Finaalkoopia originaal. Tervist, mina olen Jaanelgula läbi vikerraadio kostab nüüd saade, originaal pea ja muide, see on sarjas 74. vahepeal on olnud üks pikk pausi periood, aga no vaatame, millal me järgmist saadet saame teha. Neile, kes saadet kuulavad, esmakordselt meile siis teadmiseks, et saade on muusikaküllane püüan leida lugude originaale ja nende koopiaid, kas siis eestikeelseid originaale ja välismaiseid koopiaid või vastupidi. Rohkem on ikkagi see teine variant minut saadetes kõlanud, aga tänane saade 74. on pühendatud Soome muusikale ja soomlastele. Meie ja põhjanaabrite vahel pole käinud mitte alkoholikaubandus, vaid on liikunud ka väga palju muusikat, nii siit sinnapoole kui vastupidi. Ja eriti kiire oli see liikumine seitsmekümnendatel siis, kui juba hakkas rock n roll'i hõngu jõudma ka Eestimaale siis ikka, kust mujalt vaadati ja kuulati muusikat, kui mitte siis Soome raadiost ja vaadati põhjarannikul Soome televisiooni. Nii et hakkame siis vaikselt pihta. Kõigepealt siis üks lugu, mis on tegelikult alguse saanud Eestimaal ja läinud Soomemaale. Ja see lugu on siis Tallinnasse. Soomemaal Oulus on üks väga uhke ja vahva kollektiiv nimega kassiahastus, kes on ennast tituleerinud kui estofiilid ja Kukerpillide fännklubi. Selle ansambli liider, jõugu Maialanie laulja ja on kirjutanud ise ka laule. Kassiahastus hoolust on tegutsenud juba üle 25 aasta ja kassiahastuses on sellised tegelased nagu joogu Maiala viga, Matti lainen, Raimo kaupila Samuliga Arho, Lilli Maiala annu Maiala, Pekka kähkunen Olaviniemi ja Veli-Matti Moilanen. Kuulame nende poolt salvestatud Kukerpillide laulu Tallinnas sõja, sealt 80.-test kõigepealt siis ikkagi originaal ja siis koopia Kukerpillid ja siis kassiahastus. Tarina. Ada leinab turina Liinamäe tarinade. Ega? Hakka. Ka Louise. No ma läksin Veega tuli. Tuli tuli, tuli, tuli ka. Oli oli, oli, oli. Oli oli, oli, oli, oli ka ja veel. Ja veel ja veel ja nüüd koledad. Teate, ühe korra tuli minna Tallinnasse ja dollar neljade ja panin talle hinnata ja tädi elu kaalu ideega pääl. Ega ega läki meil uuendalaka, Luivee kate luid veega. Luileega. Läbi Burnadile organ, tiiva argan hämargan. Läbi pulganile porgandivargamäel ma organ ei kuulnud, ega ju. Tuli, tuli, tuli tuli, Need olid lõigatud. Juua ei tule, ei tule ega tule. Iluviga. Neymar tema selga lõigatuna lõigata lõigati leivast, emadel oli ka. Ei ole ega ei ole ka. Nüüd pole muud, kui leiti appeni ja leib. Ja nüüd pole muud. Teine laulupaar on meil väga märgiline ja väga tähtis põhjanaabritel rokkbänd Ernas oli esimene tõeline välismaine bändi, keda kunagise nõukogude eesti muusikafännid ja huvilised oma kodumaal oma silmaga näha ja kuulda said. Ernos tuli väljastpoolt ning lõi selle meie Eesti väikese kohaliku muusikaelu täiesti kihama. Tiit Kõrvits on öelnud, et see kontsert oli midagi enneolematut lääne muusikaga. Plaate liikus siin siis juba küll. Aga midagi sellist päriselt lava pealtnäha oli ikka hoopis teine asi. Selle kontserdi mõju omaaegsele muusika tegemisel oli ikka väga-väga suur ja sellest kontserdist ma arvan, kas järgmisel või ülejärgmisel ööl raadiomaja või siis telemaja kuskil stuudiotes salvestati üks Paul, mida teab küll iga eesti muusikasõber Ernasega veel nii palju, et see oli 23. septembril 1968. Kontsert algas kell seitse Estonia kontserdisaalis ja täpselt 40 aastat hiljem oli ansambel Ernos taas Tallinnas ja Estonia kontserdisaalis ja täpselt kell seitse siis aastal 2008 alustas oma kontserti, kus lauldi ka see laul maha, millest ma kohe räägin või siis mida me kohe kuulama hakkame. Loomulikult oli sellel kontserdil 68. aastal kõik kohad välja müüdud, pluss istmeridade vahel ja mina ise seal ei käinud küll, aga ma olen kuulnud meenutusi sellest pluss veel ees. Noh, kuidas ma ütlen, tooliridade ees kontserdilava ja tuuride vahel istusid veel kohalikud muusikud, nagu näiteks Jaak Joala ja Gunnar Graps ja ja teisedki ja nautisid seda muusikat, mis lavalt kostus. Ja siis tõesti paar päeva hiljem ja Eesti raadio mängis juba laulu Maria Louisa Jaak Joala esituses. Kõigivad originaal Hernus Maria Louisa ja siis koopia Jaak Joala ja Maria Luisa. Peagi mu aedes eila. Kui see summuuni emailiga loida ja pidava päeva voi ta veel seisab Väikene vigade parandus kohe ei olnud midagi, paar ööd ei läinud sellest, kui Jaak Joala juba Vikerraadios laulis Maria Luisast vaid ikkagi Maria Louisa oli salvestatud aastal 1969 Jaak Joala poolt. Aga Ernos käis 68. siin. Nüüd läheme oma Soomes peresaatega edasi ja teeme jälle selle vastupidise variandi originaal Eestist ja koopia Soomest. Kunagi salvestas Ivo Linna ühe laulu, mille on kirjutanud Rein Rannap. Rein kirjutas selle lauluvõistluskontserdiga näiteks tippmeloodia tarbeks ja if pidi selle ära laulva seal salvestanud Ivo Linna koos Eesti televisiooni ja raadio estraadiorkestriga ja dirigent oli Rostislav märk. Kuulov muide helirežissöör sellel laulul on Lepo Sumera. Ja see laul kannab pealkirja Vanavaksal Peeter Ilusa tekst on sellel ja if on selle salvestanud aastal 1973. Lähen üle lahe Soomemaale ja leiame, et Eero Raikenen, kunagine rokkar, oma vennaga ja 70.-test soolokarjääri tegev selline poprokklaulja Eero Raitinen on salvestanud laulu-Vanhatalo asemalla aastal 2002 siis kui ilmus plaat või siis helikandja nimetusega Tallinna üksi laulu ja eestist soo, Malaysian arreteestian esitamine. Selle on välja andnud jälle väga toreda nimega plaadifirma kassiahastusest ansamblist me juba kuulsime, aga Plaadifirma Peni koorem on andnud selle plaadi välja 2002. aastal. Kahjuks ei tea ma, kas plaadifirma penikoorem on välja andnud ka plaadi nimega taolinnad kaksi. Vot jään vastuse võlgu, aga igal juhul kuulama siis kõigepealt aastast 1973 laulu. Vana Vaksal laulab Ivo Linna. Teksti on teinud Peeter Ilus ja Rein Rannap on kirjutanud selle toreda ja kauni meloodia ja arranžeeringu teinud ka loomulikult. Ja siis koopia Soomest Eero Raitinen Vanhalla aseme alla ja aasta oli siis juba 2002 soomekeelse laulu teksti on kirjutanud Sami Soro. Ja ennast valmis sest vorst peatu pro vanas vaksalis sees. Ja võta, prügila on sama lihtne ta. Nii nagu la kuudes meil Raumenda Äravi. Ja okski avale. Miski, ärkab ta siis veel need ja olengi vanas vaksalis. Kas ta lõuna ajal ma või kui noor või vana rasvasaalis? Vaara ja milles astusin. Lahulavat liigu neeldi laudel kinda ja olen juba Ulila kujuna saanud, ka. Vaatan ma küll. Teema jaotali lehti. Kui läheb nii Ja kaudu ta haava. Uretaan. Geoloogi muud ei ela enko. Tsemendi. Loen tõela. Tizekslike. Pool saadet tehtud pool saadet veel ees kuulama veel Jaak Joalat, aga sedapuhku sellist hoogsat laulu ja see laul on ta sama nime kannab sealhulgas soome keeles. Kuigi soomepoolse ta laulu esid talid, rahvuselt venelased on siiski kirka ja Sämi pabitsin ikkagi soome lauljad, midagi jää, jää parata ja see on siis tõesti laul aastast 1972 süks veel selline lauluvõistlus Soomes toimus ja Sämi pabitsin pani selle nii-öelda kinni, ehk siis võitis ära. Ja hiljem nad salvestasid koos vennaga selle laulu tänna kirkaga. No kui siis Sämi kohtadel rääkida, siis Sämi pabitsin, tema õige nimi oli Aleksander pabiitson. Nende vanavanemad pist emigreerusid tsaariajal sinna Soomemaale ja kirka on siis grill pabiilsem. Nii et neil oli veel kaks õde ka ja nii edasi, aga sellest on hoopis eraldi teha kirkaste samist ja nii edasi. Soome lauljatest me oleme praegu ikkagi selle laulu juures ja ega ei olegi midagi pikemalt rääkida. Symbol muusika, popmuusika, salvestajad ja tänasel päeval ta produtsendid kuulsid üle lahe toredat hoogsat laulu, 72. aastal tehti kohe eestikeelne tekst peale ja laulis selle ära, Jaak Joala. Ikka sama nime all ta. Kuigi jah, eestikeelses pealkirjas on lihtsalt ta ta ta Ta kaks tähte siis soomekeelsel pealkirjal on ta ta ta ta ehk siis tee kahe, aga tee ühe haaga, C2, aga tee ühe aa'ga, vot kui eriti täpne olla. Ja kuulame siis originaali ja siis koopiad kõigi Valto laulavad vennad Sämi ja kirka, pabitsin laulu ta. Ja siis juba Jaak Joala laulu nimega ta. On meelde Vormikaarti ma ei näe maaka. Eme veel. Nii. Juurekaelatulega. Ivo Linna seitsmekümnendad ja Soome muusika, mida see tähendas tolle aja popmuusikule? Oi, sõber, see tähendas väga palju lihtsal põhjusel. Kõik ahmisime ju vaadata Soome televisiooni. Ja ma ütleks, et nii kursis Soome popmuusikaga, kui me olime seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel ei ole oldud ei enne ega pärast. Ja kui tulid ikka lavale Harri käins youisel, Leskinen, Mikko Alatalu 60.-test Me teadsime Irwin kuudmanit ja kogu seda seltskonda jussi Raitist ja venel Eero ka, muide Aero jussi Raitynanud. Ja seal oli see asi. Kuna me teadsime Soome televisioonikava Saated on eetris. Selleks ajaks joosti koju, pandi televiisor mängima ja igaks juhuks ühendati juhtmega kassettmakk või siis suur sündimas. Ja me võtsime sedasama muusikat peale, see oli meie uks, esimene uks läände. Muidugi me kuulasime ka preili ja Luksemburgi ja muid jaamu. Aga see Soome hääli kuidagi kodune keel on varas võitu. Ja tänu sellele soome muusika läks ikka meile väga väga peale küll ja ma arvan, et väga paljud eesti muusikud üldse tollal otsid seda šnitti soome pealt, ütleb sulle midagi, kuupäev 23, september aastal 1968, Estonia kontserdisaal. Ütleb küll, aga ei ütle ka. Sest siis ma tean, et esines ansambel Ernos Estonia saalis, aga mina olin Truuvisti Tartus ülikoolis ja kuna tollal informatsiooni levikuga oli, nagu oli, mina sain sellest Herlase kontserdist teada, pärast kujuta pilti, Tallinnas oli selline kontsert, kõik läksid hulluks seal saalis. Aga siis oli hilja, ma oleks muidugi tulnud hääletades Tallinna Popi ja aga ma ei tea sellest midagi ja see oli tükk aega selline legend just, et mis, mis mõjus, andis eesti muusikale? See andis sellist mõjuvad. Võib-olla see võrdlus on väga halb, aga omal ajal me teame, olid hinnas need inimesed, kes kuulutasid, valetasid või mitte, et mina nägin Leninit. No pärast oli selline seis versele Hernase kontserti, mina käisin hernose kontsert, see fluidum kestis tegelikult mitu aastat veel takkajärgi, nii et noh, kui sa ei olnud käinud seal, siis seal ei olnud ühtegi Umbeslik mõjuliga soomlasi, täname selle toreda muusika eest, mis nad meile tookord andsid ja loomulikult tänama, sellepärast et. Ma olen üsna mitut Soome lugu ju tõlkeversioonis laulnud. Ja soomlaste muusika on kihvt ja ta on, nagu ma siin ennem neid nimesid nimetasin. Tan pakkunud igast muusikavaldkonnast tippe. Ahjucadolonen, suurepärane kitarrist, eks ole, kõik need liigvam ja tasavalan presidenti bändide Jormas ja ja muidugi need epu, normaali, lille me kõik see lordi ja kas Velordi, et nende valik on olnud väga hea, nende valik on suur ja sealt on tõsiselt olnud palju õppida kirka, pabitsial ja, ja kõik need suured tähed nendel, nii et väga-väga-väga head muusikat on Soome viimase 100 aasta jooksul teinud. Viimane küsimus, tosid, arvetuksin. Et mis lugu see on, jah. Ma panen selle kohe mängima ja see on see lugu, mille leidis Tõnis Kõrvits. Ilmselt kuulates Soome raadiot Irwin Goodmani suurepärast esitust. Ja ma olin siis väga noor poiss, oli aastal 72. Ja, ja siis ma töötasin Eesti raadios. Ja minu hea kolleeg Priit Aimla, Priit Aimla, kirjutas siis sellele laulule eestikeelsed sõnad. Kui me räägime samast merest ja mispärast selgus, et see laulutekst oli Priit Aimla esimene lauludega, vot nii ja ma laulan seda ma ei tea siiamaani vot nii. Aga laulandika samas võtmes mitte ei ole lolliks läinud, nagu seal vahepeal püüdsid seda teha või produtsendid tegid, produtsendid tegid sellest mingi koleda tümaka loo. Aga hakkame sirvinil on see? Ervin on väga õige, me oleme seda vahepeal keeranud sellise, noh et oleks tantsulisem, lihtsalt sama lampi sobib, sobib, sobis, aga, aga minu meelest Aimla tekst on suisa suurepärane. Jaa, jaa, mäletan kuidas me seda raadiomajas lindistasime ka. Ja seda ei vaja ühe televisiooni saate jaoks. Ja pärast, kui see lugu minu poolt laulduna sai, siis televisioonis ja ehitatud, siis Tõnis Kõrvits ütles niimoodi, et vot jube kahju, et selle asjaga läks nii kiireks, sinna oleks pidanud Vice veel kitarriga peale mängima, et oleks seda sahtlemist rohkem olnud. Aga, aga nii ta läks ja ja rahvale läks see lugu tegelikult päris hästi peale, aga see oli niimoodi, et sa hakkasid seda ennem laulma, kui sa salvestasid? Ei kindlasti mitte. Mul on, mul on, mul on mingid ajalised käärid siin, mul on salvestus Kuressaarest kohtumisõhtult. Rameeto avalik salvestus, kus on noor Ivo Linna, eks ju. Ja rahvas küsib ta käest küsimusi ja küsib su käest keegi, et mis on su lemmiklaul ja sa ütled, et ei ütle midagi, hakkad itsitama ja rahvas hõikab saalist hirma, aga kuidas nad said 70. seda Ilmat juba sulle pakkuda, siis sa ütlesid, et ei, see ei ole lemmiklaul. Või on lihtsalt, kuskil on arhiivis kuupäevad valesti. Seal ei, ma mäletan, ma olin siis sõjaväest puhkusel. Pidi olema 70, nii et äärmisel juhul sõpruse puhkus või sellega 71 sügis. Aga võimalik. Kuule, mina, mina loen siit, et seal on 23 10009 70 23 oktoober ja seal võib olla mingisugune udune asi, aga aga raha anud selle loo, aga ei, ma ei saanud laulda. Rahvas teadis, et sa oled seda laulnud ja ta ütles, et seal oli. No mina, aga ma ei tundnud 70. aastal Priit Aimla, et ma ei teadnud sellest loost mitte midagi. Aga miks seal on mingid käärid, ta peaks seda lõiku kuulama ise ise üle. Kas see rahvas ikkagi hüüab hirma? Et see ei saa olla? Kuulame, kuulame nüüd ma. Tule üksinda tee keskele, vaid võtame kaasa Ivo Linna ja tuleme kahe mehega palun. Ning kui kaua te tegelete lauluga varasest lapsepõlvest saadik? See vastus rahuldas, ei rahuldanud mitte täielikult nii. Laval esinedes ma hakkasin kuskil keskkoolis seitse aastat tagasi hakkasin laulma ja siis siis edaspidi läks ka igasugustes räbalates ansamblites ja siis lõpuks palli juhuse tõttu siis natuke suurema publikatsioonid. Järgmine küsimus teie lemmiklaul. Irma küll ei ole. Nonii, mis ütled, see saade, mida me praegu kuulasime, ei ole tehtud aastal 1070, ma ütlen, et seitse aastat tagasi ma lõpetasin kooli ja lõpetasin kooli 67, liidame seitse, seal 74, see on tehtud seitse ja neli, siis eramaa on juba kaks aastat kõlanud ja, ja, ja et vot säänse vanema Ivo Linna ja paneme pihlamägi ja see oli siis minu viga. Aeglased Ma mäletan seda intervjuud, kahte erinevat asja, ma võisin nad nagu lahku bee olla kiirmood, mis ta mulle siin annab. Nii. Vikerklubi Käärikul. Mitte 74 ja soo rõivalegi Kuressaare ja vikerraadio. Saatejuht küll just saatejuht Olavi Pihlamägi toimetajaid, palju, Selberg just aitäh, vähemalt fantast. Ajaloo ajaloo panna paika igal juhul, nüüd on siis meil vaja mängida seda laulu, millest nii pikalt juttu olnud, aga näed, ei ostsime tõepärane ka, noh, see on ju, see oli suurepärane. Suurepärane, kiidaks ja kedagi igast Toodonoin. Hüva soomi. Arv. La. Võime leina. Kuule punas. Jälil. Ja kirglikult. Ja. Armuloo. Ja too Värmil Saab vis, kui võimsaks saab. Zahkna ja tao Värmile. Una Porsces kuivad kuin Mariaatomaatika ja katsed kuumem kui lubaga. Jälge. Oi-oi, firmaga Eibaarne emmel kind. Targo toksiine rüüstab. Ohuvad kuiv Bildan ja tara ja IKEA värst varma kinnaku. Gerrard Ferry pirakas tuul, jooksin kaupa, on asendunud opa. Jooksed laevu, ei luuleta. Aitäh veelkord ihvile, saime selguse majja. Mina olin lihtsalt kaks erinevat saadet segamini ajanud, aga nüüd on see paigas, sinna ka jääb. Ja tänase toreda Soome sõbraliku saate viimaseks looks oleme valinud ühe laulu, mille on kirjutanud eestlased ja soomlased on sellest väga toreda läbi teinud ja see lugu on kirjutatud juba kaheksakümnendatel. Autoriteks Riho Sibul. Kahelik ja teksti on kirjutanud Peep ilmet, juba teadjamad muusikasõbrad saavad aru, et tegemist on ühe Ultima Thule lauluga. See on kuutõbiste tants ja selle tantsu soome versiooni tõi mulle Jaak Ahelik siin aastaid tagasi. Ja Soomes tegutseb selline okei punt nagu riiessaa. Ega rohkem ma sellest kollektiivist midagi eriti ei teagi, aga nemad on siis selle laulu soomekeelseks ära teinud. Nüüd siis mängingi originaali ja siis seejärel koopia. Kõigepealt Ultima Thule ja Kuutõbiste tants, autorid, sibul, ahelik, ilmet ja muide, siin on sellel salvestusel kaasa lööb ka Peeter Volkonski, kes teeb kurgulaulu selle muusikapala sees. Paha lugu on ise salvestatud aastal 1988 Tartukümnendatel muusikapäevadel Vanemuise kontserdisaalis. Ja kui päris täpne olla, siis 11. mail ja koopia tuleb siis Soome ansamblilt riiessaa ja veri. Veljed on siis selle loo soomekeelne pealkiri ja Soome teksti on kirjutanud Encio vaadanen. Soovin teile kõike kaunist, kohtume kunagi tulevikus. Et äkki kõigile nuiana