Originaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Ahoi kõik kuulajad ja muusikasõbrad kätte on jõudnudki saade, originaal ja koopia, mina olen Jaan Elgula. Sedapuhku on see saade selline natukene ümmarguse numbriga, nimelt meil on käes juba 70. saade, muide. Nii et selle koha peal võiks teha üks väike aplaus. Aitäh, aitäh, aitäh tõesti aplausi eest, aga nüüd on vaja siis nii-öelda härjal sarvist võtta neile võib-olla, kes seda saadet esimest korda kuulevad. Siset saade, muusikaküllane mängin siin kahte laulu, paari ühte originaali ja teist koopiat püüan jõuda juurteni välja ja selleks, et ma sinna jõuaksin, on mul väga suur abistajaskond, nagu öeldakse, minu Facebooki vennaskond, kes aitab ja annab igasuguseid toredaid ideid, jaga loomulikult teisi tegijaid, kes on samast kirest nii-öelda nakatunud, et otsivad lugusid ja nende nii-öelda juuri, ehk siis algversioone. Aga selle saate tegemise juures on tõesti väga vahva asi see, et eelmisel nädalal panin enam vähemalt playlisti kokku, et millistest lauludest jutt, gluteen. Ja võta näpust, tänaseks on see playlist hoopis ära muutunud, hoopis teised lood, võib-olla mõni eelmise nädala mõte jäi ikka sisse. Näiteks alustame siis ühest mõttest, mille sain ma rocki vennaskonnale täpselt ei mäleta, kes selle üles viskas, aga Vello Salumets kirjutas sinna tegelikult järgmise, populaarse Eesti laulu. Algversioon oli hoopistükkis instrumentaalpala ja me räägime laulust, vanderlan, pain naid. Nii et see on üks väga populaarne laul, mis sai alguse 60.-te esimeses otsas pärisnimed. Üheksandal jaanuaril 61 oli see laul juba jõudnud olla kolm nädalat Billboardi tabelis ja päris kõrgetel kohtadel sellest ei viitsi rääkida, neid numbreid ei ole niikuinii vaja teada, kes tahab, võib ise jälgida, jääda, aga see näitab seda, et see lugu oli siis, ütleme 60. juba valmis ja vandele seal on tegelikult tõesti jah, selline instrumentaalversioon algselt, mille esitas pöördkemfarty orkester ja hiljem juba tehti siia aga tekst peale, noh näiteks Louis priima laulis sedasama laulu juba aastal 1961 ja nüüd on rajanud oma versiooni teinud ja selle eest on teinud ka oma versiooni Engelbrecht, Hampertink. Aga eesti keeles on seda laulnud loomulikult Silvi Vrait koos ansambliga Fix Silvi Vraidi. Fixi versiooni me selles saates ei kuula, kuigi me kuulame Silvi Vraiti küll selles saates, aga natukene hiljem kuulame hoopis selle loo kõige esimese eestikeelse salvestuse. Selle on siis salvestanud aastal 1962 Klara koter koos noore tüdruku Marika Tombergiga, Aleksandr Rjabovi. Orkester on taustal mänginud. Ja tõesti, see oli siis aastal juba 62, kui 60, eks see esmaettekanne kõlas kontserdiorkestri poolt siis päris kiire minek sellele laulule, ilus laul on ta ka. Hakkame siis pihta, kuulame kõigepealt originaali kantslerite orkestrit ja siis sinna otsa selle laulu esimest salvestust eestikeelsena Klara kotteri, Marika Tomberg ja laulu nimi on imedemaa öösel. Kui eelmise laulu paari koopia jõudis Eestisse vähem kui aastaga, siis järgmise laulu paari eesti versiooniga oli natukene pikem aeg. Nimelt jõudis laul meile raadiosse ja meie raadiotes umbes kolme aasta pärast pärast esimest selle loo esitust. Laul nimega Kaarn ehk siis laul, mille ka tegi oma tähelennu Lynn Anderson. Tegelikult sündis 69. aastal lenn Anderson küll ise, kuidas selle laulu 70. on olemas ütlus, et ükski prohvet pole kuulus omal maal. Nii võib siis paralleeli tuua sellesse saatesse, et ükski originaal pole nii populaarne kui mõni järel tehtud versioon. Nii kehtib ka selle laulu osas nimelt linn. Anderson ei ole sellel laulu esmaesitaja, vaid selle laulu pani plaadi peale 69. aastal José ise seesama mees, kes selle lauluka kirjutas kuigi ilma erilise eduta plaat ei müünud hästi, pärast seda ka püüdsid teised meesartistid seda laulu laulda, kuid jällegi ilma eduta. Ja siis tuli linna, Anderson tegi oma versiooni sellest ja see läks kohe maailma. Sellest linna Andersoni versioonist sai ka eeskuju meie Eesti popmuusika suurkuju Kustas kikerpuu, kes pakkus seda laulu laulda Tiiu Varikule ja lugu salvestatigi. Aastal 1972 eestikeelsena eestikeelse teksti tegi Tiiu Varik ise seda kaunist lauluna eestikeelsena laulnud veel ka hiljem Marju Länik ja samuti ka üks artist, kes varjab ennast nime taha. Anne. Ja seda laulu on muidugi välismaal laulnud päris päris paljud artistid. Aga kuulama siis siia selle jutu juurde kõigepealt Tiiu Variku versiooni sellest laulust. Ja see on siis aastast 1970 kas ja sinna otsa kuulame siis, kuidas autor ise seda laulu tõlgendas. Aasta oli siis 1969 ja lauljaks Joe sous laule. Siis saatega edasi ja nagu saate alguses lubatud, nüüd saab laulma Silvi Vrait. Silvi Vrait tähistaks 28. aprillil oma sünnipäeva. Aga nüüd meie tähistame Silvi Vraidi sünniaastapäeva kahjuks. Aga aasta oli siis 1994, kui Silvi Vrait tegi oma esimese plaadi mille stiiliks võiks panna kantri. Nad tegid selle ansambliga justament. Plaani peal on 13 laulu. Plaadi nimi on mõnus ja soe. Plaadi esimene laul, mõnusa sooja on originaal ja plaadi viimane laul. House jäänud vorm on koopia. Aga seda laulu paarima teile ei mängi. Mängiksin plaadi pealt laulu number seitse, mille nimi on vahel, saatus on helde. Selle laulu eestikeelse teksti on teinud Peep Liblik. Nagu paljude Silvi Vraidi laulutekstid näiteks veab vanker mööda ilma laule ehk siis kantrivankrilaul. Nii ka siis selle plaadi peal on paljud tekstid Peepliblikult. Ja selle loo originaal viib meid Jon parti manu. Kuigi selle loo tegemise ajal Jon Haieti versioonist ei teadnud ööd ega mütsi, ehk siis mitte midagi. Aastal 94 ikkagi internet oli lastekingades. Ja kuskilt informatsiooni polnud saada, ainult liikusid kassetid ja võib-olla mõned esimesed CD-plaadid. Meie kuulasime seda laulukavasse võtta JFK faili versiooni sellest laulust. Nüüd on aga tulnud Türilt Harry aardelt signaal, et selle laulu esmaesitaja on ikkagi laulu autor John Haieti ise. Ja ilmselt on siin sama asi nagu selle roosiaialauluga. Autori enda versioon polegi nii kuulsaks saanud kui mõned teised esitused, nagu näiteks C7 vait ja selle koha peal. Tuletaksin meelde, kuidas Silvi seda laulu laulis 94. ja sinna juurde panen siis mängima laulu originaali mille on siis teinud Johanna haiget. Ja tema on siis väga kuulus laulukirjutaja. Laulan laulud, väga paljud artistid, nagu näiteks Bob Dylan, Charchers Raik kuudel linna rong, poniraiet, Eric Clapton, piibi king, Joe Bonna Massa, Willie Nelson, no nimekiri on väga-väga pikk ja väga uhke. Et järelikult on väärikas, väärikas laulumeister ja samuti on ta kitarrist, pianist ja laulja ise teeb ka kontserte ja annab heal meelel omi laule teistele laulda. Kuulama siis kõigepealt Silvi Vraidi versiooni sellest laulust, mille nimi on The Crash. Ja siis selle laulu originaali ehk siis esmaesitust laulu autori Enda John Harrieti esituses. Just täna käis mul siin stuudios külas Anne Erm, ajasime ta ka jazzkaare juttu ja kui Anne Ermi nägin, siis tuligi mõte, et võiks midagi kollaasilt mängida. Ja miks kollaaž on ju väga legendaarne eesti vokaaldžässgrupp. Ütleme, et kollaaž oli esimene vokaalgrupp, kes pühendas ennast Tšassilejas ringile ja väga vahvad olid ka kollaaži rahvamuusikatöötlused. Mõtlesin, et panen sellesse saatesse mõne kallaasi laulu ja miks mitte mängida sellist toredat laulu, mille nimi on akvaarius. Seda kvaruse laulu kollaaži esituses, mis salvestati aastal 1970. Seda kuulates on selline tunne, et tõesti need inimesed, kes selles kollases tol ajal laulsid pluss ka taustajõud on väga vahvalt lõbutsenud. Vähemalt seda laulu tehes siin ees esimene otsa kohe väga põnev, stereo efektne, kujutage ette, aasta oli 70 stereo efektne klaveri sisemuse. Kuidas mõtlen mängimine või klaveri sisemuses mängimine ja siis tuleb laulsin otsa. Et selles mõttes nad olid nii-öelda novaatori ja leiutajad. Ja kui minna selle laulu originaali juurde, siis me jõuame välja sellisesse muusikali nagu hea, ehk siis juuksed minu meelest näe midagi. Olen mänginud sellest muusikalist veel ennem mõnes originaale koopia saates. Aga seal selles muusikalis oli siis selline lugu nagu Buaarius ja et muusika läheb paremini, pileteid müüks, oli vaja ikkagi laule esile tuua muusikalist. Ja nii salvestaski selle laulu viies dimensioon nimeline grupp. Kuigi nemad võtsid jah veel ühe loo sealt juurde, siis tegid väikese kaheloolise popurrii. Nendel see lugu oli siis pealkirjastatud akvaarius, kaldkriips Lätashansain in, aga kollaaž tegi siis ainult akvaariumi ära. Ja kui me läheme originaali juurde, siis jõuame aastasse 1967 ja nagu ma juba ütlesin, siis ansambel kollaaž salvestas selle laulu 70., nii et kolm aastat vahet ei jõudiski hea maailma muusika raudse eesriide vahelt meie maale kuulama siis kõigepealt originaali ja viies dimensioon akvaarius. Shanghai in siis kollaaži variant sellest laulust ja kuulake seda esimest stereoefekti, muide me saame ka raadio paratuure häälestada. See klaveri sisemuses mängimine on meie raadioaparaatidest peaks olema paremas kanalis. Saade hakkab selle kaubale otsa saama ja ruttu-ruttu veel viimane laulu paar. Läheme aastasse 67, kui Vello Orumets salvestas Eesti raadio stuudios ühe Emil Dimitroovi laulu. Muide, ta salvestas need Dimitroomi laule veel mitmeid. Aga täna räägime siis ühest laulupaarist. See on väga vahva laul nimega meie signaal, muide Mildi metropoli Vello Orumetsa hea sõber ja kunagi Vello rääkis, et nad olid tihedas kirjavahetuses. Incognito käis Dmitri mitu korda ka Tallinnas tal endal külas ja nii käis ka Vello Bulgaarias, kust siis Emil Timetrov pärit on. Aga nüüd siis ruttu laulu juurde, see on salvestatud, nagu ütlesin, 1967. aastal, eestikeelse teksti on teinud Vello Orumets ise. Taustal laulab ansambel Laine, kelle solist Vello tollel ajal oli. Laulu nimi on meie signaal ja laulu originaali laulab, nagu juba ütlesin, laule autor Emil Dimitrow ise. Nažijat signaal on siis bulgaariakeelne loo nimi ja ilmselt ma pean nüüd pead ei anna. Ilmselt oli see laul pärit samast aastast ehk siis aastast 1967. Selline oli originaal ja Coop pea 70. saade. Kohtume juba kunagi tulevikus. Me kohtusime suvel. Temal olid suured sinised silmad ja mina armusin. Ma kinkisin talle väikese saladuse laulu, mille pühendasin talle. See laul sai meiega kohtumiste signaaliks. Suvi möödus aga kiiresti. Saabus september ning minust sai sõdur. Praegu pole veel ei tea ma midagi, olen teistele. Veel eile oli sõduri ma nüüd koju ritta ning sinu haldjast ja itaati. Su akna alla tuttasy kuitenkin seisis seal.