Spordipühapäeva saate esimene külaline on sel nädalal kultuuriminister Indrek Saar. Tere. Tere päevast. Vabariigi valitsus kiitis heaks teie ettepaneku, kuid spordi rahastamise süsteemi ja põhimõtete muutmiseks. Alustuseks kui oluline tegelikult see põhimõtteline samm ja muutus on. No tundub, et on oluline, et spordiringkonnad ise ja need, kes kaasa mõtlevad ja seda ja jälgivad on, on juba ju aastaid tegelikult sellest rääkinud, et see rahastamine on segane. Täpselt, ei saa aru, mille eest tihtipeale seda siis raha saab mille alusel, kes otsustab, ja neid kohti, kust tuleb taodelda ja sellega seotud bürokraatiat, siis nii taotluse poole pealt ka aruandluse poole pealt on liiga palju. Ja sellest tulenevalt me siis selle Need muutused oleme ette valmistanud ja üritaski teha seda asja läbinähtavamaks neid kohti, kus siis selle jaoks, et üks spordialaliitude sportlane saaks tegutseda, et neid kohti, kus ta küsima peab minema lähist ta peab aru andma, oleks vähem. Ja noh, lõppkokkuvõttes, et et selle tulemusena see ressurss, mis meil on, saaks efektiivsemalt kasutatud, tahaks veidi täpsustada seda, et, et kes mida teeb ja, ja püüda jagada neid asju ka niimoodi, et, et need asjad, mis võiksid olla nii-öelda tegijatele lähemale, ehk siis EOK poolt kontrollitavad. Ja korraldatavad need asjad võiksid olla siis EOK ka käes. Aga loomulik lõpuks spordipoliitika kujundamisest ei saa riik ennast kuidagi taandada, seda tuleb loomulikult ikkagi lõpux. Ministeeriumi kaudu teha aga loomulikult siis koostöös EOK ja kõigi tema alaliitude ja maakondlike spordiorganisatsiooniga. No kõigepealt üks oluline asi, et, et mis sellest aastast juba osaliselt rakendus, aga mida me siis nüüd oleme aasta või selle hooaja läbi täpsustanud alaliitude maakonnast ja spordiorganisatsioonide EOK-le on see, et kuidas, millistel alustel ministrile kriteerium, millistest kriteeriumitest lähtuvalt jagatakse alaliitude toetust? Ja, ja nii-öelda katseaasta on sel aastal juba Ma juba alanud, ehk siis tegemist on määrusega, mis on tegelikult juba mõnda aega tagasi koos koosvaldkonda, aga välja töötatud sel sellest astme oleme esmakordselt rakendanud nüüd järgmisel aastal me tahaksime siis olles neid kriteeriumi täpselt täpsustanud, läbi selle määruse jagada ka rohkem raha. Ja selle tarbeks on siis ka kokku lepitud riigieelarvestrateegias kevadel valitsuse tasandil, et, et suurusjärk poolteist miljonit eurot tuleb siis alaliitude, eks järgmisel aastal nii-öelda baasrahastus juurde tuleb põhimõtteliselt siis selle arvelt, et muidu kuskil detsembrikuus teise ja kolmanda jagamise vahepeal riigikogu püüdistes suuremaid aukusid aidata siis eelarve kaudu kata aga noh, see tähendab seda, et et sellega oli küsimus, et tihtipeale, et, et mis need Need on, need, kes on piisavalt läbinähtav, miks seda tehakse ja teiselt poolt ka määramata väga suur määramatus, ebakindlus, et alles jõuluks sa tegelikult saad teada, et kas sul siis on see toetusalaliidud või ei ole. Nüüd on see eelarve baasis sees ja, ja allutada siis selle raha jagamise nendele kokkulepitud kriteeriumitele annab see tunduvalt suurema kindluse valitsusele tegelikult ka paljude alaliitude jaoks siis see baastoetus tõuseb. Et see on üks kindlasti väga oluline samm ja noh, selle kogu selle siis raha administreerimise poole tahaks siis lähitulevikus ka kokku leppida olümpiakomiteega, et seda teeks olümpiakomitee kätes ise kontrolliks seda loomulikult see lõpp, lõppkontroll peab jooksma ka kultuuriministeeriumisse, aga, aga põhimõtteliselt saaks seda teha ja ka, et seda ilmtingimata ei pea tegema kultuuriministeeriumis ja teiselt poolt siis meil on hästi mitmeid erinevaid kohti, kust on taadeldud raha, kõikvõimalikeks, liikumisüritusteks, liikumisharrastusega seotud tegevusteks. Ja täpselt samamoodi ka nendesamade alaliitude puhul, ehk siis need on kultuur Tal hasartmängu nõukogu ja liikumisürituste puhul veel ka Kultuuriministeeriumi projekti voorud, siis me tahaksime neid, neid asju siis rohkem ühte kohta kokku koondada ja mõte on selles, et kui praegu hasartmängumaksust 22 protsenti läheb Eesti olümpiakomiteele seaduse alusel olümpia ettevalmistuseks ja 10 protsenti muudeks tegevusteks, millest ta enamusena läinud alaliitudele lõpuks ikkagi aasta projektide raames siis siis tegelikult see, see 10 protsenti võiks minna olümpia ettevalmistuseks. See annaks omakorda võimaluse, kuna alaliitude baastoetus tõuseb, millest ma juba ennem rääkis, annab omakorda võimaluse et, et kultuurkapital saab rohkem tegeleda siis erinevad projektitoetuste, ürituste liikumisharrastuste ja, ja see osadel juhtudel tähendaks seda, et inimene, kes ennem pidi või organisatsioon, mis, kes ennem pidi taotlema kultuurkapitalist hasartmängu nõukogust ja Kultuuriministeeriumist võiks tegelikult saada kogu oma toetuse kätte kultuurkapitalist. Ja, ja täpselt samamoodi alaliitudega, et kui ennem alaliidud siis taotlesid selle raha, mis nad saavad läbi Kultuuriministeeriumi määruse siis lisaks Kultuurkapitali aastaprojekt, kart kvartali projekte ja hasartmängu nõukogu käest, et see andis siis endale sellise summa lõpuks kokku, tegelikult võiksid saada selle kõik läbi määrusega, et siis tulevikus EOK kaudu ehk siis oleks üks koht, kus taandub üks koht, kuhu aru anda see oluliselt hoiaks kõigi aega kokku ja, ja muudaks kogu seda asja läbinähtavamaks, ettenähtavamaks ja, ja stabiilsemaks. Te olete ka meie saates öelnud, et hasartmängumaksust laekuvate vahendite jaotuspõhimõtetega on see seis keerulisem. See hõlmab väga erinevaid osapooli, et, et milline see valitsuse seisukoht siin praegu on, et võib-olla just nende teie ettepanekute valguses, et kui selge või ebaselge seis siin praegu on. Noh, kuna me võtsime initsiatiivi ja tegime nii-öelda selle spordikoha pealt otsa lahti seesama 10 protsenti, millest ma rääkisin, siis valitsus seda instiivigate tervitas ja valitsuses juba esmane põgus arutelu ka mis puudutab sotsiaalministeeriumi poolt ja haridusministeeriumi poolt on toimunud ja rahandusminister on saanud ülesandeks tulla siis terviklahendusega valitsusse see ettepanek, mis nüüd eelmine olümpiakomitee president tegi siin aastake või natuke rohkem tagasi, et siis kogu see, kogu see hasartmängumaksu nõukogu raha läheks sporti, on selge, et ei ole realistlik. Et teistel seda tähendaks teistele valdkondadele päris märkimisväärset rahalist kaotust ja auku. Aga, aga selge on see, et kui, kui me saame kokkuleppele, et et hasartmängumaks jätkuvalt läheb nendele valdkondadele, siis jaotuspõhimõte ka ka teised on võtnud, et selles mõttes sellest sellest eeskujust otsapidi kinni, mida me oleme nüüd välja pakkunud spordi rahastuse poolest. Et see, et need vahendid tuleksid jätkuvalt valdkonda, aga et nende jagamiseks ei oleks enam eraldi moodustatud nõukogu, vaid otsitakse partnerorganisatsioone, nii nagu ka näiteks spordi puhul või siis või siis korraldatakse seda läbi vastava valdkonna ministeeriumi. Et see on üks võimalik liikumissuund ja, ja noh, meie puhul on loomulikult oluline oluline tegelikkuses see, et et see süsteem muutub oluliselt selgemaks ja, ja sellist taotlusvoorude vahelt jooksmist ja aruandlust võiks olla tulevikus üksjagu vähem. Vahetame teemat, üks väga huvitav teema, millest viimasel ajal on räägitud on see, et Kalevi staadion saab uue ilme. Valitsus on otsustanud eraldada päris märkimisväärse summa. Seitse miljonit Eurot, teist samapalju, ka Tallinna linn on lubanud panustada järgnevate aastate jooksul. Milline ministeeriumi seisukoht on just selles mõttes, et kas me tõesti võiksime rääkida ka rahvusstaadionist selles kontekstis, et milline sele Kalevi staadioni roll võiks olla ja miks see nii oluline on, et see staadion uue ilme ikkagi saab? Noh, kõigepealt mul on väga hea meel, et me selle otsuseni jõudsime ja teiselt poolt on mul väga hea meel selle üle, et, et oluline koostööpartner, ilma kelleta oleks võimatu seda teha. Tallinna linn on olnud kogu selles protsessis väga heaks partneriks ja see arutelu on olnud konstruktiivne. Ja ma, ma loodan, et selles koostöös Eesti riik, Tallinna linn ja spordiühing Kalev saab see asi 2019.-ks aastaks täiesti uue ilme, uue kuue loomulikult seal on terve hulk etappe, mis ees seisavad. Näed aga osade asjadega juba tegelenud, mis on hea, et Tallinna linn ja Kalevi spordiselts on, on detailplaneeringu menetluse sisuliselt läbi viinud juba. Nüüd on vaja ette valmistada lõplik lähteülesanne ja välja kuulutada arhitektuurikonkurss. Sest loomulikult nii olulise avalikku objekti puhul tahame saada parimat arhitektuurset lahendust, sest tulevad ka tulevad sisulised muudatused selleks, et see staadion just oleks parimal viisil kaasaegne nii spordi jaoks. Aga teiselt poolt kindlasti ka tantsupidude jaoks, et kõik need pealetulekut, mahaminekud, ootealad oleksid siis parimal viisil lahendatud. Et see kõik loomulikult nõuab aega ja, ja on mingil määral aega võttev protsess ja sellepärast oligi seda otsust vaja teha nüüd 2016. aasta lõpuks, et me saame 2000 seitsmeteistkümnenda tavalistele alustada, et 2019. aasta suvel kui toimub juubelitantsupidu, mis on siis 20. tantsupidu. Et selleks ajaks oleks staadion me kindlasti juba uues kuues. Staadioni arendajatel on ka kaugemaks tulevikuks väga suurejoonelised plaanid, aga ma saan aru, et praegu nagu te ütlesite, palju etappe on vaja läbida, et esialgu on pilgud siis suunatud. Nii et see kolme-nelja aasta perspektiiv on teil praegu. Jah, me seal praegu räägime ikkagi sellisest kolme-nelja aasta perspektiivist ja seal on kaks olulist märksõna, et, et ta oleks siis ideaalilähedane staadion tantsimiseks, aga kindlasti, et ta ei oleks nii-öelda monofunktsionaalne, et seal seal tantsida ka spordispordi jaoks on võimalused ikka nirud. Et Edgase spordipool oleksid siis korralikult, et kaasajastatud, nii need võimalused mitme kesistatult ja et seda saaks maksimaalselt kasutada siis aastaringi läbi nende siis ruumide, mis tulevad sinna nii-öelda tribüünide alla väljaehitamisele. See, mis puudutab nüüd seda küsimust, et kuidas seda staadionit nimetada, eks see on loomulikult arutelu koht, et ma arvan, et neid võib olla teisigi, kes tahaksid pretendeerida rahvusstaadionis nimel. Ja ma mäletan oma sellisest Oma vanast heast teatriajast, et, et, et see rahvusteatri jutt, seda veeretati kõik aastaid on ju, et et jaa ja siiamaani meil Rahvusooper rannaga rahvusteatrit veel ei ole ju, midagi ei ole katki, sellest ma, ma arvan, et Kalevi staadion on tegelikult inimeste jaoks väga märgiline koht. Paljud noored spordihuvilised on seal üles kasvanud, oma esimesed võistlused, seal teinud mitmed põlvkonnad ja rääkimata tantsijatest, kelle jaoks Kalevi staadion on see nende oma kodustaadion. Noh, selles selles kontekstis ma ei kiirustaks enne, kui ei ole põhjalikult ja rahulikult seda seda arutatud, seda seda ainult algatuseks nime vahetama, et teeme, teeme kõigepealt selle sisu ära, küll selle nimekirja Selle teema lõpetuseks lühidalt teistest suurtest spordirajatistest. Kääriku spordibaas on räägitud ka meie sõudjate suurte tegude valguses sellest, et tehke sellel rindel võiks midagi toimuda, kas on midagi, mida te saate siin praegu öelda kasvõi selle Kääriku kohta, et milline see lähitulevik paistab. Kääriku, kui me tahame kindlasti edasi minna ja väiksemates mahtudes tegelikult me investeerime sinna ka selja ja tuleval aastal, et selliseid nii-öelda ettevalmistavaid asja me teeme osad väliväljakut ja osad hoonet väiksemates mahtudes, on, on töös, aga noh, ta eeldab suuremate investeeringute poolest. Ja me räägime siis suurusjärgust 10 miljonit, mis täiendavalt oleks sinna vaja selle jaoks, et saaks selline tõesti rahvusvaheliselt tatra atraktiivne treeningbaas, mis annaks eestlasele võimaluse mitte sõita ilmtingimata välja malevate laagrisse, vaid minna Lõuna-Eesti küngaste vahele ja, ja seal keskenduda oma oma ettevalmistusele treeningutele käärikuga valitsus leppis kokku siin mõned nädalad tagasi tullakse riigieelarvestrateegia menetlemise eel ehk siis tuleva aasta kevadel põhjalikumalt kogu selle arutelu juurde valitsuskabinetis ja, ja siis püüaks jõuda siis valitsusega kokkuleppele, et kuidas selle projektiga kavas saab edasi minna, Kultuuriministeeriumi jaoks on see kindlasti spordi puhul üks üks olulistest prioriteetidest, millega, millega me kindlasti töötame edasi. Teemasid on palju, aega nii palju ei ole. Kultuuriministeeriumi jaoks on alati olnud oluline ujumise algõpe ja selle toetamine, seda on alati tehtud. Ma saan aru, et nüüd oleks vaja astuda samm edasi kriteeriumite mõttes ja toetuste mõttes, milline see seis siin praegu on, ka valitsuse seisukohti arvestades, et millal need järgmised sammud. Võiksid siis tulla, hõivad ujumisliit on teinud siin viimane aasta väga head tööd selle jaoks, et, et mõtestada kõike seda, kuidas meil tänase ujumise õppe käia ja tegelikult ka pakkunud erinevaid koolitusi juba ujumistreeneritele. Aga jah, selle jaoks, et saada uut kvaliteeti, selle jaoks on vaja tegelikult vahendeid juurde, mida me ka riigieelarvest taotlesime. Valitsuses oli sellel teemal juba üsna põhjalik arutelu. Aga leppisime ka kokku, et tuleme samamoodi juba enne järgmist riigieelarvestrateegia arutelu selle teema juurde tagasi. Valmistame ta veel nende küsimuste pealt ette, mis nagu tehnilises mõttes veel üles jäid ja, ja loodame, et sealt sealt tuleb siis ka mingi juba kindlam kokkulepe, mis lähitulevik olema saab, aga, aga tõepoolest ujumisliit, päästeamet, kultuuriministeerium, haridusministeerium ja, ja ka riigihalduse osa rahandusministeeriumist on tegelikult selle teemaga teinud üksjagu tööd ära. Meil on selge nägemus olemas ja see annaks võimaluse tegelikult jõuda tasemeni, kus laste selline baas pärast esimest kolme klassi kas tasemel, kus nad kus nad suudavad tegelikult ujuda järjest mitte 25 meetrit nagu praegu, vaid 200 meetrit, kusjuures kus sinna sisse käib ka oskus ka vahepeal vee peal puhata ja, ja sukelduda. Noh, see on nagu, nagu isegi võib aru saada, siis on oluline kvaliteedivahe ja see peaks tegelikult siis ka päästma terve hulga inimelusid, sest sest ootamatult vette kukkudes ei pruugi tänane tase sugugi mitte olla piisav. Tulevikust oleme rääkinud ja enne kui me lõpetame, räägime ka sellest, mis on juba tehtud. Treenerite palgafondi suurendamine on olnud teie jaoks oluline küsimus. Seda on tehtud. Aga skeptikud on palju rääkinud sellest, et reaalselt treenereid rohkem kätte ei saa ja riik võtab maksudena selle kõik tagasi. Samas on treeneritel nüüd sotsiaalsed garantiid, et kui te olete nüüd ka saanud kindlasti tagasisidet erinevate, et osapooltelt, siis see kõik on toimunud. Palgafond on suurenenud aga sellise vahekokkuvõttena, et kui positiivne või negatiivne see pilt siis teie pilgu läbi on. No esiteks, mul on väga hea meel, et, et see kokkulepe kunagi üldse sõlmiti, sest see tegelikult on aidanud pea 1200-le viienda kuni seitsmenda kategooria noorteteenrile. Ehk siis oma ala Tippspetsialistidele on ta kindluse, et nendel on olemas sotsiaalsed garantiid, mida me peame elementaarseks. See, mis puudutab siis selle aasta arenguid, siis tõepoolest see osa, mida riik eraldab ühe treeneri kohta jäi sisuliselt samaks. Aga seda olukorras, kus teenreid tuli juurde peaaegu 17 protsenti, ehk siis tegelikult mingi 170 treilerit tuli juurde, et kui neid eelmine aasta oli natukene 1000, siis see aasta on neid juba ligi 1200, kes seda toetust saavad ja see tähendab, et et kui eelmine aasta oli 31000 last, kes nende käe all treenis, siis sel aastal on neid juba 37000. Ja see märkimisväärne kasv ei ole palju neid valdkondi, kus kus nii suuri kasve riigieelarvest võimaldatakse. Loomulikult tahan, tahan ma väga seda, et me liiguksime edasi ka selle palgatasemega, et see palgatase jääks seisma seal, kus ta on Vaitsejaks ajas kasvame siin tuleb nüüd vaadata, mis on riigieelarvelised võimalused ju arvestama ka sellega, et me tahaksime, et neid kõrgema kategooria treenereid tuleb juurde. Et kas me samal ajal jaksame seda arvu suurendada, kellele toetust maksame ja tõsta jõuliselt ka palka. Noh, see võib olla mingitel hetkedel natukene üle jõu käiv ülesanne. Aga mida me suudame järgmiseks aastaks tsiteerida, et meil on vahendid olemas täiendavalt veel 100 treeneri jaoks? Ja, ja teiselt poolt, et meil on siis kogu palgafondi jaoks kolm protsenti lisavahendeid. Loomulikult tuleb siin ka küsida perspektiivi vaadates, et kui nüüd ka omavalitsused muutuvad võimekamaks läbi haldusreformi ja, ja me näeme, et läbi erinevate meetmete tegelikult tuleb kogu valdkonda raha juurde, on see siis huvitegevuse raha 15 miljonit, millest võiks öelda lõviosa, on tegelikult jälle sportne spordivaldkond või 2018. sellest aastast käivituv erisoodustusmaksuvabastus tööandjatele, et kõik toovad valdkonda raha juurde, et selles kontekstis võiks ka küsida, et kas kas see nii-öelda palgakokkulepe võiks olla siduv kõigi jaoks üle riigi, et me lepime kokku, et need vahendid riigi poolt tulevad? Jah, aga see, kes on palgamaksja, eks see kohalik omavalitsus või klubi või alaliit peab tagama ka mingi minimaalse taseme, mida me siis viienda kuni seitsmenda kategooria puhul palgatasemele näeme. Et ma arvan, et see arutelu tuleb kindlasti lähitulevikus nüüd ette võtta. Meie intervjuu lõpetuseks teil seisab ees oktoobrikuus juba üks ettekanne riigikogu ees, kus ta siis teete ka vahekokkuvõtte arengu strateegiast, Eesti sport 2030, kus meie, Eesti spordi põhisuunad on sätestanud teatud kindlasti väga lai teema ja raske ehk paari sõnaga kokku võtta, aga kas see teie ettekanne, kuidas teile tundub, tuleb positiivne või, või pigem negatiivne just selle valguses, et mis samme me oleme juba suutnud astuda ja kuidas meil läheb? Noh, ma arvan, et eestlasele omanik omaselt ettevaatlikult optimistlik võiks öelda, seda, seda kommenteeris seda, seda meeleolu, mis seda ette valmistades on, sest sest ühelt poolt jah, on hästi palju asju, mida tahaks veel teha ja mis mis, mis tundub, et on kaugel kaugel ideaalist. Ja teiselt poolt me näeme seda, et need kõik näit tead mis puudutavad inimeste liikumisharrastust liiguvad ülespoole inimeste osalust klubides, noorte osalust klubides inimeste liikumises, vastus on olnud tõusva trendiga. Me näeme, et vahendeid on tulnud tegelikult spordivaldkonda viimastel aastatel märkimisel väärselt juurde. No ma arvan, et kõik need asjad on tegelikult positiivsed arengud ja mis on kindlasti oluline kogu selle sport 20 30 juures on see, et et kui sa korrastatult niimoodi arutleda nendel teemadel ja lepid kokku mingeid suundasid, siis noh, lõpuks sellist üleüldist harmooniat, et kõlar rahul sellega, mis on kokku lepiti või ei saabu, aga sa järjest rohkem lepid kokku selles, mis need suunad on, kuhu, kuhu sa minna tahad ja õpid ka ühiselt vaatama, et kas kas see, kuidas me seda teeme on piisav. Ja, ja millised on need paremad, parimat praktikat selles mõttes, ma arvan, sellest sport 20-st 30-st on olnud väga suur abi ja mul on au olla siis esimene kultuuriminister, kes saab minna sellise aruteluga suisa riigikogu ette ja ma arvan, ka see on üks oluline asi, et riigikogu tegelikult võtab selle aja ja arutleb selle üle, et kuhu meie spordipoliitika teel on millised on inimeste liikumisharrastused ja, ja mida saaks veel riigipoliitikat kujundades teha paremini. Suur aitäh selle intervjuu eest, kultuuriminister Indrek Saar ja jõudu ja jaksu teile teie töös ja loomulikult. Et Eesti spordielu edendamisel, jõudu, jaksu teile ka ja kõigile kuulajatele sportlikku sügist.