Tere, me oleme nüüd jätkamas oma rännakuid seal Sise-Aasia avarustel, seal Mongoolias ja eelmises saates oli siis juttu nendest Pedja kõrbete ja mägede loomadest, keda ma seal kohtasin. Mõned olid päris suured nagu kaljukitsesid, jälle väiksed nagu liivahiir, aga põnevad olid nad kõik ja igaüks kohanenud selle karmi ümbrusega, mis seal Mongoolias on. Aga täna tahan ma hakata lahti harutama Mongoolia ajalugu, seda teemat jätkub päris mitmeks saateks seal hästi pikk ja värvikas, aga praegu alustaksin siis Tšingis-khaani aegadest ja veel varasematest aegadest enne Tšingis-khaani Tšingis-khaani nimi, see ütleb vist igaühele midagi. Ja huvitav on see Need hordid tegelikult mitte kunagi Eestisse välja jõudnud siis meie rahvapärimustes on lugusid peni nukkidest, koera Koonlastest, need pidid olema niisugused inimese kehaga ja koera peaga sellised koletised. Ja ma arvan, et nad on seotud nende ida poolt tulnud selliste pilusilmsete arusaamatute olenditega. Kunagi nad tulid võib-olla ka Eestis, ütleme, vene vägede koosseisus seal Liivi sõja ajal nii, aga Euroopasse tulid nad palju varem ja kogu Euroopas. Bach tundis sealt ida poolt tulnud rändrahvastest sõdalaste vastu sellist ta lausa sellist üleloomulikku, hirmu ja paanikat, nii et see on sügavalt Euroopa rahvaste mälusse jäänud ja siinkandis neid tavakeeles nimetatud Sis mongoli-tatari rändrahvasteks. Tegelikult olid nad mongoli ja türgi rahvad ja väga tihti olid nad algselt pärit, et just sealtsamast Mongoolia kandist ja siinses saates siis tahan sellest rääkida ja samuti siis sellest, et kuidas seda Tšingis-khaani mongolid ise hindavad. Nii et niisugused on need tänase saate. Siin kuuldus nüüd seda mehist ja meie jaoks eksootilist mongoli kõrilaulu mongoli keeles, aga selle sisu on mul teada ja see kõneledki tegelikult singis Khanist üks nendest lõpututest Tšingis-khaani ülistuslauludest, mida ka praegusel ajal seal lauldakse. Ja selle laulu sõnad on umbes niimoodi, et singist on õnnistanud igavene sinine taevas ja ta ise on tõusnud ülevaks jumaluseks. Noh, selline lausa võiks öelda, usuline laulja ja kui sa seda tausta ei tea, siis mõtled, et sellised kõmisevad ja liiga suured ja õõnsad sõnad. Aga mongolite jaoks see niimoodi ei ole. Võtame kas või sellesama väljendi igavene sinine taevas ühes varasemas Mongoolia saates ma õieti rääkisin sellest, et praegusel ajal ka turismifirmad, kes tahavad Mongooliasse turiste meelitada, kasutavad seda väljendit sinine taevas. No Mongoolias ta tegelikkuses ongi väga tihti pilvitu. Aga mongolite jaoks on sellel hoopis palju sügavam tähendus. Ja Ta on, võiks öelda isegi mongolite usu üks nurgakive, umbes selline veendumus, et ümberringi on palju üleloomulikke jõude, aga need kõige vägevamad, need asuvad seal üleval kõrgel sinitaevas. Nii et mongolite jaoks see tähendab lausa nagu mingit kosmilist väge. Ja selle igavese sinise taevaseadustega ei tohi iial vastuollu sattuda ja sellega tuleb elada kooskõlas. See on mongolite sügav veendumus ja praeguselgi ajal paljud usuvad seda. Ja see singis on ülev jumalus mongolite jaoks paljude jaoks tõesti nii ongi, aga ta ei ole mitte ainult selline üleloomulik, pooleldi jumala staatusega isik taan ajalooliselt täiesti kindlasti olemas olnud ja ta tõepoolest tegi ajaloos suuri asju, ühendas oma võimu alla mongoli hõimud, liitis nad üheks rahvaks. Ja oli kahtlemata erakordselt andekas, kas väejuht, nii et ajaloolased ütlevad, et ta on kogu inimkonna ajaloo suurtest väejuhtidest üks kõige andekamaid ja selle tõenduseks natsism tihti väidavad, et oma elu jooksul ei kaotanud Tšingis-khaan mitte ühtegi suurt lahingut, kuigi ta pidas neid lõputul hulgal. Aga vähemalt nendest suurtest otsutavatest ei kaotanud ta tõesti mitte ühtegi ja teate, miks, sest tal oli oma kindel põhimõte. See oli selline, et lahingusse minna tuleb siis kui oled kindel, et sa võidad. Et sa pead enne lahingut suutma täiesti neutraalset, hinnata olukorda ja ausalt ja täpselt ja kui tundub, et võid kaotada, siis ei lähe lahingusse, pigem jätad ara mulje, ootab paremat hetke ja siis, kui on selge, et võiduvõimalused tõesti paistavad. Vaat siis saad lahingusse kartmatult raevukalt kõike mängu pannes. Ja seda reeglit, raudset reeglit õpetas Tšingis-khaan ka oma poegadele ja oma väejuhtidele. Ja ajaloolased ütlevad, et tõesti see oligi üks põhjusi, miks need mongolite sõjakäigud olid tihtipeale nii võidukad. Nad lihtsalt oskasid oma riske kainelt hinnata. Vaat niimoodi. Aga kui mõelda, et praegusel ajal, kes Tšingis-khaan mongolid silmis on siis võiks öelda, et ta on ühtaegu nii jumalik eepose kangelane ja samal ajal oma rahva ühendaja ja võrratu väejuht, nii et kui tuua võrdlus niisugune julge võrdus siin eesti muistsete rahvuskangelastega siis nagu selline tegelane, kelles on ühendatud nii kalevipoeg ja Lembitu. Aga kui me nüüd mõtleme jälle selle peale, et kui möödunud suvel, kui ma seal käisin siis ma nägin tohutult palju selliseid paiku, mis olid kuidagimoodi seotud Tšingis-khaani nimega. Seal oli ka siis selliseid organisatsioone ja sündmusi, mis olid selle mehe nimega seotud ja muidugi tohutul hulgal igasuguseid skulptuure ja kujusid. Ja võib-olla see mongolite praegune elevus tuleb sellest, et ajalooliselt on see olnud väga lühike aeg, kus nad on saanud vabalt oma rahvuskangelast ülistada, sest kui me mõtleme selle Mongoolia ajaloo peale niimoodi sadade aastate jooksul siis viimaste sajandite jooksul on Mongoolia olnud alati mingi riigi osa, kas siis Hiina või mõne teise riigi osa. Ja siis, kui Mongoolia saigi seal kuskil peaaegu 100 aastat tagasi iseseisvaks vormiliselt noh, see oli see sotsialistlik Mongoolia, tegelikult me teame ja ta oli Nõukogude Liidu ripats ja mitte sugugi iseseisev ja kõigil nendel aegadel, ka selle sotsialistliku Mongoolia aegadel ei tohtinud Tšingis-khaani nime avalikult mitte kunagi kiita. Seal sotsialistlikus Mongoolias tembeldati see otsekohe natsionalismi õhutamiseks ja sellest võidi vangi panna ja pandi ka nii, et alles alates seal kuskil 90.-test aastatest, kui siis Mongoolia hakkas ümber muutuma kapitalistlikus kooliaks, nagu me seda praegusel ajal teame. Alles siis algas Tšingis-khaanibuum ja see ausammaste püstitamine igale poole kui mõtlen kasvõi sellesama Mongoolia pealinna Ulaanbaatari peale seal keskväljakul, kus ma päris palju ringi kolasin, selle nimeks on just nüüd pandud Tšingis-khaaniväljak ja sealsamas servas on ju Mongoolia valitsushoone ja seal sammaste vahel istub siis hiigelsuur Tšingis-khaani pronkskuju. Ma seisin selle kuju ees ja tahtsin teda hulk aega ja, ja ausalt öeldes mulle ta mõjus natukene hirmutavalt on niisugune laiutav sellises väga võimsas toolis suured hõlstid seljas, vaatab sealt siis üleolevalt alla kõikide teiste peale. Aga need Tšingis-khaani kujusid on igal pool ja kõikjal Mongooliasse, kui mõelda, et mis on nendest see kõige-kõige suurem, siis kahtlemata on see üks niisugune monument, mis asub sellest Tulan patareist 50 kilomeetrit ida pool ja seal mega käisime. Ta asub seal, võiks öelda keset steppi keset lagedat steppi, nihukesed, lamedad künkad. Ja kui autoga tuled, siis hakkab ikka väga-väga kaugelt silma. Miks ta sinna pandi, selle põhjuseks on niukesed legend. Ja see legend räägib siis sellest, et siin kohas olevat Tšingis-khaan kord leidnud Kuldse käepidemega ratsapiitsa ja see oli olnud talle siis nii siukseks taevaseks Endeks, et tema ülesandeks saab olema Mongoolia hõimude ühendamine. No kui tuled siis sealt kaugelt autoga mööda seda lagedat steppi siis alguses, kui sa seda väga kaugelt näed, sa ei saa üldse aru, mis asi, see on tal liiga suur, ta on nagu mingisugune kangastus, nii et sinise taeva taustal on mingisugune tohutult suur monstrum, see veel kiiskab seal päikese käes väga eredalt. Ja siis, kui lähemale jõuad, siis saad aru ja et see on ikkagi ratsamonument. Ja seal istub siis päratu suure hobuse seljas pika mantli ja mongoli mütsiga mees ja toetab kätt siis niisugusele sauale. Ja need hobune ja mees paistavad olema justkui hõbedased ja see saun, see on siis kuldne. No see saun siis jah, seesama vastavalt sellele vanale legendile see ratsapiits. Aga see ratsamonument ise asub veel omakorda ühe tohutu suure hoone katusel. See hoone on niukene ümar ja meenutab oma kuju poolest mingit Rooma amfiteatrit. Ja ja siis hoone ja seeme monumente omakorda nendel asuvad ühe künka tipus ja sinna tippu viivad siis niisugused väga laiad toretsevad trepid. Ja kui sa väga kauget kõik seda näed tervikuna siis need inimesed seal all, kes seal ringi sebivad, need turistid, need on nagu mingisugused sipelgad, kes on ümber oma pesakuhila. Nii et see on tõesti nagu mingisugune unenäoline pilt, sa ei usu oma silmi. Aga ometi nii ta on. Ja tegelikult on ta kõige suurem ratsamonument kogu tänapäeva maailmas. Tema kõrguseks on 40 meetrit ja ta on üleni valmistatud roostevabast terasest ja ta valmis 2008. aastal ja ta on ehitatud täiesti eraalgatuse korras. No kui me siis oma auto sinna ära parkisime, treppidest üles ronisime selle Colosseumi moodi hoonesse sisse läksime, siis selgus, et seal oli hästi palju ruume, aga osa ruumidest oli muuseum ja muuseum just Mongoolia vanemast ajaloost. Ja siin ma nägin uuesti neid kolme kaarti, mida ma olin ka enne Mongoolia reisil siin ja seal näinud. Ja neid on siis kaardid kolmest Mongooliast alguse saanud hiigelsuurest impeeriumist, seda Tšingis-khaani impeeriumit, keda me teame, aga tegelikult oli enne seda vähemalt kolm väga suurt impeeriumit, mis said alguse Mongooliast. Ja esimene neist oli siis hunnide impeeriumi ja teine oli Turkide impeerium. Ja see kõige esimene sealsamas muuseumis oli ka päris palju igasuguseid tekste ja selgitavaid lugusid. Selle esimese impeeriumi kohta oli seal siis umbes niimoodi et seal kell 1000 aastat juba enne Tšingis-khaani aegub kusagil teisel sajandil enne meie aja arvamist, kui see esimene impeerium sinna kisada kestis tervelt 500 aastat. Tohutu pika aja oli ka pööraselt suur ulatus ida pool välja, sinna praegustele põhja, Hiina aladele põhja pool, sinna baikali järve kanti ja lääne pool Kaspia mere kanti, nii et kokku tema pindala oli täiesti võrreldav tänapäeva Hiina riigi mõõtmetega. Ja seal hunnide riigis oli palju kuulsaid kuningaid, üks näiteks kuningas moodu ja tema uhkuseks oli võimas ratsavägi ja kui niimoodi uurid, et milline see ratsavägi oli, see oli väga hästi väljaõpetatud, väga distsiplineeritud, väga ustav, ikka väga sarnane sellele Tšingis-khaani, legendaarsele ratsaväele. Ja mongolid ise nimetavad neid hunn päikeserahvaks sest neil oli kombeks palvetada päikese poole ja osa nendest päikesepalvet, sest on jõudnud ka tänapäevani välja mongolite nii välja. Ja see on siis üks osa sellest igavese sinitaevarituaalidest. Aga jah, see hunnide riik lagunes seal kusagil kolmandal sajandil meie ajaarvamise järgi ja siis need riismed liikusid laiali mujale maailma ja üks nendest tuli siis ka üle Uuralite jõudis siia euroopasteppidesse ja vot sealt võrsus siis üks kuningas, keda jällegi Euroopa kultuuris väga hästi teatakse. Sellise Attila. See oli siis aeg kusagil viies sajand Meie ajaarvamise järgi. Ja see oli nüüd niisugune aeg, kui Euroopas oli parajasti veel alles mingi osa sellest kunagise väga võimsa Rooma impeeriumi jäänustest. See oli siis Lääne-Rooma keisririik. Ja sellel Lääne-Rooma keisririigil oli ka päris võimas, hästi organiseeritud leegionäride armee. Ja kui nüüd Attila tungis sinna sügavale Euroopasse sisse, siis ta rüüstas neid praeguseid Saksamaa ja Prantsusmaa ja Põhja-Itaalia alasid. Kuni viimaks jõudis Prantsusmaale sellisesse kohta, kuhu oli siis jõudnud koguneda. Päris suur Euroopa armeede koosnes peamiselt Rooma leegionäride, st, aga ka mitmetest Euroopa kuningate armeedest ja siis toimus üks tohutu suur lahing. Lahing oli pikk ja verine, kumbki pool otsustavat võitu ei saanud, aga Attila väed said ikka nii palju räsida, et nad taandusid ja nende edasitungi seisma. Tegelikult oli Attilal plaanis veel uuesti tagasi tulla ja kätte maksta, aga juhtus nii, et õige varsti pärast seda sõjakäiku ta mingitel ootamatult Nendel põhjustel suri ja edaspidi hunnid enam nii kaugele Euroopasse ei tunginud. Aga need hunnid ise ja see Attila nimi neljad ikka sügavat Euroopa rahaste mälusse. Nii et temast on küll kirjutatud raamatuid ja maalitud pilte ja lauldud laule ja eks meiegi teame seda temanimelist ooperit. Nii et kui nii võtta, siis Mongoolias olnud tohutu suur hunnide impeerium siis Attila riik oli õieti selle iidse impeeriumi üks järellainetuse ja sel kujul on ta ka tõesti Euroopa ajalugu mõjutanud. Aga nüüd jälle tagasi Mongooliasse ja siia muuseumi ja siin oli nüüd teine kaart järgmisest impeeriumist Mongoolia aladelt alguse sai. Ja see oli siis näiteks niisugune, mida nimetatakse turgi impeeriumis ja seda ei tohi mingil juhul segi ajada Türgi impeeriumiga. Sest vaadake, türklased, nad on lihtsalt üks osa paljudest turgi rahvastest ja see türgi impeerium, no see tekkis ajaloos ju tohutult palju hiljem ja hoopis palju kaugemal lääne pool seal Aasias ja pärast Euroopas. Aga jah, seal, kes seal Mongoolia kandis elanud turgi rahvastest nendest tekkis selline liit, sellest sai omaette tugev riik. See püsis 200 aastat ja ta oli, ütleme, ida Lääne ulatuses isegi suurem kui see varasem hunnide impeerium. Ta ulatus seal idas siis kuskile praegustele Hiina aladele ja läänes välja isegi musta mere kanti, nii et otsaga isegi Euroopasse, Ida-Euroopasse. Ja nendest kõnelevad need Mongoolia ajaloo raamatut kui hundirahvast. Sest tõesti Türgi impeeriumi juhid, need kuningad, Nad uskusid, et nad pärinevad hundist ja neil oli ka oma uhke lipp. Ja seal oli ka kujutatud just hundipea. Ja on veel üks huvitav jälg sellest vanast impeeriumist, seal Mongoolias just Mongoolia lääneosas. Seal mägistel aladel on tihtipeale näha keset step b mõni üksik kivi või mingisugune rait kiri või mingi kivist kuju. Ja need raidkirjad ülistavad just neid kunagisi Türgi impeeriumi kuulsaid väejuhte ja vägitegusid. Sest sellel impeeriumil oli ka oma keel. Ja need inimpeadki on tihti selle aja mingite kangelaste kujud, teised ajaloolased ütlevad, et tihti on need ka siis matusepaigad. Ja tihtipeale said neist ka siis sellise pühapaigad, kus käidi palvetamas. Ja üldse, et see Tolgi impeerium oli üsna kõrgelt arenenud riik, seal oli oma seadustik ja reeglid. Ja nendelgi oli väga võimas sõjavägi, mille põhijõud oli siis sama ratsavägi hästi distsiplineeritud, treenitud, ustav, täpselt niisugune, nagu oli, see kuulus Tšingis-khaani ratsa. Siin siis kuuldus taas tükikene, seda mongolikeelset Tšingis-khaani ülistuslaulu, üks neist lõputust hulgast lauludest, mida praegusel ajal seal lauldakse. Ja nüüd, kui ma olin seal Tšingis-khaani monumendi juures selle maailma suurima ratsa monumendi juures siis seal muuseumis oli muidugi ka hästi palju materjali Tšingis-khaani kohta küll igasuguseid suveniire videosid, et raamatuid ja muud. Ja üks nendest raamatutest oli selline, mida iga mangol väga hästi teab. Nii et meie giid ütles ka, et vaata nüüd seda raamatut, et võta see. Aga kui ma seda raamatut seal niimoodi sirvisin, siis ma ei teadnud sellest kuigi palju ja, ja ma ei olnud üldse kindel, et mis asi see on, et kas on mingisugune lastejutt või või on seal mingisugune eepos või, või kui palju sellel siis niisugust ajaloolist tõde üldse taga on ja ma jätsin selle võtmata. Aga kui ma koju läksin, siis ma tegelikult hankisin selle raamatu ja ma olen seda lugenud. Ja nüüd ma tean päris hästi sellest raamatust ja ka tema taustast. Ja tegelikult Ta on kogu see raamat ja tema lugu nagu üks omaette põnev seiklusjutt. Ta räägib siis Tšingis-khaani elust, seal on siis juttu tema poisikesepõlve seikadest ja nooruki east ja seal on juttu sellest, kuidas ta isa mõrvata ja ta oma nooruses väga raskeid näguripäevi pidin nägema. Ja siis kuidas ta noorukina sai aina võimsamaks juhiks, selgus, et ta on väga andekas inimesi ja mongoli hõime koondama ja ta on andekas sõjapealik. Ja siis, kui ta sai mongolid, et üldjuhiks, siis ta siis rajas juba oma tohutult võimsa sõjaväe, hakkas vallutama ümberkaudseid maid, saavutas ühe suure võidu teise järel Hiinas siis palju võite hiinlaste üle ja läänest jõudis välja Euroopa aladel, aga sinna Ida-Euroopa aladele päris Venemaani ta ei jõudnud, aga üx Kiievi Vene suur sõjavägi, kes tuli teda seal puruks lööma, selle ta küll purustas täiesti halastamatult tult ja raamat siis lõpebki selle Tšingis-khaani vanaduspõlve kirjeldusega tema surmaga ja sellest, et tema järglaseks sai üks tema poegadest. Tei. Aga see stiil, kuidas see raamat on kirjutatud, vot see on väga huvitav. Noh, ma toon näiteks selle esimese lause sellest mongolite salaajaloost sõna-sõnalt. Tšingis-khaan sündis saatusega, mille talle oli määranud kõrge taevas. Ja ta oli Pärte Chino järglane, kelle nimi tähendab hallikasvalget hunti. Nii et selline ülev stiil nagu lugulaulustiile kohe esimeses lauses mainitakse seda sinist taevast. Ja tegelikult ongi see ühest küljest selline kiidulaul singis kaanile ja tema kuninglikule soole. Aga see ei ole kõik. Praeguse aja ajaloolased ütlevad, et selles käsikirjas on ka tohutult palju ajaloolist tõde. Seal on kirjas päris inimeste nimed, juhtide nimed, seal kirjeldatakse väga täpselt sündmusi, kasukeseid, lahinguid ja muid toimusid nendel aegadel. Ja see on väga väärtuslik, seal on ka igapäevase mongoli elu kirjeldusi, igasuguseid pisiasju, kombeid, uskumusi, riideid, mida sel ajal kasutati. Nii et ajaloolased ütlevad, et ta on ka väga väärtuslik ja tõetruu ajalookroonika. Nii et kaks erinevat külge, et kui nüüd jälle tuua siin võrdlus meie tähtsate vana aja raamatutega, siis kui näiteks võtta nüüd siis me eepos Kalevipoeg ja pannud kokku siis Hendriku Liivimaa kroonikaga seal midagi umbes nagu mongolite salaajalugu. Aga selle raamatu kirjutamise eesmärk tol ajal üsna napilt pärast Tšingis-khaani surma, kui kõik veel väga hästi mäletasid neid sündmusi. Selle põhjuseks ütlevad ajaloolased, oli just kõigepealt näidata, et Tšingis-khaan toimis igavese sinitaevareeglite järgi. Et ta ei olnud mingisugune türann, vaid allutas ennast täielikult Nendele kõrgematele seadustele ja just sellepärast oli ta väga edukas ja siis on selle raamatu mõte. Mongolite salaajaloo mõte on siis selline, et kui mongolid ka nüüd edaspidi nende taevalik reeglitega kooskõlas tegutsevad, siis läheb neil hästi. Aga sellel mongolite salaajaloo käsikirjal on ka üks väga huvitav lugu. See on siis üks tähtsamaid vana mongoli kirjakeele näidiseid ja see juhtus sedamoodi, et kui Tšingis-khaan oli tegelikult juba üsna vanamees üle 60 aasta vana siis ta ja leidis, et meie rahval peab olema oma kirjakeel ja kuna ta oli vägev käskija, siis nagu käskija ütleb, nii tehakse. Tšingis-khaani õukonnas oli päris palju väga haritud inimesi erinevatest rahvustest ja nemad siis hakkasid seda get välja mõtlema ja siis tulid sellele mõttele, et see võiks olla Soktja keele alusel see soft ja rahvas oli üks neid mongolite alluvaid rahvaid ja neil oli väga auväärne tähestik. Juba selle ajalugu ulatub kuskile sinna muistse Lähis-Ida kultuurriikide kant, D. Ja siis Sokt ja keele tähti, neid siis natukene kohendati mongoli keele jaoks sobivaks ja saadikse, keel valmis ja vot siis esimene raamat, mis selles keeles kirja pandi, oligise Tšingis-khaani ja tema suguvõsa lugu. Seda käsikirja kirjutati siis ümber ka ja tõlgiti hiina keelde. Ja siis tulid sajandid, kui see raamat oli väga suure põlu all ja seda käsikirja hävitati, neid ümberkirjutisi igalt poolt, kust neid leida ja need mongolikeelsed ümber kirjutasid, on kõik viimseni kadunud, praeguseks ajaks neid pole leitud. Ja neid hiinakeelsed ja on ka väga vähe alles. Aga siis ajaloolased juba 1800.-te aastate paiku leidsid kusagilt sealt hiina lõpututest arhiividest paar käsikirja selle kohta ja üks nendest oli eriti väärtuslik ja teate, mis pärast seal oli püüdlikult hiinakeelset Hiro glühvidega kirjutatud mongolikeelne tekst. Nii et see oli mongoli keel, aga Hiina hieroglüüfides ja selle kõrval oli siis paralleelselt kogu aeg hiinakeelne tõlge. Ja vot see oli need hea alus, et kui ajaloolised tohutult palju vaeva nägid, igat lauset hoolega uurisid, kaalusid siis nad suutsid taastada selle järgi selle algse mongolikeelse ajaloo mida tegelikult säilinud ei olnud. Ja miks ta nimi just mongoli salaajalugu, see on just see, et ta palju sajandeid oli keelatud kirjandus. Nii et kui mõelda selle Iidse mongoli rahva esimese raamatu peale, siis jälle täitsa kadedaks teeb, mõelda, kui meil oleks niisugune ligi 800 aastat tagasi kirjutatud eesti keeles oma rahva poolt kirja pandud manus, script, see on ikka kogu, ütleme isegi maailma vanade käsikirjade seas väga ainulaadne raamat. Ja nüüd need mongoli iidsed kirjatähed, mida seal Tšingis-khaani aegadel välja mõeldi. Kuidas nende kasutus tänapäeval on, huvitav on see, et seal praegusest Mongoolia riigist, väljapoolsel Hiina poolel seal Sise-Mongoolias onnad, Igapäevase kirjakeelena mongolite hulgas kasutusel aga Mongoolia riigis ei ole, aga ometi Mongoolia riigis neid vanu kirjatähti koolis kõigile õpetatakse. Ja selle tõenduseks, et mongolid ka seal Mongoolia riigis seda tõesti oskavad lugeda. Ma räägiks ühe seiga, nimelt ühel päeval ma ostsin sealt suveniiripoest ühe T-särgi, ilus särk ja selle selja peal oli mingi kiri, need olid niisugused imelikud kirjamärgid, meenutasid nagu natuke araabia kirjatähti, aga jooksid nagu ülevalt alla ja siis ma kahtlustasin kohe, võivad olla Mongoolia vanas kirjakeeles. Ja meie giid oli hästi niisugune noormees ja ma küsisin ta käest, et kas on vana Mongoolia keel, tema ütles, et on jah, ja kohe pöörasin selja tema poole ta luges sealt, et mis seal on kirjutatud, sinna oli kirjutatud, nii. Ma võin haigeks jääda. Ma võin surra, aga Mongoolia peab jääma elama selline kiri. Ja siis kõige all see, kes nii ütles sinna oli vanas Mongoolia kirjakeeles kirjutatud Tšingis-khaan. Nii et selle särgi ma täna siia saatesse panin lausa selga. Et see oli tõesti minu jaoks väga tähenduslik särk, mis tookord sai sealt hangitud. Aga kui me nüüd olime seal ratsamonumendi juures, siis saime teada, et seal on kõikidel turistidel võimalik ronida täitsa sinna monumendi otsa kõrgele välja. Ja muidugi seda võimalust ei saanud kasutamata jätta. Ja see oli ka omaette seiklus, kuidas see siis käib seal tegelikult, et kõigepealt ronisime ühte lifti ja sõitsime sealt Colosseumi noodihoonest sisi üles. Pime, nisugune lift, tronid välja, pime ruum, aga tegelikult sa satud seal siis otsesel roostevabast terasest hobuse kõhu alla, ronib treppidest üles, siis satud selle hobuse sisse ja siis kõnnid mööda sellist koridori pimedat koridori ühest hobuse otsast teise ja seal üleval lõpus on, siis läheb mingi trepp ja siis läheb trepist üles, hakkab valgus paistma. Kui valguse kätte satud, siis selgub, et sa oled sattunud Tšingis-khaani hobuse laka sisse. See on nii suur, sinna mahub terve vaateplats, et vorm ja siis sa oled seal nagu ma tean, mingi kirp seal hobuselakka sees, vaatad ümberringi ja vaade on võimas, seal on ju ainult laiumas nisugune, haljendav step noh, kaugemal ka mõned ehitised. Ja siis, kui vaatad sealt väga kõrgelt ülevalt alla, siis seal askeldavad turistid. Ja siis seal kusagil künka lähedal avastaja, et seal on mingisugused üsna suured keerid, ehk need mongoli jurta palju suuremad, kui nad tavaliselt on ja siis on seal mingisugused hästi elutruud ratsasõdalaste kujud. Ja siis sealt niimoodi vaadates neid kohti, siis mul tuli meelde, et meie giid rääkis meile, mis asjad need on. See on küll praegu tohutult võimas monument ja turistipaik, aga mongolite on plaanis seda aina võimsamaks teha. Ja siis neidki erisid, on plaanis sinna ehitada veel kümneid ja neid sõdalaste kujusid, neid on plaanis teha sinna sadu, võib-olla isegi tuhandeid. Kõik oleneb sellest, kui palju seda eraalgatusega tulnud raha nende ehitamiseks tekib. Nii et kise, mis ta siis muud on kui üks suur mongolite patriotismitunde monument. Aga nüüd siis on tõesti aegs saade lõpetada selle Tšingis-khaani ülistuslaulu saatel saade siis Mongoolia vanemast ajaloost, nendest muistsetest impeeriumitest, mis siit alguse sai ja sellest, kuidas mongolid ise neid impeeriumid praegusel ajal näevad. Ja siis jah, sellest singis Khanist sellest, kelle nimi mujal maailmas nii palju hirmu ja lausa jubedustunnet on külvanud. Kes mongolite jaoks on hoopiski hea ja tark rahva isa suur ja õiglane mees, alata alluv igavese sinise taeva reeglitele, aga järgmine saade, millest see siis tuleb? See on siis niisugune saade, kus oleme siin stuudios kahekesi ja seekord on minu vestluskaaslaseks Tiit Pruuli mees, kes on oma elus võtnud ette väga palju suuri asju ja ka väga võimsaid reise kogu maailmas. Ja selles saates me siis vahetame kahekesi muljeid ja mõtteid oma rännakutest Aasias, peamiselt just Kesk- ja Sise-Aasia avarustel sealsest loodusest, sealsetest inimestest ja kesksel kohal selles saates on mongolid ja Mongoolia.