Rio de Janeiro tänavatel müüvad kohalikud kõiksugu kraami ka olümpiaga seotud meeneid. Minule ja Karlile soovis üks heatahtlike kohalik mees kaela riputada juba kuldmedali, kuigi me pole ühelgi alal võistelnud. Aga nüüd me oleme tulnud sellisesse kohta, kus müüakse muidugi meeletult kõikvõimalikke asju, mida siin müüakse. Karl tegemist on jah siis ametlikku fännikraami fänninänni poega, mis on meeletult suur, ikkagi ütleme, et annab sellise mõnusa sisejalgpalli areeni tunde kätte, aga siin on riiuleid kümneid ja kümneid ja kui siia kohe sisse astuda, õigemini enne kui üldse sisse astunud seista minuteid, meeletu päikese käes, sellepärast et järjekord kohalike inimeste ja miks mitte ka siia Riosse kohaselt on välismaalaste fännide poolt on ikka meeletu, sellepärast et see järjekord ukse ees on ikkagi takistatud ühe väikese sellise ribaga, kus inimesi lihtsalt kontrollitult sisse lastakse, et üle tunglemist ei tekiks. Seal poes on tõesti hea olla. Tunglemist riiulite vahel ei ole, sellist meeletult tormijooksust ei ole, aga esimene asi, mis siin kohe müüa pakutakse, muidugi ametlik mängude maskott winitsius ja tema kõrval ka paraolümpiamängude kaskot Tom ja nende hinnaklass jääb ikkagi sinna umbes 30 euromünte 30 eurot päikesemaskoti eest. Tegelikult ei olegi nii hull hind, eks ole näha, millega need hinnad meid siin veel üllatada suudavad. On igati mõistetav, et olümpiameenete poes on vaated kõige olulisemal kohal ikkagi meie väikesed sõbrad, lapsed, särke, erinevates suurustes, mänguasju, isegi koolitarbeid mõeldakse juba ka sellele, et Eestis õige varsti kool algamas ja kui siin hinnalipikuid vaadata, siis ju ka midagi katastroofilist ei ole, lastele täiesti korraliku Rio teemalise särgi saab kätte 100 kohaliku raha eest ja kui nüüd kiired arvutused teha, siis see jääb ka sinna kusagile 30 euro kanti. Nii et isegi vähem. Et selles mõttes täiesti normaalne hind, arvestades seda, millise mastaapse üritusega on tegemist, et me oleme ametlikus olümpiatarvete poest? Jah ja Rio de Janeiros ju tegelikult pikendati ka laste koolivaheaega seetõttu, et olümpiamängud tulid ja võimalikult palju igasuguseid liiklus ja liiklemis probleeme välte, need kindlasti on ka siin peredega, poodi tulevatel inimestel või isal-emal, kellel iganes rahakotirauad lahti muukida, kindlasti väiksemad siit midagi endale väärt leiavad, mida endale kas kodus riiulile panna või selga panna. Nagu ka eelmistel mängudel on kombeks olnud, siis hoitakse ka meeles ka eelnevaid olümpiamänge ja nii on ka siin kohalikus müügipoes väljas ka eelmiste olümpiamängude peamised särgid, aga ikkagi selline pärandi edasiandmine toimub näiteks 1980. aastal Los Angelese olümpiamängude särki mitte küll tol ajal tehtud, aga praegu järgi tehtud särki võimalik osta, aga sinna hulka ka Sydney ja veel mõned olümpia, nii et selles suhtes pärandit hoitakse au sees. Ja olümpiameenete poes loomulikult müüakse sisuliselt kõike, millele saab mingisuguse märgi külge lüüa, on siin riideid, on sind, kruuse, müüakse alkoholi? Sul oli, mul oleks küsimus. Ja mul on üks küsimus küll sulle, et ma jõudsin. Ma ütlen põhjaliku tiiru teha, aga ma käisin selle poegagi kiirelt enne läbi ja ma mõtlesin, ma küsin sinu käest, mis sa arvad, kui palju maksab ja mis on see kõige kallim toode, mis siin poes müügil on? Mõttepaus, raadioeetris vaikus, ainult inimeste jutuga. Ma jään tõesti vastuse võlgu, kui ma vaatan hindu, no ma pakun, et see on siis kusagil eurodesse, arvutatuna maksab siin kõige kallim asi. Tavalisele inimesele, mida siit saab osta 200 eurot. Natuke rohkem, see on kohalikus rahas ligi 1000, Brasiilia reaalias on keelanud Sotši üks käekellasid, mis on siis ligikaudu 300 eurot hinnalipiku peal, aga jah, kus juba korraks alkoholi elektrist rääkisid, siis veinil on siin müügil ametlik Rio de Janeiro mängudel. Vein maksab 750 kohalikku realine, et ega ta jääb ka sinna 200 300 euro kanti, nii et ikkagi ametlikule asjale suudetakse panna küllaltki krõbe hind. Seame sammud veini ja kellaleti suunas. Oma ringkäigul tegime vahepeal kindlaks, et Darlil päriselt siiski õigus ei olnud. Leidsime siit poest ühe kallima asja, kui seda on käekell. Jah, see on käekellast veel vaiksem, eses on ülipisikene münt, mis võib-olla on umbes eurodes, kümnesendise euromõõtu aga maksab 1180 realike kõvasti üle 300 euro ja kuldmünt eraldi vermitud mängude jaoks ja kindlasti hea mälestuskappi panna kella käe peal kanda. Veiniletile me ligi ei pääsenud, seal ees tunglesid viisakad vanaprouad, las nemad teevad oma asja silme eest on kirju, närviline see olümpianänni maailm on, igaüks kindlasti leiab endale siit midagi, mida ta soovib leida võib-olla raadiokuulaja, et esimese hooga kohe riiuli tihtipeale ei istu ja siia ei torma, aga igal juhul nägime meie selle poe ära. Karl, kui nüüd oleks selline võimalus, et sa saaksid ühe asjasid poest kaasa haarata ja kui me hinnasilti ei vaata, siis mis on see meene, mille sina siit kaasa võtaksid? Ma arvan, võtaksin midagi Brasiilasliku ja siin on ka lisaks ametlikele olümpia menetleda palju müügis ametliku Brasiilia olümpiakoondise meeneid, alustades ranna lihades särgis materjalist püksid ja pusad, ega nii et ma arvan midagi Brasiilias likumis? Jah, hinnalipiku võib küll välja jätta, siis kaneel, ametlikud tooted on üpris kallid, need, ma arvan sellest valikus midagi sealt võtaks endale. Minul on igatahes harilikke pliiatseid vaja, nii et mina suundun sinna.