Oleme siis koos Johaniga jõudnud tõotatud maale siia olümpiakülasse, mis asub suhteliselt lähedal ka riietes ja Nero ühele, kõige suuremale sportlaste keskusele, kes siis paha staadionile ja Peab ütlema, et seal on ikkagi väga võimas välja, arvestades, et see on ehitatud umbes 800 miljoni euro eest ja kortermaju on siin päris palju. Siin on ka praegu tegevust päris palju, ilmselt, et mis natuke meenutab sellist kohalikku külaelu ja ma vaatasin jah, 17 korrust ja tõesti, need majad on võimsad ja korraldajad on öelnud ka, et kui näiteks Hiinas oli selline väga range kõike sellesse olümpiakülas, et kaks paralleelset teed viisid läbi küla ja, ja kõik oli väga rangelt paigas, siis siin organiseerijad on ka võtad sellise vabama lähenemised, looklevad, teed, palmipuud pargi alad, et rohkem selline vaba ja lõunamaale võib-olla omasem stiil, et seda on ka öeldud ja tõesti ei siin on väga mõnus ja sportlased jalutavad, rattakellad kõlisevad ja inimesed on rõõmsad, nii et purskkaevud ka siia juurde, et on võimas, aga samas on ta ka selline kuidagi mõnusalt kodune ja hubane. Ega need majad näevad ju välja nagu tavalise kortermaja siukest peesikas valgecatooni rõdudega ilusate akendega ehk et selles suhtes ühesugused, aga kuna nüüd on sportlased juba sisse kolinud, mõned siin olnud juba nädal aega umbes siis siin juba on välja pandud rõdule suurematel koondistele majad rohkem ehitud. Siin praegu siit vaadates näeb hästi silma Kanada maja, kes on kõik korrused ja kõik rõdud oma vahtralehega ja oma riigisõnumiga kinni kleepinud, aga mis on siin kindlasti kõige rohkem kõneainet pakkunud enne nende mängude alguses, võib-olla pakub ka edaspidi on Austraalia koondise maja, mis teadagi, sattusin suure skandaali alla juba kõvasti enne mängude algust, kui temas tekkis pärast ehitustöid ka selline väikene tulekahju ja sportlased evakueeriti ja selle tagajärjel ei tea, kas siis need maskeerunud tuletõrjujad midagi varastasid, aga vähemalt seal väikese varguses olidega ja tundub, et ikkagi tuleb. Tundub, tundub, et see on Brasiilia ikkagi omane, sellepärast et ka praegu on siin väiksemaid taskuvargaid ikkagi pääseb sisse, et kas sinu turvalisuse küsimus on, aga tuleb oma asjadel silm peal hoida. Seal näeme Läti lipu ka ju lehvimas, nii et meie naabrid siin lähedal. Loodetavasti leiame õige pea üles ka maja, kus seinal ripub Eesti lipp. Siin korraldajad on öelnud, et see olümpiaküla on siia ikkagi väga kompaktselt ära ehitatud, sellepärast et maksimaalselt 50 minutiga peaksid sportlased siit jõudma kas oma treeningkeskusesse või võistluskohta. Eks see on kindlasti väga optimistlik näide, sellepärast et tean, aga ise omast käest, et kui on öeldud, buss sõidab 15 minutit sitega vabalt, poolteist tundi või sinna kanti natukenegi, ehk et kindlasti praegu on olümpiale õiget hoogu sisse saamas, aga vähemalt asukoht on väga kenasti välja valitud, aga tõesti, lähme nüüd uudistama, äkki me leiame üles ka selle kortermaja, kus pesitsevad siis Eesti sportlased. Oleme oma rännakutel jõudnud võimsa kaarhalli juurde, see on siis söökla, ei ole küll vist õige öelda. Võimas söögisaal, mis peaks siin kõrghetkedel ära mahutama 5000 tühja kõhuga sportlast, treenerit ja süüa meile tõenäoliselt ei anta, aga vähemalt saab ehk sisse piiluda, et milline see milline söögisaal välja näeb. Ja kui nüüd siit ukse vahelt sisse astuda, siis tõesti asjadega siit edasi ei lasta, et sportlased, banaane vist kotti ei topiks igal juhul jah, siit juba edasi läbi uste tõesti avaneb väga võimas söögisaal, nagu öeldud, siis 5000 inimest korraga sööma mahuks ja siis on kogu aeg lahti, nii et kui sportlasel läheb kõht tühjaks, siis siit alati oma söögi kätte saama peab ja mis on kindlasti meie sportlaste vaatevinklist igati sobilik, siis kui siit ukse vahelt pilk välja heita, siis meie sportlaste hoone on siit. Kui on tugev vasak ja parem käsi siis kiviviske kaugusel siin on ka selle söögisaali kõrval pikk-pikk lipumastide rivi, kus on siis vaata et kõik lipud lehvimas ja ka Eesti maja naesteemit Eesti majaga selle korrusmaja, kus eestlaste numbritoad siis on lipud siitpoolt vaadates kolm tükki lehvimas. Lähme siis tõesti vaatama, et äkki lastakse meid ka sellest metallväravatest sisse, mis siin on selleks, et ilmselt natukene privatiseeridega nende sportlaste elu-olu saime siis ühes nendest korrusmajadest ära käidud ja tõesti igati tipp-topp on tagasi seestpoolt väljastpoolt juba seisvuda edasi antud, missugune ta välja näeb ja ikkagi ühiselamu selles suhtes, et üks või kaks sellist toakest on siis korteri või boksi peale ja selles boksis siis nii-öelda kõik eluks vajalik olemas. Pesemisvõimalused, väikene nurgake, kus saab ka siis riided pesta, siis rõdu peal ka kuivatamise nurka, kus, mida ka aplalt kasutati. Ühtegi sportlast seal ei kohanud ja, ja pääsesime ilusti sisse, saime üle ukse piiluda, lihttöötas ka majas kenasti, nii et tagasihoidlikud, igati väärikad elamistingimused, vähemalt selles majas, kus Eesti sportlased elavad. Usutavasti küll, kui ka need sellised algusraskused lõplikult ületatakse ja, ja soe vesi kraanist jookseb, siis on siin päris mõnus elada. Üks asi, mis ilmselt ilmselt esimesena Juhan, kes seal ütles, kui me siia tulime, siis ma katsun seda natukene lastele. Sellist heli, mis on siit kuulda. Siin pole ka päris palju muud taustamüraga, see natuke meenutab rohutirtsude selliste häälitsused, aga kui me siin mujal olümpiakülas ringi ka rohelust, ikkagi on niivõrd-kuivõrd üles kuivanud kollaseid murulappe, mis iganes, siis pigem siin oli sellist rohutirtsu häält kuulda, aga võib vist üpriski kindlalt öelda, et see on selline natukene kodu, meenutab heliliselt õhtusel ajal, mis päris rohutirts ikkagi ei ole. Tõenäoliselt see nii on, jah, aga tore ikkagi. Tore ikkagi, aga nüüd me oleme siis uuesti siia ühest nendest peatänavatest astunud ja tatsama vapra sammu edasi, seepärast et hooned on meil eilsel küll oleme mööda ühte peatänavat olümpiakülas edasi tulnud ja möödusime polikliinikust kaks uhket telki kõrvuti, kus inimesed istusid ooteruumides, nagu ootaks perearsti vastuvõtu ja kohe järgmine telk on siis spordisaal, kus on siis jooksulindid ja erinevad sellised jõusaali masinate, väidetavalt on see väga kõrgetasemeline tipptehnoloogiate pungil, täis tilkagi igal juhul jooksulindid on küll kõik sportlasi täis ja töö siin käib. Kes teeb väikest õhtust lõdvestust, kelle jaoks on võib-olla see päris korralik trenn, aga igal juhul kui õhtu hakkab laskuma Rio de Janeiro kohale, siis siin selles jõusaali osas vilgas töö veel käib. Ma arvan, et umbes samasugust vaatepilt võib näha ka kuskil ütleme, Tallinna kesklinnas või kus iganes, Eesti linnas, kus on ka jõusaal, kas näiteks mis iganes nimeline siis sellepärast, et tõesti töö on vilgas ja ikkagi, kui on öeldud, kell on siin ikkagi juba õhtu kuue paiku, siis Eesti suve mõistetakse selle valguse järgimist, väljas on ikka kella üheksa paiku õhtul vähke, päris pime on, tuled juba põlevad ja seesama lipuväljakule videolt on rääkinud, siis oleme ikka kõndinud oma paarsada meetrit, aga neil lipumastid looklevad ja looklevad rahvuslipud ei leia veel oma lõppu, aga paar tilka Juhane vees, kus me kindlasti pilgu peale viskama jõudsin oma järjega, siis sellesse meelelahutuskeskusesse tsement tsentri siis suurelt peale kirjutatud ja siin on tõesti, võib öelda Eesti praegu väikene, Vembuneb Omaan siin sulgpallilauad, väikene lauajalgpallimängunurk on samuti käimas ja igasugused ka mängud alustades-lõpetades, igasuguseid erinevate mängu on soonidega sinnasamasse aga ka igasuguseid muid liikumapanevaid mänge, kus siin saab joosta igasuguste krampide peal ja sportlastel tundub vähemasti praegu Columbia naiskonna liikmetele on kõvasti lõbu sellest ja siis pudru natuke sellest lärmist eemale, siis siin on mõned suured teleka ekraanid, kus siis saab jälgida ka olümpiamänge ja praegu käimas põnev jalgpallimatš, kus ka paljud vabatahtlikuna sellest sisse võetud mängu jälgimas on ehk et ikkagi ka õhtusel ajal olümpiakõlas kindlasti elu ei vaibu ja kõik on väga meeleolukas. Kell on saanud kuus, õhtu on Rio de Janeiros käes, väljas on läinud pimedaks ja meie aeg olümpiakülas on ka otsa saanud. Olümpiaküla, kus siis olümpiamängude tipphetkel elab 18000 inimest jättis väga hea mulje, oli täis elurõõmu ja kui tutvustasime meelelahutuskeskust, polikliinikut, söögisaali elamisruume, siis loomulikult on olümpiakülas väga tähtsal kohal ka palvemajad, kus erinevate usutunnistuste esindajad saavad rahulikult siis ka palvetada ja veidi vaiksemaid hetki nautida. Aga igal juhul positiivse mulje see olümpiaküla jättis ja loodetavasti siin järgnevate nädalate jooksul ka need inimesed, kes siin elavad ja igapäevaselt tegutsevad saavad sellest toredast olümpiakülast ainult rõõmu tunda just ja ega kui selle impolümpia küla näitel niisugune siin päris palju ikkagi erinevad, et turvamehi kuigi see paik on ikkagi üsnagi turvatud, väga mitmeaiaga ja nii edasi, siis tegelikult kogusin mängude alas on tegelikult näha, need turvatöötajaid on palju, aga siin alas on neid suurte automaatpüstolitega eriväelasi või siis sõjaväelasi päris palju liikumas, need, kuidas kellelegi kelledest tekib rohkem turvatunnet, kellel võib-olla just pigem käib mingisugune klõkse, võib-olla mõtleb mingisugustele kuramatele sündmustele see selleks. Aga ikkagi see kahjuks või mis iganes moel, igal juhul praegu maailmas aset leidvate sündmuste taustal annab kõikidel suursündmustel päris palju tunda karkarlyya Juhani tuur olümpiakülas ridades on sellega jõudnud ühele poole ning eks juba järgmistes Me pikendades reportaaže, katsume teile veel midagi huvitavat, Rio de Janeiro melust tuua.