Lembitu Kuuse nimi ütleb igale spordisõbrale väga palju, ütleb palju isegi neile, kes end spordisõbraks tituleerida ei söanda. Nii sügava jälje jättis Lembitu oma pika ja värvika karjääri jooksul. Meelde ei jää mitte ainult tema surematud spordireportaažid, vaid ka tema ise inimesena oma Avala naeratuse, vahetu suhtlusstiili, tabavate repliikide ja mõnusa huumoriga ja muidugi oma suhtumisega sportlastesse, mille ta on ka ise tabavalt sõnadesse pannud. Sageli. Öeldakse, halvasti ka ja mitte teades kõiki tagamaid ja, ja see on kõige halvem selles mõttes jah, kui ta ütles, et ma ihka verd, tõesti, ma ei ihka sportlase verd jumala ise selleks ikkagi liiga kaua spordis olnud seda head ja halba maitsnud ja, ja, ja seetõttu võib-olla ma mõistan neid mehi ja naisi natukese rohkem ka, sa pead ikkagi mõistma ürituse tagamaid, milles on asi, miks läks sellel mehel hästi või miks meie lootusel läks täna halvasti, eks ole? Väga lihtne on öelda, miks pagana pärast me neid mehi üldse kuhugile võistlema saadame, kui nad jälle nii kehvalt tegid oma töö olid seal viis meest kaheksa kõigele tagumise mehe seas, eks ole. Aga teadmata seda, et, et jällegi üritades seda kõike paremat, võib-olla mindi suusavalikuga alt mitte võib-olla vaid antud juhul näiteks kindlasti, eks ole. Aga kes seda viitsib uurida, märksa lihtsam on panna ju verine Pealkiri mättasse. Esimene sõna, mis Lembituga seoses kipub pähe hüppama, on tõesti suusatamine ja seda põhjusega. Veerpalu. Ja valu meedium, rahvas, tõlgutus. Kuulake. Kus me oleme eeskõnelejate sellele Kristjan tunnistusele, riided palun ja maailmameistrivõistlustel 93. aastal, kui oli ka Andrus Veerpalu esimesed maailmameistrivõistlused, tõsi, juba haldur Willi olümpia kahekümneist, mille kohta oli tal juba teenistus ühel olemas, aga nüüd Andrus Veerpalu tänal kodupubliku ees Otepääle kaheksandal jaanuaril 2005. aastal tuleb siis nii, et maailmakarika osavõistluse võit tuleb ülivõimsalt tule fantastilise stiilis. Andrus Veerpalu kodust lõikepuhver. See on vaid üks killuke nendest suurtest emotsionaalsetest hetkedest, mille Lembitu oma kommentaaridega veel suuremaks muutis. Lembitut meenutab suusatreener Mati Alaver. Eks Lembitu on nii mitmetahuline ja, ja nii keeruline ja nii kõrge sisemise intelligentsiga isiksus. Et temast rääkida, on äärmiselt raske, eriti raske veel suusatreenerit. Aga kui erialasest aspektist Lembitut iseloomustada, siis teda iseloomustas kõige paremini tema jäägitu erialane kompetents. Tema kodutöö oli alati põhjalik ja, ja kus ta kogu selle kodutöö materjali võttis, seda raske minule öelda. Ehk on täiesti selge, et Lembitu tegi kõvasti tööd aga mitte kunagi ei peegeldanud tema silmades, väsimus. Silmades peegeldas peegeldus alati niuke, võistluseelne erutus, ärevus, rõõmus meel. Teine, mis ma lemmitus toob välja, et kas ta endale aru andis või mitte ja meeldis talle või mitte. Aga ta oli parandamatu perfektsionist. Ma olen ise pealt näinud, kui ta lasi operaatoritel võtta kümneid kordi, oli see Andrust Kristiinat või Jaakko eri nurga all ja ja eritõusunurga peal ja eri rakursist. Ega Lembitu naljalt rahule jääd. Aga see on ka ilmselt põhjendatud ja kõik operaatorid ja ilmselt ka telemaja inimesed võtsid seda kui, kui loomulikku nähtust, sest sama. Mis, mis Lembitut iseloomustab on kindlasti see, et rahvusvahelises suusakogukonnas oli Lembitu tunnustatud ekspert. Kui Norras on palju häid treenereid, aga, aga väga suuri treenereid on vähe. Hinge Praatena oli neist kõige säravam täht hinge Praate teatavasti thlyya ja Ulvandi treener. Ja, ja võib ainult spekuleerida, et kas sealt tekkis ka Norral ja kogu Skandinaavias suur respekt Lembitu teadmiste suhtes Lembitu kompetentsi suurtes Lembitu arvamuse suhtes. Sest sel ajal, kui Eestit esindas maailmas suur kolmik siis Skandinaaviamaade reporterid, ajakirjanikud olid alati Lembitu ukse taga infot Eesti kohta ammutamas. Uskumatu mees. Legend oma eluajal muidu öeldakse, et ükski, ükski prohvet ei ole kuulus omal maal, aga lemmitaali küll kuulus nii rahvusvahelisel areenil kui omal maal. Ja see tühimik, mis temast nüüd jääb Eesti spordimaastikule ja Eesti Spordi Surnalistika väljadele. See tühimik on kindlasti väga suur ja, ja see on suur väljakutse noortele meestele, noortele tüdrukutele. Et tõusta rahvusvahelisele areenil tama nähtavas põhjust, nagu seda lemmikut. Muidugi ei piirdunud Lembitu Kuuse laialdased teadmised ainult suusatamisega. Ta võis ülima professionaalsusega kommenteerida maadlust, autorallit, rattasõitu, ratsutamist, käsipalli ja muidugi võrkpalli. Võrkpallikoondise kapteni Kert Toobali sõnul sai Lembitus aastate jooksul Eesti võrkpallipere täieõiguslik liige. Ütleme minu jaoks oli selline klassikaline hetk, oli see, et kui pärast pika klubihooaja, kus sa oled olnud ära mitu kuud, et siis saad koondises mängijatega kokku ja siis õige õige varsti on, on Lembitu siis ERR-is, kes ja saali saali tuleb ja selle saali täidab siis oma sellise positiivse aura ja ja sellise rõõmsa meelega, et ega seda tihti isegi ei pea nägema, et ta tuleb, et sa seda kuidagi alati tundsid, et ja, ja noh, eks ta, eks ta kindlasti see aasta saab samamoodi olema, et tulevad kevadel tagasi ja siis mõnes mõttes nagu ootad seda. Et ta sealt sisse astub, et Lembitu kindlasti jättis väga suure jälje Eesti sporti, et ma arvan, et see tema vahetu kontaktsportlastega tuli lihtsalt tänu sellele, et Ta oli inimesena selline, nagu ta oli. Ta oligi, sellepärast ta kindlasti sai, sai võib-olla selliseid paremaid intervjuusid ja kuna tal oligi lihtsalt selline ja, ja selline tunnetus, kuidas, kuidas sportlastest suhtuda ja ja ta oli lihtsalt trenne nagu Lembit Lembit oligi, et ega sinna parem, parem ongi niimoodi öelda, et need, kes ta tundsid ja teadsid, natukene teadsid ja mina käisin tal käisin tal külas Oktoobri alguses kodus ja, ja siis ta oli ka täpselt samasugune, selline positiivne ja ja läbi ja lõhki nagu, nagu ta oli, et. Ja kindlasti kõik kõik võrkpallurid teda teda teda igatsema jäävad, selles mõttes suur, surnud eks kõik suusatamise head ajad ongi seotud nagu Lembitu kommentaaridega intervjuudega, et tema oli üks osa sellest suusatamise suurest ajajärgust ja samamoodi palli. Selline hea käekäik on läbi olnud ikkagi paljuski seotud Lembituga ja ta on nagu temal on selles hästi suur osa olnud, et seda, seda kõik, kõik mängijad ja võrkpalliga seotud inimesed hindavad igal juhul ja eks ta juttudes ja mälestustes on, on meiega kindlasti pikalt. Võimatu on unustada päeva, mil Eesti võrkpallikoondis alistas Poola ja pääses Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Lembitu oli kohal. Ei ole enam tagasivaatamist ja Jaanus Nõmmsalu 14 13 pall on meil Sagumney, tõsta plaadile ei käi. Ja te kujutage ette, mis juustu puskar, loponeed, maalilaad veel paari lase. Ma ei oleks eales reostunud linde, inimene tõlgelt võimsalt. Ja meie blokk on seal all ja treeneriga Audentese spordihallis lausun paljudes tuhandetes. Lembitu Kuuse jääb eredalt meelde ka noorema põlvkonna sportlastele. Rio olümpiamängudele Lembitu paraku sõita ei saanud, kuid meie paaris aerulise neljapaadi medalisõit jõudis Eesti spordisõpradena ikkagi Lembitu kommentaaridega, meenutab üks tolle päevakangelastest Kaspar Taimsoo. Minugi küllaltki lühikese sportlaskarjääri jooksul oleme kohtunud päris palju. Ja minu meelest alati väga huvitav oli seda kuulata, kuidas tema näeb sporti kõrvalt ta ka ju ise vana spordipoiss kunagi olnud, et oskas nagu väga niimoodi maalähedase maalähedaselt ja niimoodi spordimehelikult asjasse sisse vaadata ja nägi seda mitte lihtsalt lõpp-protokolli tulemust, vaid kõikides temaga küsimustes ja muudes jutuajamistes alati nagu oli näha seda, seda sportlikku teavet, mis kuidas nagu sportlasele läheneda ja kuidas, kuidas temaga suhelda. Ka Kert Toobal mainis sedasama, et see suhtumine sportlastest oskussportlastega suhelda olid Lembitu vaieldamatult trumbid. Kas ka sina oled seda alati tundnud, et Lembituga oli hea suhelda ja et Lembit oli oma? Jah, absoluutselt, et minule väga hästi jäi, jäi meelde, see, meie esimesed kohtumised hakkasid olema umbes aastast 2007 ja sealt kohe jäi nagu meelde tema selline vägagi nagu kaks, kaks profiili, kui nii võib öelda, et just see moment, kui töö saab läbi, siis, siis läheb selliseks mõnusaks jutuajamiseks ja spordi spordi Alute aruteluks, et väga selline omainimene ja väga-väga hästi mõistis Eesti sporti ja ja meie sportlasi. Igatahes suurkuju. Kaspar, me kuulame kohe Gadget Rio olümpiamängude neljapaadifinaalist, kus sina ja sinu kolm kamraadi tegite julma tööd ja võitsite medali. Seda ülekannet teie sel hetkel kindlasti ei kuulanud, vaadanud, aga Lembitu oli see mees, kes Eesti spordis Bradeni, selle imelise sõidu ja need imelised hetked tõi, kui oluline see tegelikult sinu jaoks on, et see olümpiafinaal läheb ajalukku nii et seal on Lembitu kommentaar peal? No iga kommentaar, kus Lembitu Kuuse on oma hääle andnud, on tegelikult kohe teise kõlaga minu meelest ja noh, lapsepõlvest ma kujutan ette, et ma, isegi kui ma väga üritaksin, ma tõepoolest ei suudaks üles lugeda neid hommikuid, mis algasid, et tere hommikust suusalevad kahtlemata olen ise ka seda sõitu juba korda nüüdseks näinud ja kuulanud. Pole, pole midagi öelda. Mees teab, mis teeb ja ja absoluutselt on minul olla olnud Aunenud sõitudes kommenteerinud. Igal juhul sellel vägeva etenduse lõppvaatus on käimas ja neljaraudne rütmis esimeses vaatuses aukohal rippus, on nüüd siis esimesed paugud teinud, esimesed padrunid on välja lastud, kas jätkub Eesti meeskonnal Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar raja, Andrei saab veel siin padruneid, enam ei ole, aega laadida, tuleb ainult tulistada, tuleb tulistada, samad olümpiavõitja Austraaliale, teine elanil pronksmedal, nii nagu mullu maailmameistrivõistlustelgi Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar raja, Andrei Käämsa, onu, mängude pronksmedaliomanikud ja see tähendab, et Rio mängudel 31. suvemängudel on Eesti avanud medaliarve. Milline oli Lembitu, aga inimese sõbra ja kolleegina tegelikult vastust teab mees, kes töötas temaga koos üle 20 aasta. Marko Kaljuveer. Lembit oli eelkõige töökas mees, armastas oma tööd, ta tegi oma tööd väga suure pühendumusega ja mul oli õnn lähedalt näha, kuidas ta tegelikult suurteks ülekanne näiteks ettevalmistust tegi, kuidas ta endast maksimumi andis ja, ja minu meelest iseloomu iseloomustab ka see väga hästi Lembitut, et et ta oleks võinud hommikul teha näiteks laskesuusatamist, lõunal, teha käsipalli ja õhtul veel võrkpalli, mis näitab, et ta oli täiesti pühendunud oma tööle. Ta oli tegelikult sündinud spordireporter ja, ja ta armastas seda, mida ta tegi. Aga teisest küljest oli Lembituga väga õrnahingeline ja tundlik inimene, et nagu kõik loomingulised inimesed, ta vajas tegelikult sellist tagasisidet. Ta vajas analüüsi. Ta tahtis teada, kas läks hästi või halvasti ja kui ikkagi olin toimetuse juht, siis, siis, siis ma pidin seda tegema ja ma tegin seda suure suurepäraselt. Saime Lembituga väga hästi läbi, meil olid ka omavahel või võib-olla ka vaidlusi, elusid, aga see kuulus asja juurde ja Lembit tul oli väga hea analüüsivõime. Et mis räägib ka Lembitu väga suurest töövõimest ja teha tahtmisest, on üks seik saparo maailmameistrivõistlustelt aasta 2007, kus Lembitu kahtlasena hääle häält lihtsalt ei olnud. Aga alla ka ei tahtnud anda ja, ja õhtul me elasime ühes toas temaga ja ma küsisin ta käest, et Lembitu, kas sa saad järgmisel päeval kommenteerida. Siis ta vastas mulle, vaatame, vaatame, ja, ja hommikul oligi tegelikult jätkuvalt hääl väga ära ja ta ei olnud võimeline kommenteerima ja elus esimest korda siis ma istusin reporterikabiini, võtsin tema ettevalmistatud stardi nimekirja, sest ettevalmistustööd tegi ta väga põhjalikult. Ja ta ütles, et võistluse kõrval ära härra, kardad, kuidagi abi vaja on, siis, siis kuidagimoodi saab sind aidata. See oli elus esimest korda, kus ma kommenteerisin suusatamist ja ka ja ka antud hetkel viimase viimane kord ja, ja Tallinnas oli meil abikommentaatorid Kaarel Zilmer ja ma arvan, et see reportaaž kõik läks korda, oli oli väga hästi tehtud või enam-vähem normaalset siis isegi Lembitu kiitis aga, aga järgmisel päeval, Lembitu õnneks oli hääl tagasi ja ta sai oma oma armastatu töö juurde tagasi ja tegi seda MMi fantastilisest lõpuni. Nii et see räägib ka Lembitu sellisest teha tahtmisest ja, ja ta ei tahtnud kunagi loobuda. Lembitu oli väga mitmekülgne inimene, et ta ei olnud ainult hea spordireporter, tal olid seal väga hea ajakirjanik, et ta õis minu meelest teha ükskõik millisest eluvaldkonnast intervjuusid, saateid, mida ta muuseas tegi tähelaevasaated väga huvitavatest inimestest. Tal oli väga suur kultuurikiht, tuli väga haritud ja ta oli väga mitmekülgne. Selles mõttes oli Lembitu meile kõikidele sporditoimetuse suureks eeskujuks ja ta jagas ka väga hea meelega oma näpunäiteid ja, ja me analüüsisime ja meie ja oma töid ka üksteise vahel kritiseerisime, nii heas kui halvas mõttes, et see kuulub asja juurde ja ja Lembit on, nagu ma ütlesin ka, tegelikult oli väga selline õrnatuur, et ta võis tunduda ja näha, välja paista, selline lõbus ja, ja, ja väga selline naeruhimuline ja naerusuine ja seda ta ka oli. Aga ta oli ka tundlik, et selles mõttes alati oli vaja ikkagi Lembituga rääkida, arutleda, et asi asi olekski veelgi parem selles mõttes. Lembitu sai kõikide toimetuse inimestega väga hästi läbi ja hakkama, eks igal spordisõbral on Lembituga seoses oma eredad momendid mälestused, et see on fakt. Aga kui sina kuidagi üritate selle Lembitu tuuma veel sõnadesse panna, mis on see, mida me kõik võiksime kaasa võtta Lembitut tööst, pikast, värvikast, karjäärist? Ma arvan, et Lembitu kreedo oli ka, et tööd tuleb teha, oma tööd armastas ja kui oli vaja sõit, millisele loole minna, millisele võistlusele minna, siis Lembitu läks ja tegi ära ja kõik jäid rahule. Lembitu Kuuse oli tõesti mitmekülgne inimene. Üks ere näide. Mina ei ole muusik kuigi mul on muusikaga nii nagu võib-olla kellel rohkem, kellel vähem olnud ikka kokkupuutumisi ja minu abikaasa konservatooriumi haridusega ja minu isa tahtel oli mul ka niisugune kohustus ja, ja nüüd takkajärgi vaadates on muidugi suurepärane võimalus õppida Rakveres laste muusikakoolis, nii et ma olen selle kadalipu läbi teinud, seitse aastat seal käinud ja, ja viiulit õppinud ja see oli tegelikult üks väga ilus aeg, nüüd tagantjärgi vaadates siis ta muidugi, võib-olla nii kaunis öeldud sellest tegema mingi andekas muusik ei olnud, aga suhtute ikkagi suure austusega mitte kadedusega või tõesti, suure austusega andekate muusika inimestesse? Jäägu kõlama muusika, mis Lembit tule korda läks. Tema suureks lemmikuks olid biitlid. Muusikakooli ajal kuulus ta bändi, mis esitas muuhulgas ka biitlite laulu Vena ilmsiks difoor. Lembitu mängis siis klarneti-le mõeldud osa ette viiulil. Kuulame seda lugu originaalesituses. Biitlus ja Vena EMS-sixty foor, aitäh. Lembitu.