Juurde ta soovis Armastatud näitleja sünnipäev kujuneb teatris, kus ta töötab alati kauaks meeldejäävaks sündmuseks sest teatri kollektiivis on ju kõik üksteisele nagu päris õed ja vennad. Ja homme, 29. juulil on kirjas niisuguses suures peres, nagu seda on riiklik akadeemiline teater Vanemuine sünnipäevalapseks Eesti NSV rahvakunstnik Helend Peep. Eetri vahendusel on ka meil raadio kuulajatel väike võimalus poole tunni kestel olla koos Helend Peebuga mõelda peale soovida talle indu ja jaksu edaspidiseks. Kuuldemängus päev Regina elust kuuleme Helend Peepu vabrikutöölise Ronny osas. Helisalvestus 1968.-st aastast, kui Vanemuises täitis Helend Peep niisuguseid rolle nagu Ain Kaalepi näidendis minu silmad ja sinu silmad. Et Von der au ja Boris kõrveri operetis, 1000 meetrit armastust, puse rikk, Janis räinise tragöödias Joosep peedema, vennad Jaakob Veljo Tormise ooperis Luigelend virve, isa, metsavaht ja Aleksander Steini näidendis leskmees tohljakov. Bertult. Hugo Raudsepa komöödias vedelvorst Tanel Boris kõrveri operetis mees pisu hännaga, Tiit Piibeleht avanes isa Lõõnski näidendis meeste jutt Antonsemionis Boscanov Nikolai Haithovi näidendis paadiga metsas, plashoo. Siis osatäitmised sel perioodil lavastustes Salemi nõiad. Oli kevad, suvi, sügistuisk, pimedus tähendab ööd, vasikatants infarkt südasuvi 1941 ja nii edasi. Järgnevas stseenis kuuldemängust, päev riigina elust kuuleme Helend Peepu mängimas koos Milvi koiduga. Tere, Ronny. Kas see koht on veel vaba? Reeglina? See nüüd jälle vabrikus. Irina läks uuesti tööle. Haigla ei andnud, rahuõdedest on laps, aga teie plikatirts joana sellesse trik seisiski, pakkusid meile lapse jaoks sõimekoha. Sõimest pääsevad lapsed hiljem lasteaeda. Kodus jälle kõik minu kaelas tolmuimejat, pesu pesemine, laste magamapanek. Kui lõpuks televiisori ette saad istuda, on poolga vaiba läbi. Sulle tuleb aina kasuks, kui end pisut rohkem liigutad. Olen paksuks läinud sellest ajast, kui meil on jalgpalli, mängin, niisiis Irina sinust võitu. Ja tal oli õigus. Oli mõni asi, iga pühapäev sõidus. Nüüd selle asemel nukuteatrist, sina seda poleks küll uskunud. Et kui ma astritele ütlen, et tema isa teeb nukuteatrit, on ta järgmisel pühapäeval sul kaelas. Palun väga, mul pole midagi selle vastu. Sa paned hommikul pelus bussi peale saada, poiss ka, minugi poolest. Kutsuksin meeridega sind külla ja Köderid, palun, mul pole aega. Aga tüdruk tuleb kindlasti hea meelega. Kuidas teil siis muidugi käsi käib, mida te teete? Töötame, vaatame televiisorit. Ega mida sina teed? Sedasama? Kas sa mäletad, kuidas kond suvelgi laohoovis punase põdra kõrtsis õnneks võtsid ja kuidas sina oma käekotikellad laiali peksid? Ja siis kaks tundi magamist. Seejärel tööle ja õhk uuesti, Tralla. Sina veidi väsimata. Sa minust lõpuks tüdinesid, usun, see oli meie. Oleksime end surnuks mallanud. Ma ei olnud sinust tüdinenud. Kuidas nii? Sa viskasid mu uksest välja. Ma teadsin, et see on sulle kõige rohkem meeltmööda kell mulle ise ei ole teisi. Mul olid ju silisiva sõrmused valmis ostetud. Igatahes täna saime mõlemad rahul olla, et kumbki pott leidnud omale kohase kaane. Irina, mul tubli naine. Sina oled oma koridori juures heades kätes, rääkigem, parem millestki muust, miks? See on ju ometi nii või ei ole? Kas ta ei meeldi sulle enam? Sinusse puutub. Aga astidele lõppude lõpuks minu laps. Krüger puhul võib olla kindel, et ta satub headesse kätesse, missugustesse kätesse. Minu lapsed satuvad, see pole sinu mure. Redile. Kui sa Krügeli Kaperutama hakkad, siis saad naha peale. Nüüd räägin mina. Mul on ju ka ometi silmad peas. Sa oled uhtunud ja paremuse poole sellest saadik, kui see kruiisidega tuttavale seda ütleb isegi Irina. Kui ainult mõtlesin, missugune sa paari aasta eest olid. Ja nüüd. Nüüd on niisugune naine, kellele kõiki mehed järelevaatajad Kellele Põldeotsa selle eest tänu? Võib-olla leiad sai küll veel endale mõne muu mehe, aga tema pole seda ära teeninud. Regina seda külmit. Olgugi, et välimuse poolest just nagu Irina ütleb, näeb välja nagu lonks vett, ei mingeid maiku. Sealt ta tulebki. Nähtavasti otsib sind. Nii jää paigale, parem mitte. Ma juba sõin. Niisugust pilti on parem kinos pealt vaadata. 100 pühapäeval meile. Ma lähen peatselt kolmeks kuuks keevitajate õppusele. Kädi supp. Edasi pakume kuulamiseks helilinti, kus Helend Peep jagab mõningaid mõtteid oma elust ja tööst. Lindistatud nädalapäevad tagasi teatriühingu puhkekodus, koolimäel. Ma olin juba kooliajal algkoolis ja keskkoolis ikka paremate joonistanud ja nimekirjade vaatasite, mis Peep on teinud ja siis imetlesid need pilt. Aga midagi suuremat ma ei ole teinud, katsetanud oma lõbuks akvarell leiab Arsaja seal seal järeldama kolleegidest Vanemuises paarsada tükki, võib-olla näide. See oli üks hobidest, seal postkaardid on hakanud mind huvitama, neid olen ma kogunud vanu, eriti vanu, just mitmesuguseid nii vaateid kui ikka pühadekaarte ja mind huvitavad vanade raamatute algul mind ei huvitanud, aga nüüd ma hiljem nägin, et nad on ikkagi päris huvitavad. Eriti veel, kui sa leiad niisugused, kus sa oled näiteks lugema õppinud, way koolis õppinud nendest apar raamatuid, samal ajal ka vanad närilised, niisugused näiteks Mahtra meeste, see seaduseraamat, seal nad olid seal üldse vanad Kampmanni Jakobsoni lugemise raamatuid, need on väga huvitav neid vaadata. Kõrberi raamat veel Jaansoni omad ja vana keelia vana rääkimise viis kirjaviis näiteks neid on terve hulk mulle mitte väga palju, aga näitaja siiski on. Võib-olla siis lähemalt teie näitlejatee kujunemisest ja ka siis paralleelselt teie huvialadest, mis puudutab teie koduloo uurimisse, kuidas need huvid tekkisid ja missugustele, leidudele või avastustele tulite? Perekonnakroonika uurimine algas mul kaunis varakult juba, aga kui ma läksin sinna keskarhiivi, siis öeldi, et ei ole mõtet seda uurima hakata. Aga siis hiljem alles lubati seal uurida. Nii palju, kui ma tahan, ajendas õietuks artikkel, mis ilmus 36. aastal Päevalehes, räägite selles artiklis mingisugust vabadust onupojast, vabade talupoegade järeltulijad elavad Iisakus. Ja siis need kiviristid Me seal Iisakus Peebuda nimelised 1669.-st 50.-st ju need ajendasid rohkem ja siis ma hakkasin vaatama, mis siis neis raamatutes seal lõpuks on. Mind juhendas, no veel abijuhataja esimes, vares soovitas siis pöörduda Rootsi riigiarhiivi poole. Seda ma tegin ja kuna mul teatris oli nagu vähem tööd sel perioodil, siis ma istusin seal päevade viisi vabast ajast. Muidugi. Püüdsin kokku panna, nii palju, kui ma sain. Ega mul mingisuguseid Nix praktilisi kogemusi sel alal ei olnud, ma teataval määral võhiklik 100 kokku panin ja ta ongi selline. Ja selle uurimise käigus tegevus oli seal väga huvitav ja. Ja siis nii ma seda tegingi. Võtsin pääle oma perekonnakroonika andmetel teisi kodukülast seal perekondade kohta ja neid oli lõpuks mul vaja. Ja ei, ma siis läksin nii kaua, kui ma sain aastatelt ikka kaugemale, kaugemale kooli, 650-ni, umbes naisaku Peebud olid kogu aeg ühes kohas elanud, need väga järgnenud sugupuu, et siis seda tööd nii väga palju ei olnud seal. Kokkuvõttes ta läks ikkagi mitu aastat, enne kui ma otsad kokku sain, ühe eksemplari panin arhiivi, jätsin neile, teised jätsin omale. No ja see oli siis perekonnakroonikaga, sellega paralleelselt tekkisid ka teised huvid. Iisaku näitemängust, Iisaku muusikaelust oli materjali olemas arhiivis, seal eriti Iisaku muusikaelust, varemast ajast ja viimane periood on veel nagu kokku panemat mustandid on, ei ole nii, lõplikult viimistletud, siis isakule aitab mängu elust olen ma teinud ühe niisuguse kokkuvõte sellest ajast, kui ma seal olin ja seda algusest üldse ja kodukülast selle kultuurilisest tegevusest on kokkuvõtted tehtud, kui ma ise ka seal töötasin Mismoodi teie osa võtsite laulsite või on meeles mõni näitemäng, millest osa võtsite? Oma koduvõllas seal, mängisime väiksemaid, näitemängusid sellesse klubis koduküla maatulundusklubi, nagu teda nimetati asuda teda seal 30. aastal ja seal pidi keegi seda näitemängu tegevust juhtima. Mina aegu keskharidusega poisi, midagi mul muud teha ei olnud, seal pead. Ja siis see langes minu õlgadele nagu endastmõistetavalt ja siis me seal mängisime väiksemad lugusid, seal. Nelinurk sõõris oli juba suurem lugu, siis me mängisime ka Vilde pisu anda. See on muidugi mitte väike vaena Paulia madise laulupidu, via niuksed, lühemad pisikesed, neid oli seal iga aasta, tuli mitu lavastust teha. Kes teid juhendas ja kui palju teid koos käis? Juhendaja olengi mina oma kodukülas ja meid oli seal Low kümnemberlov külas, nii palju kui neid oli seal vahel rohkem, vahel vähem. Aga suuremat näitemängud lavastused olid ikka Iisakus, seal keskusesse oli selle koduküla kõrval ikka suurem näitemängu tegevus, seal suuremat ja vanemat näitlejaid, suuremate kogemustega näitlejad ja lavastajad. Ja sinna ma läksin pärast sõjaväeteenistust, siis anti mulle ka esimeseks rolliks mängida, šveiki lavastas seal üks vanem Läti juht Toby nimeline vanem näitlejaga. Ja siis hiljem jäingi sinna niukseks näitlejaks ka. Nendest koduküla inimestest võib olevat, kellega te koos ka tegite näitemängu ja laulsite koos. Seal oli küllalt nisugune, kirev, kui nii võib öelda seltskond kelledest on kindlasti nii mõned võib-olla veel meeles. Sest et eks edaspidi ju teatris rahvuslikes näitemängudes olete ju teiegi kindlasti, ma kujutan ette kasutanud mõnda niisugust tüüpi, kes on meelde jäänud, et oma lapsepõlvest Kas ma nüüd otseselt neetud kasutanud olen, aga oma kodukülas on minu mängukaaslased. Kui nimetada, siis üks oli mul jälle tütar Peep leoniide praegude nimi, taluste sellik. Vladimir säilik Endla Supgaaerrys, Peep Endel need olid mängupartnerid otseselt nii kõige rohkem. Aga see seisab, kus olid väga andekad Konsa Nikolai kooli õpetaja väga ere karakter, mängis koomilisi rolle väga hästi. Siis David oveeri Leol olla Langovits, liisi laulis seal hästi ja koos laulsime temaga. Mõningal määral. Neid oli seal veel aga kõiki neid mäletab terve rida Vihmann, Nikolai, see oli eriline tüüp. Siis oli seal Holtsman jaan. Neid muidugi kõiki otseselt ju ei kasuta, aga osaltsiitja osalt säält võtad nii alateadlikult, hiljem mängisime seal Iisakus päris niukseid, tugevaid huvitavaid rolle. Lavastaja oli klassikaliste lugude armastaja. Hämmastas neid vabas õhus kreeka draamasid, lavastas seal rindel kisa ja surmatantsu, mängisin kurti, siis olid niisugused väiksemad rollid ka ja siis ma mängisin operrettidestveid esimesi armastajaid seal, mängisin vana Jannseniks, kui seda Koidula lugu avastati, seal aga siis peamiselt laululiselt osad olid ikka nagu me tegime sealt krahv Luksemburgi ja aga väiksemaid kah, näiteks tolli oli siiski üks operitlik lugu suurem, kus oli kaasas. Külalisena mängis laide, temaga sai siis kokku mängitud. Siis oli löödeks mõlemad merihärg ja kool vajab Venemaaga äri. Kärneri näidud. Seal ma suurt osa veel ei mänginud, ma olin siis alles algaja, aga hiljem olin ise juba lavastajaks. Üks niisuguseid suuremaid lavastusi oli Ants oli tšempion, laad, Iisakus, see oli kaunis suur lavastus. Ja siis roosad prillid ja niux Nipernaadi ja et seal kõik ära mängitud. Juba varemalt, mida hiljem oli tarvis ka Kuressaares mängisime õues kraavihalli ja praktikat, sai Iisakus kaunis palju. Taasoojad, mängisime vabas õhus, lavastas Rivo Kulju Sallo, mängisin Oodot. Olukord bataaviasse oli väiksem operett, seda mängisime seal mitu korda, siis mängisime veelt Kalevi peoga sarvik, seda sai tehtud viimati. Aga kuidas vanemad suhtusid sellesse ette nii hästi sai kultuurielust osa võetud, mis te olete ju põllu harite perekonnast, kas ema isa ei tahtnud, et koju jääksite ja põldu hariti või nad siis võimaldasitele vastava hariduse? Meil oli väikene majapidamine üks veerand talu ja kaks poega, üks poeg pidi välja minema, noorem jäi koju. Mulle anti siis keskharidus, aga see muidugi ei andnud midagi. Aga sel ajal kuma Iisakus olin, siis ma abiellusin juba ja jäingi rohkem naise ülal pidada ja tegelesin rohkem isetegevusega. Hiljem läksin siis vallavalitsuse kantseleis ametlikuks ja maksunõudeks. Kuni 38. aastal astusin Aluja jutule, kui nad olid seal mängimas võõros etendusi, et kuidas on Kaska? Uusi näitlejad ei võeta ka Vanemuise seda, soovitas katsetele tulla samal aastal. Ja läksingi katsetele, niimoodi võeti vastu mind nooreks näitlejaks. Aga kui ma esitasin oma mõned laulud seal siis pandi mind koori liikmeks. Lauljad olid neil tarvis, katsetati ka mõningate rollidega, nagu ööbik, kosjasõidus moore, sari, koletus ja nõiaAnies taolulist osa man mandrikannikesed, mängisin ka üht luuletajat, kolmekesi nad olla, see oli esimene periood, aga siis olid palgad on väiksed ja siis ma läksin ära Kuressaare teatrisse, kus pakutite kuraatori kohta ja seal ma sain ka oma praktika lavalise praktika tublisti. Ainult et seal ei olnud esialgu suurt tähtsust, kuna ma läksin Tallinna töölisteatrisse, seal koheldi mind ikka nii nagu inimest, kes ei ole teatrisse veel jalga saanud. Kuljus kutsus mind küll Pärnuga. Millegipärast punnisin vastu ja läksin Tallinna töölisteatrisse. Ja seal ma olin 42 kuni 46, kuue aasta lõpp oli siiski 46. 45. aastal oli huvitav rull Indrek Paas, mida Valter Soosaare lavastas, aga teised olid niisugused, väiksema tähtsusega ülesanded palling raadiokooris. Nii et kaks ametit oli lõpuks. Aga noh, kahel pool olla ei olnud päris normaalne, see asi kannatas koori osa. Kirjutage ettepanekute ulguma Vanemuisesse ja ma võtsin kohe vastu selle ettepaneku 46. aasta sügise poole ja nii olingi palga peal ja 47 olin ma Vanemuises juba ametis aasta algul. Nüüd Vanemuise perioodist, kas nimetaksid niisuguseid rolle, mis teile nagu omamoodi verstapostidega on kujunenud? No võib-olla neid on siiski olnud, mõned siit vaatan siis draamadest võib-olla kõige rohkem tööd tegin. Ja kõige huvitavam pole Leva Saalepi roll tabamata ime ees. Ja hiljem ka doktor Lepik Jakobsoni viirastustes Epp Kaidu ka. Me koos seda tegime, tema lavastas, töötasime välja, need läksid publiku ette kani, võrdlemisi korralikud ja õnnestunult. Nii oma seisukohalt arvestades teisigi. Õnnestumise, nagu jess Gamblane loos raudne kodu, kaudses koduse koskin. Uues kujunduses Hirdiga koos juba Piero vajas. Nii said premeeritud ka Rätsep. Õhk oli jälle omamoodi lüüriline lugu, tema oli varem mulle tuntud ja mängitud juba Tallinnas. Irdi-lavastus oli natuke teistmoodi. See oli ka niisugune hästi mängida andev lugu, aga muusikalistest lugudest peaks ütlema tsem. Klenski roll oli mulle väga lähedane daaminnu. Võlur lüüdis oli nüüd esimene suurem. Kuidas ta mul õnnestus, seda ma ei teagi, ma rohkem katsetasin. Olima kodusem, vabam, põdemise, kenasti tuli välja ka Henry Einstein. Nahkhiired Nende taimedega koos peamiselt Kaiduga ja, ja Hirdiga. Olema suurimaid niukesi teadelt, õdesid leidnud enda jaoks. Ja sellepärast pean neile väga tänulik olema. Mind kasvatasid. Olla. Lang elu. Kui taas kauni ees?