ole seotud selle skandinaavia loom, ornamentika aga kuigivõrd, vaid on mingit muud. Laadid selle juures. Ma olen kohalik elanik ja mul oli õnn osaleda või näha seda väljakaevamist ja nende õnnetute meeste kiht kihthaaval lahti võtmist. Tegelikult paljud kohalikud ja koolilapsed vaatasid sellest põlvkonnast, võib-olla tuleb Eestile hulk arheolooge. Aga varasem jutt? Ta meenutas nüüd neid mehi, et 34 meest, kes seal ühes laevas olid ja antropoloog, kes nüüd seal uuris, avastas ühe suure mehe koljus geneetilise väga haruldased efekti. Ja nüüd on Salmel ringi liikumas selline lugu, et sama defekt on singa ühes liinis olemas. Et kas võib sellest midagi järeldada? Me saame niipalju öelda, et on tehtud nüüd Strantsiumi isotoopide uuringuid nende hambaemailis, kaheksa mehe hambaid on uuritud kolm tükki esimesest laevast ja viis teisest laevast. Ja tulemuseks on see, et Need mehed ei ole Saaremaalt. Et hambaemail moodustub sellel ajal, kui sa oled pisike, need on jäähammastest võetud kui nad olid siis kuskil seal pooleteist kuni seitsme aasta vanused, sellel ajal nad elasid mujal kui Saaremaal, et seda see analüüs ütleb, probleem on selles, et neid kohti, mis klapivad selle strontsium isotoopide nagu tasemega on Läänemere ääres rohkem kui üks, ehk siis ei saa öelda päris kindlat kohta, kust nad olid pärit, aga see esemeline materjal, see viitab küll sellele Mälari järvistu ümbrusele, kus on väga palju sarnaseid kohti seal Uppsala kandis ja ja noh, kõik, mis sinna Stockholmi taha jääb. Et tõenäoliselt nad sealtkandist olid. Kuigi päris välistada ei saa ju tegelikult ka seda soome varianti kindlasti ei saa, kuigi soomlased ise peavad oma neid selliste uhkemate relvadega matuseid gaasis seotud lõpuks ikkagi selles veariigiga, et kas nad olid siis otsesõjalased või olid nad ikkagi Svea riigiga seotud. Soomlased. Võib-olla selles ei olegi nii suurt vahet, tegelikult? Jah, tõenäoliselt mitte, et see kultuuriruum oli põhimõtteliselt sama nii Soome edelarannikul kui siis Rootsis. Et viikingiajal võib arvata küll, et ka Eesti sõdalaskond oli sellesama kultuuriruumi osa. Indrek Jets ja Ragnar saage kõnelesid viikingite salapärasest kohtumisest Salmel. Saates kõlas meestelaulu ansambli lüüdürr, Rootsilväärne lündi ja Roar vange. Nii muusika, raadio ööülikool tänab 2016. aasta augustis Salmel toimunud viikingituru korraldajaid. Saate panid kokku Külli tüli ja Taisto Uuslail. Raadioteater 2017.